ÜRO tunnustas esmakordselt inimõigust puhtale keskkonnale

ÜRO Inimõiguste Nõukogu tunnustas 8. oktoobril vastu võetud resolutsiooniga 48/13 esmakordselt õigust puhtale keskkonnale kui inimõigust. Tegemist on murrangulise arenguga, mida keskkonnakaitsjad on oodanud juba aastakümneid. Kirjutame lähemalt ÜRO resolutsiooni sisust, selle olulisusest ning mis saab edasi. Selgitame ka, kuidas on lood Eestis õigusega puhtale keskkonnale.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Vaidlustada on võimalik senisest palju enamaid Euroopa Liidu keskkonnaotsuseid

Nüüd on võimalik näiteks pestitsiidide kasutamise lubasid, kalapüügikvoote ja diiselmootoriga sõidukite emissioonide ülemmäärasid vaidlustada. 

26. oktoobril jõustus Euroopa Liidu Aarhusi määruse (määrus 1367/2006/EÜ) muudatus, mis võimaldab üldsusel, sh keskkonnaorganisatsioonidel senisest tunduvalt enamaid ELi institutsioonide keskkonnaotsuseid Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada. See saavutati pärast keskkonnaorganisatsioonide, sh ClientEarthi enam kui kümme aastat kestnud jõupingutusi. Aarhusi määruse muudatusega (määrus 2021/1767/EL) sai võimalikuks näiteks pestitsiidide kasutamise lubade, kalapüügikvootide ja diiselmootoriga sõidukite emissioonide ülemmäärade vaidlustamine. 

ClientEarthi uudis (ingl k)

Aarhusi määrus

Aarhusi määruse muudatus

Veekogude kallaste ja randade kasutamine muutuks tundmatuseni: ranna ja kalda ehituskeeluvöönd soovitakse sisuliselt kaotada

Eelnõu kohaselt on ka plaanis kitsendada igaüheõigust, võimaldades katkestada kallasraja.

 Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja algatasid looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega soovivad kardinaalselt lõdvendada või kaotada piiranguid, mis praegu kehtivad ranna ja kalda kaitseks, samuti veekogude avaliku juurdepääsu kaitseks. Eelnõu kohaselt on ka plaanis kitsendada igaüheõigust, võimaldades katkestada kallasraja.  

Eelnõu vastuvõtmisega kaoks riigisisese õiguse sätted, millega jõustatakse Läänemere keskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) soovitust 15/1 ranniku kaitseks. Nimetatud rahvusvahelise soovituse kohaselt peavad riigid kaitsma rannikuriba vähemalt 100–300 meetri laiuselt.

 Eelnõu tutvustuses on selgitatud, et piirangute hulka vähendatakse, kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset. KÕKi arvates kahjustab ehituskeeluvööndi senise kujul kaotamine olulisi loodusväärtusi, loodusressursse, lisaks praktiliselt kaotab kallasraja ning vaba juurdepääsu avalike veekogude randadele-kallastele, suurendab veelgi randade ja kallaste täisehitussurvet ning süvendab maaomanike konflikte kallasrada kasutavate matkajate ja puhkajatega. Ühtlasi on KÕK seisukohal, et ehituskeeluvööndi laiendamise ülesande andmine kohalikele omavalitsusele (KOVidele) on ebatõhus, kuna enamjaolt käib juba praeguse regulatsiooni tingimustes järelevalve tegemine KOVidele üle jõu. Seda näitlikustab õiguskantsleri poolt käsitletud ebaseadusliku merre ehitamise järelevalve juhtum, millest on juttu käesolevas uudiskirjas. 

Eelnõu dokumendid Riigikogu veebilehel

HELCOMi soovitus 15/1

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Õiguskantsler selgitas hea halduse põhimõtteid keskkonnakompleksloa menetlemisel

Keskkonnaametil on ka selgitamiskohustus – kui menetlusosaline pöördub ameti poole sisulise küsimusega, peab Keskkonnaamet sellele sisuliselt vastama, vastuses ei piisa ainuüksi viitest õiguslikule alusele.

Õiguskantsler selgitas 6. oktoobri seisukohas hea halduse tava keskkonnakompleksloa menetlemisel. Õiguskantsleri seisukohast selgub mitmeid põhimõtteid, mille järgimist saavad haldusvälised isikud Keskkonnaametilt oodata muudeski haldusmenetlustes. Näiteks peab Keskkonnaamet laekunud taotluse puuduste kõrvaldamist üheselt selgitama: tooma välja puudused ja andma nende kõrvaldamiseks tähtaja. Lisaks märkis õiguskantsler, et haldusorgani juhendid ei ole õigusaktid, seetõttu ei ole need õiguslikult siduvad ega tohi neid sellisena käsitleda. Keskkonnaametil on ka selgitamiskohustus – kui menetlusosaline pöördub ameti poole sisulise küsimusega, peab Keskkonnaamet sellele sisuliselt vastama, vastuses ei piisa ainuüksi viitest õiguslikule alusele. 

Õiguskantsleri seisukoht

RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus selgitas eraisikute õigusi ja kohustusi riigikaitselise objekti menetluses (3-18-913, 3-20-286)

Riigikohus selgitas 21. oktoobri otsustes riigikaitselise objekti (Soodla harjutusvälja) planeerimise ja kasutamisega seonduvaid küsimusi. Riigikaitseliste objektide puhul kehtivad mõistagi erisused võrreldes üksikisikute huvides kavandatavate tegevustega, kuid teatavaid menetluslikke ja muid nõudeid tuleb riigil järgida ka nende puhul. 

Riigikohus leidis, et kaebaja oli jäetud harjutusvälja kavandamise menetluses ära kuulamata, kuid see ei mõjutanud harjutusvälja asutamise otsuse sisu ega materiaalset õiguspärasust. Siiski märkis kolleegium, et viies harjutusvälja asutamise menetluse läbi kaebaja selja taga ja teda ära kuulamata, kohtles Vabariigi Valitsus kaebajat haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist. Seepärast tunnistab Riigikohus valitsuse korralduse formaalselt õigusvastaseks. Riigikohus jättis harjutusvälja rajamise korralduse tühistamata, kuna see on materiaalselt õiguspärane ning harjutusvälja asukohavalik on kaebaja õiguste riive vaatepunktist asjakohaselt põhjendatud. 

Riigikohtu otsused tähendavad, et riigikaitselisi objekte tuleb piirkonnas elavatel inimestel küll taluda, ent riik peab puudutatud isikuid siiski menetlusse kaasama. Samuti tuleb müra tekitavas tegevuses järgida ettevaatuspõhimõtet ja vähendada mürahäiringut nii palju kui võimalik.

Riigikohus leidis sama harjutusvälja rajamist puudutavas teises otsuses, et atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lg 3 p 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Küll lasub riigil jätkuvalt üldine kohustus järgida oma tegevustes ettevaatuspõhimõtet ja vähendada võimalikult suurel määral mürahäiringut keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1, § 4 ja § 11 lg 1 kohaselt. 

Riigikohtu otsus nr 3-18-913

Riigikohtu otsus nr 3-20-286

Õiguskantsler täpsustas merre ebaseaduslikult ja omavoliliselt ehitamise õiguslikku olukorda

Õiguskantsleri 3. novembri kirjast ilmnevalt on Viimsis rajanud eraisik oma kinnisasjaga piirnevasse merre ebaseaduslikult ehitise (muuli). Õiguskantsler tõi välja järelevalve aspektid ning mainis, missugustele väärteokoosseisudele vastab kõnesolev ebaseaduslik merre ehitamine. 

Õiguskantsler märkis sealhulgas, et kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ehk veekogu tavalise veepiirini (asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lõige 1). Merepõhi ei kuulu seega kaldakinnisasja juurde. Merre ehitatud muul on avalikku veekokku ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis. Sellise ehitise puhul tuleb järgida veeseaduse (VeeS) §-s 215 jj sätestatut ja taotleda avaliku veekogu põhja kasutamise õigust. Nõutav võib olla ka veeluba, milleta tegutsemist võib käsitada omaette väärteona (VeeS §-d 186, 256). 

Ebaseaduslikku ehitise seadustamise ja lammutamise vahel peab haldusorgan valima, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Lammutusettekirjutus võib osutuda ebaproportsionaalseks eelkõige siis, kui ehitis on sisuliselt nõuetele vastav, selle olemasolu ei riku kellegi õigusi ega ole vastuolus ka avalike huvidega ning on mõeldav, et sama ehitise oleks saanud ehitada ka seaduse nõudeid järgides. Lammutusettekirjutus on kaalutlusotsus, selle tegemisel tuleb arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas seda, et ehitis on rajatud ebaseaduslikult. 

Õiguskantsler käsitles ühes teises, 12. novembri seisukohas samuti keskkonnalubade ja keskkonnajärelevalve puudusi, sedakorda Vana-Koiola järve seisundi ja reostuse asjus. 

Õiguskantsleri seisukoht

KLIIMAMUUTUS

Glasgow kliimapakti ambitsioonid jäid tagasihoidlikuks

31. oktoobrist 13. novembrini toimus iga-aastane ÜRO kliimakonverents (COP26), mille tulemusena allkirjastati järjekordne kliimakokkulepe - Glasgow kliimapakt (Glasgow Climate Pact). COP kliimakokkulepped on olulised globaalpoliitilised avaldused, mis näitavad rahvusvahelise kogukonna konsensust ning on praktikas abiks kliimakohustuste sisustamisel, nt on neile tuginetud erinevates kliimakohtuasjades.

Kliimapaktis rõhutatakse, et kiirendada tuleb tegutsemist just sel kriitilisel aastakümnel ning väljendatakse suurt muret, et riikide praegusi ametlikke lubadusi vaadates KHG netoheitmed  globaalselt hoopis tõusevad aastaks 2030 13.7%  võrreldes 2010. a tasemega.

Vastu võetud Glasgow kliimapaktiga kinnitati üle pühendumus Pariisi kliimaleppe täitmisele ning vajadus vähendada aastaks 2030 CO2 heitmeid 45% võrreldes 2010. a tasemega ning saavutada CO2 heitmete neto-null aastaks 2050, sh vähendada oluliselt ka teisi kasvuhoonegaase. Kliimapaktis rõhutatakse, et kiirendada tuleb tegutsemist just sel kriitilisel aastakümnel ning väljendatakse suurt muret, et riikide praegusi ametlikke lubadusi vaadates KHG netoheitmed globaalselt hoopis tõusevad aastaks 2030 13.7%  võrreldes 2010. a tasemega.  Riike kutsutakse üles kiirendama oma heitekärpeid ja uuendama 2022. aasta lõpuks riiklikke kliimaeesmärke, eelkõige 2030. a eesmärki.

Lisaks lepiti kokku kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse reeglites, et kvooditehingute järgselt heitkogused ka tegelikult väheneksid ning säiliks riikide huvi kasvuhoonegaase vähendada. Reeglite alusel pannakse paika kauplemise alused, et asendada varasem ja aegunud Kyoto protokolli mehhanism. Lepiti kokku rahvusvahelistes turumehhanismides ja aruandluses, mille alusel riigid annavad ülevaate Pariisi leppe eesmärkide saavutamisest. Samuti leppisid osapooled kokku Glasgow–Sharm-el-Sheikh programmis ehk globaalses kliimamuutustega kohanemise plaanis. Nimetatud plaaniga töötatakse välja lähenemine, kuidas mõõta ja järgida kliimamõjudega kohanemist ning suurendada riikide vastupanuvõimet.

Climate Action Tracker analüüs: käesolevaks kümnendiks seatud eesmärgid ei ole kooskõlas pikaajaliste kliimaneutraalsuseni jõudmise eesmärkidega. Võttes arvesse üksnes 2030. aastaks antud lubadusi, on sajandi lõpus soojenemine 2,4°C.  

Keskkonnakaitsjatelt on CO26 kokkulepe saanud palju kriitikat, nende sõnul ei ole see kooskõlas kuus aastat tagasi Pariisi kliimaleppega võetud eesmärkidega. Kliimaanalüüsi vallas üks maailma mõjukamaid organisatsioone Climate Action Tracker (CAT) – kelle analüüsidele tuginetakse ka erinevates kliimakohtuasjades – hindab oma analüüsis, et võttes arvesse üksnes 2030. aastaks antud lubadusi, on sajandi lõpus soojenemine 2,4°C. Kui lähtuda praegustest poliitikatest ja meetmetest, on soojenemine aga veelgi suurem, küündides suisa 2,7 °C-ni. Alla 2 °C soojenemisest saab rääkida üksnes kõige optimistlikuma stsenaariumi puhul, mis tähendab, et kõik antud kliimaneutraalsuse lubadused ning võetud lühi- ja pikaajalised kliimaeesmärgid viidaks ellu. See stsenaarium on aga CATi sõnul äärmiselt ebatõenäoline, lisaks ei ole käesolevaks kümnendiks seatud eesmärgid kooskõlas pikaajaliste kliimaneutraalsuseni jõudmise eesmärkidega. Arvestades kõiki uusi üleilmseid 2030 eesmärke, emiteerib maailm aastal 2030 endiselt ligikaudu kaks korda nii palju, kui oleks kooskõlas Pariisi leppe 1,5°C soojenemise eesmärgiga.

Glasgow kliimapakt

ELFi kliimapoliitika eksperdi Johanna Maarja Tiik’i kokkuvõte

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

ÜRO Lapse Õiguse Komitee selgitas riikide ekstraterritoriaalset vastutust seoses kliimamuutustega

11. oktoobril tegi ÜRO Lapse Õiguse Komitee otsuse, milles käsitles riikide vastutust seoses kliimamuutustega. Otsus puudutas kaebust, mille esitasid 16 last erinevatest riikidest (sh Greta Thunberg), paludes komiteel tuvastada, et kliimamuutuste näol on tegemist laste õiguste kriisiga ning et suured saastavad riigid (Argentiina, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksmaa ja Türgi) on konventsioonist tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuigi kokkuvõttes tagastas komitee kaebuse menetluslikel põhjustel, sisaldas otsus põhjapanevaid seisukohti jurisdiktsiooni mõiste ja ekstraterritoriaalse vastutuse osas, mis loob edaspidi tugevama jalgealuse samasisulistele kaebustele.

Lapse Õiguse Komitee on ÜRO alla loodud kogu, mille ülesandeks on jälgida lapse õiguste konventsioonist kinni pidamist. Komitee ei saa riikidele panna otseseid õiguslikke kohustusi, kuid tehtud otsused on siiski olulised suunda-näitavad avaldused ja tõlgendusjuhised, mida konventsiooni osalisriigid peavad konventsiooni sätteid kohaldades arvesse võtma.

Lapse Õiguse Komitee: riikidel lasub õiguslik vastutus oma riigi territooriumil õhku paisatavate kasvuhoonegaaside negatiivsete mõjude eest ka lastele, kes asuvad väljaspool nende riigi piire.

Komitee leidis 11. oktoobri otsuses, et tal on jurisdiktsioon kaebust lahendada olenemata sellest, et kaebuse esitanud lapsed, kes väidavad, et kliimamuutused põhjustavad neile kahju, ei asu riikides, kelle vastu kaebus on esitatud. Komitee tunnistas, et riikide tegevuse – KHG heitmete õhku paiskamise – ning kliimamuutuste tekkimise ja seega kaebajatele kahju põhjustamise vahel on piisav põhjuslik seos. Vaidlusalused riigid on 90ndatel ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni ning seega juba aastakümneid teadlikud KHG emissioonide negatiivsetest mõjudest. Viidates Pariisi kliimaleppe printsiipidele rõhutas komitee, et kuigi kõik riigid põhjustavad kliimamuutusi, ei vabasta see riike individuaalsest kohustusest teha oma osa emissioonide vähendamisel. Komitee otsuse olulisim järeldus oli, et riikidel lasub õiguslik vastutus oma riigi territooriumil õhku paisatavate kasvuhoonegaaside negatiivsete mõjude eest ka lastele, kes asuvad väljaspool nende riigi piire.

Kokkuvõttes tagastas komitee kaebuse, kuna kaebajad ei täitnud õiguskaitsevahendite ammendamise nõuet – nad pöördusid otse komitee poole ilma, et nad oleksid läbinud kohtuteed vaidlusalustes riikides, ehkki see oleks teoreetiliselt olnud võimalik.  Kaebus jäi küll seekord soovitud tulemuseta, kuid kuna kõik muud nõuded kaebuse menetlemiseks olid täidetud, võib arvata, et komiteel tuleb peagi sarnaseid kliimakaebusi ka sisuliselt lahendada.  

ÜRO Lapse Õiguse Komitee otsus

Jõustus elektrituru seaduse muudatus, millega hakatakse toetama puidu masspõletamist Narva elektrijaamas

President Alar Karis kuulutas 18. oktoobril välja elektrituruseaduse muutmise seaduse, millega muu hulgas hakatakse toetusi maksma Narva elektrijaamas elektri tootmise eesmärgil puitbiomassi põletamise eest. Elektrituruseaduse muudatust kritiseerisid selle eelnõu menetluse ajal keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO). Eestimaa Looduse Fondi (ELF) esimees Siim Kuresoo tõi välja, et puidu masspõletamine ei ole kliimasõbralik energia tootmise viis: „Puidu massiliseks põletamiseks vajalik raie ja vanade metsade osakaalu vähenemine kahandavad metsade elurikkust ning võimet kliimamuutusi leevendada. Samuti ei ole puidu masspõletamine süsinikuneutraalne tegevus, nagu ekslikult on üritatud näidata.“ Sarnast kriitikat on biomassi suunal väljendanud ka Euroopa Teaduste Akadeemia (vt nt 2020. a sept. uudiskirja)

Elektrituruseaduse muudatus jõustus 1. novembril. 

EKO seisukoht

ERRi uudis

Avalda arvamust ajakohastatud üleujutusriskide maandamiskavade kohta

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid ajakohastatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavade kohta. Maandamiskava eelnõude avalik väljapanek kestab kuni 6. aprillini 2022. Selle aja vältel on kõikidel võimalus dokumentidega tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning esitada oma ettepanekud veebivormi kaudu https://envir.ee//avalikvaljapanek või e-posti teel aadressile agne.aruvali@envir.ee. Dokumentide arutamiseks ja tutvustamiseks korraldatakse ka arutelusid. Ürituste toimumise info ja päevakava avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: ohustatud liikide paljunemispaiku tuleb vajaduse korral kaitsta suuremal territooriumil (C 357/20)

Euroopa Kohus selgitas 28. oktoobri eelotsuses hariliku hamstri juhtumi näitel ELi liikmesriikidele kehtivaid kohustusi kaitsta ohustatud loomaliike. Loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) artikli 12 lõike 1 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et kehtestada direktiivi IV lisas loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates sealhulgas nende liikide paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise. 

Euroopa Kohus leidis, et mõiste „paljunemispaigad“ hõlmab ka selle ala ümbruskonnas olevaid alasid, kui need osutuvad vajalikuks selleks, et loodusdirektiivi lisas IV toodud loomaliigid saaksid edukalt paljuneda. Euroopa Kohus leidis, et mõiste „paljunemispaigad“ hõlmab ka selle ala ümbruskonnas olevaid alasid, kui need osutuvad vajalikuks selleks, et loodusdirektiivi lisas IV toodud loomaliigid saaksid edukalt paljuneda. Samuti leidis kohus, et kaitse laieneb ka nendele paljunemispaikadele, mida enam ei kasutata, sest kunagise kasutamise tõttu on olemas piisavalt suur tõenäosus, et loom tuleb sinna tagasi. 

Kohus asus seisukohale, et paljunemispaikade kahjustumine või hävitamine tähendab kaitstud loomaliigi paljunemis- või puhkepaiga ökoloogilise toimivuse järkjärgulist vähendamist ja selle toimivuse täielikku kadumist sõltumata sellest, kas see kahjustamine või hävitamine on tahtlik või mitte.  

Loodusdirektiivi IV lisasse kuulub Eestis 16 taime- ja 42 loomaliiki, näiteks lendorav (Pteromys volans), rabakonn (Rana arvalis), saarmas (Lutra lutra) ja kõik Eestis leiduvad nahkhiired (nahkhiirlased – Vespertilionidae).  

Euroopa Kohtu otsusest nähtub, et kui lendoraval on vaja edukaks paljunemiseks elupaiga ümbruses säilitada suuremaid alasid, siis neid alasid peab talle sobivates tingimustes hoidma – praktikas näiteks loemenetluse kaudu lendoravale sobiliku vana metsa alles jätma, seda vajaduse korral suuremaski ulatuses kui praeguste Eesti õigusaktidega sätestatud.

 Euroopa Kohtu eelotsus

MEREKAITSE

Avalikustati mereala planeeringu lõpplahendus

Eesti mereala planeeringu koostamisel on jõutud viimasesse avalikustamise etappi. Avalikustamise eesmärk on anda huvilistele võimalus tutvuda kooskõlastatud planeeringulahendusega. Avalikustamine toimub perioodil 8.11.2021-8.12.2021 mereala portaalis. Arvamusi planeeringule ja mõjude hindamisele saab 8. detsembrini esitada Rahandusministeeriumile e-posti aadressil info@fin.ee.

Mereala planeeringuga lepitakse kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada kestlikku meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Planeering on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ka ametitele. Ühtlasi annab see ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele võimaluse oma tegevusi paremini kavandada.

Mereala portaal

Lübeckis võeti vastu uus Läänemere päästmise tegevuskava

20. oktoobril võtsid Läänemere riikide ministrid Saksamaal Lübeckis vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi parandamiseks. Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad parandada mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad tegevused ohutumaks.

Uuendatud Läänemere tegevuskava koosneb viiest valdkondlikust peatükist, mis kirjeldavad peamisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi. Suurimad probleemid meie meres on eutrofeerumine ehk toitainete üleküllus, ülepüük ja kaaspüük, mereprügi ning ohtlike ainete sisaldus ja madal merekaitsealade osakaal.

Lisaks uuele tegevuskavale võeti vastu ka uus Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava, mereala ruumilise planeerimise tegevusplaan, Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia, HELCOMi teadus- ja arendustegevuse plaan ning mere sisemise toitainete saaste riskihindamise juhend. Samuti otsustasid ministrid muuta Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni põllumajandusreostuse vähendamist puudutavat osa.

Läänemere päästmise tegevuskava

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

METSANDUS

Keskkonnaministeerium soovib kaotada metsaseadusest senise KAH-alade sätte

Septembri uudiskirjas kirjutas KÕK vastavalt Keskkonnaministeeriumi avaldatud teabele, et kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH-alad) saavad selgema reeglistiku. Eelnõude infosüsteemi andmetel algatas Keskkonnaministeerium 13. oktoobril seadusemuudatuse menetluse, millega kaotataks praegusel kujul metsaseaduse § 43 lõige 9. Nimetatud sätte kohaselt peab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasama riigimetsa metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. 

Praeguse kaasamissätte asemel soovib Keskkonnaministeerium muuta metsaseadust ja planeerimisseadust nii, et kogukondi kaasatakse ainult nendesse riigimetsa raieplaanidesse, millesse kaasamise kohustuse on kohalik omavalitsus eelnevalt üldplaneeringus sätestanud.  

Eelnõu on kritiseerinud Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Eesti Linnade ja Valdade liit ning riigiasutused nagu Rahandusministeerium. Näiteks on välja toodud, et üldplaneering on sisuliselt ebatõhus ja liiga aeglane viis kogukonnale tähtsate metsade määramiseks ning et kavandatav säte piirab KOVide enesekorraldusõigust ja hägustab nende rolli. Kehtiva planeerimisseaduse alusel on KOVidel tunduvalt suuremad võimalused metsi kaitsta. Lisaks sellele on osa üldplaneeringuid Eestis hiljuti kehtestatud ja neid ei asendata uutega tõenäoliselt enne 10 aasta möödumist.  

RMK peaks kohalikke elanikke pelgalt kaasama, ainult et mitte kõigi asulalähedaste metsade raieplaanidesse nagu seni on kohustus olnud, vaid kaasamine peaks toimuma üksnes nende metsade puhul, mille osas on seda kehtivas üldplaneeringus sõnaselgelt sätestatud. Praegu pole seda sätestatud üheski üldplaneeringus.

Kui KOVidele antakse õigus määrata üldplaneeringus asulalähedased metsad, mille raieotsustesse peab RMK kohalikke elanikke kaasama, ei oleks veel tegemist nende metsade kaitsmisega KOVi poolt. RMK peaks kohalikke elanikke pelgalt kaasama, ainult et mitte kõigi asulalähedaste metsade raieplaanidesse nagu seni on kohustus olnud, vaid kaasamine peaks toimuma üksnes nende metsade puhul, mille osas on seda kehtivas üldplaneeringus sõnaselgelt sätestatud. Praegu pole seda sätestatud üheski üldplaneeringus. Samuti jääks endiselt ebaselgeks, mil määral on riigimetsa majandaja kohustatud raieplaane tehes kogukonna ja avalike huvidega arvestama. Seni on RMK oma veebilehel avaldatud kaasamisjuhises sisuliselt teada andnud, et kaasamine toimub vaid ebaoluliste detailide osas.  

Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 14 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne määrata väärtuslikud rohealad ja maastikud ning nende kasutustingimused. Kui uue seadusemuudatusega lubatakse KOVidel määratleda riigimetsad, mille puhul peab RMK alles hakkama piirkonna elanike seisukohti ära kuulama ja metsa säilitamise või raie üle otsustama, oleks tegemist sammuga tagasi võrreldes eeltoodud planeerimisseaduse rohealade kaitsevõimaluste regulatsiooniga.  

Kuna eelnõu kohta laekunud tagasisidest ilmnes, et seadusemuudatus teeks kaasamist veelgi ebaselgemaks ja lisaks sellele looks ebaselgust KOVide õiguslikku olukorda, on teatav võimalus, et seadusemuudatus ei saa teoks.  

Eelnõu dokumendid eelnõude infosüsteemis

EKO seisukohad eelnõu kohta

Õiguskantsler: veekaitsevööndis ei tohi raiet lubada ilma põhjaliku kaalumiseta

Õiguskantsler: kuna veekaitsevööndis on igasugune puu- ja põõsarinde raie üldjuhul keelatud, tuleks Keskkonnaametil veekaitsevööndis raiet lubades üksikasjalikult põhjendada oma kaalutlusotsust nii metsateatises kui ka isikute päringutele vastates.

  Õiguskantsler selgitas 18. novembri seisukohas, et kuna veekaitsevööndis on igasugune puu- ja põõsarinde raie üldjuhul keelatud, tuleks Keskkonnaametil veekaitsevööndis raiet lubades üksikasjalikult põhjendada oma kaalutlusotsust nii metsateatises kui ka isikute päringutele vastates.  

Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekogude veekaitsevööndid määratud selleks, et oleks võimalik ära hoida kalda või ranna erosiooni ja hajuheidet. Nendest eesmärkidest peab Keskkonnaamet lähtuma, kui lubab ranna või kalda kaitsevööndis raiet.  

Õiguskantsler palus Keskkonnaametil 20. detsembriks teada anda, mida on ametil kavas teha, et metsateatised oleksid edaspidi selgemad ja põhjendatumad ning metsateatisi registreerides arvestataks Riigikogu tahet.  

Õiguskantsleri seisukoht

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕK kogub annetusi, et Eesti ainus keskkonnaõiguse uudiskiri jõuaks jätkuvalt üle 600 lugeja postkasti

Selle aasta 30. november on ülemaailmne heade tegude päev. Sel puhul käivituvad Eestis juba kolmandat aastat Annetamistalgud, mil kümned vabaühendused üle Eesti võtavad ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Keskkonnaõiguse Keskus osaleb ka tänavu ning kutsub oma toetajaid ja sõpru samuti kaasa.  

Loe lähemalt

EPL õlitehasest: Piduri asemel gaasi. Vastuoluline tehas sai nurgakivi hoolimata käimasolevast kohtuvaidlusest

Enne kui kohtuotsust pole, tehast ehitama ei hakka, ütlesid valitsusliikmed selle aasta suvel. Ometi sai õlitehas eelmise nädala teisipäeval ministrite heakskiidul nurgakivi, kirjutab Eesti Päevalehe Roheportaal. 16.novembril pani Eesti Energia nurgakivi põlevkiviõlitehasele Enefit280, mille ehitamiseks eraldas valitsus riigifirmale 125 miljonit eurot maksumaksja raha ja mille ehitamise kliimanoored kohtusse kaebasid.  

„Juhul kui tehase hooned ja rajatised on kohtuvaidluse lõpuks püstitatud, ent kaebus rahuldatakse ja ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, sõltub edasine asjade käik kohtute põhjendustest. Täiesti võimalik on olukord, kus ehitised osutuvad ebaseaduslikuks ning teoreetiliselt on võimalus, et need tuleb lammutada,” selgitas keskkonnaõiguse keskuse jurist Kärt Vaarmari. Keskuse juristid esindavad kohtuvaidluses noori aktiviste, kes on koondunud MTÜ Loodusvõlu alla. 

Terviklugu saab lugeda 24.11.2021 Eesti Päevalehe Roheportaalist.

Juhis ehitusmaavarade kaevandamisotsustes osalemiseks

Keskkonnaõiguse Keskusel on värskelt valminud juhis ehitusmaavarade kaevandamist puudutavates otsustes osalemiseks. Juhis on suunatud eelkõige planeeritava kaevanduse piirkonnas elavatele inimestele ja seal tegutsevatele keskkonnaorganisatsioonidele, kuid üht-teist kasulikku võivad sellest leida ka kohalikud omavalitsused.  

Loe lähemalt

KÕKi suvepraktikant Prantsusmaalt: ma pole kunagi varem olnud nii sügavuti keskkonnaõiguses

Keskkonnaõiguse Keskusel oli sel suvel praktikant Prantsusmaalt - Delphine Saint-Martin, kes õpib Tartu Ülikoolis magistrantuuris rahvusvahelist õigust ja inimõigusi. 

Loe lähemalt Delphine kokkuvõtet oma praktikast.