ÜLDOLULIST

Arengud keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) koostamisel

Eelmise aasta 11. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi esitatud valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (KEVAD) koostamise ettepaneku. Tänaseks on tehtud hetkeolukorra kaardistus ning avalikustamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.  KEVADe sisu koostamine ise on alles algusjärgus – teada on küll KEVADe üldine eesmärk (luua keskkonnavaldkonna strateegiline katusdokument) ja peamised alamvaldkonnad, aga alles välja töötamisel on nt KEVADe lõplik struktuur, visiooni ja alameesmärkide sõnastus ning tegevused. KEVADe kinnitamise ajaks on planeeritud veebruar 2023. 

Seni on olnud keskkonnavaldkonna katusdokumendiks „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (koostatud 2007. aastal), kuid selles ei käsitleta enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ega kaeta terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. KEVAD hakkab kehtivat keskkonnastrateegiat asendama. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat. Arengukava koostamise eesmärk on toetada Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaliste strateegiliste sihtide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning korrastada olemasolevate strateegiliste dokumentide süsteem. KEVADes seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos.

KEVADes käsitletavad läbivad valdkonnad on elurikkus, kliimapoliitika ja ringmajandus.

KEVADes käsitletavad läbivad valdkonnad on elurikkus, kliimapoliitika ja ringmajandus. Tegevussuundadest katab KEVAD: jäätmekäitluse korraldamist; maapõueressursside kestliku uurimist, kasutamist ja kaitse korraldamist; välisõhu kaitset; kiirgusohutuse tagamist; vee kaitse tagamist ja kasutuse korraldamist; merekeskkonna kaitse tagamist ja kasutuse korraldamist; looduse mitmekesisuse kaitse tagamist; metsandust; maatoimingute korraldamist; ruumiandmete tagamist; ilmainfo tagamist; keskkonnakorraldust; keskkonnateadlikkuse ja –hariduse kujundamist.

 Kõikide „Keskkond“ tulemusvaldkonda kuuluvate alavaldkondade arendamise strateegiline tasand saab käsitletud KEVADega ning kinnitatakse koos KEVADega Vabariigi Valitsuse poolt. Seega juhul, kui hiljem koostatakse keskkonnavaldkonna alavaldkondades eraldi konkreetsemaid arengudokumente, peavad need arvestama KEVADe strateegiliste vaadetega. Hilisemad detailsemad tegevuskavad kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga ning need ei ole otseselt KEVADe osa. Lisaks KEVADele jääb tulemusvaldkonnas „Keskkond“ strateegilise tasandi katusdokumendina paralleelselt kehtima ka Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 (MAK2030) (mille koostamine on praegusel hetkel eraldi protsessina käimas). „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ on katusdokumentideks mh KEVADele ja annavad sinna sisendi, kuid jäävad samuti paralleelselt kehtima (kuna on pikemaajalised dokumendid).

 Avalikustamisel oleva KSH programmi eesmärk on anda ülevaade eeldatavalt olulistest mõjudest ja kirjeldada hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat. KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult kuni 24.03.2022 Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee. Selleteemaline avalik virtuaalne koosolek toimub 31.03.2022 kell 14.00-17.00. 

„Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ veebileht ja materjalid

KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Komisjon on koostamas regulatsiooni ’rohepesu’ vähendamiseks

Euroopa Komisjonil on kavas 30. märtsil esitada regulatsiooni ettepanek, mis sunniks ettevõtteid põhjendama oma toodete keskkonnahoidlikkust käsitlevaid väiteid EL ühtse standardmetoodika alusel, et oleks võimalik hinnata nende toodete mõju keskkonnale.

Euroopa Komisjonil on kavas 30. märtsil esitada regulatsiooni ettepanek, mis sunniks ettevõtteid põhjendama oma toodete keskkonnahoidlikkust käsitlevaid väiteid EL ühtse standardmetoodika alusel, et oleks võimalik hinnata nende toodete mõju keskkonnale. Selline ühtne standardmetoodika on komisjonil olnud välja töötamisel juba 10 aastat ning põhineb toote nn täieliku elutsükli analüüsil (ingl k ‘full’ lifecycle approach). See peaks võimaldama hinnata ja võrrelda toodete keskkonnahoidlikkust käsitlevate väidete – näiteks tootel olev märgistus selle taaskasutatavuse ning biolagunevuse kohta – usaldusväärsust ning vähendada nn ’rohepesu’. Hetkel ei ole veel selge, kas sellise ühtse standardmetoodika kasutamine muudetakse ettevõtetele kohustuslikuks või jääb see vabatahtlikuks.

 Rohepesu (greenwashing) puhul on tegu firmade või organisatsioonide püüdega end reklaamida rohelisemalt ja keskkonnasõbralikumalt kui nad tegelikult on. Tarbijate ja investorite teadlik eksitamine ei ole igal juhul lubatud ning on karistatav. Näiteks pidi hiljuti Kanada plastkohvitopsi äriühing Keurig kohvitopsi taaskasutatavust puudutavate valeväidete levitamise eest tasuma 3 mln dollarit trahvi. Ka üha enam kliimakaebusi on suunatud äriühingute kliimaalase rohepesu juhtumitele, nt on selliseid kaebusi USA-s esitatud enam kui tosin. Potentsiaalselt teedrajav otsus on tulemas Austraaliast, kus suvel anti kohtusse piirkonna suurim nafta- ja gaasiettevõte Santos. Kaebuse kohaselt eksitab ettevõte investoreid alusetute väidetega maagaasi keskkonnasõbralikkuse kohta ning oma võimekuses saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040 tuginedes ulatuslikult süsinikupüüdmise tehnoloogiatele (CCS). 

Euractive uudis (ingl k)

KLIIMAMUUTUS

IPCC värske kliimaraport toob selgelt esile ülemaailmse kliimajuhtimise ebaõnnestumise

ÜRO peasekretär António Guterrese sõnul on IPCC viimane aruanne „[i]nimkannatuste atlas ja hukkamõistev süüdistus ebaõnnestunud kliimajuhtimise eest."

28. veebruaril avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ehk IPCC värske aruande „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus”. Raportis on kokku võetud 270 teadlase 34 000 teadusartiklit. Värske raport kinnitab, et kõik eluvormid maal on juba mõjutatud enneolematutest muutustest meie kliimasüsteemis. Umbes 3.3 miljardit inimest – s.o ligi pool maailma elanikkonnast – elab piirkondades, mis on klassifitseeritud kliimamuutuste suhtes „väga haavatavateks“. Kliimamuutustest tingitud kuumalained, põuad ja üleujutused on selgelt ületamas paljude looma- ja taimeliikide taluvuspiiri ning kutsunud esile massilist suremust. See tähendab pöördumatut kahju looduslikele ökosüsteemidele, millest ka inimkond on sõltuv. ÜRO peasekretär António Guterrese sõnul on IPCC viimane aruanne „[i]nimkannatuste atlas ja hukkamõistev süüdistus ebaõnnestunud kliimajuhtimise eest." 

Veebruaris avaldatud raport on IPCC teise töörühma panus kuuendasse hindamisaruandesse. Esimese töörühma raport „Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus” avaldati eelmise aasta augustis. Kajastasime seda septembrikuu uudiskirjas. Tänavu aprillis avaldatakse ka kolmanda töörühma aruanne „Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine” ning oktoobris ilmub sünteesiaruanne, mis koondab olulisema info kõigist põhi- ja eriaruannetest. 

IPCC teadlased rõhutavad, et kliima soojenemisega kaasnevad suuremad riskid, kui seni arvati, ja riskide maandamiseks peaksime lisaks kasvuhoonegaaside heitmete drastilisele vähendamisele ka kliimamuutustega kohanemist oluliselt parandama.

IPCC teadlased rõhutavad, et kliima soojenemisega kaasnevad suuremad riskid, kui seni arvati, ja riskide maandamiseks peaksime lisaks kasvuhoonegaaside heitmete drastilisele vähendamisele ka kliimamuutustega kohanemist oluliselt parandama. Investeeringud kohanemismeetmetesse peaksid olema võrdväärsed leevendusmeetmetega. Kui praegu on kohanemine sündmustepõhine, siis tarvis oleks just ennetavat ja hoolikalt planeeritud kohanemist, millesse on kaasatud ka kohalikud inimesed. IPCC autorid on välja pakkunud uusi, kiireid ja pikaajalisi kohanemismeetmeid. Palju rõhku on pandud looduspõhistele meetmetele nagu loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine, mullastiku tasakaalu hoidmine, et erinevad taimeliigid saaksid kasvada ning kõrghaljastuse olemasolu tagamine asulates.

 Teadlased on värskes raportis eraldi käsitlenud ka maailma eri piirkondi, sealhulgas Euroopat. Kuigi võrreldes ekvaatorile lähemate piirkondadega avaldavad kliimamuutused Euroopale oluliselt väiksemat mõju, on need mõjud siiski märkimisväärsed. Esile on toodud neli konkreetset Euroopas võimenduvat nähtust: kuumalained, üleujutused, põuad ja veepuudus. Aruande järgi muutuvad üleujutused Euroopa sagedasemaks, peale selle ähvardavad meid üha rohkem kuumalained. Näiteks eelmise aasta juulikuu kuumalaine ajal suri Eestis ligi seitse protsenti enam inimesi kui aasta varem, mis tähendab mõõdukat liigsuremust. Samuti ohustab meid üha tihedamini veepuudus ja sagenevad põuad, viimased eeskätt küll Lõuna-Euroopas, aga suviti ka Põhja-Euroopas. 

IPCC raport „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus” (ingl k)

ÜRO uudis (ingl k)

Eesti Päevalehe artikkel

Seaduseelnõuga plaanitakse kehtestada tuulikutasu

Osa makstud summast läheks kohaliku omavalitsuse üksusele tuulepargi mõju kompenseerimiseks ja tuulepargi kasu jagamiseks kohalikul tasandil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatas veebruaris energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sätestaks tuulikutasu maksmise kohustuse maismaal paikneva tuuleelektrijaama (sealhulgas tuulepargi) valdajale ja Eesti sise- või territoriaalmerre rajatud tuuleelektrijaama (sealhulgas meretuulepargi) valdajale. Osa makstud summast läheks kohaliku omavalitsuse üksusele tuulepargi mõju kompenseerimiseks ja tuulepargi kasu jagamiseks kohalikul tasandil. Tegemist on nn kohaliku kasu instrumendiga, mis peaks soodustama tuuleelektrijaamade rajamist, kuna eelnõu kehtestamise järgselt ei peaks osapooled pidama senise praktika kohaseid vabatahtlikke läbirääkimisi, mis on uuringute kohaselt olnud senini ebaselged ja hägusad. Samuti omab eelnõu eelduslikult positiivset mõju kohalike elanike vastuvõtlikkusele tuuleparkide rajamiseks ka nende elukohale lähemale. 

Seaduseelnõu materjalid

LOODUSKAITSE

Õiguskantsler: Lendorava püsielupaikade moodustamise menetlus ei vasta hea halduse tavale

Õiguskantsler selgitas 21.01.2022 seisukohas, et Keskkonnaamet on lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmisel läbi viinud eelmenetlust, mis pole mitte üksnes ebavajalik ja segadusttekitav, vaid ei ole ka seadusega ette nähtud. 

Lendorav on ohustatud liik, kes kuulub kõrgeimasse, I kaitsekategooriasse. Samuti kuulub lendorav loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) kohaselt ühenduse tähtsusega liikide hulka, st vajab Euroopa Liidu seisukohalt erilist kaitset. 

Õiguskantsler selgitas, et looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 1 kohaselt tuleb kõik lendorava teadaolevad elupaigad kaitse alla võtta ja kaalutlusruumi seal ei ole.  Kaitse alla võtmise menetluse väliselt maaomanike seisukohtade küsimine ja muud seadusvälises menetluses tehtavad toimingud ei aita seega aega kokku hoida, sest ametlikus menetluses tuleb vastavalt seadusele (uuesti) kõik asjaolud ja huvid välja selgitada. Kaitse alla võtmiseks on ette nähtud kindel menetlus, mille algatab Keskkonnaministeerium (LKS § 9 lg 1). Konkreetsel juhul ministeerium seda teinud ei ole. Õiguskantsler selgitas, et ei ole keelatud teha ettevalmistavaid toiminguid, aga need peavad jääma ametkondlikuks ja kaitse alla võtmist ette valmistavaks.  

Õiguskantsler palus Keskkonnaametil teada anda, kuidas kavatseb amet probleemi lahendada. Keskkonnaamet teatas 22.02.2022 vastuses, et praeguses halduspraktikas lähtutakse Keskkonnaministeeriumi tolleaegse kantsleri Andres Talijärve 05.12.2016 kirjast, kus täpsustatud ministeeriumi haldusala asutuste ülesandeid kaitse alla võtmisel. Keskkonnaamet märkis, et probleemi lahendamiseks uuendab ministeerium neid suuniseid püsielupaikade kaitse alla võtmise osas. 

Õiguskantsleri kiri

Keskkonnaameti vastus

MAAPÕU

Algatatakse Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneering

KÕKi jaanuarikuu uudiskirjas oli juttu Harjumaa maavarade teemaplaneeringu algatamisest ja kohalike omavalitsuste seisukohtadest sellele. Valitsus toetas veebruaris plaani algatada ka Rapla ja Pärnu maakondade maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Sellekohase taotluse esitab Keskkonnaministeerium Rahandusministeeriumile 1. juuliks 2022. Teemaplaneeringuga soovitakse määratleda võimalike uute karjääride avamine ja olemasolevate laiendamine.

Huvitatud isikud võivad kaasamissoovist teada anda Rahandusministeeriumile. 

Keskkonnaministeeriumi uudis

Muudetakse maapõueseadust

Keskkonnaministeeriumis on algatanud maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Ühe muudatusena soovitakse maapõueseadusest kaotada kohaliku omavalitsuse õigus esitada uuringuloa menetluse kestel täiendavaid seisukohti (maapõueseaduse § 27 lg 7 teine lause).

 Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas 3. märtsil eelnõu kohta seisukoha. Liit ei kiitnud heaks uuringuloa menetluses täiendavate seisukohtade võimaluse kaotamist. Lisaks tehti ettepanek täiendada maapõueseaduse § 55 lõiget 2 nii, et kaevandamisloa andmisest keeldumine oleks kohustuslik siis, kui ala ei ole kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu järgi määratud mäetööstusmaaks. Põhjendati, et nii suure mõjuga tegevus, nagu seda on maavarade kaevandamine, ei saa toimuda eraldi vaadatuna omavalitsuse üldplaneeringust. Kaevandamine mõjutab nii loodus- kui ka elukeskkonda väga tugevalt ja ei ole harvad juhtumid, kus kehtiv üldplaneering muutub kaevanduse avades selles piirkonnas sisutuks, sest muudatused on olnud nii suured. 

Järgmisena peaks Keskkonnaministeerium otsustama, missuguseid laekunud seisukohti arvesse võtab, ning sellest osalistele teatama. 

Maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu

JÄÄTMED

ÜRO riigid kiitsid heaks plastireostuse lõpetamist reguleeriva lepingu loomise aastaks 2024

28. veebruarist 2. märtsini toimunud viiendal ÜRO Keskkonnaassamblee kohtumisel kirjutasid esindajad 175 riigist alla otsusele vähendada plastireostust ja sõlmida 2024. aastaks rahvusvaheline õiguslikult siduv leping. ÜRO Kliimaassamblee tegevdirektor Inger Andersen nimetas seda kõige märkimisväärsemaks leppeks peale Pariisi kliimalepet. 

ÜRO Keskkonnaassamblee (United Nations Environment Assembly ehk UNEA) on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, kuhu kuuluvad kõik 193 liikmesriiki. Nairobis kohtusid riikide keskkonnaministrid, et otsustada keskkonnavaldkonna prioriteetide ja arengusuundade üle. Keskkonnaministrid annavad oma deklaratsiooni ja resolutsioonide kaudu poliitilisi suuniseid valdkonna edasiseks arendamiseks. UNEA raames kokku lepitud tegevusi viib ellu ÜRO Keskkonnaprogramm (United Nations Environment Programme ehk UNEP). 

 ÜRO resolutsiooni kohaselt tuleb aastaks 2024 pakkuda välja rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe plasti oluliseks vähendamiseks. Tegemist on märkimisväärseima kokkuleppega pärast Pariisi kliimalepet.

UNEA läbirääkimiste eesmärgiks oli jõuda konsensuseni 18 temaatilise resolutsiooni ja kahe kõrgetasemelise deklaratsiooni osas. Üks märkimisväärsemaid ja mõjukamaid kokkuleppeid saavutati globaalse plastireostuse küsimuses - resolutsiooni kohaselt tuleb aastaks 2024 pakkuda välja rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe plasti oluliseks vähendamiseks. Leping peaks käsitlema plastikute kogu eluringi hõlmavaid alternatiivseid võimalusi, korduvkasutatavate ja ringlussevõetavate toodete ja materjalide disaini ning vajadust tõhusa rahvusvahelise koostöö järele, hõlbustamaks ligipääsu tehnoloogiale, tootlikkuse arendamisele ning teaduslikule ja tehnilisele koostööle. 

Igal aastal tekitatakse ligikaudu 300 miljonit tonni plastijäätmeid (kogus, mis vastab inimkonna massile). Samas võetakse ringlusse ainult 9%, suurem osa ülejäänud jäätmetest satub prügilatesse või looduskeskkonda.

Kui plasti ei käidelda nõuetekohaselt, võib see ohustada tervist ja keskkonda. Igal aastal tekitatakse ligikaudu 300 miljonit tonni plastijäätmeid (kogus, mis vastab inimkonna massile). Samas võetakse ringlusse ainult 9%, suurem osa ülejäänud jäätmetest satub prügilatesse või looduskeskkonda. Praegu satub ookeani igal aastal ligikaudu 11 miljonit tonni plasti ning tõhusa rahvusvahelise reageerimiseta see kogus kolmekordistub järgmise 20 aasta jooksul. Aja jooksul lagunevad plastmaterjalid mikroplastiks, mis võib tekitada täiendavaid saasteaineid inimtoiduahelas, mageveesüsteemides ja õhus – plastikuga kokkupuude võib inimtervist kahjustada, mõjutades potentsiaalselt viljakust ja hormoonide, ainevahetuse ja närvisüsteemi tegevust. 

Teistest teemadest lepiti Nairobis toimunud kohtumisel kokku veel nn Valitsustevahelise Kemikaalipaneeli loomises ning erinevates meetmetes kemikaalide- ja jäätmeprobleemiga tegelemiseks. Samuti käsitleti resolutsioonides loomade heaolu ning järvede ja nitraatide majandamist. 

Viienda ÜRO Keskkonnaassamblee kohtumise materjalid

Euroopa Komisjoni pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Õiguskantsler: Olmejäätmete käitlemine vajab tunduvalt parandamist

Õiguskantsler avaldas 24. jaanuaril seisukoha ettevõtjate õiguste rikkumise kohta olukorras, kus sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud. Varem on Keskkonnaamet ja prügilad lähtunud sellest, et kui kohaliku omavalitsuse tasandil on jäätmete liigiti kogumine korraldatud vähemalt vormiliselt (sortimismääruse § 5 lõige 1), siis loetakse jäätmed sordituks ja töödelduks ning neid võib segamini transportida ja prügilas segaolmejäätmeid ladestada. Selle tõttu ei ole Keskkonnaamet seni kohaldanud sortimata segaolmejäätmete ja töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeldu (jäätmeseaduse (JäätS) § 35 lõige 1 ja § 36 lõige 2). 

KÕK kirjutas 2021. märtsi uudiskirjas, et Riigikontrolli auditist ilmnes, kuidas Keskkonnaameti ja endise Keskkonnainspektsioon puuduliku kontrolli tõttu esineb suur oht, et jäätmete taaskasutamise sildi all ladestatakse segaolmejäätmeid prügilates ja jäetakse suures mahus maksmata saastetasu. Lähtudes Riigikontrolli auditist, ei luba Keskkonnaamet sortimismääruses sätestatud erandit enam rakendada, vaid nõuab jäätmete tegelikku liigiti kogumist, keelates sortimata jäätmeid prügilates ladestada. 

Õiguskantsler:  üksnes prügilatele täiendavate sortimiskohustuste panemine ei ole prügiladirektiivi eesmärkide ja jäätmehierarhia põhimõtte järgimiseks sobiv meede. Jäätmeid peaks liigiti koguma või sortima nende tekkekohas (nt inimese elukohas) ja vedama nii, et eri liiki jäätmed uuesti ei segune.

Õiguskantsler leidis, et üksnes prügilatele täiendavate sortimiskohustuste panemine ei ole prügiladirektiivi eesmärkide ja jäätmehierarhia põhimõtte järgimiseks sobiv meede. Segamini veetud jäätmed võivad määrduda, lisaks ei ole teada, kui edukas on tagantjärele jäätmete sorteerimine. Seetõttu ei aita prügilates jäätmete sorteerimine eriti keskkonda säästa. Jäätmeid peaks liigiti koguma või sortima nende tekkekohas (nt inimese elukohas) ja vedama nii, et eri liiki jäätmed uuesti ei segune. Varasemalt on olnud mh probleemiks, et inimeste poolt liigiti kogutud jäätmed segatakse uuesti jäätmeveol ja jõuavad ladestuskohta segaolmejäätmetena. Samuti takistab inimestel jäätmete sortimist asjaolu, et segaolmejäätmetena kogumine on lihtsam ja soodsam kui liigiti kogumine, näiteks pole kohalik omavalitsus ega jäätmevedajad loonud teatud liiki jäätmete üleandmiseks lihtsaid ja käepäraseid võimalusi, mistõttu peavad inimesed praeguses olukorras sageli klaas-, metall-, plastjäätmete või biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks jäätmed ise kogumiskohta transportima, selle asemel, et jäätmevedaja neid sarnaselt segaolmejäätmetega inimese elukohast soodsa hinnaga ära veaks. 

Õiguskantsler: jäätmehierarhia ja proportsionaalsuse põhimõttega on rohkem kooskõlas, kui KOV-idele pannakse kohustused hakata kontrollima, kas jäätmeid tõepoolest kogutakse eraldi, ning kohustus sõlmida jäätmevedajatega sellised lepingud, et oleks tagatud jäätmete tõhus liigiti kogumine ja liigiti vedamine.

Õiguskantsler leidis, et jäätmehierarhia ja proportsionaalsuse põhimõttega on rohkem kooskõlas, kui kohalikele omavalitsustele pannakse kohustused hakata kontrollima, kas jäätmeid tõepoolest kogutakse eraldi, ning kohustus sõlmida jäätmevedajatega sellised lepingud, et oleks tagatud jäätmete tõhus liigiti kogumine ja liigiti vedamine. Kokkuvõtvalt praegu selleks õigusraamistik puudub. Hiljuti kooskõlastusringile saadetud keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on samuti rõhutatud, et tuleb suurendada jäätmekäitlejate, -vedajate ning teiste jäätmekäitluse osapoolte motivatsiooni, korraldada paremini olmejäätmete liigiti kogumist ja otsida jäätmete ringlusse võtmise võimalusi. 

Jäätmete raamdirektiiv võimaldab riikidel kasutada majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist, lahendamaks eeltoodud probleeme. Õiguskantsler julgustas riiki neid meetmeid kaaluma, võttes seejuures arvesse ettevõtjate õigusi ja jäätmehierarhia põhimõtet. Konkreetsed meetmed on aga poliitiliste valikute küsimus, millesse õiguskantsler sekkuda ei saa. 

Õiguskantsler avaldas ühtlasi kahtlust, et sortimismääruses sisalduv erand (määruse § 5 lõige 1), mis võimaldab teatud juhtudel kõrvale kalduda sortimata jäätmete ladestamise keelust, pruugi olla kooskõlas jäätmeseadusega ega prügiladirektiiviga. Keskkonnaministeeriumil on plaanis seda sätet muuta. Kui seda aga aegsasti ei tehta, saab õiguskantsler omal algatusel kontrollida sortimismääruse sätete kooskõla põhiseadusega. 

Õiguskantsleri seisukoht

Inimesele ohtlikke saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemist muudetakse rangemaks

Uute reeglitega määratakse senisest madalamad piirnormid püsivatele orgaanilistele saasteainetele jäätmetes, mida on lubatud piiranguteta käidelda.  Selliseid aineid leidub peamiselt elektroonikaseadmetes, pehmes mööblis, kõikides tuhkades (nii kodumajapidamises kui põletustehastes), pehmest PVC plastist toodetes, veekindlates tekstiilides.

  Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POS-id) sisaldavate jäätmete käitlemise reeglid rangemaks. Uute reeglitega määratakse senisest madalamad piirnormid POS-idele jäätmetes, mida on lubatud piiranguteta käidelda. 

POS-id on mürgiste omadustega keskkonnas püsivad kemikaalid, mis kanduvad õhu, vee ja rändliikide abil tuhandete kilomeetrite kaugusele. Nad mõjutavad keskkonda, organisme ja inimeste tervist. POS-iga seostatakse erinevaid inimeste haigusi või puudeid: vähid, kasvajad, neuroloogilised häired, immuunsüsteemi häired, reproduktiiv- ja endokriinsüsteemi häired jpm. Ettepanekus nimetatud POS-e leidub peamiselt elektroonikaseadmetes, pehmes mööblis, kõikides tuhkades (nii kodumajapidamises kui põletustehastes), pehmest PVC plastist toodetes, veekindlates tekstiilides nagu ülerõivad, vaipades, tulekustutusvahtudes, aga ka ehituses kasutatavates plastides ja tekstiilides, soojusisolatsiooniplaatides, tihendites ja värvides ning väliehitistes kasutatavas puidus. 

POS-e kontrollitakse ülemaailmselt Stockholmi konventsiooni kaudu ja Eestis Euroopa Liidu määrusega (EL) 2019/1021 , mis seab piirangud ainetele toodetes, ainete tootmisele ja kasutamisele ning reeglid POS-idega saastunud jäätmete käitlemisele. POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldiselt keelatud. Ained jäätmetes tuleb hävitada, need ei tohi jõuda tagasi keskkonda või uute toodete koostises uuesti turule. Selleks, et POS-idega saastunud jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peavad ainete sisaldused jäätmetes jääma alla seatud piirnormide. 

Euroopa Komisjoni ettepanekuga muudetakse püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määruse lisasid. Eesti nõustub komisjoni ettepanekuga.

 Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Euroopa Komisjoni pressiteade 

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

EKO avalik pöördumine: keskkonnakriis on jätkuv, mitmed lahendused käega katsuda

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 14. märtsil peaministrile ja mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles tõi välja võimalused, mis aitaksid samaaegselt leevendada nii Ukraina sõja toimel kerkinud kriisi kui ka keskkonnakriisi. Keskkonda säästvad lahendused on pikaajalised ning samavõrra looduse kui inimese huvides – kui tagame endile keskkonna, kust saame jätkuvalt eluks vajalikku, saame paremini hakkama ka raskel ajal. 

Loe lähemalt

KÕK esindab ELFi vaidluses ehitusloa andmise üle metsa kuivendamiseks ohustatud liikide elupaigas ja lähedal

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) Vilumäe maaparandussüsteemide rekonstrueerimise, st maa kuivendamise ehitusloa. Maad kavandati kuivendada Natura 2000 võrgustiku alaga piirnevalt, II kaitsekategooria linnuliigi metsise elupaikade lähedal ja I kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka elupaigas. Keskkonnaamet jättis loa väljastamiseks kooskõlastuse andmata, ent RMK-le väljastati luba sellest hoolimata. Haldusasja menetlus on Tallinna Halduskohtus pooleli.

 Loe lähemalt

EKO: Loodusväärtuste hävitamine kaitsealadel tuleb koheselt lõpetada

Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused.

 Loe lähemalt

Anneta tulumaksutagastus Keskkonnaõiguse Keskusele

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kogub annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. KÕK on annetusi kogunud alates 2020. aastast. Kokku on KÕK uudiskirja ilmumise jätkumiseks kahe aastaga heade toetajate abiga kogunud 1045 eurot. Siiski oleme igakuise uudiskirja asendanud ülekuisega alates 2021. aasta sügisest. Sellegi regulaarsuse hoidmist saame lubada tänu annetajate lahkusele. 

Loe lähemalt