Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Paldiski LNG

Juhtumi kirjeldus

Paldiski poolsaarel pesitsev krüüsel

27. septembril 2012. a kehtestas Paldiski Linnavolikogu teemaplaneeringu, millega nähti ette veeldatud loodusliku maagaasi (LNG) terminali (sadamarajatised, mahutipark ja muud selle juurde kuuluvad ehitised) rajamine. Kompleksi arendajaks on Balti Gaas OÜ.

Kavandatava terminali asukoht on Harjumaal Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaarel, jäädes osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku alale (Pakri loodus- ja linnualale). 2012. a novembris vaidlustasid Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) teemaplaneeringu, kuna tundsid muret kavandatava LNG terminali mõju pärast ümbritsevale keskkonnale.

Kaebajate hinnangul oli teemaplaneeringu menetluse käigus läbiviidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) puudulik ning KSH põhjal ei saa järeldada, et kahjulik mõju Natura ala kaitse-eesmärgile on välistatud. Rikutud on ka LNG terminali asukohavalikut puudutavaid norme, mille tagajärjena valiti terminalile ebasobiv asukoht.

Teemaplaneeringu vaidlusega paralleelselt koostati ka mandriosa detailplaneeringut ning valmistati ette kai vee-erikasutusloa mõjude hindamist.

Mandriosa detailplaneeringu kehtestamise järel vaidlustasid keskkonnaorganisatsioonid ka selle, eelkõige seetõttu, et selles menetluses eraldi keskkonnamõjude hindamist läbi ei viidud ning projekti mõjude hindamine on sellest tulenevalt jätkuvalt ebapiisav.

KÕK on ELFi ja EOÜ esindajaks nii teemaplaneeringu kui mandriosa detailplaneeringu üle peetavas kohtuvaidluses.

Juhtumi olulisus

Tegemist on olulise juhtumiga nii planeeringu keskkonnamõjude hindamise kvaliteedi kui olulise ruumilise objekti asukohavaliku seisukohalt. Mõjude hindamisel ja asukohavalikul tehtud vead ei ole pelgalt formaalsed, vaid nende tulemusena on valitud objekti rajamiseks sobimatu asukoht. Kavandatav tegevus võib kahjustada olulisi kaitstavaid loodusväärtusi (eelkõige üle-euroopalise tähtsusega Pakri linnualal kaitstavaid linnuliike, sh krüüslite ainsat pesitsuspaika kogu Eesti territooriumil).

Ehkki teemaplaneeringu menetluse raames viidi läbi KSH, ei ole see KÕKi hinnangul täielik (nt ei ole hinnatud kõigi tegevuste mõjusid ega kogumõju keskkonnale). Samuti on Natura alal kaitstava linnustiku osas kasutatud puudulikke või iganenud andmeid, mistõttu ei saanud Paldiski linn olla veendunud, et kavandatav tegevus ei kahjusta Natura alal kaitstavaid väärtusi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole mõjude hindamine nõuetekohane, kui puuduvad usaldusväärsed ja ajakohastatud andmed erikaitseala liikide kohta. Mõjude hindamise puuduste tulemusena ei ole järgitud ka Natura hindamise erireegleid, mille kohaselt saab kavandatavat tegevust lubada vaid juhul, kui Natura ala kaitse-eesmärgi ja ala terviklikkuse kahjustamine on välistatud ning mõju puudumise osas ei esine mingisugust kahtlust.

Teiseks valiti terminali asukoht KÕKi hinnangul õigusvastaselt, kuna tegemist oli olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille võimalikud asukohaalternatiivid asuvad mitme omavalitsuse territooriumil. Sellises olukorras oleks pidanud objekti asukohavalik planeerimisseaduse kohaselt toimuma maakonnaplaneeringu tasandil. Viimane oleks andnud võimaluse hinnata alternatiivseid asukohti läbipaistvalt ja läbimõeldult ning valida nende seast asukoht, millega kaasnevad negatiivsed mõjud ja õiguslikud piirangud on kõige väiksemad.

Hetkeseis

Teemaplaneeringu vaidlus

30. oktoobril 2013. a avalikustas Tallinna Halduskohus otsuse, millega jättis ELFi ja EOÜ kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kuna teemaplaneeringu alusel ei saa ehitustegevust alustada ja vajalikud on täiendavad load, on mõjusid võimalik ka hiljem hinnata. Samuti leidis kohus, et kaebajate väited mõjude hindamise puuduste kohta olid ebapiisavalt põhjendatud ning Paldiski linn ei teinud planeeringu menetlemisel olulisi eksimusi. Kohtu hinnangul oli terminali asukohavalik KOVi teemaplaneeringuga õiguspärane.

29. novembril vaidlustasid ELF ja EOÜ halduskohtu otsuse ringkonnakohtus. Kaebajad leiavad, et teemaplaneering koostati tegelikkuses suure täpsusastmega ning sellega tehtud põhimõttelist otsust, et asukoht sobib terminali rajamiseks, ei ole järgmistes menetlustes võimalik kahtluse alla seada. Mõjude hindamise küsimuses on kohus jätnud tähelepanuta mitmed olulised kaebajate argumendid ning tõendid, jõudes seetõttu kaebajate hinnangul ka väärale tulemusele. ELF ja EOÜ on jätkuvalt veendunud ka selles, et LNG terminali asukohavalik oleks tulnud teha maakonnaplaneeringuga.

Ringkonnakohus võttis asja menetlusse, istung asja arutamiseks toimus 30.03.2014. 7.04.2014. langetas Ringkonnakohus otsuse, mille kohaselt oli mõjude hindamine teemaplaneeringu üldistusastet arvestades piisav. Asukohavaliku osas asus Ringkonnakohus seisukohale, et planeeringumenetlus algas mõni päev enne uute suurobjektide asukohavalikut puudutavate reeglite kehtima hakkamist, mistõttu oli hilisem asukohavalik ühe omavalitsuse poolt õiguspärane.

ELF ja EOÜ esitasid ringkonnakohtu otsusele KÕKi abiga 6.05.2014.  a kassatsioonikaebuse. Riigikohus jättis 18.06.2014. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata.

Mandriosa detailplaneeringu vaidlus

Paralleelselt kohtumenetlusega toimusid alates 2012. a oktoobrikuust ka detailplaneeringute menetlused LNG terminali teenindamiseks ettenähtud kai ja mandriosa rajatiste kavandamiseks. ELF ja EOÜ on oma seisukohti esitanud ka vastavates menetlustes.

Mandriosa detailplaneeringu kehtestamise järel vaidlustasid ELF ja EOÜ KÕKi abiga ka selle otsuse, esitades 13.06.2014. a kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse põhiliseks etteheiteks oli, et planeeringumenetluses täiendavast mõjude hindamisest loobumine (sh Natura alale avaldatava mõju osas) oli õigusvastane. Hetkel on menetlus Tallinna Halduskohtus pooleli.

Vee-erikasutusluba

Lisaks eeltoodule on terminali sadamakai rajamiseks käimas vee-erikasutusloa menetlus, mille raames on algatatud ka keskkonnamõju hindamine (KMH).


Viimati täiendatud: 9.10.2014