Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Saaremaa püsiühendus

Juhtumi kirjeldus

Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette arengukava koostamine sõitjate ja veoste üle Suure Väina toimetamiseks (Kava), mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu- ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine.

Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur Väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi Kavale läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Oluliseks osaks KSHst oli Väinamere Natura alale avaldatava mõju hindamine (Natura hindamine).

KSH käigus on erinevad eksperdid asunud ühendusvariantide võimalike mõjude osas erinevatele järeldustele, eelkõige osas, mis puudutab püsiühenduse rajamist silla kujul. Mõjude hindamises osalenud linnu- ja hülgeeksperdid on leidnud, et vähemalt mõnede sillavariantide puhul ei ole välistatud oluline mõju lindudele ja viigerhüljestele. Lõpptulemusena on KSH aruandes aga nende ekspertarvamused kõrvale jäetud ja järeldatud, et ühelgi ühenduse alternatiivil ei oleks kaitstavatele lindudele ja viigerhüljestele olulist mõju.

Keskkonnaamet keeldus 31.05.2011. a kirjaga avalikul väljapanekul olnud esialgse KSH aruande heakskiitmisest, kuna leidis selle osaks oleva Natura hindamise olevat puuduliku. Pärast aruande täiendamist Natura hindamise võtmeeksperdipoolt ning suhtlust ekspertidega kiitis Keskkonnaamet 23.09.2011. a KSH aruande siiski heaks.

Keskkonnaorganisatsioonid Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Terioloogia Selts jt võrgustiku Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) liikmed leiavad, et KSH aruande lõppjäreldused on valed ning otsustasid seetõttu KSH aruande vaidlustada.

29.02.2012. a otsustas Keskkonnaamet KSH aruande vaide rahudamata jätta. Sellest hoolimata ei ole juhtum veel lõppenud, kuna otsus Kava enda heakskiitmise kohta on jätkuvalt langetamata.

Juhtumi olulisus

KÕK osutab keskkonnaorganisatsioonidele õigusabi, kuna meie hinnangul on tegemist pretsedendiväärtusega juhtumiga. EL loodusdirektiivi kohaselt ning lähtudes seda tõlgendavast Euroopa Kohtu praktikast (lahend C-127/02, nnWaddenzee juhtum) on Natura aladel lubatud strateegiliste kavade osas teha heakskiitvaid otsuseid vaid juhul, kui otsuse tegija on lähtudes parima teadusliku teadmise abil kõrvaldanud igasuguse kahtluse, et kava ei avalda alale olulist negatiivset mõju.

Antud juhul ei võimalda Natura hindamise puudulikkus otsusetegijal olulise negatiivse mõju puudumises veenduda ning seega ei ole Suure väina ühenduse kava osas võimalik õiguspärast otsust teha.

Otsuse õigusvastasusel võivad antud juhul olla olulised reaalsed tagajärjed – nii võib sillavariandi kasuks otsustamine jäädavalt katkestada viigerhüljeste jaoks ülimalt tähtsa rändetee Väinamere ja Liivi lahe vahel ning tuua kaasa suure hulga rändlindude hukkumise.

Materjalid