Juhtumi kirjeldus
Tallinna kesklinnas tegutsev AS Saarmas osutab pesupesemise ja keemilise puhastuse teenust nii suur- kui eraklientidele. Viimase mõne aasta jooksul on pesumajast tulenev lõhna- ja saastehäiring kujunenud ümbruskonna elanike üleüldiseks mureallikaks.
Pesumaja heidab välisõhku muuhulgas lämmastikdioksiidi, süsinikdioksiidi, tetrakloroetüleeni, süsinikoksiidi ja lenduvaid orgaanilisi saasteained. Lisaks kasutatakse pesumajas ja hoitakse selle territooriumil keemilises puhastuses kasutatavaid ohtlikke kemikaale. Elanikud hindavad kemikaalide lõhna väga tugevaks veel 100 m kaugusel pesumajast, kus lisaks elamutele asub ka lastepark. Ümbruskonna elanikel on tekkinud tervisehäireid, millel võib nende hinnangul olla seos pesumaja poolt väljastatavate saasteainetega. Elanike senised pöördumised Keskkonnainspektsiooni saasteemissioonide vastavuse kontrolliks saasteloas märgituga ning lõhnatugevuse hindamiseks on jäänud aga tulemusteta.Õigusabi
Keskkonnaõiguse Keskus esindas kohalikke elanikke suhtluses Keskkonnainspektsiooniga seoses järelevalvemenetluse algatamisega.Tulemus
Keskkonnainspektsioon tellis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laobrilt 2009.a. mais saasteainete mõõtmised, et selgitada välja, kas välisõhu saasteloa norme on rikutud. Mõõtmised näitasid, et piirnorme ei ole ületatud. KKI otsustas 2009.a. septembris kokku kutsuda nn lõhnakomisjoni, et anda hinnang lõhnaga seotud kaebustele. Lõhnakomisjoni ekspertiis leidis samuti, et lõhnahäiring ei ole sellise sagedusega, mille puhul loetakse lõhna elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks.Ekspertiiside sisulisele küljele hinnangut andamata peab KÕK ebamõistlikuks menetlusele kulunud aega - lõhnakaebuse esitamisest 23. märtsil 2009 kuni ekspertrühma kokkukutsumiseni 28. septembril 2009 kulus ca pool aastat (neist ca kaks kuud Keskkonnauuringute Keskuse õhusaaste-ekspertiisi vormistamiseks).