Keskkonnaseadustiku üldosa seadus: ülevaade uutest sätetest

1. augustist jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), mis koondab ühte seadusesse keskkonnaõiguse üldreeglid. Oleme KeÜS eelnõu seaduseks saamise protsessi ka varem uudiskirja vahendusel lugejatele kajastanud, ent anname nüüd ülevaate, milliseid muudatusi jõustunud sätted endaga tegelikult kaasa toovad.

Esimestel nädalatel pärast jõustumist on listides, foorumites ja laiemas meedias kirgi kütnud eelkõige igaüheõiguste muudatused – võõral maal liikumise uued reeglid. Tegelikkuses on olulise tähendusega teisedki KeÜS peatükid ja uued normid, mis puudutavad näiteks käitajate kohustusi, igaühe keskkonnaalaseid õigusi ning keskkonnalubade menetlust.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Aarhusi konventsiooni osapoolte kohtumisel räägiti info kättesaadavuse olukorrast

30. juunist 4. juulini toimus Hollandis Maastrichtis Aarhusi konventsiooni osapoolte viies kohtumine. 1998. aastal vastu võetud konventsioon sätestab kolm olulist keskkonnaalast õigust – õiguse keskkonnainfole, õiguse osaleda keskkonnaotsuste tegemises ning õiguse keskkonnaasjades tehtud otsuseid vaidlustada. Konventsiooniga on tänaseks ühinenud 47 riiki, nende seas ka Eesti. Osapoolte kohtumisel osales ca 400 eksperti liikmesriikide valitsustest, kodanikuühendustest, ettevõtetest ning uurimisasutustest. Konventsiooniosaliste kohtumised toimuvad iga kolme aasta tagant.

Seekordsel kohtumisel arutati konventsiooni rakendamise senist seisu ning võimalusi kõigi kolme keskkonnaalase õiguse paremaks tagamiseks tulevikus. Võeti vastu Aarhusi konventsiooni täitmist jälgiva kontrollikomitee (Compliance Committee) otsused, mis käsitlevad konventsiooni rikkumisi liikmesriikide poolt. Kõige probleemsem on keskkonnaalaste õiguste tagamisega olukord Kasahstanis, Turkmenistanis, Armeenias ja Ukrainas, ent kontrollikomitee on viimastel aastatel tuvastanud rikkumisi pea kahe kolmandiku riikide puhul, kes on konventsiooniga ühinenud, sh ka Euroopa Liidu enda puhul.

Et tulevikus konventsiooni rakendamine paremini sujuks, võeti lisaks muudele otsustele vastu nn Maastrichti deklaratsioon ning tööplaan aastateks 2015-2017, ent ühtki siduvat olulist muudatust teha ei otsustatud ja kohtumise tulemustest midagi märkimisväärset välja tuua ei ole.

Ülevaatlik kokkuvõte kohtumisel toimunust ja selle tulemustest (ingl k)

Kohtumise ametlikud otsused ja sellega seotud dokumendid Aarhusi konventsiooni kodulehel (ingl k)

Euroopa Kohus: keskkonnainfo avalikustamine ei tohi kahjustada isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele (C-329/13)

Euroopa Kohus on teinud 8. mail 2014. a määruse kohtuasjas C-329/13, milles leidis, et keskkonnainfo salastamine on kohustuslik, kui selle avalikustamine võiks kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust ning süüdistatava isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele.

Euroopa Kohtult palus eelotsuse tegemist Austria, seoses siseriikliku kohtuvaidlusega F. Stefani ja Austria föderaalse põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeeriumi vahel. Ministeerium oli keeldunud andmast F. Stefanile infot Drava jõel paiknevate elektrijaamade veetaseme ja vooluhulga kohta oktoobris ja novembris 2012. Sel perioodil tekkis Drava jõe Austrias asuval lõigul tugevate vihmasadude tagajärjel tulvavesi ning üleujutused põhjustasid kaldaäärsetele elamupiirkondadele suurt kahju. F. Stefan soovis saada teavet tulvavee tekkimise põhjuste kohta, kuna meedias esitatud väidete kohaselt aitas üleujutuste tekkimisele oluliselt kaasa lüüside vale käitamine; lüüside valvuri suhtes algatati sel alusel ka kriminaalmenetlus. Ministeerium keeldus F. Stefanile teabe andmisest põhjendusega, et teabe andmine võib kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust.

Euroopa Kohus leidis, et seda, kas info avalikustamine võib kahjustada õigust õiglasele kohtumõistmisele, tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda.

EL-s kehtiva keskkonnainfo direktiivi 2003/4 sätted lubavad liikmesriikidel tõepoolest piirata keskkonnainfo avalikustamist, kui see kahjustaks negatiivselt õiglase kohtumõistmise võimalusi (direktiivi art 4(2)c)). Austria kohus leidis, et tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist (art 6) ning EL põhiõiguste hartast (art 47) peaks infole ligipääsu keelamine sellistel juhtudel olema isiku põhiõiguste kaitseks kohustuslik, mitte jääma vastava asutuse või liikmesriigi enda otsustada, ning et direktiivi 2003/4 säte on seetõttu õigusvastane.

Euroopa Kohus leidis, et direktiivi säte ei ole inimõiguste konventsiooniga ja EL põhiõiguste hartaga vastuolus, ent seda tuleb tõlgendada nii, et konventsiooni ja harta nõuded oleksid täidetud. Kui isiku põhiõiguste kaitseks on vaja keskkonnainfo kättesaadavust piirata, siis tuleb seda teha. Küsimuse, kas tegelikult ei olnud kõnealuses asjas õiglase kohtumõistmise õigust riivatud juba Austria meedias avaldatud info tõttu, jättis Euroopa Kohus hindamiseks Austria kohtutele.

Euroopa Kohtu määrus kohtuasjas C-329/13

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Kildagaasi uurimise keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus vaidluse all

Selle aasta veebruaris kirjutasime Euroopa Komisjoni vastuvõetud  soovitusest, milles on paika pandud miinimumpõhimõtted kildagaasi uurimiseks ja ammutamiseks hüdrofrakkimise meetodil, vt uudist. Soovituste kohaselt tuleks liikmesriikidel muuhulgas tagada, et ettevõtted viiksid enne kildagaasi kaevandamist läbi keskkonnamõju hindamise (KMH). Samas otsustati 2014. a aprillis tehtud KMH direktiivi muudatustest kildagaasi kaevandamise KMH kohustuslikkuse nõue siiski välja jätta. Küsimus, kuivõrd on kildagaasi kaevandamise või uurimise puhul KMH läbiviimine kohustuslik, ei ole seega hetkel päris selge.

Euroopa Komisjon on seisukohal, et suure osa kildagaasi projektide välistamine KMH kohustuse alt ei ole õiguspärane

Asjasse võib tulevikus selguse tuua hoopiski Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on algatanud Poola suhtes rikkumismenetluse, kuna Poola kehtestas kildagaasi projektidele KMH läbiviimiseks sellised künnised, mis faktiliselt välistavad enamiku kildagaasi uurimise projektidest KMH kohustuse alt. Kui Poola ei muuda siseriiklike sätteid, on oodata kohtuvaidlust, mille tulemusena võib küsimus, kas ja kuivõrd on kildagaasi ammutamisel KMH kohustuslik, saada vastuse Euroopa Kohtu poolt.

Jaanuarikuised soovitused nägid lisaks ette, et EL liikmesriigid pidid 28. juuliks 2014 teada andma, milliseid keskkonnaalaseid põhimõtteid ja meetmeid nad kavatsevad tulevikus kildagaasiga seotud tegevustele rakendada. Asseri instituudi andmetel vastas tähtaegselt üksnes üks liikmesriik (täpsemalt on teadmata, milline).

Asseri instituudi hinnangul näitab nii Poola juhtum kui asjaolu, et 27 liikmesriiki 28st on ignoreerinud meetmete esitamiseks antud tähtaega, et pelgalt soovitustega (mitte konkreetsete õiguslike nõuetega) kildagaasi keskkonnamõju hindamise reguleerimine ei pruugi olla eriti otstarbekas lahendus.

Asseri instituudi uudiskirja uudis

KESKKONNATASUD

Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt tuleb edaspidi keskkonnatasusid deklareerida ning maksta kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks (seni tuli vastavad kohustused täita 25. kuupäevaks). Muudatused tulenevad märtsis tehtud muudatustest keskkonnatasude seaduses.

RUUMILINE PLANEERIMINE

Õiguskantsler: Vabariigi Valitsuse senine tegevus Rail Balticu planeerimisel ei ole olnud õigusvastane

21. juulil andis Õiguskantsler oma seisukoha küsimuses, kas Vabariigi Valitsuse senine sekkumine Rail Baltic raudteetrassi asukoha valikusse on olnud õiguspärane. Õiguskantsleri poole pöördusid seisukoha saamiseks ühenduse Avalikult Rail Balticust liikmed, kes soovisid teada, kas Vabariigi Valitsus käitus õiguspäraselt, kui arutas kabinetiistungil erinevaid trassialternatiive ja kujundas selge seisukoha, milliste alternatiividega tuleks planeeringu menetluses edasi minna. Õiguskantsler leidis, et planeerimismenetluse praeguses faasis ei ole võimalik õigusrikkumist tuvastada.

Õiguskantsleri leidis, et Vabariigi Valitsus võib oma seisukohta küll avaldada, ent lõplikud otsused on maavanemate teha.

Õiguskantsler asus seisukohale, et Rail Balticu asukohavalikuks koostatavate planeeringute menetluses on korraldav (juhtiv) roll maavanematel. Menetluse käigus peavad maavanemad aga tegema tihedat ja sisulist koostööd ka teiste riigiasutuste ja isikutega. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse poolt seisukoha kujundamine ja selle maavanematele teatavaks tegemine iseenesest õigusvastane. Lõppastmes peab otsuse sobivaima alternatiivi üle tegema ning planeeringu kehtestama aga maavanem, mitte Vabariigi Valitsus.

Õiguskantsler asus seega seisukohale, et Vabariigi Valitsuse seisukohta tuleks maavanemate poolt arvestada ühe kaalutlusena, mitte selge ja siduva ettekirjutusena. Planeerimisõiguse sätteid silmas pidades on selline lähenemine kindlasti korrektne. Samas on maavanemate ametisse nimetamise pädevus Vabariigi Valitsusel ning maakonnaplaneeringute kehtestamine on võimalik alles pärast seda, kui need on siseministri poolt heaks kiidetud. Seega võib KÕKi hinnangul arvata, et praktikas saab Vabariigi Valitsuse tehtavatel otsustel olema Rail Balticu trassivalikul siiski määrav tähendus.

Õiguskantsleri seisukoht (pdf)

KLIIMAMUUTUS

Eesti saab pikaajalise kliimastrateegia

Keskkonnaministeerium teatas 7. augustil, et hakkab ette valmistama Eesti pikaajalist kliimastrateegiat. Strateegia kohaselt soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga 75 protsenti. Kui 1990. aastal paisati Eestis õhku 40,9 miljonit tonni kasvuhoonegaase, siis viimastel aastatel on see arv olnud umbes poole väiksem. 2050. aastaks on eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet aga 10,3 miljoni tonnini.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja teha suuri investeeringuid näiteks energiamajanduse- ja transpordisektoris. Samas aitab see keskkonnaministri hinnangul pikas perspektiivis vähendada kulutusi nii tervishoiule kui ka keskkonna korrastamisele. Strateegia on keskkonnaministri sõnul vajalik nii selleks, et Eestil oleks kliimapoliitika alal selge visioon ja eesmärgid kui ka ettevõtjatele investeeringute tegemisel kindlustunde andmiseks.

Esmane strateegia kavand on plaanis valmis saada 2015. aasta jaanuaris. Lõplikult peaks arengukava valmis saama 2016. aasta lõpuks.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 

Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2013. a määruse nr 114 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määrus muudab seni määruses kasutatud termineid, sisulisi muudatusi ei tehtud.

ENERGEETIKA

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku seada energiasäästu eesmärgiks 30%

23. juulil avaldas Euroopa Komisjon energiatõhusust käsitleva teatise, mis sisaldab ettepanekut seada 2030. aastaks energiasäästu eesmärgiks 30% võrreldes olukorraga, kus energiasäästu meetmeid ei rakendata. Teatis on viimane osa käesoleva aasta jaanuaris esitatud 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku ettepanekust Euroopa Komisjoni poolt. Lisaks uue eesmärgi väljapakkumisele on teatises esitatud kokkuvõte, kuidas on edenenud 2020. aastaks seatud 20% energiasäästu eesmärgi saavutamine energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL alusel.

Komisjon peab eesmärki realistlikuks, kuna senised edusammud on olnud suured.

Komisjoni hinnangul on uus eesmärk realistlik, kuna energiatõhususe suurendamisel on juba tehtud olulisi edusamme: uutes ehitistes kulub vaid pool energiast, mis kulus 1980. aastatel, ning tööstus vajab ligi 19% vähem energiat kui 2001. aastal. Eesmärgi saavutamine tooks endaga kaasa mitmeid positiivseid muudatusi, näiteks looks see uusi võimalusi ettevõtjatele, vähendaks keskkonnamõjusid, energiakulusid tarbijate jaoks ning Euroopa Liidu gaasiimporti. Viimane võimaldaks vähendada sõltuvust välistarnijatest (eelkõige Venemaast) ning suurendada energiajulgeolekut.

Teatise kohaselt vaatab Euroopa Komisjon edusammud energiatõhususe eesmärkide saavutamisel uuesti üle aastal 2017.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni energiatõhusust käsitlev teatis (ingl k)

Energiatõhusust käsitlev direktiiv 2012/27/EL (pdf)

VÄLISÕHU KAITSE

Keskkonnaministeerium täpsustas nõudeid kütteõlidele

1. augustil jõustusid keskkonnaministri määruse muudatused, millega täpsustati oluliselt kütteõlidele esitatavaid keskkonnanõudeid. Varem kehtinud õiguse kohaselt oli reguleeritud vaid vastavate kütuste väävlisisaldus. Määruse muudatustega lisati teiste riikide ning kehtivate standardite eeskujul nõuded kütteõlide leekpunktile (temperatuur, mille juures kütuse aurud lahtise tulega kokkupuutes süttivad), destilleerumisele ning vee- ja tuhasisaldusele.

Ministeeriumi pressiteate kohaselt on uute nõuete eesmärgiks välistada seni levinud praktikat, kus kütteõlide hulka segati vanaõlisid  jt ohtlikke aineid, mis ei muutnud oluliselt kütuste väävlisisaldust ning põletati neid kateldes. Sellest tekkinud heitgaasid põhjustavad tõsiseid terviseriske.

Muudatustega eristatakse nõudeid kergele, raskele ja põlevkivikütteõlile. Kütteõlide väävlisisalduse nõudeid ei muudetud.

KKM määrus vedelkütuste keskkonnanõuete kohta

KKM pressiteade 

VESI

Euroopa komisjon küsib arvamust vee korduvkasutuse soodustamise kohta

Euroopa Komisjon algatas juuli lõpus avaliku konsultatsiooni, mille eesmärgiks on arutada puhastatud reovee korduvkasutamist, sellega seonduvaid takistusi ning Euroopa Liidu meetmeid, mis võiksid vee korduvkasutamist soodustada.

Vee korduvkasutus ei ole praegu Euroopas laialdaselt levinud. Põhjuseid selleks on mitmeid, nt puuduvad puhastud reoveele ühised EL keskkonna- ja tervisekaitsestandardid ning sellise veega kastetud põllumajandustoodete müük võib olla takistatud. Samas aitaks suurem vee korduvkasutamine lahendada järjest kasvavaid põua ja veepuuduse probleeme, vähendades reovee tekitatud saastatuse ohtu ning selle puhastamise kulusid. Lisaks on vee korduvkasutamine väiksema keskkonnamõjuga kui paljud muud alternatiivsed veega varustamise viisid (nt vee siirdamine ühest valglast teise või vee magestamine).

Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse tulevase vee korduskasutust puudutava mõjuhinnangu ettevalmistamiseks, mis käsitleb mh vee korduvkasutamist asulates, põllumajanduses ja tööstuses. Mõjuhinnangu põhjal kavatseb Euroopa Komisjon 2015. aastal esitada omapoolsed ettepanekud, mille hulka võib kuuluda ka uute õigusaktide väljatöötamine. Konsultatsioonist saab osa võtta 11. novembrini.  

Euroopa Komisjoni pressiteade vee korduvkasutamise konsultatsiooni kohta (ingl k)

Avalik konsultatsioon vee korduvakasutuse teemal (ingl k)

METSANDUS

Keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määruse nr 82 „Metsakorraldaja katsetööde ja eksamite kohta esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise ning tulemuste hindamise kord” muutmine

OHTLIKUD AINED

Probleemtoodetes ohtlike ainete kasutamise erandite loetelu muudeti

18. juulil avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse muudatused, millega muudetakse loetelu juhtumitest, mil probleemtoodetes võib kasutada tavapärasest suuremat kogust ohtlikke aineid (elavhõbedat, pliid, kaadmiumi, kuuevalentset kroomi). Muudatused lähtuvad valdkonda reguleerivatest EL direktiividest. Probleemtoodete hulka loetakse tooteid, mis on oma koostise poolest keskkonnale ohtlikud ja vajavad erilist tähelepanu, nt patareid, akud, sõidukid, rehvid ja elektriseadmed.

Esimene grupp muudatusi on seotud EL patareidirektiivi muudatustega (EL direktiiviga 2013/56). Varasemalt kehtestatud eranditele, mille kohaselt võib teatud patareides ja akudes kasutada tavapärasest suuremal hulgal elavhõbedat ja kaadmiumi, seatakse lõpptähtaeg, millest alates erandeid enam ei kohaldata. Teine suur grupp muudatusi tugineb Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiividele, millega lubatakse erandkorras ja fikseeritud aja jooksul teatud probleemtoodetes kasutada tavapärasest enam ohtlikke aineid. Nt lubatakse kuni 30. juunini 2021 kasutada pliid legeeriva elemendina ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvate meditsiiniseadmete laagrites ja kuluvates pindades.

Määruse muudatused Riigi Teatajas

Määruse eelnõu, seletuskiri jm materjalid Eelnõude Infosüsteemis

KIIRGUS

EL Nõukogu direktiiv 2014/87/EURATOM, 8. juuli 2014,  millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik

Euroopa Liidu Teatajas avaldati tuumaseadmete, eelkõige tuumaelektrijaamade ohutust puudustavad muudatused, mille kohta saate lähemalt lugeda juunikuu uudiskirjast.

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Uus välisõhku kaitsev seadus vajab põhjalikumat arutelu

Ajakirjas „European Energy and Environmental Law Review“ ilmus Siim Vahtruse artikkel käitaja üldkohustustest

Augustis ilmus Kluweri kirjastuse poolt väljaantavas ajakirjas „European Energy and Environmental Law Review“ Siim Vahtruse ja Hannes Veinla poolt kirjutatud artikkel käitaja üldkohustustest. 1. augustil jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) näeb lisaks eriseadustes jäätmekäitlejatele, katlamajade käitajatele ja teistele käitajatele sätestatud spetsiifilistele kohustustele ette ka üldisemad kohustused, mida peavad järgima kõik käitajad. 

Loe edasi »

Lääne Elu tutvustas Noarootsi karusnahakasvanduse probleeme

 Augusti alguses avaldas ajaleht Lääne Elu artikli pealkirjaga „Noarootsi elanikud kaebasid valla kohtusse“, milles tutvustatakse Noarootsi valda Nucko OÜ poolt kavandatava Suur-Nõmmküla farmiga seotud probleeme. Farmis plaanivad ettevõtjad asuda kasvatama karusnaha saamise eesmärgil rebaseid (varem plaaniti seal kasvatada minke). Kohalikud elanikud vaidlustasid sel suvel Keskkonnaõiguse Keskuse abiga farmile antud ehitusloa.

  Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee