KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa
Komisjon loobus keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi eelnõust
Euroopa Liidu Teatajas
ilmus nimekiri eelnõudest, mille edasisest menetlemisest on Euroopa Komisjon on
otsustanud loobuda, nende hulgas on ka keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi (nn
Access to Justice direktiivi) eelnõu.
Kirjutasime sellest plaanist ka läinud oktoobris, nüüd on avaldatud ka
ametlik otsus. Keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi ideest ei loobutud täielikult - Komjson on ette valmistamas uut eelnõuKaebeõiguse direktiivi
eelnõu on olnud menetluses juba alates aastast 2003, ent liikmesriigid ei ole
seni selle toetamises üksmeelele jõudnud. Eelnõu peamiseks eesmärgiks oli
ühtlustada kriteeriume, mille alusel on keskkonnaalaseid otsuseid võimalik
vaidlustada. Rahvusvaheline Aarhusi konventsioon, mis on ka EL-s ratifitseeritud,
annab keskkonnaasjades keskkonna-organisatsioonidele tavapärasest suurema
kaebeõiguse. Direktiivi eelnõu pidi muuhulgas paika panema miinimumkriteeriumid,
millele sellised organisatsioonid peaksid vastama. Eestis on sellised nõuded
halduskohtumenetluse seadustikus (§ 292) juba kehtestatud, tulevikus reguleerib seda teemat
keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Mitmes EL riigis on kaebeõigus
keskkonnaasjades aga üsna piiratud ning uus direktiiv oleks olnud neis üldsuse
jaoks teretulnud. KÕKile teadaolevalt ei
ole plaan kaebeõiguse reguleerimiseks siiski täielikult hüljatud, vaid
Komisjoni ametnikud välja töötamas uut eelnõu. Täpsemad plaanid selguvad
tõenäoliselt sügisel. Ametlik teade EL Teatajas
Valitsusväliste organisatsioonide EEB ning Justice & Environment kriitiline hinnang olukorrale
EL üldkohus: EL institutsiooni otsuste
vaidlustamiseks peab keskkonnaühendus olema tegutsenud kaks aastat (T-192/12)
EL üldkohus tegi 12. märtsil määruse, millega kinnitas
nõuet, et EL institutsiooni otsuse vaidlustamiseks peab keskkonnaühendus olema tegutsenud
vähemalt kaks aastat. Vaidlusaluses asjas oli organisatsioon Pesticide Action Network (PAN) esitanud
Euroopa Komisjonile vaide, et Komisjon muudaks oma määrust 1143/2011, millega
lubati kasutada pestitsiidides ainet nimega prokloraas. Komisjon keeldus vaiet
lahendamast, sest oli seisukohal, et määrust sellisel viisil vaidlustada ei saa
– tegemist ei ole üksikotsusega. Samuti viitas Komisjon asjaolule, et PAN oli
tegutsenud vähem kui kaks aastat. Võimaluse Komisjoni otsustele vaideid esitada
annab EL määrus 1367/2006, mis näeb aga keskkonnaorganisatsioonide puhul ette,
et kodanikuühendus peab olema vähemalt kaks aastat tegutsenud, et EL
institutsiooni otsust vaidlustada (art 11(1)c)). PAN esitas Komisjoni
keeldumisotsusele kaebuse kohtusse. Kuigi PAN oli tegutsenud Ühendkuningriigis juba
mitu aastat, oli vaide esitanud PANi Brüsseli haru, mis oli Komisjoni otsuse
tegemise hetkeks tegutsenud alles poolteist aastat. Kohus leidis seetõttu, et
PANi kaebus tuli jätta rahuldamata.
Allikas: ClientEarth’i
uudiskiri (pdf,
ingl k)
EL üldkohus: käimasolev siseriiklik kohtumenetlus võib olla teabe avalikustamisest
keeldumise aluseks (T-603/11)
EL üldkohus tegi 27. märtsil määruse asjas nr T-603/11. Kaebaja, valitsusväline organisatsioon Ecologistas en acción-CODA, taotles Euroopa
Komisjonilt ligipääsu dokumentidele, mis puudutasid Granadillasse (Tenerife,
Hispaania) sadama ehitamist. Dokumendid oli Komisjonile saatnud Hispaania
valitsus, kes keeldus ligipääsuks nõusolekut andmast, mistõttu Komisjon
dokumente välja ei andnud. Kohus
otsustas, et Komisjon ei olnud kohustatud põhjalikult kaaluma keeldumise aluseid,
kuivõrd Hispaania valitsus oli oma keeldumist piisavalt motiveerinud. Kuna keeldumine
näis piisavalt motiveeritud viitega käimasolevale kohtumenetlusele Hispaanias,
ei olnud Komisjon kohustatud oma keeldumist ka täiendavalt motiveerima. Kohus
leidis samuti, et kaebaja huvi osaleda sadama ehitamise üle otsustamisel ei
kujutanud endast ülimuslikku avalikku huvi, mille alusel teave tulnuks avalikustada.
Allikas: ClientEarthi
uudiskiri (ingl k, pdf)
Euroopa
Kohus: kartellikokkulepetega seotud dokumentidele ligipääsu võib piirata (C-365/12 P)
Euroopa Kohus tegi 27. veebruaril
otsuse asjas nr C-365/12P,
millega tühistas Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse. Viimasega oli omakorda varasemalt
tühistatud Euroopa Komisjoni otsus, millega keelduti väljastamast
menetlusdokumente, mis olid seotud Komisjoni poolt ühe kartellikokkuleppe asjas
tehtud otsusega. Dokumentidele juurdepääsu taotleja oli äriühing, keda
kokkulepped mõjutasid. Apellatsioonimenetluses oli
keskseks küsimuseks see, kas Komisjonil oli õigus keelduda dokumentidele
ligipääsu andmast üldisel eeldusel, ilma iga konkreetset dokumenti hindamata.
Kohus leidis, et EL-i institutsioonidel on õigus keelduda dokumentidele
ligipääsu andmast üldisel konfidentsiaalsuse eeldusel vastavalt EL määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EL institutsioonide
dokumentidele juurdepääsu kohta) artikli 4 lõigetele 2 ja 3. Viidatud
sätted näevad ette, et juurdepääsu ei pea andma dokumentidele, mille avaldamine
kahjustaks füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuve. Samuti võib piirata
juurdepääsu dokumentidele, mille EL asutus on koostanud oma sisekasutuseks või
mille asutus on saanud ning mis käsitleb küsimust, milles asutus ei ole veel
otsust teinud, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt otsustamisprotsessi.
Erandina võib dokumente väljastada juhul, kui nendele juurdepääsu tagamine teenib
ülekaalukaid üldisi huve. Kohtuotsusest tuleneb, et Komisjon võib keelduda
ligipääsu andmast dokumentide kogumile, mis puudutab kartellikokkulepete
menetlust. Taotleja peab iga konkreetse soovitud dokumendi puhul konfidentsiaalsuse
eelduse ümber lükkama. Lisaks leidis kohus, et ärihuvide kaitseks dokumentide
juurdepääsu piirates tuleb määruse nr 1049/2001 tõlgendamisel arvestada ka
konkurentsi käsitlevatest määrustest nr 1/2003 ja 773/2004 tulenevaid reegleid. Kohtuotsusel on mõju ka keskkonnaasjadele.
Esiteks kinnitas kohus, et EL asutuste poolt läbiviidavate rikkumismenetlustega
seotud dokumentidele võib piirata juurdepääsu. Teiseks tuleneb lahendist, et
määruse 1049/2001 art 4(2) ja (3) tõlgendamisel tuleb lähtuda ka muudest EL-i
õigusaktide sätetest. Näiteks sisaldavad määrused kemikaalide (REACH,
1907/2006), pestitsiidide (1107/2009), biotsiidide (528/2012) ja GMO-de (1829/2003)
kohta sätteid ärihuvide osas. Nende sätete muutmisel võib ärihuvide kaitse omandada
hõlpsasti suurema kaalu kui dokumentide avalikustamine. Kuna keskkonnaasjades
info kättesaadavusele kohalduv määrus
1367/2006 viitab info kättesaadavuse osas kohtuotsuses käsitletud määrusele
1049/2011, võib see tuua kaasa vastuolu Aarhusi konventsioonis sätestatud info
kättesaadavuse nõuetega. Allikas: ClientEarth
uudiskiri (ingl k, pdf)
Euroopa
Kohtu otsus asjas C-365/12P
KESKKONNAVASTUTUS
EL
riigid andsid aru keskkonnavastutuse direktiivi rakendamisest
Euroopa Komisjon on avalikustanud liikmesriikide
raportid keskkonnavastutuse direktiivi rakenduspraktika kohta.
Keskkonnavastutuse direktiiv näeb ette, et olulise keskkonnakahju tekitamist
tuleb vältida ning kui kahju on tekkinud, tuleb see heastada mitte rahalise
hüvitisega, vaid kahjustatud keskkonna parendamisega, näiteks kahjustatud
looduslik elupaik taastada. Direktiiv võeti vastu 2004. aastal ja jõustus 2007.
a aprillis, Eestis on see üle võetud keskkonnavastutuse seadusega. Praktika on liikmesriikides väga erinev - Eestis seejuures on kahel korral tuvastatud keskkonnakahju keskkonnavastutuse reeglite tähenduses, kahel korral selle tekkimise ohtLiikmesriikide raportid näitavad, et EL riigid on
lähenenud nõuetele väga erinevalt ning ka praktika on olnud väga erinev. Eesti
on raporteerinud 16 algatatud menetlusest, millest kahel juhul tuvastati ka
keskkonnale tekitatud kahju (neist üheks oli 2010. aasta detsembris toimunud Olerexi
kütuseveoki avarii, kus valgus maha diiselkütus), kahel juhul kahju tekkimise
oht. Soome on raporteerinud kahest juhtumist (looduslike elupaikade
kahjustamine kaevandusettevõtte poolt Lapimaal ning Talvivaara kaevanduse
veeõnnetus), Rootsi viiest juhtumist. Saksamaa on aga kirja pannud 60 juhtumit,
milles keskkonnavastutuse nõudeid on rakendatud. Üldjoontes on siiski selge, et algsed kahtlused,
et direktiivi nõuded saavad kohalduma ainult väga üksikutel olulise kahju
juhtudel (suurõnnetused ja avariid), on paika pidanud. Direktiivi ja vastava
seaduse alusel ei käsitleta kahju tekkimisena väiksema mõjuga juhtumeid.
Sellistel juhtumitel võib aga tekkida küsimus, kes ja kuidas neil puhkudel
peaks vastutama. Euroopa Komisjon koostab omapoolse hinnangu direktiivi
toimimisele eeldatavasti 2014. a lõpuks, siis hinnatakse ka direktiivi muutmise
vajadust. Liikmesriikide raportid Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k) Andmed keskkonnavastutuse juhtumite kohta Eestis
Keskkonnaameti veebilehel
Ülevaateartikkel keskkonnavastutuse nõuetest Bioneeris
(juuli 2011)
ÖKOMÄRGIS
Komisjoni
otsusega kehtestatakse uued nõuded värvidele ja lakkidele, millele soovitakse
taotleda EL ökomärgist. Otsusega kaotavad kehtivuse varasemad otsused 2009/543/EÜ ja 2009/544/EÜ, milles olid määratud sise- ja välisvärvide
ökomärgise andmise kriteeriumid.
Komisjoni
otsusega kehtestatakse ökomärgise kriteeriumid kütteseadmetele, milles
kasutatakse soojuskandjana vett (nt eramajades asuvatele, küttekatlast ja
radiaatoritest koosnevatele süsteemidele).
KESKKONNATASUD
Doktoritöö
kohaselt on keskkonnatasude mõju tarbimisele väga väike
Säästva Eesti Instituudi vanemekspert H. Poltimäe kaitses hiljuti doktoritöö teemal
„Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel“. Töö üheks
peamiseks järelduseks oli, et mootorikütuse aktsiisi mõju tarbijate käitumisele
on olnud väike. Olulisemateks tarbimise muutjateks on üldine majanduslik
olukord ja töötuse määr. Väitekirjas uuriti lisaks
keskkonnatasude poolt tarbijakäitumisele
avaldatavale mõjule ka seda, kuidas mõjutavad maksud eri sissetulekuga
elanikke. Uuringu kohaselt on kodude kütmiseks kasutatavate kütuste aktsiis
olemusel regressiivne, st mõjutab enam madala sissetulekuga inimesi.
Mootorikütuste aktsiis seevastu on oma otseste mõjude poolest progressiivne,
mõjutades enam kõrge sissetulekuga inimesi. Samas näitavad andmed, et
mootorikütuste näol ei ole tegemist n-ö klassikalise luksuskaubaga ,mille
tarbimist oleks võimalik lihtsa vaevaga läbi maksude suunata. Säästva Eesti Instituudi uudis koos intervjuuga H. Poltimäe doktoritöö (ingl k, pdf)
KLIIMAMUUTUS
Bonni
konverentsil arutati riikide panuseid kliimamuutuste vähendamiseks
4.-15. juunil leidsid Saksamaal Bonnis aset ÜRO
kliimamuutuste alased läbirääkimised, mille raames toimusid ka ministrite
arutelud. Läbirääkimised olid suunatud 2020. a järgset perioodi hõlmava
ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimisele 2015. aastal. Samuti otsiti võimalusi,
kuidas tõhustada juba enne 2020. aastat võetavaid Kyoto protokolli kohaseid
rahvusvahelisi kliimameetmeid. EL on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ületanud Kyoto protokollis seatud eesmärkeEuroopa Liit jagas ministrite kohtumisel oma edukaid
kogemusi seoses heitkoguste vähendamisega ning esitas oma ideed tulevase
ülemaailmse kokkuleppe väljatöötamise kohta. EL on perioodil 1990-2012
vähendanud oma heitkoguseid 19% võrra, mis on oluliselt enam, kui Kyoto
protokoll ette nägi. EL hinnangul tuleb kliimamuutuste vastaseid meetmeid ka
teistes riikides tõhustada, et ületada suur lõhe riikide kasvuhoonegaaside
heitkoguste piiramise lubaduste ja heitkoguste vähendamise tegeliku vajaduse
vahel. Hetkel väljakäidud lubadustest ei piisa, et tagada globaalse soojenemise
jäämine alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga, mida peetakse
„suhteliselt ohutuks“ temperatuurimuutuseks. Bonni kohtumisel oli uue kliimakokkuleppe üle
peetud arutelude üks eesmärk oli kokku leppida teabe osas, mida riigid peaksid
esitama koos oma heitkoguste vähendamise ettepanekuga. Ühtsed põhimõtted on
vajalikud selleks, et tagada riikide poolt väljapakutavate panuste arusaadavust
ja neid hinnata. Lõpliku otsuseni selles küsimuses kavatsetakse jõuda käesoleva
aasta detsembris, Limas. Kõik riigid on nõustunud esitama ettepaneku oma panuse
kohta aegsasti enne 2015. aasta detsembris Pariisis toimuvat konverentsi. Euroopa Komisjoni pressiteade
ÜRO kliimamuutuste sekretariaadi
pressiteade
Riigikogu
menetleb eelnõu, mis kohustab kütusetarnijaid biokütuseid turule laskma
Riigikogu
võttis 2. juunil menetlusse vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse
muutmise eelnõu. Eelnõu muutmise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ (nn taastuvenergia direktiiv), mis näeb ette
meetmed biokütuse osakaalu suurendamiseks transpordis. Vastavalt taastuvenergia
direktiivis sätestatule peab Eestis aastal 2020 transpordis kasutatavates
kütustes olema taastuvenergia osakaaluks 10%. Biokütus on transpordis kasutatav
kütus, mis on toodetud biomassist, nt põllumajanduses toodetud etanool või
jäätmete lagunemisel saadud biogaas. Tarnijad saavad valida, kas lisavad biokütused naftast toodetud kütustele või müüvad neid eraldi Eelnõuga
plaanitakse sätestada vedelkütuse tarnijatele kohustus lubada transpordis
kasutatav biokütus tarbimisse. Kohustuse täitmiseks saab tarnija valida, kas
lisada minimaalselt nõutavast enam biokütust bensiinile või diislikütusele, arvestades
vastavale kütusele kehtivaid standardeid või tarnida puhast biokütust. Vastav biokütus
peab vastama välisõhu kaitse seaduse alusel sätestatud biokütuse säästlikkuse
kriteeriumitele (sh olema vastaval viisil kasvatatud. Tarnijad peaksid eelnõu
kohaselt uue kohustuse täitmise kohta esitama Keskkonnaametile kuu- ja
aastaaruandeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kavas välja töötada riiklik
aruandlussüsteem, ühe variandina juba toimiva kütuseseire andmebaasi juurde. Uue
kohustuse täitmata jätmise eest võib eelnõu kohaselt tarnijaid trahvida kuni 32
000 euroga. Eelnõu
seletuskirja kohaselt saab taastuvenergia kasutamise suurendamisega transpordis
vähendada transpordisektori sõltuvust imporditud naftast, ennetades ja
vähendades probleeme varustuskindlusega ja muuta transpordisektori kütuseturgu
keskkonnahoidlikumaks. Eelnõu koostajad märgivad ka, et uue kohustuse panemine
tarnijale võib mõjutada kütuse hinda. Lisaks võib biokütuse kohustuse täitmine
tähendada täiendavaid kulutusi tankimiskohtadele ja ka tarneahelate
kohandamisele. Muudatuste
planeeritav jõustumisaeg on 2016. aasta algus.
Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel
Eesti
saab kliimamuutustega kohanemise strateegia
Keskkonnaministeerium ja Eesti Keskkonnauuringute
Keskus (EKUK) allkirjastasid aprilli alguses Euroopa Majanduspiirkonna toetuse
projektilepingu, mille tulemusel valmib Eesti kliimamuutustega kohanemise
strateegia ja tegevuskava. Praeguseks on Euroopa Liidu 8 liikmesriiki
kliimamuutustega kohanemise strateegiad juba vastu võtnud ja 15 liikmesriigil
(sh Eesti) on olemas tegevusplaan strateegiate väljatöötamiseks. Kohanemine
tähendab eelkõige kliimamuutuste põhjustatud riskide maandamist ja nii
ühiskonna kui ka keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet. kohanemise
mehhanismid võivad olla n-ö kaitsvad või ärahoidvad – näiteks kindlustatakse
ennast negatiivsete kliimamuutuste mõjude eest ka näiteks uusi võimalusi
pakkuvad, mis kasutavad ära kiimamuutuste mõjudega kaasnevaid positiivseid
efekte, nagu näiteks pikem taimekasvuperiood põhjapoolsetes piirkondades. Kliimamuutuste
strateegia eelnõu valmib 2016. aasta alguses ning selle koostamiseks kulub ligikaudu
1 miljon eurot. Strateegiat rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna
keskkonnaprogrammi vahenditest ning see valmib nii EKUK-i kui ka suvel
toimuva avatud taotlusvooru projektide tulemusel. Kuna tegemist on keeruka ja
mitmetahulise teemaga, kaasatakse projekti parima tulemuse saamiseks lisaks
Eesti partneritele ka väliseksperte Norrast, kus kliimamuutustega kohanemise
strateegia ja tegevusplaan on olemas.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
ENERGEETIKA
EL määrus kohustab esitama kodumasinate energiamärgistuse
ka internetimüügil
Euroopa Komisjon võttis 5. märtsil vastu määruse nr
518/2014, millega muudetakse energiamõjuga toodete (näiteks
tolmuimejad, pesumasinad, lambid, kütte- ja kliimaseadmed jms) energia- ja
muude ressursside tarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses
kohustuslikuks ka internetimüügil. Seni oli sätestatud, et kaugmüügi puhul tuleb
energiamärgisel olev teave esitada teatavas järjekorras, kuid puudus märgise
või tootekirjelduse lisamise nõue. Edasimüüjatele pannakse internetis müües kohustus lisada
tootele märgis ja tootekirjeldus. Selleks kohustatakse tarnijaid omakorda tegema edasimüüjatele elektrooniliselt
kättesaadavaks kõigi energiamõjuga toodete mudelite energiamärgise ja
tootekirjelduse, nt veebisaidil, kus edasimüüjad saavad need alla laadida.
Sätestatud on ka internetis kuvatava märgise ja tootekirjelduse esitamise viis.
Määruse
nõuded aitavad kaugmüügist ostvatel lõppkasutajatel teha informeeritumaid
ostuotsuseid. Energiamärgis ja tootekirjeldus tuleb elektrooniliselt
kättesaadavaks teha üksnes uute (uue mudelitähisega), alates 1. jaanuarist 2015. a turule lastavate mudelite puhul.
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 518/2014
(pdf)
Uus
määrus seab nõuded, millele peavad vastama kõik ELis turule lastavad uued
elektritrafod. Nõuded rakenduvad kahes etapis (2015. a juulis leebemad, alates
2021. a rangemad nõuded) ja nende abil loodetakse aastaks 2020 ELis kokku
säästa 16 TWh energiat (pool Taani riigis hetkel tarbitava elektrienergia
kogusest).
VÄLISÕHU KAITSE
Keskkonnajuristid avaldasid puhta õhu
käsiraamatu
Maikuus
avaldas keskkonnaõigusega tegelev vabaühendus ClientEarth ingliskeelse puhta õhu käsiraamatu, mille eesmärgiks on pakkuda üksikisikutele,
organisatsioonidele ja juristidele sirgjoonelisi, lihtsalt kasutatavaid
juhiseid Euroopa Liidu õhukvaliteedi alasest seadusandlusest. Puhas õhk on
eelduseks heale tervisele ja elementaarne inimlik vajadus, mistõttu on Euroopa
Liidu õigus tunnustanud seda vajadust ning andnud sellele õigusliku kaitse läbi
direktiivide ja kohtuotsuste. Uus juhis annab ülevaate Euroopa Liidu
õigusaktide nõuetest koos praktiliste näpunäidetega, kuidas neid oma tervise
kaitseks efektiivselt kasutada.
Puhta õhu
käsiraamat (ingl k, pdf)
LOODUSKAITSE
Euroopa
Kohus: Natura hindamisel ei tohi hüvitusmeetmeid arvesse võtta (C-521/12)
Euroopa Kohus tegi 15. mail otsuse kohtuasjas C-521/12, milles lahendas Hollandi riiginõukogust (sealne
kohus) tulnud küsimusi seoses EL loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4
kohaldamisega. Hollandi kohtuasjas oli vaidlusaluseks küsimuseks
kiirtee A2 laiendamine, mis mõjutab lähedalasuvat Natura 2000 ala „Vlijmens
Ven, Moerputten & Bossche Broek”. See ala oli kaitse alla võetud sinihelmikaniitude
elupaigatüübi kaitsmiseks. Kiirtee laiendamise plaan oleks tähendanud ala
veerežiimi muutumist, kuivamist ja hapestumist ning elupaiku kahjustanud. Hollandi
vastutav ministeerium pidas seda siiski lubatavaks tingimusel, et veeolusid
parandataks laiemal alal, mis võimaldaks sinihelmikaniitudel levida teises
kohas, kusjuures suuremal territooriumil kui praegu. Ministeerium leidis, et
sellisel viisil (uute sinihelmikaniitude rajamine) oleks elupaigatüübi kaitse-eesmärk
tagatud. Hüvitusmeetmeid võib kohtu hinnangul arvestada alles lõppotsuse tegemisel, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ning projekt on ülekaaluka avaliku huvi tõttu vajalikEuroopa Kohus leidis aga, et ka selliste meetmete
rakendamise korral kujutab kiirtee laiendamise plaan negatiivset mõju Natura
2000 ala terviklikkusele. Natura alasid mõjutavate projektide puhul tuleb
kõigepealt anda hinnang, kas projekt mõjutab ala negatiivselt, ning alles
seejärel saab hakata kaaluma, kas projekti saab lubada (selleks peavad puuduma
alternatiivsed lahendused, esinema ülekaalukas avalik huvi, ning tuleb
rakendada hüvitusmeetmeid Natura 2000 võrgustiku kaitsmiseks). Algse hinnangu
andmisel, kas projekt avaldab alale negatiivset mõju, ei saa aga võimalikke
hüvitusmeetmeid arvesse võtta. Hinnang tuleb anda projekti kogu võimalikku mõju
ning kohapealseid keskkonnatingimusi arvestades. Euroopa Kohtu otsus võib olla oluline ka Eesti
praktika kontekstis, kuivõrd samalaadsed küsimused tekivad tõenäoliselt ka Rail
Balticu kavandamisel. Näiteks ei tohi Pärnu loodusala läbiva alternatiivi
korral mõjude hindamisel arvestada võimalike hüvitusmeetmetega.
Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-521/12
MULLAKAITSE
Euroopa Komisjon loobus mullakaitse
direktiivi eelnõust
Euroopa Liidu Teatajas
ilmunud nimekiri eelnõudest, mille edasisest menetlemisest on Euroopa Komisjon
on otsustanud loobuda, hõlmab ka mulladirektiivi. Kirjutasime plaanidest läinud oktoobris ja selle aasta märtsis, nüüd on avaldatud ka
ametlik otsus. Mullastiku raamdirektiivi
eelnõu on Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud 2006. aastal, ent seni ei ole
suudetud liikmesriikidelt selle kehtestamiseks piisavalt toetust leida. Direktiivi
eelnõu oleks näinud ette, et liikmesriigid määratlevad kahjustatud pinnasega
alad ning panevad paika eesmärgid ja meetmed nende kaitsmiseks. Samuti oleks
liikmesriikidel tulnud läbi viia saastunud alade inventuur. Direktiivi vastu on
seni olnud Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Ühendkuningriik. Ametlik teade EL Teatajas
MAAPÕU
Euroopa
Komisjon täiendas defitsiitsete toorainete nimekirja
Euroopa
Komisjon kinnitas 26. mail uue defitsiitsete toorainete nimekirja. Kokku on
nimekirjas 20 ainet või ainete gruppi. Esmakordselt kinnitati nimekiri 2011. aastal,
nüüd lisandus sellesse kuus uut ainet, sh fosforiit. Varasemalt on nimekirjas
muu hulgas berüllium, koobalt, volfram, fluoriit jt. Nimekirja
aluseks oleva analüüsi kohaselt loetakse tooraineid defitsiitseteks, kui nende
varustuskindlus ei ole tagatud, peamiselt seetõttu, et suurem osa ülemaailmsest
tootmisest on koondunud üksikutesse riikidesse. Tootmise koondumisega kaasnevad
tihti ainete vähesed asendus- ja taaskasutusvõimalused. Defitsiitsuse
hindamisel võetakse lisaks varustuskindlusele arvesse ka aine majanduslikku
tähtsust. Nimekirja
peamine eesmärk on juhtida loetletud ainete defitsiitsusele tähelepanu ning soodustada
defitsiitsete toormaterjalide tootmist ning uusi kaevandus- ja taaskasutustegevusi.
Nimekiri on aluseks meetmete võtmisele nii liikmesriikide kui ka EL poolt. Näiteks
on see argumendiks kaubanduslepete läbirääkimistel ning teadus- ja innovatsiooniprojektide
algatamisel.
Euroopa Komisjoni memo (ingl k)
METSANDUS
Määruse
eelnõu täpsustab uut metsateatiste menetlemise korda
11. juunil avalikustas keskkonnaminister eelnõu, mis
täpsustaks metsateatiste menetlemise korda. Eelnõu on ajendatud metsaseaduse
olulistest muutustest, mis võeti vastu eelmise aasta lõpus. Olulisim muudatus puudutab metsateatiste esitamist
elektroonilisel teel. Eelnõu näeb vastavalt metsaseaduse uuele redaktsioonile
ette võimaluse esitada metsateatis otse metsaregistrisse ja asuda selle alusel
raieid teostama. Eelduseks on, et metsa inventeerimise andmed on registrisse kantud ja vähemalt 30 päeva
jooksul avalikustatud. Eelnõu täpsustab, et
sellisel juhul tuleb iga kavandatud raie kohta esitada eraldi teatis. Esitatud
teatiste suhtes teostaks elektrooniline register automaatkontrolli. Näiteks kontrolliks
süsteem, kas mets on inventeerimisandmete kohaselt vastava raieliigi
kasutamiseks piisavalt vana. Juhul, kui automaatkontroll tuvastab vastuolu
õigusnormidega, tagastataks metsateatis. Vastuolude puudumise korral
Keskkonnaamet täiendavat kontrolli enam läbi ei viiks vaid teatis
kantaks otse registrisse. Eelnõu näeb ette veel muidki halduskoormuse vähendamisele
suunatud muudatusi, nt ei oleks Keskkonnaametil enam kohustust esitada
metsateatise vastuvõtmise kohta selle esitajale tõend.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
JÄÄTMED
Riigikogus
jätkub korraldatud jäätmeveo muudatuste menetlus
Riigikogus läbis 11. juunil teise lugemise R.
Vakra, I. Luigase, K. Laaneti ja L. Kaljuvee algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga plaanitakse kaotada jäätmeseaduse § 66
lg-s 11 ette nähtud võimalus jäätmeveo korraldamiseks selliselt, et
jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku
omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Seega sõlmiks muudatuste kohaselt edaspidi
tarbijatega lepinguid vaid jäätmekäitlusettevõtted. Seletuskirja kohaselt on
muudatuse eesmärgiks eelkõige lõpptarbija õiguste kaitsmine. Mitmed kohalikud
omavalitsused ja omavalitsusliidud seevastu on muudatuste suhtes kriitilised.
Eesti Linnade Liit on eelnõu kohta esitanud ka advokaadibüroo Sorainen koostatud hinnangu, mille kohaselt on jäätmeseaduse § 66 lg 11 kehtetuks
tunnistamine põhiseadusega vastuolus. Eelnõu on omavalitsustes tekitanud pahameelt; Linnade Liidu poolt tellitud analüüsi kohaselt on see ka põhiseadusega vastuolusSamuti näeb eelnõu ette, et kui kohaliku
omavalitsuse üksused teevad korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega
seoses koostööd, siis moodustaksid nende haldusterritooriumid ühe veopiirkonna.
Kolmandaks soovitakse eelnõuga anda kohalikele omavalitsustele võimalus
vähendada jäätme-eeskirjaga olmejäätmete regulaarse äraveo sagedust
tiheasustusalalt vähemalt ühele korrale 12 nädala jooksul (kehtivas seaduses
kord 4 nädala jooksul). Eelduseks on, et elanikel on võimalik teostada
biojäätmete käitlemist jäätmetekke kohas (jäätmeid kodus kompostida). Eelnõu kohaselt jõustuksid muudatused 2014. a 1.
oktoobril. Muudetavate sätete alusel enne seda kuupäeva sõlmitud jäätmeveo
lepingud kehtiksid sõlmitud tingimustel kuni nende kehtivusaja lõpuni. Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel
Eelnõu
selgitaks Tarbijakaitseameti volitusi korraldatud jäätmeveo valdkonnas
5. juunil esitasid viis
Riigikogu liiget endise keskkonnakomisjoni esimehe Erki Noole eestvedamisel
jäätmeseaduse (JäätS) muudatuse ettepaneku. Eelnõu kohaselt sätestataks JäätS-s
selgelt, et Tarbijakaitseamet teostab riiklikku järelevalvet korraldatud
jäätmeveo teenuse osutamise üle. Eelnõu seletuskirja
kohaselt teostab Tarbijakaitseamet praktikas järelevalvet korraldatud jäätmeveo
teenuse üle juba käesoleval hetkel. Samas ei ole päris selge, millisest
õigusaktist ameti volitused tulenevad (Õiguskantsler on 2007. a viidanud
tarbijakaitseseaduse § 17 lg 2 p-le 6). Eelnõu esitajad leiavad, et senisest
selgema volituse andmine Tarbijakaitseametile oleks kohalike omavalitsuste
enesekorraldusõigust vähem riivavaks ja seetõttu kohasemaks alternatiiviks Riigikogus hetkel menetletavale eelnõule 455
SE. Sellest muudatusettepanekust saate lähemalt lugeda 2013. a augustikuu uudiskirjast ja ka käesolevast uudiskirja numbrist. Jäätmeseaduse muutmise eelnõu materjalid Riigikogu
kodulehel
OHTLIKUD AINED
EL
üldkohus: Saksamaa mänguasjade ohutusstandardid olid õigusvastased, kuna ei
kaitsenud laste tervist EL nõuetest paremini (T 198/12)
EL üldkohus tegi 14. mail
otsuse Saksamaa ja Euroopa Komisjoni vahelises vaidluses, mille sisuks olid
Saksamaa poolt mänguasjade suhtes kohaldatavad ohtlike kemikaalide piirmäärad.
Mänguasjades lubatud ohtlike ainete (arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda jms) piirmäärad
on ELis alates 2009. a ühtlustatud direktiiviga 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse
kohta. Kohtuvaidluse algatanud Saksamaa
aga soovis säilitada siseriiklikud nõuded, mis erinesid direktiivis sätestatud
nõuetest. Saksamaa kaebus Euroopa
Komisjoni vastu tugines eelkõige Euroopa Liidu Toimimise Lepingu
artikkel 114 lõikele 4, mis lubab liikmesriikidel pärast Euroopa
Liidu õigust ühtlustavate meetmete (määruste, direktiivide) kehtestamist
erandkorras jätkata siseriiklike normide rakendamist nt keskkonna või inimeste
tervise tõhusamaks kaitseks. Euroopa Komisjon leidis Saksamaa norme
analüüsides, et need ei olnud sisult inimeste tervist paremini kaitsvateks,
mistõttu ei lubanud oma vaidlusaluse 2012. a otsusega neid edasi rakendada. EL üldkohus leidis sarnaselt
Euroopa Komisjonile, et antud juhul ei suutnud Saksamaa tõestada, et riigis
enne uue mänguasjadirektiivi vastuvõtmist rakendatud nõuded ohtlike ainete
sisaldusele aitaksid laste tervist kaitsta paremini kui direktiivi nõuded.
Seetõttu ei olnud riigil ka õigust jätkata siseriiklike nõuete kohaldamist. EL üldkohtu otsus asjas T-198/12 Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)
KIIRGUS
Euroopa Liidu Nõukogu nõustus tuumaohutuse direktiivi
muutmisega
11. juunil tutvus EL riikide alaliste esindajate komitee kokkuleppega,
mille kohaselt muudetaks EL direktiivi 2009/71/EURATOM (nn tuumaohutuse
direktiivi). Kokkuleppele direktiivi muudatuste eelnõu osas jõuti EL nõukogu
juhtimisel tegutsevas tuumaküsimustega tegelevas töörühmas (WPAQ) 28. mail. Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et avalikkus saab tõhusalt osaleda tuumaseadmetega seotud otsuste tegemiselDirektiivi muudatuste eesmärgiks on piirata võimalike tuumakatastroofide
tagajärgi ning pöörata tähelepanu tervele tuumaseadmete elutsüklile - asukohale,
disainile, ehitamisele, kasutusõiguste andmisele, kasutamisele ja kasutuse
lõpetamisele, samuti valmisolekule eriolukordadeks ja reageerimisele kohapeal. Veel
edendaks muudetud direktiiv tuumaohutuse küsimuste läbipaistvust. Täpsustatud
on seda, millist tuumaohutuse alast infot tuleb avalikkusele jagada. Lisaks nõuab
eelnõu, et liikmesriigid tagaksid avalikkusele tõhusad osalusvõimalused
tuumaseadmetega seotud otsuste tegemisel (nt neile kasutusloa andmisel). Samuti on eelnõu eesmärgiks tõhustada seiret ja kogemuste vahetamist, selleks
näeb eelnõu ette tuumaseadmetele vastastikuste eksperthinnangute andmist. Euroopa
Liidu liikmesriigid peavad tegema ettevalmistusi, mis võimaldavad esimese korralise
vastastikuse hindamisega 2017. a ning vähemalt iga kuue aasta tagant peale
seda. Lisaks peavad liikmesriigid vähemalt iga kümne aasta tagant hindama oma
siseriiklikku õigusraamistiku ja pädevaid asutusi, kaasates sellesse
rahvusvahelisi hindajaid. Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval peale selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriikidel on kolm aastat, et sisestada
see riiklikku seadusandlusesse.
Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)
KALANDUS
Riigi Teatajas avaldatud
muudatuste kohaselt ei ole kalurid enam kohustatud poolaastaks kehtestatud
aastasaagi osa ammendumise tõttu püügi peatamisel mõrdu ja kastmõrdu veest
välja võtma (samas peab püügiseadme sissepääs olema täielikult suetud või
kaladel olema sellest tagatud vaba läbipääs).
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Kärt Vaarmari osales Euroopa keskkonnajuristide kohtumisel
22. mail toimus Brüsselis Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) juristide töögrupi kohtumine, millel osales KÕKist Kärt Vaarmari. EEB on Euroopa keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis esindab keskkonnakaitselist huvi EL institutsioonidega suheldes ja hoiab tihedalt silma peal Brüsselis kujundataval õigusloomel. Juristide töögrupp koguneb tavaliselt kaks korda aastas, et arutada aktuaalseid teemasid ja vahetada kogemusi. Loe edasi »
KÕKi nõukogu kiitis heaks 2013. a majandusaasta aruande
8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul kiitis nõukogu heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2013. aasta kohta. Lisaks arutati KÕKi edasist tegevusplaani 2014. aastaks ning tehti kokkuvõtteid aasta ja uue strateegiaperioodi esimesest kvartalist.
Loe edasi »
|
