Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi-Kaisa, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Keskkonnamõju hindamise süsteemi muudatused mõju hindamise kvaliteeti ei paranda

22. septembril saatis Keskkonnaministeerium Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse reegleid muutva eelnõu. Esmakordselt avalikustati eelnõu 2012. a sügisel. Vahepealsel ajal on eelnõusse tehtud mõningaid muudatusi, ent olulistes küsimustes on eelnõu jäänud endiseks. Uudises anname ülevaate olulisematest muudatustest ja nende tähendusest mõjude hindamise kvaliteedile.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Eelnõuga lükataks KeÜSi loamenetluse jõustumisaega edasi

Keskkonnaministeerium saatis septembri teises pooles kooskõlastamiseks  keskkonnaseadustiku  üldosa seadust (KeÜS) ja selle rakendusakti muutva eelnõu. Eelnõuga antaks Keskkonnainspektsioonile ning kohalikele omavalitsusele kallasraja reeglite täitmise tagamiseks volitus siseneda reeglite rikkuja valdusesse ning rakendada muid korrakaitse erimeetmeid, samuti õigus reeglite rikkujaid väärteokorras karistada.  Eelnõuga muudetaks ka loamenetluse reeglite (5. peatüki) jõustumiskorda.

Kallasraja reeglite rikkumise väärteokoosseisu täpsustataks, maksimaalne trahvimäär tõuseks 32 000 euroni

KeÜS kui üldseadus ei sisalda praegusel kujul eraldi reegleid selle täitmise tagamise kohta. KeÜSi §-des 38 ja 39 toodud kallasraja ja selle sulgemise või tõkestamise reeglite täitmata jätmise korral on küll korrakaitseseaduse alusel võimalik kohaldada üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid (valdusesse sisenemine ning muud jõulisemad meetmed).  Eelnõuga sätestataks sarnased erimeetmed, nagu olid varem kehtestatud looduskaitseseaduses. Täpsustataks aga väärteokoosseisu sõnastust võrreldes  varem  looduskaitseseaduse §-s 74 sätestatud üldise ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumise koosseisuga. Samuti suurendataks juriidilise isiku karistusmäära kuni 32 000 euroni (praegu 3200 eurot).

Erinevalt varemplaanitust ei jõustuks loamenetluse sätted 1. jaanuarist 2015, vaid siis, kui mõni eriseadus seda ette näeb

Augustis jõustunud KeÜS rakendusseaduse kohaselt oleksid ühtlustatud keskkonnalubademenetluse reeglid pidanud hakkama kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist. See kuupäev ei ole Keskkonnaministeeriumi hinnangul enam reaalne, kuna uute eriseaduste (nt jäätme- ja veeseaduse) eelnõud on alles Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringil ega jõua tõenäoliselt jaanuariks jõustuda. Enne nende eriseaduste jõustumist ei saa näiteks jäätme- või veelube KeÜS menetlusreeglite kohaselt anda, sest kehtiva õiguse loamenetluse sätted erinevad KeÜS sätetest oluliselt. Eelnõuga ei kavandatagi kindlat jõustumiskuupäeva, vaid loamenetluse peatükk jõustuks eriosa seaduse jõustumisel, kus selle peatüki kohaldamine on ette nähtud. Tulenevalt KeÜS § 40 lg-st 5 kohaldatakse KeÜS loamenetluse reegleid vaid neile eriseadustele, kus see selgelt sätestatud on.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KESKKONNATASUD

Keskkonnatasude seaduse muudatused jätaks allpool põhjavett liiva ja kruusa kaevandamise soodustused jõusse

Keskkonnaministeerium saatis septembri teises pooles kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt tuleks ka peale 1. jaanuari 2015. a liiva ja kruusa kaevandamisel allpool põhjaveetaset maksta vaid pool tavapäraselt nõutavast keskkonnatasu määrast. Soodsam tasumäär kehtiks aga täpsustatud tingimustel.

Keskkonnatasude seaduse § 9 lg 5 järgi kehtib selline sooduskoefitsienti ka praegu, kuid keskkonnatasude seaduse seni jõustumata muudatuste kohaselt muutuks see säte alates 1. jaanuarist 2015 kehtetuks. Sel juhul tuleks liiva ja kruusa kaevandamisel allpool põhjaveetaset maksta keskkonnatasusid tavapärases määras. Uue eelnõuga jäetaks koefitsient jõusse, kuid selle kasutamise võimalusi piirataks. Soodustavat koefitsienti rakendataks ainult maismaal (mitte enam meres liiva ja kruusa kaevandamise korral). Lisaks kehtiks soodsam määr vaid juhul, kui allpool põhjaveetaset kaevandamisel veetaset ei alandata, st põhjavett ei pumbata karjäärist välja.

Sooduskoefitsient kehtiks tulevikus vaid maismaal ja juhul, kui karjäärist vett välja ei pumbata

Eelnõu seletuskirja kohaselt on koefitsient vajalik, kuna allpool põhjaveetaset kaevandamine on hinnanguliselt kaks korda kulukam ülalpool põhjaveetaset kaevandamisest. Koefitsient  soodustaks eelnõu seletuskirja järgi maavaravaru täielikku ärakasutamist ühe mäeeraldise piires. See oleks juhul, kui põhjaveetaset ei alandata, ka väiksema keskkonnamõjuga, kui uue karjääri avamine. Võrreldes seni kavandatud muudatustega jääks uue eelnõu kohaselt kohalike omavalitsuste ja riigi tulude kasv samas oluliselt väiksemaks.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjoni avalikustas uue mootorikütuste heitkoguseid vähendava eelnõu

Euroopa Komisjon avalikustas oktoobri alguses direktiivi eelnõu, millega rakendataks bensiini ja diislikütuse kvaliteedi direktiivist 98/70/EÜ tulenevat tarnija kohustust vähendada kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kehtiva kütusekvaliteedi direktiivi kohaselt tuleks aastaks 2020 vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 6 %.

Eelnõuga kehtestataks meetod erinevatest kütuseliikidest - bensiinist, diislist, vedelgaasist (LPG) ja surumaagaasist (CNG) – tuleneva süsinikuheite arvutamiseks. Meetodi kohaselt eeldataks iga kütuseliigi puhul, et sellega kaasneb teatud hulk süsinikuheidet ehk seataks nn heite vaikeväärtus kütuseliigi kaupa. Uut meetodit peaksid tarnijad kasutama kasvuhoonegaaside heidete kohta esitatavates aruannetes. Muudetaks ka aruandluskohustuse sisu.

Eelnõu on pälvinud kriitikat keskkonnaorganisatsioonidelt, kes leiavad, et võrreldes varasema selleteemalise eelnõuga on uue eelnõu reeglid oluliselt leebemad. Põhjuseks on, et tarnijad saavad esitada aruandeid mitte kütuste tegeliku süsinikuintensiivsuse, vaid keskmise vaikimisi väärtuse põhjal. Samuti peetakse eelnõu kitsaskohaks võimalust vältida kasvuhoonegaaside teemalistes aruannetes kütuse tooraine kohta andmete esitamist. See tähendab, et kasvuhoonegaaside alases arvestuses ei kajastuks nt õliliivade (või ka põlevkiviõli) tavapärasest saastavam mõju.

Järgmiseks annavad eelnõu osas oma seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament.

Info kütuse kvaliteedinõuete kohta Euroopa Komisjoni veebilehel

Euroopa Komisjoni pressiteade (inglise keeles)


Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2011. a määruse nr 96 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu”

10. oktoobril jõustunud muudatustega arvatakse süsteemist välja väikese mahuga mitteärilise lennutranspordi teostajad. Muudatuse aluseks on EL vastavasisuline määrus 421/2014.




ENERGEETIKA

Määruse eelnõuga leevendataks väikeelamute energiatõhususe miinimumnõudeid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avalikustas septembri lõpus Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe  miinimumnõuded“ muutmise eelnõu. Eelnõuga lubataks kuni 100-ruutmeetrise köetava pinnaga väikeelamute puhul rakendada leebemaid energiatõhususe norme.

Eelnõu sätestaks, et kuni 100 m2 köetava pinnaga uute ja oluliselt rekonstrueeritavate väikeelamute puhul võib määruses toodud maksimaalset lubatud energiakasutuse määra (energiatõhususarvu piirväärtust) korrutada koefitsiendiga 1,15. Seletuskirja kohaselt on erand vajalik, kuna kuni 100 m2 suuruste väikeelamute puhul on energiatõhususe arvutusmetoodikas soojuskadudel suur tähtsus. Seetõttu on väikeste väikeelamute puhul võrreldes suuremate väikeelamutega seni olnud suhteliselt keerulisem energiatõhususe miinimumnõudeid täita. See on aga vastuolus EL hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EU poolt seatud eesmärkidega ja lähenemisega, mille kohaselt peaks soodustama ressursside säästlikumat ja mõistlikumat tarbimist, st ka väiksemate hoonete ehitamist.

Väikeelamuid, mille köetav pind on väiksem kui 100 m2, on eelnõu seletuskirja kohaselt rajatud ja kasutusse võetud kordi vähem, kui mainitud piirist suuremaid väikeelamuid. Koefitsiendi rakendamine alla 100 m2 suuruse köetava pinnaga väikeelamutele aitaks vähendada energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tagamiseks tehtavaid kulutusi tehnosüsteemidele. See omakorda aitaks populariseerida väiksemaid elamuid, mille rajamisel, ülalpidamisel ja lammutamisel on ressursikulud väiksemad. Kuna väikeelamute osakaal kogu ehitussektori toodangust on võrdlemisi väike, poleks  oodatav positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale siiski väga suur.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013. a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt lisatakse hoonete energiamärgistele tulevikus automaatselt unikaalne number, mis võimaldab neid tulevikus paremini hoonetega seostada. 


Uus EL direktiiv kohustab liikmesriike katma oma territooriumi alternatiivkütusetanklatega

29. septembril ELi Nõukogu poolt vastuvõetud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kahe aasta jooksul koostama ning Euroopa Komisjonile esitama alternatiivkütuste kasutuselevõtu strateegiad. Need strateegiad peaksid määratlema riikide eesmärgid ja abinõud erinevate „puhaste kütuste“ (elekter, vesinik, maagaas) laadimis- ja tankimispunktide loomiseks. Samuti kohustab direktiiv riike ühtlustama tankimisseadmete standardeid ja kehtestama tarbijate teavitamise reeglid.

Näiteks näeb direktiiv ette, et liikmesriigid peavad tagama piisava arvu ühtsetele standarditele vastavaid tanklaid ning laadimispunkte, et elektriautod ning surumaagaasil (CNG) sõitvad autod saaksid liigelda vähemalt linnades ning linnade lähistel. Lisaks sellele tuleb direktiivi kohaselt kasutada standardset märgistust sõiduki kasutusjuhendis, sõidukimüügi ettevõttes ja tanklates ning laadimispunktides, et tarbija saaks selget teavet selle kohta, millist kütust võib sõidukis kasutada. Samuti nähakse ette reeglid tarbijale teabe andmiseks, mis võimaldaks võrrelda alternatiivkütuste hindu traditsiooniliste kütuste omadega.

Direktiiv jõustub 20. päeval peale Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Uue tanklate ja laadimispunktide taristu rajamise tähtajad jäävad vahemikku 2020-2030. a.

Euroopa Nõukogupressiteade (pdf, ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Komisjoni määruse eelnõuga soovitakse vähendada liikurmasinate õhusaastet

Euroopa Komisjon avalikustas 25. septembril eelnõu, mille eesmärk on vähendada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (nt ehitus- ja põllumajandusmasinad) poolt tekitatavat õhusaastet ning lihtsustada valdkonna reegleid. Eelnõuga seataks rangemad õhuheitenormid sisepõlemismootoritele, mis on paigaldatud väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele. Samuti kehtestatakse ühtsed reeglid selliste mootorite ELis turule laskmiseks.

Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate all mõeldakse väga erineva kasutusotstarbega mootoritega varustatud seadmeid, mis ei ole paiksed. Näiteks kuuluvad nende hulka väiksed aiandus- või käsiseadmed (nt muruniidukid, mootorsaed), ehitusmasinad (nt ekskavaatorid, laadurid, buldooserid) ning põllumajandusmasinad (nt harvesterid, kultivaatorid). Ka rongid, vedurid ja sisevee veesõidukid kuuluvad liikurmasinate hulka.

Nende masinate mootorite suhtes hetkel kehtivad heitkoguste piirnormid on kehtestatud direktiiviga 97/68/EÜ, mis võeti vastu 1997. a ja mida on seni kaheksa korda muudetud. Euroopa Komisjoni hinnangul moodustab väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorite õhusaaste ELis umbes 15% lämmastikoksiidi (NOx) ja 5% tahkete peenosakeste heitkogusest. Määruse eelnõuga reguleeritaks lisaks neile jätkuvalt ka süsivesinike ja süsinikoksiidi heidet. Enamikus masinakategooriatest plaanitakse tahkete peenosakeste puhul kehtestada lisaks piirmassile ka osakeste arvu piirväärtused.

Määruse eelnõu materjalid




LOODUSKAITSE

EL Nõukogu võttis vastu määruse invasiivsete võõrliikide piiramiseks

29. septembril võttis EL Nõukogu vastu määruse invasiivsete võõrliikide sissetoomise, levimise ennetamise ning ohjamise kohta. Invasiivsed võõrliigid on sellised võõrliigid, mis on viidud väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat, suudavad uues levialas ellu jääda ning hiljem paljuneda, ohustades seal ökosüsteeme, elupaiku või liike ning tekitades majanduslikku või keskkonnakahju (nt ameerika naarits ehk mink). Euroopa Komisjoni hinnangul on määruse vastuvõtmine ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020 seatud eesmärkide saavutamisel oluliseks ja vajalikuks sammuks.

Lähemalt kajastasime invasiivsete võõrliikide piiramise määruse eelnõud oma märtsikuu uudiskirjas.




VESI

Jõustus määrus veekogu paisutamise täpsustatud nõuete kohta

27. septembril jõustus keskkonnaministri määrus veekogu paisutamise täpsustatud nõuete kohta. Uus määrus oli vajalik selleks, et rakendada 2013. a lõpus paisutamisega seoses tehtud muudatusi veeseaduses, millega viidi mitmed seni kehtinud määruse sätted (eelkõige paisu omaniku ja valdaja kohustuste kohta) üle seaduse tasandile.

Uue määrusega muudeti ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise põhimõtteid. Seni nõuti, et vee elustiku kaitseks ökoloogilise miinimumvooluhulga peab tagama kohe vahetult pärast paisu, olenemata sellest, kus tegelikult vee miinimumökoloogilist vooluhulka vaja on ja kas paisul on kalapääs, paisust allavoolu looduslik jõe lõik või muu tehniline rajatis (nt äravoolukanal). Uute reeglite kohaselt määrab ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise asukoha Keskkonnaamet. Erandina tuleb ökoloogiline miinimumvooluhulk tagada kogu veekogu ulatuses nn lõhejõgede määruses nimetatud veekogudel.

Keskkonnaseire andmete ning paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete esitamise ning säilitamise tingimused muutusid samuti senisest paindlikumaks. Seni pidid paisutajad need andmed alati esitama peale vee erikasutusloa lõppemist. Alates 1. jaanuarist 2014 antud tähtajatu vee erikasutusloa korral määrab andmete esitamise korra Keskkonnaamet juhtumispõhiselt vee erikasutusloaga.

Jõustunud määrus Riigi Teatajas




METSANDUS

Riigikogulased sooviksid anda KOVidele suurema sõnaõiguse linnades ja alevites toimuvate raiete üle

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas 25. septembril eelnõu, mille kohaselt tuleks tiheasustusalade metsades plaanitavate raiete metsateatis kooskõlastada kohalike omavalitsustega. Eelnõu kohaselt oleks kohalikel omavalitsustel oma arvamuse esitamiseks 2 nädalat alates metsateatise koopia saamisest.

Eelnõu annaks KOVidele tiheasustusaladel metsateatist kooskõlastava rolli

Eelnõu koostajate hinnangul on tiheasustusaladel (linnades, alevites) asuvad metsad avalikkusele olulised. Samas puudub kohalikel omavalitsustel hetkel võimalus sellistes metsades toimuvate raiete osas kaasa rääkida. Mittesiduva arvamuse küsimine annaks võimaluse see probleem lahendada.

Kohaliku omavalitsuse võimalusi oma territooriumil asuvate metsade kasutuse suunamiseks võib tõepoolest pidada väikesteks. Samas ei ole väljapakutud muudatust KÕKi hinnangul piisavalt hoolikalt põhjendatud. Selgusetu on, kuivõrd sagedasti kirjeldatud probleemi esineb ning kas tegemist on ainuvõimaliku lahendusega. Üheks alternatiiviks võiks nt olla planeeringutele (eelkõige üldplaneeringule) suurema tähenduse andmine metsade kasutuse suunamisel. Tõsiseid küsitavusi tekitab ka see, kuidas täita kooskõlastuse nõuet neil juhtudel, kui metsaomanik registreerib teatise otse metsaregistris metsaseaduse § 13.1 kohaselt ilma Keskkonnaameti heakskiiduta. 

Eelnõu ja sellega seotud materjalid Eelnõude Infosüsteemis




JÄÄTMED

Riigikohus peatas suviste jäätmeseaduse muudatuste jõustumise (3-4-1-34-14)

Riigikohus otsustas 25. septembril asjas 3-4-1-34-14 tehtud määrusega peatada 19. juunil vastu võetud jäätmeseaduse (JäätS) muudatuste kehtivuse. Muudatused oleks 1. oktoobrist tühistanud JäätS § 66 lg 1.1, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel (KOVdel) või nende volitatud mittetulundusühingutel (MTÜdel) sõlmida otselepinguid jäätmevedajatega ning arveldada ise jäätmevaldajatega. Septembris vaidlustasid seaduse põhiseaduspärasuse 6 Lääne-Viru omavalitsust, kes taotlesid esialgse õiguskaitse korras ka muudatuste jõustumise peatamist.

Virumaa omavalitsused taotlesid esialgset õiguskaitset, kuna muudatuste jõustumise korral ei saaks jäätmevedu vahendada ka nende poolt asutatud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. See võiks muuta mõtetuks kohalike omavalitsuste toel tehtud investeeringud ning MTÜ pankroti korral tuua kaasa lisakohustusi. Kohalikud omavalitsused on MTÜ poolt võetud laenude tagasimakse garandid, garantii suuruseks on umbes 66 000 eurot omavalitsuse kohta.

Riigikohus leidis, et seadusemuudatuste jõustumine võib riivata omavalistuste finantsautonoomiat

Riigikohus leidis, et taotlus on põhjendatud, kuna seaduse jõustumine võiks veel kohtumenetluse ajal kaasa tuua ettenägematuid negatiivseid tagajärgi nii MTÜ kui KOVide finantseisule. See kahjustaks omavalitsuste finantsautonoomiat, mis on osaks KOVide enesemääramisõigusest. Kuna suvel vastu võetud jäätmeseaduse muudatused olid tihedalt seotud, peatas Riigikohus kogu seaduse jõustumise.

Riigikohtu määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-34-14


Olmejäätmete sortimise reegleid muutev eelnõu kohtas omavalitsuste vastuseisu

Keskkonnaministeerium avaldas 22. septembril eelnõu, millega muudetaks olmejäätmete sorteerimist ja kogumist puudutavat KKM määrust. Eelnõu, millega täpsustataks mitmeid jäätmete sortimisega seotud kohalike omavalitsuste kohustusi, jäeti 6. oktoobril üleriigiliste omavalitsusliitude poolt kooskõlastamata. Omavalitsusliitude hinnangul on mitmed sätted segased, eelnõu piiraks liigselt nende otsustusõigust ning tekitaks lisakulusid, mille mõju pole hinnatud.

Vastavalt EL jäätmete raamdirektiivile (2008/98/EÜ) ja seda üle võtvale jäätmeseaduse § 31 lõikele 3 tuleb KOVidel järgmisest aastast korraldada paberi-, papi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete liigiti kogumist. Uus eelnõu täpsustaks, kuidas seda täpsemalt ellu viia, nt määratletaks määruses võimalikud jäätmete liigiti kogumise süsteemid (korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaamade ja kogumispunktide või nn kogumisringide läbi). Samuti täpsustataks, et jäätmete sortimine ja liigiti kogumine ei tohiks sõltuda sellest, kuidas käiakse ümber sortimise jäägiga – kas see ladestatakse prügilasse, põletatakse või töödeldakse mehhaanilis-bioloogiliste meetoditega.

Omavalitsusliitude hinnangul riivavad täpsed reeglid jäätmejaamade haldamisele lubamatult nende autonoomiat

Enim kritiseerisid omavalitsusliidud uusi jäätmejaamade tööd puudutavaid reegleid. Eelnõu kohaselt peavad jäätmejaamad olema suutelised vastu võtma kõiki sorteerimisele kuuluvaid jäätmeid (v-a pakendid ja probleemtooted) ning olema avatud vähemalt kolm korda nädalas kaheksa tunni jooksul, sh ühel puhkepäeval. Omavalitsusliitude hinnangul riivab selline reegel lubamatult nende enesemääramisõigust, kuna erinevad kohapealsed olud tingivad ka nt erineva vajaduse jäätmejaamade lahtioleku järele.

Omavalitsusliitude hinnangul on problemaatiline ka eelnõu jõustumistähtaeg. Eelnõu kohaselt jõustuksid muudatused üldkorras, st kolme päeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mõningate uute reeglite täitmiseks võib kohalikel omavalistusel olla vaja muuta lepinguid jäätmekäitlusettevõtetega, mida pole liitude hinnangul võimalik nii lühikese ajaga teha.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Jäätmeseaduse eelnõu (688 SE) tagasilükkamine

Riigikogu lükkas 25. septembri istungil tagasi IRL saadikute algatatud eelnõu, millega sooviti anda Tarbijakaitseametile korraldatud jäätmeveo järelevalve pädevust.


Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määruse nr 346 "Riikliku pakendiregistri põhimäärus" muudatused

10. oktoobril jõustusid Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määruse nr 346 "Riikliku pakendiregistri põhimäärus" muudatused, millega piiratakse registriandmete tagantjärele muutmise võimalusi. Edaspidi on võimalik andmeid tagasiulatuvalt muuta vaid eelmise aasta andmete osas.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kodanikuühendused: ühiskond peab saama põlevkivi kaevandajatelt õiglast tasu 

Vabaühendused kohtuvad keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega, et tutvustada oma seisukohti põlevkivi keskkonnatasude ja kaevanduste planeerimise küsimustes. Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Maavarade Ühing leiavad, et põlevkivi tasude määr peab olema tänasest oluliselt kõrgem, et olla kooskõlas tööstuse keskkonnamõjude ning kodanike huvidega. Kohtumisel esitlevad Keskkonnaõiguse Keskuse juristid ettepanekuid maavarade kasutuse paremaks korraldamiseks riiklikul tasandil. 

Loe edasi »

Rahvusvaheline keskkonnajuristide konverents keskendus strateegilisele hagelemisele keskkonnaasjades

Eelmisel nädalal, 15.-18. septembril toimus Saksamaal, Lenzenis avalikes huvides tegutsevate keskkonnajuristide võrgustiku Environmental Law Alliance Worldwide (ELAW) aastakonverents. Seekordsel konverentsil arutasid rahvusvahelise võrgustiku liikmed,  kuidas kasutada strateegilist hagelemist ehk kohtuskäimist tõhusa avalike huvide kaitsmise vahendina. Kohtumisel osalesid ka KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus.

Loe edasi »