Riigikohus selgitas kaebeõigust keskkonnaasjades (3-3-1-8-15)

Riigikohus tegi 13. mail haldusasjas 3-3-1-8-15 olulise lahendi, milles selgitas keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õiguse tingimusi nii enne kui pärast keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) jõustumist. Kohus leidis muuhulgas, et pärast KeÜSi jõustumist peavad kaebajad kaebeõiguse osas tuginema oma õiguste riivele ning seni tunnustatud nn puutumuskaebust enam esitada ei saa. Samas annab KeÜS uue kohtus kaitstava õiguse – igaühe õiguse tervise- ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Rahvusvaheline uuring: Eestil on arenguruumi keskkonnaasjadesse proaktiivse kaasamise alal

20. mail avalikustati organisatsiooni World Resource Institute algatusel koostatud rahvusvaheline uuring keskkonnaalaste õiguste tagamisest erinevates riikides (ingl k Environmental Democracy Index). Valminud avalik ja internetipõhine platvorm võimaldab jälgida riikide hetkeolukorda ja edusamme keskkonnaalase info jagamise, avalikkuse kaasamise ning õiguskaitsevahendite tagamisel. Uuringus hinnati peaasjalikult riikide seadusandlust, ent lisaks anti piiratud hinnanguid ka praktikale. Vaatluse all oli 70 riiki, nende seas ka Eesti.

Lisaks kaasamisele on probleemiks ka see, et kohtumenetlused võivad olla pikad ning puudub seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg otsuse tegemiseks

Eesti puhul toob uuring ühe kitsaskohana esile avalikkuse proaktiivse kaasamise vähesuse. Kuigi dokumendid on avalikud ja avalikkust teavitatakse võimalusest otsuste tegemisel kaasa rääkida, täidavad asutused reeglina vaid hädavajalikke miinimumnõudeid ning ei kaasa avalikkust omal initsiatiivil rohkem, kui seadus nõuab. Teise nõrkusena toob uuring välja selle, et kohtuvaidlused on aeganõudvad ning seadused ei näe ette maksimaalset kohtumenetluse pikkust (seda probleemi esineb ka paljudes teistes riikides).

Uuringu tulemused on hetkel esialgsed: riikide valitsustel on võimalik tulemusi veel suve lõpuni kommenteerida. Selleks, et jälgida riikide edusamme keskkonnainfo jagamisel, avalikkuse kaasamisel ning õiguskaitsevahendite tagamisel, on uuringut plaanis iga kahe aasta tagant uuendada.

Veebisait uuringu tulemustega

RUUMILINE PLANEERIMINE

Õiguskantsler: uus planeerimisseadus ja selle rakendamise reeglid on põhiseadusega kooskõlas

15. mail andis õiguskantsler seisukoha kahe avalduse osas, mis puudutasid uue planeerimisseaduse põhiseaduspärasust. Esimeses avalduses peeti uut seadust põhiseaduse vastaseks, kuna see vähendab avalikkuse kaasarääkimisvõimalusi, kohalike omavalitsuste (KOVide) otsustusõigust, planeeringute kehtivus on ajaliselt piiratud ning kõigi planeeringutega kehtestatavate piirangute eest ei ole ette nähtud hüvitise maksmist. Teine avaldus oli seotud rakendussätetega, mille kohaselt alates 2. aprillist vähenes joonobjektide asukohavalikuks koostatavate planeeringute (nt Rail Baltic trassi asukohavaliku) menetlustes  oluliselt kohalike omavalitsuste roll.

Esimese avalduse osas leidis õiguskantsler, et uus planeerimisseadus ei ole avalduses toodud põhjustel põhiseadusvastane. Avalikkusel on jätkuvalt võimalik planeerimismenetlusest osa võtta ning omavalitsustel on jätkuvalt pädevus oma territooriumil üld- ja detailplaneeringuid kehtestada. Asjaolu, et maakonnaplaneeringute jt kõrgema tasandite planeeringute puhul on omavalitsuste roll piiratum, ei tähenda veel, et normid oleksid põhiseadusega vastuolus. Küll tuleb üksikjuhtumil hinnata, kas kõrgema tasandi planeeringute poolt tekitatav riive omavalitsuste autonoomiale on põhiseaduspärane.

Õiguskantsler toonitas, et ka uue seaduse kohaselt tuleb kõrgema tasandi planeeringutes hoolega arvestada kohalike huvidega ning üldplaneeringutega

Samuti ei pidanud õiguskantsler printsiibis põhiseadusvastaseks sätteid, mis seavad eriplaneeringutele ajalise kehtivuse ning annavad omavalitsustele kaalutlusõiguse vanemaid detailplaneeringuid kehtetuks tunnistada. Planeeringutega kaasnevate kitsenduste osas toonitas õiguskantsler, et mitte iga kinnisasja omandiõiguse kitsenduse korral ei ole põhiseaduse § 32 kohaselt hüvitise maksmine nõutav. Hüvitis on nõutav vaid intensiivsete riivete korral.

Teine avaldus puudutas sätteid, mille kohaselt ei pea joonobjekti asukohavalikul enam arvestama KOVide üldplaneeringutega ning KOVide poolne planeeringu kooskõlastamata jätmine on siduv vaid juhul, kui viidatakse vastuolule seaduse või selle alusel antud õigusaktiga (nt määrusega). Õiguskantsler leidis, et nimetatud sätete kohaselt ei ole omavalitsustel enam võimalik joonobjektide asukoha valikut senisel määral takistada, ent selline muutus on põhiseaduspärane. Õiguskantsler toonitas, et joonobjekti asukohavalikul tuleks osapoolte koostöös leida võimalikult sobilikke lahendusi, mis tasakaalustavad ja lõimivad eri huve. Ka uute reeglite alusel ei tohi asukohavalik olla põhjendamatu ja meelevaldselt kohalikke huve eirata; vajaduse korral saavad kohalikud omavalitsused sellist planeeringut ka kohtulikult vaidlustada.

Õiguskantsleri seisukoht uue planeerimisseaduse kohta (pdf)

Õiguskantsleri seisukoht joonehitisi puudutavate rakendussätete kohta (pdf)

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Kohus: puudustega kasvuhoonegaaside heite aruande esitamise eest on ettevõtjat võimalik karistada vaid siseriikliku õiguse alusel (C-148/14)

Aprilli lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse, milles leidis, et EL kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (EU ETS) direktiivis ettenähtud rahatrahvi ei saa kohaldada juhul, kui käitaja on hankinud tõendatud heitkoguste aruandele vastava koguse kvoote. Kohus leidis, et kui tõendatud aruanne osutub täiendava kontrolli tulemusena ebatäpseks, võib ettevõttele siiski määrata trahvi siseriiklike normide alusel.

EL direktiivi 2003/87/EÜ näeb ette, et EU ETS süsteemiga hõlmatud käitajad peavad igal aastal koostama heitkoguste kohta aruande, mis tuleb kinnitada sõltumata tõendaja poolt. Käitaja peab vastavalt aruandele hankima ning riiklikusse registrisse tagastama piisava hulga nn saastekvoote. Direktiivi art 16 lg 3 kohaselt määratakse kvootide tagastamise kohustust rikkunud käitajale rahatrahv 100 eurot iga õhku heidetud, aga kvootidega katmata CO2 tonni eest.

Vaidlusalusel juhtumil oli Saksamaal tegutsenud ettevõtja esitanud Saksa vastavale ametiasutusele tõendatud heitkoguste aruande ja sellele vastava hulga heitekvoote. Järelkontrolli käigus tuvastas ametiasutus aruandes puudusi (sellest oli välja jäänud osa käitise heidetest). Kuigi ettevõtja esitas tähtaegselt ka täiendava koguse ulatuses kvoote, määras asutus ettevõtjale esialgselt aruandest puudunud heitkoguse eest EL direktiivi 2003/87/EÜ art 16 lg 3 alusel enam kui 100 000 euro suuruse trahvi .

Euroopa Kohus leidis direktiivi erinevaid sätteid koos tõlgendades, et direktiivi art 16 lg 3 alusel võib ettevõtjat trahvida vaid juhul, kui käitaja ei esita tõendatud aruandele vastaval hulgal heitekvoote. Kui ettevõtja esitab aruandele piisava hulga kvoote, ent aruanne ise on puudulik, on teda võimalik karistada siseriikliku õiguse alusel (sellele viitab direktiivi art 16 lg 1). Eestis nt võib valeandmeid sisaldava aruande esitamise eest juriidilist isikut karistada välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 4 alusel rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Kohtuotsuse tekst

Keskkonnaministri 11. juuli 2012. a määruse nr 25 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus ja selle pidamise kord ning andmete esitamise kord ja vormid” muutmine

Määruse muudatuste kohaselt sõltub F-gaase sisaldavate seadmete registreerimise ja lekkekontrolli kohustus enam mitte seadmes sisalduvate F-gaaside massist, vaid nende kliimamuutusi soodustavast potentsiaalist (arvestatakse CO2-ekvivalentides). Määrus võtab üle selleteemalise EL määruse nr 517/2014.

Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määruse nr 44 „Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord” muutmine

11. mail jõustunud muudatused puudutavad eelkõige lennundusettevõtteid, kes on hõlmatud EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS). Muudatuste kohaselt laiendatakse lihtsustatud aruandluse korda lennundusettevõtetele, kelle heitkogus on alla 25 000 tonni CO2 aastas (senine piir oli 10 000 tonni CO2/a).

ENERGEETIKA

Euroopa Komisjon uuendab energeetika-alaste ühishuviprojektide nimekirja

Euroopa Komisjon viib sel aastal läbi EL energiaühenduste parandamiseks mõeldud nn ühishuviprojektide (projects of common interest – PCI) nimekirja uuendamise protsessi. Senikehtivasse nimekirja kuulub ka mitmeid Eestit puudutavaid projekte, sh uus Eesti-Läti kõrgepingeliin ja Eesti-Soome gaasitoru (Balticconnector).

Projektid, mis kuuluvad nimekirja, peaksid saama eeliskohtlemist mitmel viisil. Vastava EL määruse (nr 347/2013) kohasel tuleb vastavate projektide elluviimiseks vajalikke lube menetleda ühe asutuse poolt, kes peab otsuse tegema võimalikult kiiresti, aga kõige enam kolme ja poole aasta jooksul. Projektide rahastamiseks on loodud eraldiseisev EL fond ning samuti võivad projekte tavapärasest lihtsamatel tingimustel toetada liikmesriigid.

Esimene taoline nimekiri koostati 2013. a lõpus. Nimekirja uuendamisel kontrollitakse, kas varasemad projektid peaksid jätkuvalt sinna jääma ning kas lisada nimekirja uusi projekte. 31. märtsil lõppes küll üldine avalik konsultatsioon, ent konkreetsete projektide osas on kaasa võimalik rääkida vähemalt juunini.

Justice&Environment uudiskiri PCIde teemal

Majandus- ja taristusministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“

Uue ehitusseadustiku vastuvõtmisega seoses parandati ka hoonete energiamärgise andmise määruse sõnastust, olulisi sisulisi muudatusi uue määrusega ei kaasne.

LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjon küsib arvamust EL loodusdirektiivide kohta

Aprilli viimasel päeval algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni EL loodusdirektiivide teemal. Nn linnudirektiivi (2009/147/EÜ) ja loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) suhtes on algatatud nn regulatory fitness check, ehk Komisjon uurib, kas direktiivid täidavad oma eesmärki ning on kulutõhusad. Ametlikul tasandil on räägitud ka võimalusest direktiive ühtlustada ja võib-olla isegi liita.

Konsultatsioonist saab 24. juulini osa võtta nii tavakodaniku kui eksperdina, viimased saavad vastata suuremale arvule küsimustele

Euroopa suuremad keskkonnaorganisatsioonid on seoses konsultatsiooniga algatanud suuremahulise avaliku kampaania pealkirjaga „Nature Alert”. Organisatsioonide hinnangul on Euroopa Komisjoni pealtnäha ülla algatuse taga tegelikult tööstusettevõtete soov looduskaitselisi nõudeid ja piiranguid leevendada. Seetõttu on organisatsioonid vastu igasugusele direktiivide muutmiskatsele. Nende hinnangul on direktiivid üldjoontes eesmärkide saavutamiseks sobivad ja probleemid on pigem põhjustatud puudulikust ellurakendamisest EL liikmesriikide poolt.

Avalik konsultatsioon kestab kuni 24. juulini. Küsimustikku on võimalik täita nii tavakodanikuna kui ka eksperdina (viimaste jaoks avanevad pärast vastavat vastust 15. küsimusele täiendavad küsimused). 23. oktoobril toimub Brüsselis konverents, kus arutatakse konsultatsioonide ja uuringute esmaseid tulemusi. Euroopa Komisjoni raportit ja ettepanekut edasiseks tegevuseks on oodata 2016. a alguseks.

Avaliku konsultatsiooni avaleht

EL Komisjoni direktiivide ülevaatamise teemaline veebileht (ingl k)

MEREKAITSE

Riigikogu asub arutama merestrateegia nõudeid kehtestavaid veeseaduse muudatusi

Riigikogu võttis 11. mail menetlusse veeseaduse muutmise eelnõu, millega sätestatakse selgesõnaliselt merestrateegia koostamise kohustus ja nõuded sellele arengukavale. Muudatuste peamiseks põhjuseks on Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus. Komisjon leiab, et Eesti ei ole piisaval määral üle võtnud EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ).

Eelnõu praktiline tähendus on pigem väike, kuna merestrateegiat juba koostatakse vastavalt EL nõuetele

EL merestrateegia raamdirektiiv nõuab, et riigid koostaksid merestrateegia ning võtaks selle alusel meetmeid, et saavutada mereala hea keskkonnaseisund aastaks 2020 (või säilitada head seisundit). Eestis võeti direktiiv osaliselt veeseadusesse üle juba 2011. a (vt selle kohta 2011. a aprillikuu uudiskirja uudist). Muuhulgas lisati seadusesse reostuse, mereala ja mereala hea keskkonnaseisundi mõisted. Vajalikuks ei peetud aga strateegia koostamise kohustuse ja sisu nõuete lisamist, kuna need olid suunatud otseselt liikmesriigile. Euroopa Komisjoni ärgitusel lisataks veeseadusele nüüd ka need sätted.

Uus eelnõu suurendab küll õigusselgust, ent selle praktiline mõju on väike. Merestrateegia koostamise kohustus on ette nähtud juba 2012. a Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud Eesti merenduspoliitikas 2012-2020. Käesolevaks hetkeks on määratletud mereala hea keskkonnaseisund ehk eesmärk, mida püüeldakse ning seireprogramm edusammude mõõtmiseks. 2015. a jooksul tuleks koostada veel ka meetmeprogramm ehk panna paika eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

Keskkonnaministeeriumi merestrateegia teemaline veebileht

METSANDUS

Euroopa Parlament peab uues EL metsandusstrateegias oluliseks majanduslikku poolt

Aprilli lõpus võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni tegevust uue EL metsandusstrateegia koostamisel. Samas rõhutas Parlament, et metsanduspoliitika sisu kujundamine peaks jääma liikmesriikide pädevusse, Euroopa Liidule peaks jääma koordineeriv roll.

Resolutsioonis tõi Euroopa Parlament esile just metsanduse majanduslikku külge, rõhutades metsandussektori töökohtade olulisust ning metsade potentsiaali energiaallikana. Lisaks soosib Parlament jätkusuutliku metsanduse kriteeriumite väljatöötamist, rõhutades samas, et ka selles osas peaks lõplik sõna jääma konkreetsetele liikmesriikidele.

Euroopa Parlament näeks puidu laiemat kasutust energiatootmises, keskonnaorganisatsioon FERN peab seda aga suureks ohuks metsade jätkusuutlikkusele

Euroopa Parlamendi resolutsioon on mõeldud n-ö taustainfoks ja seisukoha näitamiseks tulevasteks debattideks Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega strateegia täpsema sisu teemal. Arvestades, et kehtiv strateegia pärineb 1998. aastast, on uue strateegia väljatöötamiseks aeg igati küps.

Samas sai resolutsioon ka kriitikat. Nt metsandusalane keskkonnaorganisatsioon FERN pidas resolutsioonis tehtud viiteid metsadele kui biomassi allikale väga murettekitavaks – juba praegu tekitab energeetikasektor EL metsadele suurt raiesurvet; aastaks 2020 tuleks ennustatava biomassi vajaduse katmiseks kasutada kogu hetkel metsadest raiutav puidukogus.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

FERN pressiteade (pdf, ingl k)

JÄÄTMED

Uus EL direktiiv nõuab õhukeste kilekottide kasutamise vähendamist

Aprilli lõpus sai viimase ametliku heakskiidu Euroopa Parlamendilt uus EL direktiiv (nr 2015/720), mis piirab õhukeste (õhemad kui 50 mikronit) kilekottide kasutamist. Sisuline kokkulepe direktiivi sisu osas saavutati EL Nõukoguga juba möödunud aasta novembris (kajastasime seda detsembri uudiskirjas).

Uue direktiivi kohaselt tuleb EL liikmesriikidel võtta meetmeid õhukeste kilekottide kasutuse vähendamiseks. Liikmesriikidel on valida kahe lähenemise vahel. Üks võimalus on võtta kasutusele üksõik millised meetmed, millega vähendada kilekottide tarbimist nn sihttasemeteni (90 kilekotti elaniku kohta aastas 2019. aastaks ja 40 kilekotti elaniku kohta aastas 2025. aastaks). Teine võimalus on alates 1. jaanuarist 2019. a keelata õhukeste kilekottide klientidele poodides tasuta jagamine. Riik võib rakendada ka mõlemaid meetmeid korraga.

Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel alates 27. maist 2018. a esitada Euroopa Komisjonile andmeid õhukeste kilekottide aastase tarbimise kohta. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud meetmed tuleb liikmesriikidel, sh Eestil üle võtta 27. novembriks 2016. a.

Direktiivi tekst EL Teatajas (pdf)

Euroopa Parlamendi pressiteade

Keskkonnaminister täpsustas määrusega jäätmete sorteerimise ja kogumise korda

Aprilli lõpus võttis keskkonnaminister vastu olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist reguleeriva määruse muudatused. Omavalitsusliitude poolt kritiseeritud eelnõud kajastasime esmakordselt 2014. a oktoobrikuu uudiskirjas.

Vastuvõetud muudatused on suures osas samad, mis esialgses eelnõus. Täpsustati, kuidas peavad kohalikud omavalitsused tagama jäätmeseaduse § 31 lg-st 3 tulenevat kohustust olmejäätmete liigiti kogumise kohta. Samuti kehtestati nõue, et kohalike omavalitsuste jäätmejaamad peavad olema avatud vähemalt kolmel päeval nädalas, sh ühel puhkepäeval, kokku 24 tunni jooksul.

Uuendatud eelnõuga vabastati jäätmejaamade lahtiolekunõuete järgimisest vähem kui 1500 elanikuga omavalitsused

Võrreldes esialgse eelnõuga laiendati nimekirja jäätmetest, mille liigiti kogumise kohalikud omavalitsused korraldama peavad. Esialgne eelnõu kohaselt oleksid kohalikud omavalitsused pidanud tagama paberi ja kartongi, plastide, metallide, klaasi ja pakendite liigiti kogumise. Vastuvõetud määrusega lisati sellesse nimekirja ka biolagunevad või –lagundatavad aia-, haljastus-, köögi- ja sööklajäätmed. Samuti sätestati erisus, mille kohaselt ei pea jäätmejaamade lahtiolekuaegade nõudeid täitma väikesed (alla 1500 elanikuga) omavalitsused.

KeM 16.01.2007. a määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” muudatused Riigi Teatajas

OHTLIKUD AINED

EL uus määrus piirab laste kaitseks plii kasutamist laiatarbetoodetes

Euroopa Komisjon võttis aprilli lõpus vastu määruse nr 2015/628, millega piirab oluliselt plii kasutamist laiatarbekaupades. Uue määruse kohaselt on laiatarbekaupades, mida lapsed võivad tavapärastel või mõistlikult ettenähtavatel juhtudel suhu panna, plii maksimaalne lubatud sisaldus 0,05 massiprotsenti. Piirang ei kohaldu juhul, kui plii võimaliku eraldumise määr on väga väike (0,05 mikrogrammi cm2 kohta 1 tunnis).

Kokkupuude pliiga võib lastele põhjustada tõsiseid ja püsivaid käitumis- ja arenguhäireid

Varasemalt oli plii kasutamine piiratud vaid juveelitoodetes (EL määruse 836/2012 alusel), see piirang kohaldub juba 9. oktoobrist 2013. Uue piirangu kohaldamisala on oluliselt laiem ning selle eesmärgiks on kaitsta lapsi pliimürgituse eest, mis võib põhjustada tõsiseid ja pöördumatuid neuroloogilisi käitumis- ja arenguhäireid.

Uued reeglid jõustuvad 1. juunist 2016. a EL turule viidavate toodete suhtes. Selleks, et tootjad ja järelevalveasutused saaks uusi nõudeid kohaldada, koostab Euroopa Komisjon ka juhendi selle kohta, milliseid tooteid silmas peetud on.

Määruse nr 2015/628 tekst EL Teatajas (pdf)

GMOD

Euroopa Komisjon plaanib anda liikmesriikidele suuremad volitused ka GMOsid sisaldava toidu ja loomasööda impordi küsimustes

Aprilli lõpus avalikustas Euroopa Komisjon eelnõu, millega antaks EL liikmesriikidele õigus keelata GMOsid sisaldava toidu või loomasööda importimine oma territooriumile isegi juhul, kui vastaval tootel on olemas EL-tasandi sisseveo luba. Reeglid oleks põhimõtteliselt sarnased hiljuti vastu võetud muudatustega GMOde kasvatamise osas, mida kajastasime lähemalt märtsikuu uudiskirjas.

Uus eelnõu sai kriitikat nii ettevõtjatelt kui keskkonnakaitsjatelt

Erinevalt GMOde kasvatamise lubadest, on EL andnud hulga GMOsid sisaldava toidu ja loomasööda importimise lube. Kuigi inimeste toiduks kasutatakse GMOsid sisaldavaid tooteid ELis vähe, kasutatakse selliseid importtooteid (nt sojaube) loomasöödaks märkimisväärsetes kogustes. Uue ettepaneku kohaselt võiksid liikmesriigid keelduda GMOsid sisaldava söögi ja loomasööda impordist, ent peaksid seejuures tõestama, et see ei riku ühisturu reegleid ning ei diskrimneeri põhjendamatult importtooteid. Keeldumise põhjustena ei saa riik välja tuua neid, mida kontrollitakse EL tasandil, st ohtu inimtervisele või keskkonnale.

Uus eelnõu sai koheselt kriitikat nii ettevõtjatelt kui keskkonnaorganisatsioonidelt. Ettevõtjate ühenduse EuropaBio hinnangul kahjustaks eelnõu vastuvõtmine ühisturgu ning loomakasvatajaid. Greenpeace’i hinnangul on eelnõu puuduseks, et see ei lahenda EL-tasandi lubade andmisega seotud probleeme (praegune otsustussüsteem võimaldab anda loa hoolimata suure arvu riikide vastuseisust). Siseriiklike impordikeeldude kehtestamine on aga vaid näiline võimalus – kohtuvaidluses osutuks kaalukamaks kaupade vaba liikumise nõue.

Euroopa Komisjoni pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi kontor on nüüd ametlikult roheline

14. mail sai KÕKi kontor Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Euroopa Rohelise Kontori tunnistuse. Sellega kuulume nüüdsest nende valitud töökollektiivide ridadesse, kes on oma tegevuses süsteemselt ja mõtestatult sisse viinud keskkonnahoiu põhimõtted.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee