KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus: asutused võivad küsida tasu vaid keskkonnateabe andmisega
seotud tegevuste eest (C-71/14)
Oktoobri alguses andis Euroopa Kohus oma otsuses selgitusi
keskkonnateabe väljastamise eest tasu küsimise kohta. Kohus selgitas, et teabe
väljastamise eest tohib küsida vaid mõõdukat tasu ning seejuures ei tohi
arvestada keskkonnainfot sisaldavate andmebaaside ülalpidamise kuludega.
Euroopa Kohtu poole pöördus Suurbritannia esimese astme kohus,
kellel tuli lahendada vaidlus Ida-Sussexi krahvkonna nõukogu ja riigi
teabevoliniku vahel. Viimane oli õigusvastaseks tunnistanud kinnisvaraettevõttelt
päringule vastamise eest küsitud tasu. Tasu kogusuuruseks oli ca 23 eurot,
summa suuruse arvutamisel võttis riigiasutus aluseks vastava andmebaasi
pidamise ja teabenõudele vastamiseks tehtud personali- ja üldkulud.
Kohus leidis, et keskkonnainfo direktiiv eristab põhjusega keskkonnateabe
„andmist“ (mille eest võib tasu küsida) ja „juurdepääsu“ andmetele (mis peab
olema tasuta). Sellest lähtuvalt ei tohi teabenõudele vastamise tasu määramisel
lähtuda andmebaasi pidamise kuludest. Samas aga võib lähtuda kõigist kuludest,
mis on seotud info „andmisega“ ehk täiendavate tegevustega, mida tuleb
teabenõudele vastamiseks läbi viia. Seega võib tasude määramisel arvestada ka
teabenõudele vastamiseks kuluva tööajaga ja sellega seotud tööjõukuludega,
samuti vastava osaga üldkuludest. Lisaks eeltoodule peab küsitav tasu olema
mõõdukas, st ei tohi heidutada teavet küsivaid isikuid või piirata juurdepääsu
keskkonnateabele.
Kohus sedastas lisaks eeltoodule, et siseriiklikel kohtutel
peab olema võimalik teostada objektiivset ja sisulist kontrolli selle üle, kas
teabe andmise eest kehtestatud tasud vastavad keskkonnainfo direktiivis seatud
nõuetele (nt kas see on mõõdukas).
Kohtuotsuse
tekst
KESKKONNASEIRE
Uus keskkonnaseire seadus võeti Riigikogu poolt
menetlusse
Riigikogu võttis menetlusse
keskkonnaseire seaduse eelnõu, mida kajastasime varasemalt 2015. a juunikuu numbris, kui eelnõu saadeti keskkonnaministeeriumi poolt
kooskõlastamiseks teistele asutustele. Uue tervikteksti
koostamise eesmärk on keskkonnaõigust kodifitseerida ning seadus on
arusaadavuse ja jälgitavuse eesmärgil ümber struktureeritud. Samuti on
ühtlustatud selle mõisteid.
Võrreldes esialgse eelnõuga on sisulisi
muudatusi vähe. Täiendatud on keskkonnaseisundi seire tähendust ja seda, et
vastavat seadust ei kohaldata keskkonna seisundi seirele, mis ei ole
keskkonnaseire selle seaduse tähenduses (näiteks taimekaitseseaduse
§882 alusel tehtav taimetervise seire). Samuti on täpsustatud
riiklikku keskkonnaseire jaama ja alaga seoses tekitatud kahju hüvitamise
sätteid. Lisatud on tingimus, et keskkonnaseire tõttu kinnisasja omanikule või
valdajale tekitatud kahju hüvitamiskohustus ei sõltu sellest, kas kahju
tekitamine oli süüline või mitte (st vastutus muudeti rangemaks).
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.
Keskkonnaseire
seaduse eelnõu Riigikogu kodulehel
KESKKONNATASUD
Keskkonnaministeerium
hakkab välja selgitama keskkonnamõjude rahalist väärtust
Keskkonnaministeerium asub Keskkonnainvesteeringute Keskuse
(KIK) rahastuse toel välja arvutama suure keskkonnamõjuga tegevustega
kaasnevate häiringute rahalist väärtust ehk väliskulu. Oluliste välismõjudega
keskkonnakasutuseks on näiteks välisõhu saastamine ja kaevandamine. Nendega
kaasnevad negatiivsed välismõjud on mh tervisemõjud (nt hingamisteede, südame-
ja veresoonkonna haigused), kaevandusalase maa kasutuskõlbmatuks muutumine, maa
turuväärtuse langus jne. Suurimateks keskkonna mõjutajateks peetakse
põlevkivitööstust, kaevandamise-, transpordi-
ja põllumajandussektorit.
Väliskulude hindamise projekt on kahe-etapiline. Esmalt
selgitatakse välja, millised mõjud ja millises ulatuses hindamise alla
kuuluvad. Arvesse võetakse mitmed olulised faktorid nt mõju inimeste tervisele
ja heaolule, vara turuväärtus ning looduse elurikkuse muutus. Projekti teises
etapis arvutatakse välja mõjude rahaline väärtus, mille põhjal tehakse
ettepanekud seaduste ja määruste muutmiseks. Lõppeesmärgina peaksid projekti
tulemusel saadud andmed võimaldama vajadusel teha täpsustusi nii
keskkonnatasudes kui ka teistes keskkonnakasutust puudutavates
regulatsioonides.
Keskkonnakasutuse väliskulude hindamise plaanile viidati
juba 2014. a lõpus, mil võeti vastu uued keskkonnatasu määrad. Reeglite
muutmisel jäeti võimalus kaevandamise ja veekasutuse tasumäärasid väliskulude
analüüsi tulemuste põhjal muuta. Seda arengut tutvustasime lähemalt 2014. a
novembri uudiskirjas.
Kas ja kuidas tasumäärad väliskulude analüüsi põhjal muutuda
võiksid, selgub 2017. a lõpuks.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
RUUMILINE PLANEERIMINE
Jõustus muudetud olulise ruumilise mõjuga
ehitiste nimekiri
9.oktoobril jõustus Vabariigi
Valitsuse määrus, millega kehtestati olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME)
nimekiri. ORME-d on ehitised, mis mõjutavad elukeskkonda ja toovad kaasa
muutusi maakasutuses suurel territooriumil. Muutus võib toimuda kas
transpordivoogudes, saasteainete hulgas, külastajate hulgas, visuaalses mõjus,
lõhnas, müras, tooraine- või tööjõuvajaduses. Uue planeerimisseaduse kohaselt
võib selliste ehitiste asukohta valida ja peamisi ehitustingimusi kindlaks
määrata kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneeringuga, alternatiiviks on valida
asukoht üldplaneeringuga.
Varasema määrusega võrreldes on
eelnõust välja jäetud objektid, mida uue planeerimisseaduse kohaselt tuleks
planeerida riigi eriplaneeringuga (nt aatomielektrijaam, suure võimsusega
soojuselektrijaam, kaitseväe keskpolügon). Samuti on nimekirjast välja jäetud
tammid, veehoidlad, tsemenditehased, loomsete jäätmete matmispaigad ja pärmi
tööstusliku tootmise tehased. Osad sellistest ehitistest on jätkuvalt ORMEd
tulenevalt sellest, et tegemist on suurõnnetuse ohuga objektidega; teised on
lihtsalt nimekirjast välja jäetud. Uute objektidena on nimekirja lisatud nt
kaubanduskeskused brutopinnaga vähemalt 20 000 ruutmeetrit ja kaevandamisjäätmete
hoidlad vähemalt 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks.
Eelnõu seletuskirja kohaselt
tuleks ORME asukohaks sobivad alad üldjuhul ette näha üldplaneeringutes,
objektipõhine planeerimine (KOV eriplaneeringuga) peaks olema väga erandlik.
Kui asukoht on valitud üldplaneeringuga, võib ehitamiseks koostada kohe
detailplaneeringu, mis vähendab menetluse raha- ja ajakulu. Kui ruumilise
mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud, tuleks antud ehitiste
puhul PlanS kohaselt läbi viia eriplaneeringu menetlus. Selle esimeses etapis
valitaks olulise ruumilise mõjuga ehitisele esmalt kohaliku omavalitsuse
territooriumil sobivaim koht ning seejärel saaks koostada eriplaneeringu
detailse lahenduse. Eriplaneering oleks ehitusprojekti koostamise aluseks ning
sellega kaasneks kohustus läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Sarnaselt varasemaga on nimekiri
ammendav, st erireeglid kehtivad vaid nimekirjas olevate objektide suhtes. KÕK
on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et selline regulatsioon ei ole
mõistlik, kuna ka nimekirjas loetlemata objektid võivad avaldada olulist
ruumilist mõju planeerimisseaduse tähenduses. Määruse seletuskirja kohaselt
oleks ORME nimekirjas loetlemata jäetud ent võimaliku olulise mõjuga objektide
puhul detailplaneeringu algatamine võimalik ennekõike suure avaliku huvi tõttu.
Samas ei ole detailplaneeringu menetluses võimalik kaaluda asukoha alternatiive
suuremal alal, seetõttu on regulatsioon KÕKi hinnangul probleemne.
Olulise ruumilise mõjuga
ehitiste nimekiri
Õiguskantsler selgitas arhitektuurivõistluse ja
planeeringumenetluse vahelisi seoseid
Õiguskantsler selgitas oktoobri
alguses Tallinnas asuva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetluse kooskõla
hea ja avatud halduse põhimõtetega, arhitektuurivõistluse korraldamise võimalikkust
enne ja pärast detailplaneeringu kehtestamist, menetluses oleva üldplaneeringu
lahendustega arvestamist ning kallasrajale juurdepääsu tagamise kohustust.
Õiguskantsler rõhutas esmalt, et
ausa ja avatud menetluse tagamiseks tuleb kindel olla, et planeeringuala
joonised ja seletuskirjad on kooskõlas ja nende alusel on võimalik huvide
põrkumisel teha täpseid järeldusi. Aladel, nagu Kalasadama ja Kalaranna
vaheline ala, on see vajadus tavapärasest suurem, sest küsimus puudutab senini
avatud ja populaarset supelranda, mille suuruse ja kuju säilimine tuleb
planeeringudokumentides täpselt kajastada.
Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses ei olnud arhitektuurikonkursside korraldamine
otseselt reguleeritud ja reeglid ei välista arhitektuurikonkursside
korraldamist enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Selline korraldus võib anda
häid ja uudseid mõtteid planeeringuala terviklahenduste väljapakkumisel. Samas
tuleb meeles pidada, et küsimusi, mida lahendab detailplaneering, ei saa
varasemalt arhitektuurikonkursiga siduvaks muutuda. Konkursse võib viia läbi ka
pärast detailplaneeringu koostamist, ent sel juhul ei tohi detailplaneeringuga
lahendatavaid küsimusi konkursi raames otsustada. Seega rõhutas õiguskantsler,
et arhitektuurivõistlusel ei tohi otsustada küsimusi, mille lahendamine on
planeeringumenetluse sisuks.
Menetluses oleva, aga veel
kehtestamata üldplaneeringu lahendusega arvestamise osas viitas Õiguskantsler
Riigikohtu lahendile 3-3-1-87-13,
mille kohaselt ei ole koostamisel olev üldplaneering detailplaneeringu
menetluses siduvaks õigusaktiks. Kohalik omavalitsus võib alles koostatavat
üldplaneeringut samas kaalutlusõiguse teostamisel ühe asjaoluna arvesse võtta.
Kallasrajale liigipääsu tagamise
kohustus sõltub antud juhul sadama mõistest, kuna sadama-alal kallasraja
reeglid ei kehti. Õiguskantsler toonitas, et sadama mõistet tuleb sisustada
erinevate asutuste poolt lähtuvalt tegelikust olukorrast. Küll ei tohi
kallasrajale ligipääsu erandit meelevaldselt laiendada tegeliku sadamaga
külgnevatele aladele. Veel vihjas õiguskantsler, et kinnisasja omanikul on
tulenevalt ehitusseadusest ja võlaõigusseadusest õigus piirata oma kinnisasjale
teiste isikute juurdepääsu, et tagada ohutus (nt Kalaranna territooriumil
ohtlike ja lagunenud kaide tõttu). Lubamatu on aga hädavajalikust ulatuslikum
kallasraja kasutamise piiramine.
Õiguskantsleri
seisukoht Kalasadama ümbruse planeeringu osas
KLIIMAMUUTUS
EL Teatajas avaldati otsus, millega luuakse
kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi hindade stabiilsust tagav mehhanism.
Lähiajal kasvuhoonegaaside kvootide hinda tõenäoliselt tõstvat mehhanismi
kirjeldasime lähemalt juulikuu
uudiskirjas.
VÄLISÕHU KAITSE
Volkswageni heiteskandaal pani Euroopa Parlamendi tööle autode heitgaase
vähendava seadusandluse kallal
Septembri keskpaigas sai avalikkusele teatavaks, et
autotootja Volkswagen on oma uuematele diiselmootoriga autodele paigaldanud
seadmeid, mis võimaldasid sõidukite heitgaaside kontrollimiseks mõeldud teste
petta. Autod sisaldasid tarkvara, mis võimaldas testide ajal autode
lämmastikoksiidide heiteid tegelikkusest oluliselt madalamana näidata.
Skandaali ühe tulemusena on EL seadusandjad asunud tempokalt autode heitgaaside
mõõtmise reegleid ümber vaatama.
Käesoleval hetkel mõõdetakse ELs autode tekitatavaid heitgaase
autodele tüübikinnituse andmise käigus. Tüübikinnitus, mis tõendab auto kõigile
ohutus-, keskkonna jm nõuetele vastavust, on eelduseks , et teatud tüüpi
autosid saaks EL-s üldse müüa. Praegu sooritatakse tüübikinnituse käigus
heitkoguste teste nn laboritingimustes, täpselt kindlaks määratud
testiparameetrite ja –tsüklite alusel. Samasuguste testitsüklite kasutamine
võimaldaski Volkswagenil välja töötada tarkvara, mis „tundis ära“, et autot
parasjagu testitakse, ning vähendas sellises olukorras saasteainete heiteid.
Testide usaldusväärsuse tõstmiseks tuleks neid seega läbi
viia võimalikult elulistes ja muutuvates tingimustes. Käesoleva aasta mais
jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, milline peaks olema n-ö „reaalsete
sõiduolude heidete“ mõõtmise protseduur. Lõplikult on aga otsustamata mitmed
üksikasjad, sealhulgas millisest ajahetkest on uute testide läbimine uute
autode müüki lubamiseks kohustuslik.
Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee võttis skandaali taustal
24. septembril seisukoha Euroopa Komisjoni poolt algatatud autode heitkoguseid puudutava
määruse eelnõu suhtes. Parlament nõudis omalt poolt, et reaalsed sõidutestid võetaks
autode müüki lubamise eel kasutusele juba alates 2017. aastast. Samuti nõuavad
parlamendisaadikud kohustuslike kütusekulunäidikute ning
käiguvahetuseindikaatorite paigaldamist autodele. Eelnõu kohaselt seataks
lämmastikdioksiidile (NO2) eraldi heite piirväärtus, kuna uute autode puhul on
just selle heitgaasi kogused suurenenud.
Järgmisena peab heitgaaside testimise süsteemi jt muudatuste
rakendamise osas võtma seisukoha EL Nõukogu.
Euroopa
Parlamendi pressiteade (ingl k)
Euroopa
Komisjoni memo autode heitkoguste mõõtmise kohta (ingl k)
VESI
Keskkonnaministeerium ootab
ettepanekuid Eesti vete kaitse osas
Keskkonnaministeerium viib läbi
veevaldkonna arengudokumentide eelnõude avalikustamist, mille eesmärgiks on
koguda lahendusi ja ettepanekuid, kuidas Eestis tõhustada jõgede, järvede, mere
ja põhjavee kaitset. Kogutud informatsiooni põhjal koostatakse lõplikud kavad
jõgede-järvede, mere, üleujutuste ja maaparandussüsteemide kaitse ja kasutamise
korraldamiseks (veemajanduskavad, meetmeprogrammid ja üleujutusriskide
maandamise kavad).
Hetkel on veekeskkonna
suurimaks probleemiks fosfori ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate
reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Nende probleemide leevendamiseks
oodatakse ettepanekuid kõigilt, kellel Eesti veekogude tuleviku osas huvi on.
Veemajanduskavadega,
meetmeprogrammide ja üleujutusriskide maandamise kavadega otsustatakse,
millised nõudeid veekasutajad järgima peavad ning määratakse kindlaks uued
tegevused ja projektid, mida ametiasutused koos veekasutajatega ellu viima
hakkavad. Näiteks on kehtivate kavadega reguleeritud nitraaditundlikul alal
põllumajandusest pärit lämmastikukoormuse ohjamist, et saavutada ja säilitada
vee hea seisund ning tagada inimestele ohutu joogivesi. Meetmeid, suuniseid ja
piiranguid tuleb edaspidi arvestama hakata ka planeeringutes ja arengukavades.
Hetkel koostatavaid kavasid, mis sisaldavad juba pea 2500 üksikasjalikku
tegevust, hakatakse ellu viima järgmise kuue aasta jooksul ja vajadusel
jätkuvad need ka veel peale seda. Hinnanguliselt võivad vastavad meetmed võtta
aega isegi 20-25 aastat.
Arvamust saab kuni 31.
oktoobrini avaldada siin.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
EL Teatajas avaldatud direktiiviga ajakohastatakse ja
täpsustatakse olmevee seireks ettenähtud programmide nõudeid. Nt lubatakse
liikmesriikidel teha riskianalüüsidele tuginedes teatud erandeid kehtestatud
seireprogrammidest, et vältida ebaotstarbekat seiret.
MAAPÕU
Maapõue strateegia otsib viise maavarade
suuremaks väärtustamiseks
Keskkonnaminister esitas
1.oktoobri valitsuskabineti nõupidamisele maapõuepoliitika põhialuste (maapõue
strateegia) koostamise ettepaneku. Ettepaneku eesmärgiks on välja töötada
valdkonna arengut tervikuna suunav raamdokument. Varasemalt oleme sama teemat
käsitlenud 2015.a juunikuu
uudiskirjas.
Maapõue strateegia eesmärgiks on
seatud maapõues leiduvate maavarade Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval
moel kasutamine, arvestades samal ajal sotsiaalmajanduslikke,
julgeolekualaseid, geoloogilisi ja keskkonnalaseid aspekte. Strateegia
käsitleks kogu maapõue potentsiaali, mille all mõeldakse lisaks maavaradele
veel järgmisi aspekte: - maapõue maatoe tagamine, maakatte säilitamine ja
hoidmine, ehitiste kandmine ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamine; - maapõue ehituskeskkonda tagamine,
allmaarajatiste (tunnelid, mahutid jne) ehitamiseks; - põhjavesi; - energiatootmiseks maapõuesoojuse kasutamine. Maapõue strateegia annaks suuniseid ning määraks
kindlaks Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku rolli ja
huvid maapõue uurimisel, kasutusse andmisel ja kasutamisel.
Maapõue
strateegia materjalid eelnõude infosüsteemis
JÄÄTMED
Keskkonnaministeerium soovib uue eelnõuga vähendada pakendiauditi
koostamiseks kohustatud ettevõtete arvu
Keskkonnaministeerium avalikustas septembri teiseses pooles
pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega seataks pakendiregistrisse
esitatud andmete auditeerimise kohustusele piirangud. Muudatusega soovitakse
vähendada väikeste ja keskmiste ettevõtete halduskoormust ning auditiga
kaasnevaid kulutusi.
Kehtiva õiguse kohaselt peavad kõik ettevõtjad, kes esitavad
riiklikkusse Pakendiregistrisse andmeid, alates 2015. aastast korraldama nende
auditeerimise. Seega peavad nn pakendiauditi korraldama kõik ettevõtjad, kes
lasevad turule koos toodetega plastist pakendit 100 kg või muust materjalist
pakendit 200 kg aastas. Kokku pidi pakendiauditi käesoleval aastal korraldama
3300 ettevõtjat. Pakendiauditi süsteemi sel aastal jõustunud muudatused olid
ajendatud Riigikontrolli 2010. a aruandest, mille kohaselt oli pakendiauditi
täpsemate nõuete puudumine üks peamisi põhjuseid, miks pakendiregistri andmed
pakendite taaskasutamise kohta ei vastanud tegelikkusele.
Uue eelnõuga vabastataks pakendiauditi kohustusest
ettevõtjad, kes lasevad koos kaubaga turule vähem kui 5 tonni pakendeid aastas.
Seletuskirja kohaselt ei peaks pakendite andmeid enam auditeerima ca 2000
ettevõtjat, kelle poolt turule lastud pakendite osakaal oli eelmisel aastal
samas vaid ca 2% kogu turule lastud pakendite kogusest. Ettevõtjate jaoks
tähendaks see eelnõu koostajate andmetel vähemalt 400 euro suurust kulude
kokkuhoidu. Enam kui 5 tonni pakendeid aastas turule viivate ettevõtjate jaoks
lähevad nõuded seevastu rangemaks. Kõik sellised ettevõtjad peaksid auditi
korraldama põhjendatud kindlustandva töövõtuna, mis on kulukam kui seni taaskasutusorganisatsiooni
klientidele lubatud piiratud kindlustandev töövõtt.
Muudatused on plaanitud jõustuma 2016. a 1. jaanuarist, et
vabastada ettevõtjad juba käesoleva aasta andmete auditeerimisest.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
Uued
reeglid prügilasse ladestatavate jäätmete koguse määramiseks arvestuslikul
meetodil annaks Keskkonnaametile laiad volitused
Keskkonnaministeerium algatas prügila rajamise, kasutamise
ja sulgemise nõuete määruse muutmise
eelnõu, mille eesmärgiks oleks lubada määrata prügilasse ladestatavate jäätmete
massi arvestusliku meetodi abil, kui tehnoloogiliselt puudub võimalus jäätmete
kaalumiseks. Sellist meetodit on vaja kasutada eelkõige põlevkivitööstuses
tekkiva tuha ladestamisel, kui transpordiks kasutatakse nn veeärastuse meetodit
(tuhk segatakse veega ning pumbatakse siis tuhaväljale). Muudatuste
vajalikkusele juhtis tähelepanu ka Riigikontroll oma selle aasta mais avaldatud
auditi aruandes „Riigi
tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel“.
Uus eelnõu ei sisalda
konkreetset metoodikat jäätmete massi arvestamiseks. Metoodika väljatöötamise
kohustus oleks jäätmetekitajal, kes soovib selle abil massi kindlaks määrata.
Arvutusmetoodika kinnitaks Keskkonnaamet prügilaloa või keskkonnakompleksloa
andmisel või muutmisel. Keskkonnaametil oleks pädevus antud metoodikat hinnata
ning vajadusel kaasata eksperte, et kaaluda metoodika põhjendatust ja teha
ettepanekuid korrektuuride tegemiseks. Sobivuse korral kinnitatakse vastav
metoodika korraldusega ning lisatakse jäätmete ladestamist lubavale loale.
Riigikontrolli aruandes leiti,
et jäätmete massi leidmise arvestuslik meetod peab tagama ettevõtete võrdse
kohtlemise. Määrus peaks sätestama ka selle, kuidas kontrollitakse
arvutusmeetodite õigsust. Auditi koostamise käigus nentis arvutusmeetodite
väljatöötamise vajadust ka keskkonnaminister. KÕKi hinnangul ei vasta uus
eelnõu siiski täiel määral sellele, mida soovitas Riigikontroll. Hetkel välja
töötatud muudatusettepanekutes pole kehtestatud ei ühtset arvutusmetoodikat ega
ettevõtjate väljapakutavate meetodite õigsuse kontrolli mehhanismi. Seetõttu ei
ole aru saada, kuidas tagatakse ettevõtjate võrdne kohtlemine.
Materjalid eelnõude infosüsteemis
Riigi Teatajas avaldatud määrus lubab alates oktoobrist
kasutada puidu töötlemisel tekkiva reovee sette kasutamist põllumajanduses,
haljastuses ja maa-ala korrastamisel jäätmete registreerimistõendi alusel
(senini oli vajalik jäätmeluba). Lisaks tuleb järgida veeseaduse ja selle
alusel antud määruste nõudeid reoveesette kasutamisele.
OHTLIKUD AINED
Riigi Teatajas avaldatud uus määrus võtab üle uue
suurõnnetuste ohtu puudutava EL
direktiivi (nn Seveso III) ja vähendab läbi kemikaalide ohtlikkuse
alammäärade muutmise ohtlikke ettevõtete
arvu. Lähemalt kajastasime muudatusi augustikuu
uudiskirjas.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕK asub hindama keskkonnaotsustesse kaasamist
Keskkonnaõiguse Keskus on oma loomisest saati tegelenud avalikkuse keskkonnaotsustesse kaasamise küsimustega. Oleme avaldanud juhiseid nii kodanikele kui ametnikele, eesmärgiga tõsta nii osalejate kui kaasajate teadmisi ja oskusi. Selle aasta sügisest asume lisaks hindama ja võrdlema avalikkuse kaasamist oluliste keskkonnaotsuste tegemisse. Uue hindamissüsteemi lähtekohaks on sel suvel valminud juhis „Keskkonnainfo kättesaadavus ja kaasamine keskkonnaotsustetegemisse“ Loe edasi »
Ühishuviprojektid - mis need on ja miks need meid
huvitama peaks?
EL ühishuviprojektideks (projects of common interest - PCI) energeetika valdkonnas loetakse energia transpordiga ja energiavõrkude arendamisega seotud projekte, mis saavad vastavalt EL õigusele erikohtlemise osaks. Taoliste projektide puhul peavad liikmesriigid tagama kiire otsusetegemise ning neil on õigus saada soodustingimustel toetust. Olulised on projektid seega nii Eesti asutustele kui maksumaksjatele. Loe edasi »
|
