Uus määrus piiraks olulisel määral keskmiste põletusseadmete õhuheidet

Septembri alguses avalikustas Keskkonnaministeerium eelnõu, mille eesmärgiks on piirata nn keskmiste põletusseadmete (soojusvõimsusega 1-50 MW) õhuheidet. Määruse eelnõu ajendiks on EL vastavasisuline direktiiv (nr 2015/2193, nn keskmiste põletusseadmete direktiiv), mis võeti vastu juba 2015. a novembris. Määrus mõjutab jõustumisel ligikaudu 1000 põletusseadet üle kogu Eesti, nõudes küll olulisi investeeringuid, ent vähendades ka oluliselt õhuheidet. Kuidas täpsemalt, tutvustame alljärgnevas uudisloos.

Loe lähemalt

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Keskkonnaministri 1. septembri 2017. a määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“

Riigi Teatajas avaldati määrus, millega täpsustatakse keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavaid nõudeid ja mida tutvustasime lähemalt juulikuu uudiskirjas. Määrus kehtestati seoses muudatustega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses.

KESKKONNASEIRE

Keskkonnaministri määrusega loodaks uus keskkonnaseire andmekogu KESE

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud määruse eelnõu, millega asutatakse andmekogu keskkonnaseire andmete hoidmiseks ja avaldamiseks. Andmekogu loomise kavatsusest kirjutasime ka 2017. a maikuu uudiskirjas.

Keskkonnaseire käigus kogutakse andmeid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta kokku 11 valdkonnas  (nt õhuseire, metsaseire, põhjavee seire jne). Kogutud andmed iseloomustavad meie keskkonnaseisundit ja nende alusel kavandatakse riigi keskkonnakaitsemeetmeid (nt keskkonnatasusid, jäätmete käitlemist, keskkonnalube jne).

Uue andmekogu vastutavaks töötlejaks ja peamiseks kasutajaks on Keskkonnaagentuur

Määrusega asutatav andmekogu lühinimetus on KESE (lühend sõnast keskkonnaseire) ning selle eesmärk on tagada, et kogutud keskkonnaseire andmed oleksid tõhusalt talletatud ja kergesti kättesaadavad. Andmekogu asutamise praktiline eesmärk on vähendada andmete käsitsi töötlemist. Andmekogu vastutavaks töötlejaks määrataks eelnõu kohaselt Keskkonnaagentuur (KAUR), kes on ka keskkonnaseire andmete peamine kasutaja.

Määrusega sätestataks veel muidki andmekogu toimimiseks vajalikke reegleid, nt andmekogu ülesehitus, andmete kogumise põhimõtted, andmete andmekogusse kandmise kord jms. Lisaks on eelnõuga ette nähtud andmekogu andmetele juurdepääsu kord. Keskkonnaseisundi andmed on üldist huvi pakkuvad andmed, mille avaldamist nõuavad nii Aarhusi konventsioon kui EL õigus. Siiski ei kuulu kõik andmed avaldamisele ja võivad olla juurdepääsupiiranguga (nt I ja II kaitsekategooria liigi elupaiga avaldamine on looduskaitseseadusega keelatud). Andmekogu leheküljel avaldatakse nn avaandmed, millele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut. Teistele andmetele võimaldatakse juurdepääs kas läbi kasutajaõiguse andmise või andmete väljastamisega teabenõude teel.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon muutis liikmesriikidele määratud kasvuhoonegaaside piirkoguseid

Euroopa Komisjon võttis augusti algul vastu otsuse 2017/1471, millega muutis varasemat otsust EL liikmesriikide poolt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta (nn effort-sharing decision) aastateks 2017-2020. Muudatused puudutavad neid sektoreid, mis ei ole hõlmatud nn heitkoguste kaubanduse süsteemi, nt transport, põllumajandus, hoonete kütmine ja jahutamine. Uuendatud heitkoguste piirmäärad peaksid kaasa aitama EL eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 20% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Eestil atmosfääri paisata lubatud heitkoguseid vähendati ca 7% võrra

Muudatused on ajendatud eelmise aasta detsembrikuuks tehtud Komisjoni analüüsist, mis hindas seda, kuidas mõjutasid 2006. a ÜRO rahvusvahelise kliimaleppe raames kokkulepitud kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamise metoodikas tehtud muudatused EL liikmesriikide arvestuslikke heitkoguseid. Analüüsi tulemusel selgus, et enamikus liikmesriikides on uue ja vana metoodika rakendamisel saadav erinevus rohkem kui 1%. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et kõik aastateks 2017-2020 eraldatud aastased heitkogused tuleb läbi vaadata ja vajalikke korrektuure teha.

Täpsed uued heitkogused on kajastatud kõnealuse otsuse lisas (nt on aastal 2018 Eestil lubatud õhku paisata  5 960 550 CO₂-ekvivalenttonni, mis on ca 7% vähem kui varasema otsuse kohaselt).

Otsuse 2017/1471 tekst EL Teatajas

ENERGEETIKA

Määruse eelnõuga soovitakse tekitada parem ülevaade kütuste kogu elutsükli vältel tekitatavate kasvuhoonegaaside koguste kohta

Ministeeriumites on kooskõlastusel keskkonnaministri määruse eelnõu, millega soovitakse sätestada tarnitud kütustest ja energiast tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetodid ja aruandevorm. Määrusega võetaks Eesti õigusesse üle kaks EL nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ja (EL) 2015/1513, millega täiendatakse EL kütusekvaliteedi (98/70/EÜ) ja taastuvenergia direktiivi (2009/28/EÜ). Nimetatud direktiivide üldine eesmärk on vähendada transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite koguseid aastaks 2020 6% võrra ja saavutada 10% taastuvenergia osakaal vedelkütustes.

Eelnõukohase määrusega reguleeritaks peamiselt seda, kuidas arvutada kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite koguseid ja kuidas esitada selle kohta aruandeid. Sätestatud kord puudutab kütuse tarnijaid ja tarneahelas olevaid ettevõtjaid, kes iga kütusepartii kohta peavad säilitama ja edastama andmeid. Need ettevõtjad peavad juba praegugi esitama selliseid andmeid Maksu- ja Tolliametile (EMTA), kuid edaspidi on neil lisaks kohustus esitada iga kuu andmed ette nähtud aruandevormil ka Keskkonnaametile. Selline lisaraporteerimine kestaks kuni 2018. aasta teise pooleni, kuni EMTA kütuse käitlemissüsteemi andmebaas alustab tööd ja andmete edastamine hakkab toimuma automaatselt.

Aruandevormi täitmise kohustus puudutab umbes 20-25 kütusetarnijast ettevõtet (nt Alexela Oil AS, Neste AS, VKG Oil OÜ jt).

Eelnõu Materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika

Kooskõlastusringil oleva keskkonnaministri määruse muutmise eelnõuga täiendatakse biokütuse käitistele kehtestatud nõudeid ja täpsustatakse biokütuse kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodikat.

Täpsustatud metoodika alusel on vaja arvutada uuesti biokütuste nn keskkonnaalane jalajälg. Eelnõuga lisataks määrusesse regulatsioon kultuuride kaupa kaudsest maakasutusest tulenevate täiendavate heitkoguste arvutamiseks (senini oli Eestis aluseks võetud kõigi kultuuride keskmine näitaja). Lisaks nõutaks, et biokütuste kasutamise läbi saadav kasu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel oleks senisest suurem. Rangemad biokütuste säästlikkuse nõuded peaks kaasa tooma selle, et õli- ja toidukultuuridest ei toodetaks enam sedavõrd palju biokütust ning 2020. aastaks transpordisektorile seatud eesmärkide täitmisel tuleb kasutada muid tooraineid. See kõik aitab arendada teise ja kolmanda põlvkonna biokütuseid, mille tooraineteks on tihtipeale jäätmed ja jäägid, mis omakorda soodustab ringmajandust.

Eelnõu kohaste muudatusega võetaks Eesti õigusesse üle kahe EL nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ja (EL) 2015/1513, millega omakorda täiendatakse EL kütusekvaliteedi (98/70/EÜ) ja energiatõhususe direktiivi (2009/28/EÜ). Direktiivide üldine eesmärk on vähendada transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite koguseid aastaks 2020 6% võrra ja saavutada taastuvenergia 10% osakaal vedelkütustes.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

VÄLISÕHU KAITSE

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks

EL Teatajas avaldati Euroopa Komisjoni rakendusotsus, millega seatakse uued ja rangemad heite piirväärtused suurtele (soojusvõimsusega enam kui 50 MW) põletusseadmetele. Uued normid hakkavad kehtima alates 2021. aastast.

METSANDUS

Metsa majandamise eeskirja muudatused leevendavad metsaraie tingimusi

Septembri alguses jõustusid metsa majandamise eeskirja muudatused, mis täpsustavad uuendus- ja valikraie reegleid ning täiendavad metsatüüpide ja kasvukohatüüpide loetelu.

Tähtsamad täiendused, mis metsa majandamise eeskirja sisse viidi, on järgmised:

• sanitaarraie (metsa seisundi parandamiseks ja ohutute surevate või surnud puude puidu kasutamiseks teostatav raie) on edaspidi lubatud siis, kui puistu täius ei lange alla 30%;

• edaspidi on turberaie (üks uuendusraie liikidest) lubatud ka kuusikutes, mille tulemusel on võimalik metsaomanikel puistut ka sel viisil uuendada;

• lageraie on lubatud, kui puistu esimese rinde tervete puude täius on alla 40%. Terveks loetakse puud, mida ei ole kahjustanud kahjustuse põhjustaja (nagu nt tuli, torm, külm jms);

• metsaomanikel on võimalus valikraiet teostada kõigis metsakasvukohatüüpides ja seda ilma tagavara jäägi piiranguta (hetkel on lubatud ühes aastas raiuda maksimaalselt 10% tagavarast).

• harvendusjärgse raie järel võib puistu rinnaspindala edaspidi olla üldisest normist madalam (puistu esimese rinde rinnaspindala 3 m²/ha võrra väiksem) ka männikutes ja angervaksa kasvukohas;

• suurema õigusselguse tagamiseks on nüüdsest enamuspuuliigi keskmise rinnasdiameetri arvutamise valem määrusesse kirja pandud. See peaks vähendama praktikas ettetulevaid vaidlusi kasutatava arvutamismetoodika üle;
  

Algselt plaanitud muudatus, mis lubanuks kaitstavatel aladel ulatuslikult sanitaarraiet teha jäeti keskkonnaühenduste survel määrusest välja

Kõnealused muudatused valmistasid mitmetele huvigruppidele, sh keskkonnaühendustele, muret, sest esialgselt oli plaan ka eelnõuga määrusesse sisse kirjutada muudatus, mis sisuliselt võimaldanuks kaitseala ja püsielupaiga piiranguvöödis ning hoiualal sanitaarraie nime all teostada lageraiet. Kompromissi tulemusel jäi see plaanitud muudatus määrusest välja.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas

JÄÄTMED

Riigikogu võttis menetlusse jäätmeseaduse uue tervikteksti

Riigikohus võttis septembri keskpaigas menetlusse uue jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), mis on ajendatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest. See tähendab, et jäätmeseadust süstematiseeritaks ning viidaks kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Eelkõige näeksid muudatused ette jäätmeseaduse süstematiseerimise ja arusaadavamaks muutmise jäätmehoolduse korralduse, jäätmete tekke, jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimise ning pakendikäitluse valdkondades.

Pikemalt kajastasime planeeritavaid muudatusi peateemana meie juunikuu uudiskirjas. Vahepeal sisulisi muudatusi eelnõusse tehtud ei ole.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Keskkonnaministri määruse eelnõuga muudetaks reoveesette kasutamise nõudeid

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud määruse eelnõu, millega muudetakse reoveesette kasutamise nõudeid põllumajanduses ja haljastuses.

Muudatuste peamine sisu on reoveesette kasutamisele seatud nõuete täpsustamine. Kui varem pidi reoveesette kasutusele andja esitama jäätmeloa andjale igal aastal andmeid nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, siis määruse muudatuste kohaselt saaks ta edaspidi valida, kas esitab iga-aastase aruande ühel või teisel viisil. Lisaks täpsustataks reoveesette kasutamisega seotud proovide võtmise nõudeid. Näiteks leevendataks mullaseire sagedust juhul, kui kasutatava sette raskmetallide sisaldused on väga väikesed. Sel juhul ei peaks sette kasutaja enam nii sagedasti mullaseiret tegema.

Muudatuste tulemusel ei kehtiks määrus enam teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Muudatusega soovitakse võimaldada reoveesette katsetuste tegemist ja seeläbi valdkonna kiiremat arengut. Teaduskatsete korraldamine on vajalik ka selleks, et hinnata reoveesette kasutamisega kaasnevat mõju keskkonnale ning inimese tervisele.

Määruse ülejäänud muudatused kujutavad endast eelkõige tehnilisi täpsustusi.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

GMOD

Euroopa Kohus: GM-kultuure võib keelustada vaid teaduslikult tõendatud tervise- või keskkonnaohu korral (C-111/16)

Euroopa Kohus selgitas septembri keskpaigas seda, millistel juhtudel võivad Euroopa Komisjon ja EL liikmesriigid geneetiliselt muundatud (GM) toiduainete või sööda turuleviimise või kasutamise vastu võtta kiireloomulisi meetmeid. Sellise võimaluse näeb ette EL määruse nr 1829/2003 artikkel 34, täpsemad reeglid meetmete osas on kirjas EL määruses nr 178/2002.

Euroopa Kohus leidis, et kiireloomuliste kaitsemeetmete rakendamiseks peab olema ilmne, et GM-toode kujutab endast suurt ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale

Küsimus kiireloomuliste kaitsemeetmete kasutuselevõtu kohta tekkis kriminaalmenetluses, kus kaks Itaalia kodanikku mõisteti süüdi GM-maisi MON 810 kasvatamise eest, sest see oli Itaalia seadustega keelatud. GM-maisi kasvatamise keelustas Itaalia valitsus 2013. aastal, kuigi Euroopa Komisjon oli selle kasvatamist juba 1998. a lubanud. Ühtki uut teadusel põhinevat tõendit GM-maisi ohtlikkuse kohta Itaalia Euroopa Toiduohutusameti arvates siseriikliku keelu kehtestamisel ei esitanud. Kuna süüdimõistetud Itaalia kodanikud leidsid, et kehtestatud siseriiklik keeld on ebaseaduslik, otsustasid nad esitada enda karistamise otsuse peale kaebuse. Vaidlust lahendav Itaalia kohus pöördus EL määruste tõlgendamiseks omakorda Euroopa Kohtu poole.

Euroopa Kohus leidis esmalt, et Euroopa Komisjon ei pea rakendama kiireloomulisi kaitsemeetmeid vaid seetõttu, et liikmesriik meetmete rakendamist taotlenud on, v-a juhul, kui GM-toode kujutab ilmselt endast suurt ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Kui Komisjon ei ole liikmesriigi poolt soovitud meetmeid rakendanud, võib liikmesriik ise võtta meetmeid GM-kultuuride kasvatamise piiramiseks. Kohus rõhutas samas, et kuigi EL toiduohutuse reeglistikus on ettevaatuspõhimõte üks aluspõhimõtteid, ei tähenda see, et EL liikmesriik võiks jätta tähelepanuta määruse nr nr 1829/2003 artikli 34 kohaldamise eeldused. Selle sätte rakendamiseks peab tõsine oht inimeste või loomade tervisele või keskkonnale olema ilmne, st teaduslikult tõendatud.

Euroopa Kohtu otsus C-111/16

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKis asub praktikandina tööle Marian Hiire

Käesoleva aasta kolmanda praktikandina alustas septembris meie juures tööd Marian Hiire. Ühe praktilise tööna aitab Marian meil teha ülevaadet tõendamiskoormistest keskkonnaasjades ehk ta võrdleb praktikat ja kehtivat keskkonnaõigust.
Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin