Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eelnõu seob põllumajanduse ja kalanduse valdkonna üheks tervikuks

Maaeluministeeriumis on valminud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Arengukava koostamine algas juba käesoleva aasta veebruaris, selle eelnõu on saadetud kooskõlastusringile teistesse ministeeriumitesse. Tegemist on mahuka 30-leheküljelise dokumendiga, millele tuginedes hakatakse tulevikus välja maksma põllumajanduse, kalanduse ja maaelu toetusi.

Loe lähemalt

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: olulise keskkonnamõjuga otsuse vaidlustamise tähtaja arvestamine selle avalikustamisest ei ole õiguspärane, kui avalikkust on otsuse ettevalmistamisse ebatõhusalt kaasatud (C‑280/18)

Euroopa Kohus tegi 7. novembril eelotsuse kohtuasjas, milles oli küsimuseks keskkonnamõju hindamise (KMH) kaasamise nõuded ning kaebuse esitamise tähtaeg. Põhikohtuasjas oli vaidlus seoses Kreekas Íose saarel uue turismikompleksi loomise projektiga. Kolm saarel maad omavat välisriikide (Belgia, Itaalia, Prantsusmaa) kodanikku ning kolm organisatsiooni pöördusid pärast projekti KMH läbiviimist kohtu poole, leides et antud juhul oli KMH menetlusse kaasamine ebapiisav. 

Turismikompleksi keskkonnamõju hindamises kutsuti osalema huvitatud isikuid, avaldades kutse Sýrose (teine, läheduses asuv Kreeka saar) kohalikus ajalehes, samuti pandi kutse üles Sýrose saarel, mis asub Íose saarest 55 meremiili kaugusel. Sýrose saarel hoiti ka keskkonnamõju hindamise toimikut ning ühtlasi pidi seal toimuma avalik konsultatsioon. Seejuures ei ole ühendus Íose ja Sýrose vahel igapäevane ning kestab mitu tundi, lisaks on ülesõidu hind küllaltki kõrge. Pärast KMH avalikustamist kiideti turismikompleksi loomise projekt heaks ning see avaldati avalike teadete portaalis ja keskkonnaministeeriumi veebisaidil.

Euroopa Kohus rõhutas, et nii teabekanalid kui ka dokumentidega tutvumise võimalus peavad olema tõhusad just võimalikke osalejaid silmas pidades.

Kohtu poole pöördunud maaomanikud said projektist ja seda lubavast otsusest teada alles siis, kui sellega hõlmatud alal oli juba ettevalmistustöödega alustatud. Nad kaebasid otsusele edasi ligikaudu poolteist aastat pärast otsuse heakskiitmist, samas kui Kreeka seadused näevad ette, et kaebust tuleks esitada 60 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest keskkonnaministeeriumi vastaval veebisaidil. Kreeka kohus küsis Euroopa kohtult eelotsust kahes küsimuses. Esiteks soovis kohus teada, kas KMH avalikustamine võib aset leida projekti asukohast erinevas omavalitsusüksuses (nt teisel saarel). Teiseks oli küsimuseks, kas Kreeka siseriiklikud kaebuse esitamise tähtajad keskkonnaotsuste osas on kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiiviga. 

Euroopa Kohus selgitas, et üldsuse võimalused osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemise varajases staadiumis peavad olema tõhusad. Pädevad ametiasutused peavad veenduma, et kasutatud teabekanalid võimaldavad huvilistel plaanidega kursis olla. Toimikuga tutvumine peab olema lihtne ja hõlbus. Seega on teises omavalitsuses dokumentide avalikustamine nõuetevastane, kui see takistab isikutel oma menetluslike õiguste teostamist.  

Seoses otsuse vaidlustamise tähtajaga märkis kohus, et liikmesriikidel on küll ühelt poolt ulatuslik diskretsioon õiguskaitsevahendite üksikasjade üle otsustamiseks. Samas tuleb tagada tõhusad õiguskaitsevahendid – viimaste tõhusus sõltub mh sellest, kuidas on isikuid otsusetegemisse kaasatud. Loamenetlusest ja selles osalemise võimalusest peab üldsust tõhusalt teavitama juba varajases etapis. Kui seda ei tehta, ei tea isikud ka olla valmis vastavalt veebisaidilt lõppotsust otsima ja vaidlustama. Seega olukorras, kus asutused ise on ebatõhusa kaasamisega toonud kaasa olukorra, kus isikud ei ole otsusest ja selle vaidlustamise võimalustest teadlikud, on KMH direktiiviga vastuolus siseriikliku õiguse sätted, mille kohaselt hakkab vaidlustamise tähtaeg kulgema otsuse avalikustamisest veebisaidil. 

Otsus omab tähendust ka Eesti puhul: meilgi on keskkonnaotsuste tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg sõltuvuses selle teatavakstegemisest; teatud juhtudel (eelkõige kui menetlusosalisi on palju) võidakse keskkonnaluba laiemale avalikkusele teha teatavaks vaid avalike kanalite (Ametlikud Teadaanded, ajalehed) vahendusel. Seega tuleb kaebetähtaja üle vaidluste vältimiseks ka Eesti keskkonnaotsuste tegijatel huvitatud isikuid varakult ja tõhusalt kaasata.

 

Eelotsus kohtuasjas C‑280/18




SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Määruse muudatused ühtlustasid keskkonnalubade sisu ja menetlust

Oktoobris võttis keskkonnaminister vastu määruse, millega kehtestati täpsustavad reeglid ühtsete, valdkonnaüleste keskkonnalubade väljastamiseks. Muudatused on seotud keskkonnaõiguse kodifitseerimisel eesmärgiks võetud valdkonna regulatsiooni ühtlustamisega, mille üheks väljenduseks on see, et tulevikus peaks ühe käitise suhtes väljastatama üks keskkonnaluba. Senini väljastatakse nt kaevandustele tihti mitu luba – lisaks maapõue kaevandamise loale veel ka nt vee-erikasutuse ja välisõhu saasteluba. Määruse seletuskirja kohaselt on ligi ¼ kõigist loakohustusega käitajatest (621 isikul) sellised, kel sellest muudatusest kasu oleks.

Määruse kasutuselevõtuks tuleb eelnevalt vastu võtta ka Riigikogus menetletavad muudatused keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ja valdkondlikesse õigusaktidesse (lähemalt kirjutasime neist muudatustest augustikuu uudiskirjas). Uus määrus asendab seejärel neli senist valdkonnapõhist määrust. Laiemaulatuslikke muudatusi ettevõtjatelt nõutavates andmetes ei ole, eelnõu koostajate selgitusel on püütud kõrvaldada dubleerivaid nõudeid ning muuta nõuete koosseisu rakendajasõbralikumaks. Uuendatud nõuetele vastavaid loataotlusi ja lube hakataks menetlema läbi KOTKAS andmebaasi, st edaspidi toimuks lubade taotlemine ainult elektrooniliselt. Viimane on valdavaks lubade taotlemise viisiks juba täna. Varem välja antud load kehtivad endist viisi kuni muutmise, kehtetuks tunnistamise või tähtaja lõpuni.

Paralleelselt on keskkonnaminister saatnud kooskõlastamiseks ka kompleksloa sisu ja menetlust täpsustava määruse eelnõu. Sellega soovitakse tagada, et kompleksloa ja keskkonnaloa nõuded oleksid omavahel üldiselt kooskõlas, arvestades samas suurema mõjuga käitisi reguleeriva kompleksloa suhtes kehtivate täiendavate nõuetega.

Keskkonnaloa menetlust ja sisu täpsustav eelnõu Riigi Teatajas




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlament tahab, et EL võtaks eesmärgiks saavutada 2050. a süsinikuneutraalsus

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon on vastu võtnud resolutsiooni, millega kutsub EL üles esitama ÜRO-le oma pikaajalise strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks. See tuleks ÜROle esitada juba detsembris Madridis toimuval ÜRO kliimamuutuste teemalisel konverentsil COP25 ja sellega tuleks Parlamendi soovil tagada, et EL säilitab oma juhtpositsiooni maailmas kliimamuutuste vastases võitluses. “Järgmise 10 aasta jooksul võetud ülemaailmsed meetmed mõjutavad inimkonna tulevikku järgmise 10 000 aasta jooksul,” öeldakse resolutsioonis. 

ELi strateegiast, millega soovitakse saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus kirjutasime pikemalt oktoobris, mil Eesti peale esialgset vastuseisu asus toetama ELi liikmesriikide enamuse seisukohta.Strateegia eesmärgiks on jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni ehk olukorrani, kus süsiniku sidumise ja heite summa EL territooriumil oleks null. Üleminek süsinikuneutraalsele majandusele peab samas olema sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus. Tegemist on ambitsioonika strateegiaga, sest see hõlmab peaaegu kõiki EL poliitikavaldkondi (nt energia- ja taastuvenergia, transport, tööstus, infrastruktuur jne) ja nõuab jõupingutusi kõikidelt liikmesriikidelt. Euroopa Ülemkogu pole aga strateegiat ikka veel kinnitanud, kuna mõned riigid  (Ungari, Tšehhi, Poola) on selle vastu.  

Parlament rõhutas, et pikema-ajalise eesmärgi saavutamiseks tuleb suurendada ka 2030. a võetud eesmärke.

Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse ka, et kui 2050. aastaks soovib EL saavutada süsinikuneutraalsust, on vaja suurendada 2030. aastaks seatud eesmärke. Saadikud loodavad, et Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula Von Der Leyeni väljakuulutatud Euroopa roheline kokkulepe hõlmab eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. a tasemega (praegune eesmärk on 40%). Parlament kutsub ELi liikmesriike üles lõpetama 2020. aastaks nii otsene kui kaudne fossiilkütuste subsideerimine ning Euroopa Investeerimispank võiks lõpetada fossiilkütuse projektidele laenude andmise.  

Samal ajal kui Parlamendi keskkonnakomisjon soovib näha Euroopat kliimamuutuste võitluses liidrina, on USA kinnitanud oma lahkumist Pariisi kokkuleppest.  

Euroopa Parlamendi pressiteade


Riigikogu võttis vastu eelnõu, mis sisaldab reegleid EL kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi järgmiseks perioodiks

Oktoobris võttis Riigikogu vastu atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused (AÕKS). Muudatuste eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta mitu kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemiga seotud EL õigusakti. Eelnõu kajastasime ka augustikuu uudiskirjas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410 muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja kehtestatakse reeglid järgmiseks kauplemisperioodiks aastateks 2021 kuni 2030. Lisaks luuakse direktiiviga täiendavad võimalused investeeringute tegemiseks. Peamiseks uueks võimaluseks järgmisel kauplemisperioodil on niinimetatud moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil liikmesriikidel investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2-heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Moderniseerimisfondi saavad kasutada ainult need EL liikmesriigid, kelle SKP 2013. aastal oli alla 60% EL keskmisest. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti, mille osakaal fondist on ca 8,6 miljonit heitkoguse ühikut. Selle rahaline väärtus sõltub LHÜ-de turuhinnast, näiteks 2018. a oli see 15,56 eur ühiku kohta. AÕKSi sellekohased muudatused sisaldavadki moderniseerimisfondist rahataotlemise üldsätteid. Moderniseerimisfondist raha taotlemise täpsem kord sätestatakse eraldi määruses. 

Olulisena sätestavad muudatused, kuidas saab Eestis kasutada nn moderniseerimisfondi, mille kaudu saab rahastada kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vajalikke tegevusi.

Näiteks sätestab AÕKS direktiivist tulenevad eesmärgid, mille jaoks peab moderniseerimisfondi vahendeid kasutama. Toetamiskõlbulikud on nii otseselt energiasektori moderniseerimiseks kui ka jätkusuutlikuma transpordi, põllumajanduse ja hoonete arendamiseks mõeldud projektid. Fondist toetatavate valdkondade üsna lai loetelu võimaldab riigil fondist saadud vahendeid kasutada ka teiste oluliste riiklike eesmärkide täitmiseks, näiteks taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ja õhusaasteainete vähendamiseks transpordis. 

Direktiivi alusel muudetud AÕKS võimaldab perioodil 2021-2030 jätkata elektritootmiskäitistele tasuta LHÜde eraldamist energiasektori moderniseerimiseks tehtud investeeringute toetamiseks. Näiteks eelneval perioodil (2013-19) eraldati kõige rohkem tasuta LHÜsid Energia Auvere elektrijaama ehitamiseks. Seadus sätestab, et tasuta LHÜsid võib eraldada elektritootmiskäitistele selliste projektide toetamiseks, mis panustavad energiasektori moderniseerimisse, mitmekesistamisse ja jätkusuutlikusse ümberkujundamisse. Toetust saavate projektide välja valimiseks peab valitsus välja kuulutama konkursi. 

Muudatusega viiakse seadus kooskõlla ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2017/2392, mille kohaselt täiendatakse valdkondade loetelu, kuhu tuleks suunata õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) enampakkumiselt saadud tulu. Täpsustatakse, et tulusid peaks riik kasutama lennundussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Näiteks võib investeerida Euroopa ühisesse tehnoloogiaalgatusse Clean Sky. Lennundussektor on üks oluline kasvuhoonegaaside heite tekitajaid ja seni ei ole selles sektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks suurt läbimurret saavutatud.  

Uuel kauplemisperioodil (alates aastast 2021) lähevad kõik kauplemissüsteemi rakendamisega seotud tegevused üle Keskkonnaametile. Näiteks hakkab Keskkonnaamet tegelema kauplemissüsteemi heitkoguse loa menetlemise ja kauplemissüsteemi registri haldamisega, samuti seire ja aruandlusega. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat keskkonnalubade taotlemisel. 

AÕKSi muudatustega on seotud ka Keskkonnaministri kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise korda sätestava määruse nr 64 muudatuste eelnõu. Määruse muudatused tulenevad Euroopa Komisjoni uuest määrusest (EL) 2019/331. Muudatusega täpsustatakse tasuta LHÜde taotlemise tingimusi ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste käitajatele. Näiteks on täpsustatud tasuta ühikuid soovivate ettevõtjate esitatavaid andmeid, andmete mahtu ja protsessi korraldamist. 

Muudetud AÕKS jõustus 15. novembril, kõnealuse määruse eelnõu on hetkel kooskõlastusringil.

 

Atmosfääriõhu kaitse seadus

Riigikogu pressiteade

Määruse eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




VÄLISÕHU KAITSE

Uus raport heidab valgust Euroopa linnade halvale õhukvaliteedile

Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) raporti kohaselt puutuvad peaaegu kõik Euroopa linnade elanikud kokku õhusaastega, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seatud soovituslikke piirnorme. Õhukvaliteet on jätkuvalt halb vaatamata teadlikkuse suurenemisele ja õiguslike meetmete võtmisele. EEA värske raport põhineb kogu ELi enam kui 4000 seirejaama 2017. a andmetel. Eelmise aasta aruandest kirjutasime 2018.a novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas

Võrreldes eelmise perioodiga on mõnedes piirkondades olukord paranenud diiselmootoritest pärineva NO2 taseme näitajate osas. Samas halvem oli pilt peente tahkete osakeste (PM2,5) puhul, mida peetakse üheks õhusaaste kõige ohtlikumaks vormiks. EEA hinnangul põhjustas seda tüüpi reostus raportis seiratud riikides (4000 seirejaama ELis, Türgis ja Balkani piirkonna riikides) 2016. aastal 412 000 enneaegset surma, neist 374 000 EL-i riikides. PM2,5 piirmäära ületamine registreeriti 69% seirejaamades. Ainult Eesti, Soome ja Norra ei rikkunud ÜRO poolt ohutuks peetud õhusaaste piirmäärasid. 

Euroopa keskkonnaühenduste võrgustik EEB lisas raporti kommentaariks, et olukord on halb, sest ELi liikmesriikide valitsused vaatavad olemasolevate ELi eeskirjade rakendamisele läbi sõrmede. Näiteks kümmekond liikmesriiki ei ole endiselt esitanud õhusaaste vähendamise tegevuskavasid, mida nõutakse õhusaaste vähendamist käsitlevas nn NEC direktiivis

Ka Komisjoni kannatlikkus liikmesriikide suhtes on otsa saamas. Eelmise aasta mais kaebas Komisjon kohtusse kuus liikmesriiki (Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Rumeenia) kuna need ei ole järginud kokkulepitud õhukvaliteedi piirnorme ega võtnud asjakohaseid meetmeid norme ületava saaste vähendamiseks. Sel aastal on kohtualuste nimekiri veelgi pikenenud, sest õhukvaliteedi normide rikkumise eest on kohtusse kaevatud ka Bulgaaria ja Hispaania. Mitmed teised liikmesriigid on saanud hoiatuse õhusaaste normide järgimata jätmise eest. 

Õhukvaliteedi poliitikasuundade arutamiseks korraldab Euroopa Komisjon novembri lõpus Bratislavas teise üleeuroopalise puhta õhu foorumi, mis keskendub neljale teemale: õhukvaliteet ja tervis; õhukvaliteet ja energia; õhukvaliteet ja põllumajandus; ja puhta õhu rahastamismehhanismid. Arutelul osalevad eksperdid, otsusetegijad ja huvirühmade esindajad. 

EEA raporti koostajate sõnul on vaja tegutseda kiiresti ning EL peab püstitama ambitsioonika tegevuskava õhusaaste vähendamiseks.

 EEA raport




VESI

Uue veeseaduse rakendusaktide vastuvõtmine jätkub

Seoses 1. oktoobril vastu võetud uue veeseadusega (VeeS) on jõustunud või veel menetlemisel mitmed rakendusaktid: 

1) Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ 

Määrus kehtestati VeeS § 128 lg 7, § 129 lg 5 ja § 130 lg-te 2 ja 4 alusel ning see kordab sisuliselt varasema Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 teksti. Lisatud on eraldi kaevandus-, karjääri- ja jahutusvett puudutavad sätted, mille osas kohaldati seni heit- ja sademevee regulatsiooni. Nende osas kehtestati piirnormid, millele kaevandus-, karjääri- ja jahutusvesi peavad vastama, eraldi on kehtestatud miinimumnõudeid põlevkivikaevandustest ärajuhitavale veele. Sisuliseks muudatuseks on veeloaga määratavad miinimumnõuded, mida siiani reguleeritud ei olnud, kuid mis põhinevad veeloa andja tänasel üldlevinud praktikal.  

Määrus jõustus 15. novembril. 

2) Maaeluministri 16.10.2019 määrus nr 78 „Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” muutmine“ 

Määruses asendati seni kasutusel olnud mõiste „vee erikasutusluba“ terminiga „vee erikasutuse keskkonnaluba“, mida veeseaduses edaspidi nimetatakse veeloaks. Samuti muudeti põhjavee võtmise piirmäära, millest alates on veeluba vajalik – varasemalt oli luba tarvis, kui vett võeti üle viie kuupmeetri ühes ööpäevas. Edaspidi on luba tarvis, kui võetakse põhjavett üle 150 kuupmeetri kuus või üle 10 kuupmeetri ööpäevas, v.a hädaolukorras, päästetöödeks või õppusteks. 

Määrus jõustus 20. oktoobril. 

3) Keskkonnaministri 24.10.2019 määrus nr 59 “Vedelsõnniku laotamise plaanis esitatavate andmete loetelu ning laotamisplaani esitamise ja menetlemise kord ning väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord“ 

Kirjeldasime lähemalt eelnõukohaseid muudatusi meie septembrikuu uudiskirjas. Määrus jõustus 1. novembril. 

4) Keskkonnaministri määrus „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded" (eelnõu) 

Eelnõukohane keskkonnaministri määrus kordaks eelmise veeseaduse teksti. Selles sätestatakse veemajanduskava sisu nõuded ja kavades esitatavate andmete ja ülevaadete nimekiri, samuti meetmeprogrammi sisu nõudeid ja ajakohastatud veemajanduskava sisu nõuded. Sisulisi muudatusi võrreldes varasemaga tehtud ei ole. 

5) Keskkonnaministri määrus "Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord" (eelnõu) 

Eelnõukohase määrusega sõnastataks ümber seni kehtiv Vabariigi Valitsuse 3.03. 2011. a määrus nr 32 „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord“. Määruse eesmärk on luua õiguslik alus laevalt laevale ümberlaadimis- ja punkerdamistoimingute keskkonnaohutumaks muutmiseks ja vajaduse korral vastutuse kohaldamiseks. Uue sõnastuse väljatöötamisel on võetud mh arvesse Läänemerel laevakütusele kehtestatud uusi nõudeid ning seoses loodusliku maagaasi laiema kasutuselevõtuga laevakütusena kehtestatakse nõuded ka selle käitlemisele. 

Määruses sätestatakse kasutatavad mõisted (käitlemine ja reostus), samuti üldised nõuded punkerdamise ja laevalt laevale ümberlaadimise kohta ning viidatakse rahvusvahelistele standarditele, mis näevad ette täpsed nõuded tehnikale, selle käitamisele ja käitlemisel osalevate meeskondade liikmetele. Ühtlasi kehtestatakse nõuded punkrilaevale ja käitlemiskohale ning reostusjuhtumitest teavitamisele. 

6) Keskkonnaministri määrus "Maksustatava lasti kohta andmete esitamise kord ja aruande vorm" (eelnõu) 

Eelnõukohane määrus koostati seoses uue veeseaduse väljatöötamisega ning Eesti peatse ühinemisega ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. a rahvusvahelise konventsiooni 2010.a protokolliga (HNS konventsioon). Konventsiooniga liitumine tagab Eestile ja tema kodanikele õiguse saada hüvitist kahjude eest, mis on põhjustatud laevalt pärinevatest ohtlikest või kahjulikest ainetest. Määrusega täiendatakse seni kehtinud nafta aruandluse korda ainetega, mis on ohtlikud inimese tervisele ja merekeskkonnale. 

Määrusega sätestatakse selles kasutatavad mõisted, maksustatava lasti vastuvõtja poolt Keskkonnaministeeriumile aruande esitamise kord, maksustatava nafta liikide näidisloetelu ning maksustatava ja mittemaksustatava nafta eristamise kriteeriumid. 

7) Keskkonnaministri määrus "Liigid ja liikide rühmad, millele avaldatav ebasoodne muutus loetakse vee kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele tekitatud kahjuks" (eelnõu) 

Eelnõukohane määrus kehtestataks VeeS § 145 lg 8 alusel. Uue veeseadusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, mida on muudetud direktiiviga 2008/263/EL. Veeseadusega määratletakse merekeskkonnale tekitatud kahju ja selle tuvastamise kriteeriumid, määrusega aga täpsustatakse veeseaduse kohaldamist merekeskkonnale tekitatud kahju tuvastamisel. 

Eelnõukohase määrusega kehtestataks liigid ja liikide rühmad, millele avaldatav ebasoodne muutus loetakse vee kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele tekitatud kahjuks nimetatud veeseaduse tähenduses.




JÄÄTMED

Määruse eelnõu kohaselt liigitataks põlevkivituhk edaspidi mitteohtlikeks jäätmeteks

Keskkonnaminister avalikustas oktoobri teises pooles määruse „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ muudatused, mille kohaselt liigitatakse põlevkivituhk edaspidi mitteohtlikeks jäätmeteks. Eelnõu koostamise ajendiks oli juulis avalikustatud Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, milles leiti, et põlevkivituhka ei peaks edaspidi liigitama ohtlikeks jäätmeteks, vaid käsitlema seda tavajäätmetena. Kajastasime nimetatud uuringut ka oma juulikuu uudiskirjas.

Eestis on kehtiva jäätmenimistu alusel põlevkivi lend- ja koldetuhk liigitatud ohtlikeks jäätmeteks. Eelnõukohase määrusega muudetaks määruse lisa ning põlevkivituhad liigitataks tavajäätmeteks. Uuring, millele muudatus tugineb, leidis, et põlevkivi põletamisel tekkivaid kolde- ja lendtuhkasid tuleks käsitleda sarnaselt söe põletamisel tekkivate kolde- ja lendtuhkadega, mis ei ole klassifitseeritud ohtlike jäätmetena. Uuringus tehti ettepanek kasutada põlevkivituhkade puhul kivisöe jäätmekoode, kuid järjepidevuse huvides jäetakse eelnõuga põlevkivituhkadele siiski eraldi koodid.

Tulenevalt tuha staatuse muutmisest muudeti ka nn pürgilamäärust, lubades ka edaspidi tuha ladestamist varem selle tarbeks rajatud ohtlike jäätmete prügilatesse.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatusel positiivne mõju ja see panustaks keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Nimelt tekib Eestis ligi 10 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid aastas, millest suurema osa, ca 98%, moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed. Määruse jõustumisel väheneks seega statistiliselt ohtlike jäätmete teke Eestis ligi 98% aastas. Samuti võimaldaks põlevkivituha liigitamine tavajäätmetena selle senisest suuremat taaskasutamist ja eksportimist. Seni on Eesti põlevkivitööstuses tekkinud aastasest 9,5 tonnist põlevkivituhast enamik, ehk 9,3 tonni ladestatud prügilasse. Põlevkivituhka oleks samas võimalik taaskasutada - peamine kasutusvaldkond tuhale on ehitus (tsemendi asendajana, teedeehituses), kuid põlevkivituhka saab kasutada ka väetisena ja kaevanduste tagasitäitmiseks. Põlevkivituha mitteohtlikuks liigitamine hõlbustaks ka selle piiriülest transporti, sest ohtlikke jäätmeid tohib eksportida ainult Keskkonnaameti kirjaliku nõusoleku alusel Euroopa Liidu ja OECD riikidesse.

Seoses põlevkivituha liigitamisega tavajäätmeteks on algatatud ka Keskkonnaministri määruse “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muutmise eelnõu. Olulisema muudatusena tunnistataks kehtetuks säte, mille kohaselt tohib ohtlike jäätmete prügilasse ladestada ainult ohtlike jäätmeid. Seletuskirja kohaselt ei ole nõue mõistlik, sest ohtlike jäätmete prügilad on ehitatud rangemaid nõudeid silmas pidades ning tehniliselt saab nendesse ladestada ka tavajäätmeid. Muudatus võimaldaks ka põlevkivituha kategooria muutmise järel seda vajadusel varasemalt rajatud põlevkivituhaprügilatesse ladestada.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

19.11.2019 ettekande "Huvi ja tõend – takistused õigusemõistmisele keskkonnaasjades?" slaidid ja fotod

19. novembril pidas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve avaliku ettekande Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis. Ettekande sisuks oli huvi ja tõend õigusemõistmises keskkonnaasjus:

Loe edasi »


Keskkonnaühendused soovivad ambitsioonikamat kliimakava

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskus esindas Riigikohtus edukalt kohalikku omavalitsust turba kaevadamise laiendamise küsimuses

Keskkonnaõiguse Keskus nõustas ja esindas Lääne-Nigula valda kohtumenetluses, mis puudutas turba kaevandamisala laiendamist Salajõe piirkonnas. 2017. aastal, kui kaevandaja taotles kaevandamisluba, viis ta läbi ka keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH tuvastas, et kaevandmisel on küll mõju, ent ei selgitanud selle täpset ulatust ning jõudis järeldusele, et ka kaevandamata on selles piirkonnas veekvaliteet halb. Lääne-Nigula vald ei jäänud KMHga rahule ja jättis andmata nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks ning tellis  ise täiendavad uuringud.


Loe edasi »