Peateema
Riigikohus: hoiualade kaitse alla võtmine määrusega on põhiseadusega vastuolus
lühiuudised
- Keskkonnamõjude hindamine
- Ökomärgis
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Mullakaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kiirgus
Riigikohus: hoiualade kaitse alla võtmine määrusega on põhiseadusega vastuolus
Riigikohus on teinud 31. mail olulise otsuse seoses hoiualade kaitse alla võtmisega, leides, et looduskaitseseaduse (LKS) säte hoiualade kaitse alla võtmise kohta Vabariigi Valitsuse määrusega on põhiseadusevastane.
Loe lähemalt
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Liidu KMH süsteemi ootab ees kergekujuline reform
Euroopa Komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon keskkonnamõju hindamise (KMH) süsteemi reformi teemal on lõppenud ning Komisjon kinnitas maikuus, et ei kavatse radikaalset reformi läbi viia. Pigem saavad süsteemi muudatused olema tehnilisemat laadi ja puudutama näiteks KMH kohustusega projektide künniseid ja KMH algatamise kaalumise kriteeriumeid, mis on sätestatud EL direktiivi 85/337/EMÜ (nn KMH direktiiv) lisades.
Euroopa Komisjon algatas arutelu KMH süsteemi reformi üle pärast 2009.a. läbi viidud uuringut, mille tulemusena selgusid mitmed probleemid praeguses keskkonnamõjude hindamise süsteemis, eelkõige seonduvalt kumulatiivsete mõjude hindamise, piiriüleste konsultatsioonide ning keskkonnamõju hindamise kvaliteediga. Samuti toodi tollases uuringus välja, et puudulik on seire, mis annaks teadmise hinnatud tegevuse tegelike mõjude kohta, võrreldes KMH käigus ennustatuga. Kirjutasime uuringu tulemustest lähemalt ka 2009.a. oktoobrikuises uudiskirjas.
Komisjon plaanib puuduste kõrvaldamiseks esitada konkreetse ettepaneku ehk eelnõu 2012. aasta keskpaigaks; uue KMH direktiivi vastuvõtmist on Komisjoni teate kohaselt oodata aastaks 2014 ning selle jõustumist aastaks 2016.
Vt ka Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni veebilehte (ingl k)
Vt ka Euroopa Komisjoni kokkuvõtet konsultatsiooni tulemuste ja edasiste tegevuste kohta (pdf, ingl k)
ÖKOMÄRGIS
EL kehtestas sülearvutite, valgusallikate, koopia- ja joonestuspaberi ning personaalarvutite ökomärgise andmise uued kriteeriumid
Juuni alguses avaldati Euroopa Liidu Teatajas neli Komisjoni otsust, millega kehtestati sülearvutite, valgusallikate, koopia- ja joonestuspaberi ning personaalarvutite ökomärgise andmise uued ökoloogilised kriteeriumid. Ökomärgise andmise kriteeriumid olid nende toodete osas ka varasemalt ELis kehtestatud, ent uutes otsustes on neid ajakohastatud vastavalt teaduse ja tehnika arengule. EL ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel toimiv süsteem, mille eesmärgiks on ära märkida eriti keskkonnasäästlikke tooteid. Seejuures on kriteeriumid seotud kogu toote elutsükliga – selle materjalidega, energiatarbimisega, pakendamisega ning paljude muude teguritega. Nii näiteks peab valgusallika eluiga uute kriteeriumite järgi olema 15 000 tundi (varasemalt 10 000 tundi).
Komisjoni otsused jõustuvad kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, varasematele kriteeriumitele tuginedes antud ökomärgiseid võib kasutada veel 12 kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmise päevast.
Vt Komisjoni otsust 2011/330/EL sülearvutite kohta (pdf-formaadis)
Vt Komisjoni otsust 2011/331/EL valgusallikate kohta (pdf-formaadis)
Vt Komisjoni otsust 2011/332/EL koopia- ja joonestuspaberi kohta (pdf-formaadis)
Vt Komisjoni otsust 2011/337/EL personaalarvutite kohta (pdf-formaadis)
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Kohus: õhusaaste siseriiklikke ülemmääradega ei pea keskkonnakompleksloa väljastamisel arvestama
Euroopa Kohus langetas 26. mail liidetud kohtuasjades C‑165/09 – C‑167/09 otsuse, milles selgitas EL direktiivi 2001/81/EÜ (teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta) seost üksikute saasteallikatega ning neile antavate keskkonnalubadega. Kohtuasjas olid mitmed keskkonnaorganisatsioonid ning kohalikud elanikud vaidlustanud Hollandi ametiasutuste poolt välja antud load kolme söel ning biomassil töötava elektrijaama ehitamiseks ja kasutamiseks.
Kohus leidis, et direktiiv 2001/81/EÜ kohustas liikmesriike koostama 2002.a. 1. oktoobriks siseriiklikke programme teatud saateainete (SO2, NOx, lenduvad orgaanilised ühendid ja NH3) heitkoguste järk-järguliseks vähendamiseks. Need programmid pidid sisaldama konkreetseid strateegiaid ja meetmeid, mille abil saavutada 2010. aastaks ettenähtud heitkoguste piirkoguste täitmine. Perioodil enne 2010. aastat olid liikmesriigid kohustatud vältima selliste meetmete rakendamist, mis seaks direktiiviga taotletava eesmärgi tõsisesse ohtu. Euroopa Kohtu hinnangul tuleb seejuures meetmeid hinnata üldiselt ning kõikehõlmavalt; üksikutele saasteallikatele antavad keskkonnalube ei saa reeglina käsitleda direktiiviga saavutatavat eesmärki ohustavate meetmetena.
Eeltoodud põhjustel leidis Euroopa Kohus, et liikmesriikide vastavatel asutustel ei olnud kohustust keelduda keskkonnaloa andmisest või seada selles loas piiranguid põhjusel, et siseriiklikke heitkoguste ülemmäärasid ületati või oli oht nende ületamiseks. Samuti märkis kohus, et üksikisikud ei saa vaidlustada keskkonnalubasid, tuginedes otseselt EL direktiivile 2001/81/EÜ.
Vt Euroopa Kohtu otsuse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt ka EL direktiivi 2001/81/EÜ teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: üldplaneeringu võib välja panna vaid valla keskuses, kui osalemisvõimalused on muus osas tagatud
Riigikohus tegi 19. mail otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-21-11, milles leidis, et ehkki planeerimisseadus kohustab korraldama üldplaneeringu avaliku väljapaneku lisaks valla või linna keskusele ka valla suuremates asulates, ei too selle nõude rikkumine veel tingimata kaasa planeeringu õigusvastasust.
Vaidluse objektiks oli Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu miljööväärtuslike alade ja rohevõrgustiku teemaplaneering, mille osas mõned kohalikud elanikud leidsid muuhulgas, et planeeringu avalikustamisel rikuti avalikkuse kaasamise nõudeid. Nimelt toimus planeeringu avalik väljapanek vaid Viimsi vallamajas, ehkki planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg 2 p 1 kohaselt oleks selle pidanud korraldama ka teistes suuremates asulates. Lisaks heitsid kaebajad ette, et planeeringuga tutvumiseks ei olnud kohaseid tingimusi, kaardimaterjal oli esitatud volditult kausta vahele panduna ja puudus võimalus võrrelda avalikustatud planeeringulahendust kehtiva üldplaneeringuga.
Riigikohus viitas varasemates lahendites võetud seisukohale, et teatud asjaoludel võib olla õiguspärane ka üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine üksnes valla keskuses, kui praktilistel kaalutlustel on raskendatud või ebamõistlik otsida mõistlikke alternatiive. Samas möönis Riigikohus, et antud asjas puudusid takistused planeeringu väljapanekuks muudes asulates ning seega on planeerimisseaduse nõudeid rikutud. Riigikohus leiab aga, et kuna avalikkuse osalemine planeeringu menetlemisel oli ulatuslik ja aktiivne, tuleb järeldada, et avalikkusel oli võimalus planeeringuga väljapanekul tutvuda ja sellele soovi korral vastuväiteid esitada. Üldplaneering oli vaidluse ajal kättesaadav ka Viimsi valla veebilehel. Väljapanekule eelnes teavitamine planeeringumaterjalidega tutvumise võimalustest nii üleriigilise levikuga kui maakonna ja valla ajalehes ning valla veebilehel, samuti saadeti kinnistuomanikele tähtkirjaga teated. Sellest kõigest lähtuvalt on Riigikohus asunud seisukohale, et tegemist ei olnud rikkumisega, mis lõppotsust mõjutaks, mistõttu planeeringu kehtestamine oli siiski õiguspärane.
KÕKi hinnangul võib Riigikohtu seisukoht sisuliselt nullida PlanS § 18 lg 2 punktis 1 sätestatud nõude planeeringumaterjalide avalikuks väljapanekuks mitte ainult valla keskuses, vaid ka muudes asulates. Veelgi enam tekitab küsimusi Riigikohtu järeldus, et avalikkuse osalemise tagatust kinnitab, et kohtuasja materjalidest ei nähtu, et osalemisvõimaluse puudumist planeeringu avaliku väljapaneku etapis oleks lisaks kaebajatele (kes vaidlustasid planeeringu tegelikult oma omandiõiguse kaitseks) väitnud teised avalikkuse esindajad. Iseenesest on võimalik, et isikud, kelleni planeeringuga seotud teave ei jõudnud, ei saanud ka menetluses osaleda ega seetõttu osalemisvõimaluse puudumisele viidata.
Vt ka Riigikohtu otsust kohtuasjas nr 3-3-1-21-11
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Kaubikute heiteid piirav määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas
31. mail avalikustati EL Teatajas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite (kaubikute) CO2 heite normid, määrus jõustus 3. juunil. Varasemalt oleme määruse andmise protsessi ja sisu kajastanud oma märtsi ja aprilli uudiskirjades. Uutele kaubikutele kehtivad reeglid on põhimõtteliselt sarnased juba uutele sõiduautodele kehtivate normide süsteemiga. Määrusega seatakse paika toodetavate kaubikute keskmine CO2-heite piirväärtus – juhul, kui toodetavate kaubikute keskmine heidete kogus seda ületab, on ettevõtted kohustatud maksma trahve. Seeläbi loodetakse anda autotööstusele initsiatiivi senisest säästlikumate ja vähem heiteid õhku paiskavate kaubikute tootmiseks.
Vt määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste tasuta jagamise kord avaldati ELT-s
17. mail avaldati EL Teatajas Euroopa Komisjoni otsus, mis on aluseks kasvuhoonegaaside saastekvootide ettevõtetele tasuta jagamiseks saastekvootidega kauplemise süsteemi kolmanda etapi ajal (alates 2013. a) ja mida kajastasime lähemalt oma eelmise kuu uudiskirjas. Otsus jõustus 6. juunil.
Vt otsuse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Riigikogu võttis vastu EL kasvuhoonegaaside saastekvootide kauplemise süsteemi muudatused
16. juunil võttis Riigikogu vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu (57 SE). Muudatustega võetakse üle mitmeid EL õiguse sätteid, mis muudavad kasvuhoonegaaside (KHG) saastekvootide kauplemise süsteemi.
Esimese suurema muudatusena viiakse välisõhu kaitse seadusesse sätted, millega liidetakse KHG saastekvootide kauplemise süsteemi alates aastast 2012 lennundussektor. Muudatuste aluseks oleva EL direktiivi 2008/101/EÜ sätted oleks tulnud Eesti õigusesse üle võtta juba 2. veebruariks 2011. Direktiivi ülevõtmisega hilinemisele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon, algatades Eesti vastu rikkumismenetluse (viimast kajastasime ka oma 2011. a aprilli ja 2010. a detsembri uudiskirjas).
Teise suurema muudatusena võetakse üle EL direktiivi 2009/29/EÜ sätted, mis on aluseks KHG saastekvootide kauplemise süsteemi kolmandale kauplemisperioodile (alates 2013. aastast). Kolmandal kauplemisperioodil saab senisest valdavamaks saastekvootide hankimine enampakkumistelt ning varasemast vähem jagatakse saastekvoote ettevõtjatele tasuta. Kuigi elektritootjad peaksid reeglina kõik oma saastekvoodid hankima enampakkumistelt, on ette nähtud erandlik võimalus jagada tasuta saastekvoote elektritootmise moderniseerimiseks. Eelnõu sisaldas ka sätteid nimetatud erandi kohaldamiseks – seletuskirja kohaselt on Eestis kokku üheksa käitist, mis erandit taotleda võiksid.
Viimasena näevad muudatused ette kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamiseks sõltumatute akrediteeritud tõendajate süsteemi loomise. Senine olukord Eestis, kus heitkoguseid on tasuta tõendanud Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused, on EL-is ainulaadne. Eelnõu seletuskirja kohaselt on riikliku sõltumatute tõendajate süsteemi loomine vajalik protsessi sõltumatuse, pädevuse ja läbipaistvuse tagamiseks.
Seoses eelpool nimetatud direktiivide ülevõtmise vajadusega on kavas muuta ka mitmeid määruseid, nt keskkonnaministri 3. veebruari 2005. a määrust nr 5 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise loa taotlusele ja kauplemisloa sisule esitatavad nõuded, kauplemisloa andmise kord ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise aruande esitamise, järelevalve ja andmete tõendamise kord“.
Vt seaduseelnõud 57 SE ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
VÄLISÕHU KAITSE
Riigikogu võttis vastu välisõhu kvaliteedi direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused
16. juunil võttis Riigikogu vastu välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) muutmise seaduse eelnõu (56 SE), mille eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta EL direktiiv 2008/50/EÜ(nn välisõhu kvaliteedi direktiiv). See direktiiv koondab ja täiendab varasemat EL välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli raamdirektiivi 96/62/EÜ ja selle kolme „tütardirektiivi“, mis puudutavad konkreetseid saasteaineid.
Vastuvõetud eelnõuga muudetakse mitmeid seaduses leiduvaid mõisteid ning definitsioone, nii nt lisatakse saastatuse kriitilise taseme mõiste, mis tähendab sellist saasteaine kogust välisõhu ruumalaühikus, mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda otsene kahjustav toime taimedele, puudele või ökosüsteemile, välja arvatud inimesele. Esmatähtsate saasteainete hulgast loetakse aga välja muud tahked osakesed peale PM 2,5 ja PM 10 osakeste (siiani olid esmatähtsateks saasteaineteks kõik tahked osakesed). Välisõhu kvaliteedi hindamiseks kasutatavate meetodite valik sõltub tulevikus teatud läviväärtustest - välisõhu kvaliteedi ülemisest ja alumisest hindamispiirist. Ühe olulisema muudatusena hakkab Keskkonnaministeerium vastuvõetud eelnõu kohaselt teostama järelevalvet Keskkonnaameti poolt koostatud piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavade suhtes. Samuti tuleb vastavad tegevuskavad vähemalt korra aastas Keskkonnaameti poolt üle vaadata. Muudatused peaks eelduslikult parandama nimetatud tegevuskavade kvaliteeti.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka mitmeid määruseid, nt keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrust nr 120 “Välisõhu saastatuse taseme määramise kord”. Eelnõu seletuskirja kohaselt täiustub eelnõu vastuvõtmisel Eesti välisõhu kvaliteedi riiklik seiresüsteemkohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas, mis võimaldab paranda välisõhu kvaliteeti.
Vt seaduseelnõu 56 SE ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus: Prantsusmaa ei taganud Euroopa hamstrile piisavat kaitset
Euroopa Kohus leidis 9. juunil kohtuasjas C‑383/09 tehtud otsuses, et Prantsusmaa rikkus 2008. aastal EL direktiivist 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiivist) tulenevat kohustust kaitsta üleliidulise tähtsusega looma – Euroopa hamstri – paljunemis- ning puhkepaiku. Prantsusmaa oli hamstrite kaitseks võtnud mitmeid meetmeid, nt loonud toetuste süsteemi hamstrite populatsioonile soodsate kultuuride kasvatamiseks teatud põllualadel, samuti lisanud täiendavaid tingimusi linnaplaneerimisprojektidele, mida hamstrite elupaikadesse teostada sooviti. Hoolimata nendes meetmetest langes hamstritega asustatud urgude arv 1160-lt vähem kui 180-le. Euroopa Kohus leidis seetõttu, et hoolimata võetud meetmetest on kaitsealuse liigi populatsioon vähenenud ning Prantsusmaa ei ole järelikult oma loodusdirektiivi artikli 12 lõikest 1(d) tulenevat kohustust täitnud.
Seekordse lahendis on Euroopa Kohus tõlgendanud liikmesriikide kohustust tagada liikide paljunemis- ja puhkepaikade kaitse puhtalt faktilisest olukorrast lähtudes. Kohus pidas vajalikuks toonitada, et kohustus võtta meetmeid paljunemis- ja puhkepaikade kahjustamise või hävitamise vastu ei tähenda mitte igasuguste meetmete võtmist, vaid need peavad olema ka tegelikku olukorda positiivselt mõjutavad.
Vt Euroopa Kohtu lahendit asjas C-383/09
VESI
Riigikogu võttis vastu veeuuringute kvaliteediga seotud eelnõu
16. juunil võttis Riigikogu vastu veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse üle võtta EL direktiiv 2009/90/EÜ, mis sätestab vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad. Muudatustega täpsustatakse varemkehtinud nõudeid veeuuringuid teostatavatele katselaboritele ning katselaborite võrdluskatseid läbiviivatele referentlaboritele. Lisaks sellele loetakse tulevikus veeuuringu objektiks olevat ka veekogu põhjasete. Eelnõu seletuskirja kohaselt on veekogu põhjasette uurimine vee kvaliteedi hindamisel oluliseks, kuna sinna akumuleeruvad paljud ohtlikud ained.
Lisaks seadusemuudatusele on Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel ka mitmete määruste eelnõud, mille eesmärgiks on samuti EL direktiivi 2009/90/EÜ teatud sätete ülevõtmine, nt keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 „Proovivõtumeetodid“.
Vt eelnõu teksti ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
MULLAKAITSE
Euroopa Komisjon: pinnase katmine ohustab ökosüsteeme
23. mail avaldas Euroopa Komisjon aruande, milles juhitakse tähelepanu pinnase katmisega kaasnevatele keskkonnaprobleemidele ning soovitatakse selle lahendamiseks kolmeastmelist lähenemisviisi. Pinnase katmiseks peetakse selle peale läbilaskmatu materjali (nt asfaldi või betooni) panemist. Aastas kaetakse niiviisi Euroopas enam kui Berliini linna suurune ala, eriti problemaatiline on olukord muuhulgas ka Põhja-Eesti piirkonnas. Pinnase katmisega kaasnevad keskkonnaprobleemid on mitmekülgsed: kuna vesi ei saa pinnasesse imenduda, tekivad varasemast lihtsamalt üleujutused, maa-alade killustamine tükeldab liikide asurkondi ning maa kaotab igaveseks toidutootmisvõime.
Euroopa Komisjoni aruandes toodud kolmeastmeline lähenemisviis probleemide lahendamiseks koosneb:
a) pinnase katmise piiramisest – seda nii ruumilise planeerimise kui ka negatiivset mõju omavate toetuste süsteemi muutmise kaudu;
b) leevendavatest meetmetest – läbilaskvate pindade kasutamise ja nn roheliste katuste abil;
c) hüvitavatest meetmetest – see võib olla nii rahaliste koormiste kui ka kaetud pinnase taastamise kujul.
Komisjon töötas mullakaitse EL tasandil reguleerimiseks juba 2006. aastal välja nn mulla raamdirektiivi ettepaneku, selle vastuvõtmine on aga mõne liikmesriigi (eelkõige Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria) vastuseisu tõttu takerdunud.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet aruande kohta
Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehekülge aruande kohta
Vt ka KÕKi 2009. a aprilli ja juuli uudiskirja uudiseid mulla raamdirektiivi kohta
Loe mullakaitse teema kohta lähemalt KÕKi kodulehelt
METSANDUS
Riigikogu otsustas ratifitseerida 2006. a rahvusvahelise troopilise puidu lepingu
Riigikogu võttis 8. juunil toimunud teisel lugemisel vastu 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse. 2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu leping on järeltulijaks varasemale samateemalisele lepingule, mis pärineb aastast 1994 (viimane on omakorda 1983. a rahvusvahelise troopilise puidu lepingu järglaseks). Hetkel kehtib veel 1994. a leping, kuna 2006. a lepinguga pole liitunud veel piisaval arvul riike. Lepingu eesmärgiks on edendada rahvusvahelist kaubandust jätkusuutlikult hallatud metsadest pärineva ja seadustele vastavalt langetatud troopilise puiduga. Samuti on lepingu eesmärgiks troopilise puidu päritolukohaks olevate metsade jätkusuutlikum haldamine. Eesmärkide täitmise nimel teeb tööd lepingu esimese versiooni alusel 1985. aastal asutatud rahvusvaheline troopilise puidu organisatsioon (ITTO).
Lepingu liikmesriike jagatakse kahte gruppi: tootjariigid ning tarbijariigid. Kuna Eestis troopilist puitu ei kasva ning seda seetõttu imporditakse, kuulub Eesti tarbijariikide hulka. Rahvusvahelise lepingu jõustumisel saaks Eesti esmakordselt ITTO liikmeks.
Vt seaduseelnõu ning sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Vt ka Rahvusvahelise troopilise puidu organisatsiooni kodulehte
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon ootab arvamusi kilekottide kasutamise vähendamise kohta
Kuni 9. augustini on kodanikel, organisatsioonidel ning avalikel asutustel võimalik esitada Euroopa Komisjonile oma arvamust ja ideid seoses kilekottide kasutamise vähendamise, biolagunevuse nõuetega ning biolagunevate toodete tarbija jaoks paremini märgatavaks tegemisega.
Euroopa Komisjon otsib võimalusi vähendada plastikust kilekottide kasutamist üle-Euroopaliste meetmetega, kuna kilekottide näol on tegemist suure jäätme- ja reostusallikaga. Samuti soovitakse saada arvamusi selle kohta, kas senised biolagunevuse nõuded EL direktiivis 94/62/EÜ (nn pakendidirektiivis) on piisavad: nimelt ei teha siiani direktiivis vahet kompostitavate (aga looduslikes tingimustes mittelagunevate) ning looduses vabalt lagunevate pakendite vahel. Samuti soovitakse saada arvamusi selle kohta, kuidas muuta biolagunevad tooted tarbija jaoks senisest nähtavamaks. Oma arvamust on võimalik avaldada järgmisel leheküljel: http://ec.europa.eu/environment/consultations/plasticbags_en.htm
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet avaliku konsultatsiooni kohta
Riigikohus: „Teeme ära 2008“ kujutab endast jäätmekäitluse alal erilisi asjaolusid
Riigikohus tegi 1. juunil kohtuasjas nr 3-3-1-6-11 otsuse, milles leidis, et Keskkonnainspektsiooni poolt OÜ-le Utileek tehtud ettekirjutus likvideerida Harku vallas asuva kampaania „Teeme ära 2008“ raames kokkukogutud jäätmete vaheladustusjaam oli õigusvastane. Keskkonnainspektsioon tegi OÜ-le Utileek ettekirjutuse, kuna vaheladustusjaamas toimuv tegevus kujutas endast jäätmete taaskasutustoimingut (selle ettevalmistamist), sellise tegevuse läbiviimiseks puudus OÜ-l Utileek aga nõutav jäätmeluba. Seega leidis Keskkonnainspektsioon, et tegemist on jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimisega, OÜ tuleb aga lugeda saastajaks jäätmeseaduse (JäätS) § 128 lg 1 tähenduses.
Riigikohus Keskkonnainspektsiooniga ei nõustunud. Riigikohus leidis oma otsuses, et jäätmete vaheladustamise koht ei vastanud küll jäätmekäitluse nõuetele ning puudusid vastavad jäätmeload, samas aga ei andnud see eriliste asjaolude tõttu alust ettekirjutuse tegemiseks. Kohus leidis, et jäätmelubade hulgas puuduvad erisätted, mis arvestaksid kodanikualgatuse kampaania "Teeme ära 2008" iseloomu ja ulatust prügi ning jäätmete kogumisel. Samas aga ei ole jäätmeseaduse sätete eesmärgipärasel tõlgendamisel põhjendatud järeldada, et OÜ Utileek oleks saastajaks JäätS § 128 lg 1 tähenduses. Samas on KÕKi hinnangul probleemne, et Riigikohus jättis välja toomata, millisest jäätmeseadusega taotletavast eesmärgist antud juhul tõlgendamisel lähtuti.
Samuti leidis kohus, et kuna kampaania käigus täidetavad ülesanded andis OÜ-le lepinguga Keskkonnaministeerium ning jäätmemajanduse korraldamine kuulub selle ministeeriumi valitsemisalasse, võis OÜ Utileek mõistlikult eeldada, et kokkulepitud tegevused on õiguspärased.
Vt kohtulahendi teksti Riigikohtu koduleheküljel
OHTLIKUD AINED
2012. a jaanuarist on keelatud kaadmiumi kasutamine ehetes, plastiktoodetes ja jootevarbades
Euroopa Komisjon võttis 20. mail vastu määruse (EL) nr 494/2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) XVII lisa kaadmiumi osas. Määruse eesmärgiks on vähendada inimeste tervisele ning veekeskkonnale kahjuliku aine ringlust Euroopa Liidus.
Muudatusega keelatakse kaadmiumi kasutamine ehetes, kuna vähki tekitav aine võib naha kaudu sattuda ka inimorganismi. Erandina lubatakse kasutada vaid ehteid, mis on turule viidud enne määruse jõustumist või on määruse jõustumise hetkeks üle 50 aasta vanad. Samuti keelatakse kaadmiumi kasutamine kõigis plasttoodetes. Kuigi suures osas plastiktoodetes oli kaadmiumi kasutamine juba varem keelatud, on hetkel veel lubatud selle kasutamine teatud polüvinüülkloriidi (PVC) toodetes. Samas lubatakse PVC-jäätmete taaskasutuselevõtu tõhustamiseks mõningate kaadmiumi vähesel määral (kuni 0,1 massiprotsenti) sisaldavate taaskasutusse võetud PVC-st valmistatud toodete kasutamist. Viimasena keelatakse kaadmiumi kasutamine ka kõvajoodisjootmise täitematerjalis (need tohivad tulevikus sisaldada vaid kuni 0,01 massiprotsenti kaadmiumi). Erandina on lubatud suurema kaadmiumisisaldusega täitematerjali kasutamine kaitse- ja lennundusvaldkonna rakendustes ja ohutuse tagamiseks.
Määrust rakendatakse alates 10. jaanuarist 2012.
Vt määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet määruse kohta
Euroopa Nõukogu kiitis heaks elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete sisaldust reguleeriva direktiivi muudatused
27. mail toimunud Euroopa Nõukogu istungil kiideti heaks EL direktiivi 2002/95/EÜ (nn RoHS-direktiivi) muudatused. RoHS-direktiiv keelab kuue ohtliku aine (sh tina, elavhõbeda ja kaadmiumi) kasutamise elektri- ja elektroonikaseadmetes. Muudatused laiendavad direktiivi kohaldamisala, keeld kohalduks nende kohaselt põhimõtteliselt kõigile elektri- ja elektroonikaseadmetele, samuti kaablitele ja varuosadele. Teatud seadmetele on nähtud ette üleminekuperiood: seire- ja juhtimisseadmetele hakkab keeld kehtima kolme, in vitro meditsiiniseadmetele viie ja tööstuslikele juhtimisseadmetele kuue aasta pärast.
Vähemalt sama oluliseks kui kohaldamisala laiendamist võib pidada ka muudatust, mis kohustab Euroopa Komisjoni keelatud ainete nimekirja perioodiliselt üle vaatama ning vajadusel muutma. See tähendab, et tulevikus võib keelatud ainete nimekiri veelgi täieneda. Heakskiidetud direktiiv näeb ette ka kriteeriumid, millest Komisjonil seejuures lähtuda tuleb.
Allikas: Euroopa Nõukogu
Vt heakskiidetud direktiivi teksti Euroopa Nõukogu kodulehel (pdf-formaadis, inglise keeles)
Vt ka Euroopa Nõukogu pressiteadet direktiivi heakskiitmise kohta (pdf-formaadis, inglise keeles)
Tõsteti kemikaali ohtlikkuse alammäärasid
Majandus- ja kommunikatsiooniminister võttis 8. juunil vastu määruse „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord“ uue redaktsiooni. Suurimaks sisuliseks muudatuseks on kemikaali ohtlikkuse alammäärade tõstmine paljude kemikaalide osas.
Kemikaali ohtlikkuse alammäär kujutab endast väärtust, millest suurema koguse ohtlike kemikaalide käitlemisel ühes käitises peetakse seda ohtlikuks ettevõtteks kemikaaliseaduse tähenduses. Ohtlikud ettevõtted on sellised, mis neis leiduvate kemikaalide tõttu kujutavad endast ohtu inimeste tervisele, keskkonnale või varale. Ohtlikud ettevõtted on käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud kemikaaliseaduse muudatuste kohaselt kohustatud enne kemikaalide käitlemist koostama ja esitama Tehnilise Järelevalve Ametile ja päästekeskusele teabelehe, riskianalüüsi ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Samuti peavad nad hiljemalt 2015. a 1. jaanuariks eelnimetatud dokumentidele tuginedes hankima Tehnilise Järelevalve Ametilt tegevusloa.
Muudatustega tõstetakse oluliselt mitmete kemikaalide ja kemikaalirühmade ohtlikkuse alammäärasid – nt mootoribensiini puhul 10 tonnilt 100le, tuleohtlike kemikaalide (R10) puhul 20 tonnilt 100le. Vastavalt määruse eelnõu seletuskirjale väheneb seeläbi ohtlikeks loetavate ettevõtete arv poole kuni kolmveerandi võrra (hetkel on Eestis umbes 520 ohtliku ettevõtet). Määrus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Vt ka määruse eelnõu teksti ja sellega seotud materjale Eelnõude infosüsteemis
KIIRGUS
1. juunil alustati EL tuumaelektrijaamade ohutuse hindamist uute kriteeriumite alusel
1. juunist kuni järgmise aasta aprillini viiakse läbi kõigi EL territooriumil asuva 143 tuumaelektrijaama ohutusvaru ümberhindamine (nn stressitestid) uute, üleliiduliste kriteeriumite alusel. Euroopa Komisjon ja tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG) leppisid vastavad kriteeriumid kokku 25. mail.
Stressitestid, mille tegemiseks andis tõuke Jaapanis Fukushima tuumajaamas toimunud õnnetus, hindavad tuumajaamade vastupidavust nii looduslikele kui inimtekkelistele hädaolukordadele (mh ka terrorirünnakutele). Eraldi käsitletakse üldisi terrorismi ning muude kuritahtlike rünnakute vastaseid ennetusmeetmeid. Test viiakse läbi kolmes osas: esmalt vastavad tuumajaamade operaatorid küsimustikule ning kirjeldavad jaama käitumist hädaolukorras, väiteid tuleb toetada tehniliste andmetega. Seejärel peavad liikmesriikide pädevad asutused kontrollima tuumajaamade kohta esitatud infot ja selle usaldusväärsust ning koostavad riiklikku aruande. Kolmanda sammuna vaadatakse riiklikud aruanded läbi Komisjoni esindaja ning ENSREGi liikmetest koosneva meeskonna poolt. Viimast sammu peetakse kõige uuenduslikumaks.
Samas ei ole selgust selles osas, mis saab tuumajaamadega, mis stressitestis „läbi kukuvad“. Üksikute jaamade osas meetmete võtmine jääb vastavalt kokkuleppele riikide ülesandeks, seega on põhimõtteliselt võimalik, et ka testi ebaedukalt läbinud tuumajaamad jätkavad tööd.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka Euroopa Komisjoni vastuseid küsimustele tuumajaamade ohutuse hindamise kohta (inglise keeles)
|
