Euroopa Komisjon avalikustas KMH direktiivi muudatuste eelnõuEuroopa Komisjon
avalikustas 26. oktoobril kauaoodatud eelnõu
EL direktiivi 2011/92/EL ehk keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi
muutmiseks. Eelnõu kohaselt täpsustataks nõudeid nii KMH sisu, otsuste
põhjendamise, avalikkuse kaasamise kui ka ekspertide kvalifikatsiooni osas,
eesmärgiga tõsta mõjude hindamise kvaliteeti. Jõustumise korral tooks KMH
direktiivi muudatused kaasa ka Eesti õigusnormide muutmise.
Keskkonnamõju hindamise regulatsioonist
Teatud tegevuste
keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb Euroopa Liidus KMH direktiivist, mis
võeti vastu 1985. aastal (vt direktiiv 85/337/EMÜ) ning mis möödunud aastal
anti kodifitseeritud kujul, st koos kõigi aastate jooksul tehtud muudatuste ja
täpsustustega uuesti välja direktiivina 2011/92/EL.
Eestis on direktiivi nõuded üle võetud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega.
Keskkonnamõju
hindamise põhinõuded nii direktiivis kui Eesti õigusnormides näevad ette, et enne
võimaliku olulise keskkonnamõjuga tegevustele (nt uue tehase või suurlauda
rajamine, maantee ehitamine, kaevanduse rajamine) loa andmist tuleb hinnata
nende tegevuste keskkonnamõju. Seda tuleb teha läbi konkreetse menetluse,
milles peab saama oma arvamust avaldada ka avalikkus. Hinnata tuleb nii
mõjusid, mis avalduvad looduskeskkonnale, kui ka mõjusid inimtervisele, varale
ja kultuuripärandile.
KMH direktiivi
kehtivas versioonis on nõuded KMH läbiviimisele sätestatud üsna üldiselt ning
Eesti siseriiklikud õigusnormid on sellega võrreldes oluliselt täpsemad ja
üksikasjalikumad.
Muudatuste põhjus
Komisjoni eelnõu
sissejuhatavas osas juhitakse tähelepanu, et KMH direktiiv võeti selle
esialgsel kujul vastu 1985. aastal ning seda ei ole 25 kohaldamisaasta jooksul
oluliselt muudetud, ehkki poliitiline, õiguslik ja tehniline kontekst on
märkimisväärselt muutunud.
2009. a viidi
Komisjoni tellimusel läbi põhjalik uuring, kuidas EL liikmesriikides seni KMH
nõudeid on täidetud ja KMH direktiivi rakendatud. Uuringu tulemusena leiti, et
keskkonnamõju hindamine on olnud kasulik instrument ning on üldiselt aidanud
keskkonda paremini kaitsta – ent et praktika on erinevates liikmesriikides
ebaühtlane ja KMH direktiivi nõuded ilmselt liiga üldised, et tagada mõjude hindamise
piisavalt head kvaliteeti.
Muudatuste sisu ning nende võimalik mõju
Eestis kehtivatele nõuetele
Muudatustega
täpsustatakse direktiivis mitmeid mõisteid ja menetlusnõudeid. Mõned olulisemad
muudatused on järgmised:
- artiklis 4
täiendatakse KMH algatamise otsustamise
(nn screening) kriteeriume ning tehakse nõutavaks eraldi põhjendatud KMH
algatamise või algatamata jätmise otsuse vormistamine ja avalikustamine, samuti
on seatud algatamise otsuse vastuvõtmisele ajaline piir (üldjuhul 3 kuud,
arvates tegevusloa taotluse esitamisest) (Eestis on otsuse tegemise nõuded juba
kehtivas regulatsioonis üsna täpselt paika pandud, ent KMH direktiivis need
seni puudusid); - artikli 5 uues
lõikes 2 seatakse täpsemad nõuded KMH
sisu paikapanekule (nn scoping) - enne hindamise läbiviimist eeldatakse selle
sisu ehk hinnatavate aspektide paikapanekut pädeva asutuse poolt (Eestis tuleb
hetkel koostada küll KMH programm, ent selle koostamise kohustus on arendajal); - artikli 5 uues
lõikes 3 seatakse KMH eksperdile
akrediteerimise nõue (Eestis peab eksperdil KMH läbiviimiseks olema vastav
litsents, mistõttu see nõue on juba täidetud); - artikli 5 lõikes
1 seatakse uued nõuded KMH aruande
sisule (KMH aruanne peab muudatuste kohaselt sisaldama rohkem ja
detailsemat infot, mh tuleks senisest konkreetsemalt hinnata mõju
kliimamuutusele ning võimalikele õnnetusjuhtumitele) – Eestis on üsna täpselt
reguleeritud, millist teavet tuleb
KMH aruandes esitada (KeHJS § 20 lg 1), ent parandused eeldaksid muudatusi ka
meie õigusnormides; - artikli 6 uues lõikes 7 sätestatakse miinimumtähtajad avalikkusega
konsulteerimiseks (miinimumperiood 30 päeva,
maksimumperiood 60 päeva, mida võib teatud juhtudel pikendada veel 30 päeva
võrra). Seni KMH direktiivist avalikkusega konsulteerimiseks konkreetseid
tähtaegu ei tulene, ent Komisjoni tellitud 2009. a uuring näitas, et EL
liikmesriikides on kasutusel väga erinevad tähtajad. Eestis kehtib nii KMH
programmi kui aruande väljapanekule hetkel miinimumtähtaeg 14 päeva, mis on
2009. a uuringu kohaselt üks lühemaid kogu Euroopa Liidus. - artikli 8 uues lõikes
2 seatakse kohustus teatud juhtudel seiremeetmete
kehtestamiseks, mis võimaldaksid jälgida, milline mõju kavandataval
tegevusel tegelikult on (ja seega hinnata, kas KMH käigus hinnati mõjusid
adekvaatselt); - täiendatakse oluliselt
EL liikmesriikide kohustust anda KMH
direktiivi rakendamisest Komisjonile aru (art 1 lg 4 ja art 12 lg 2 uued
sõnastused) – eesmärgiks on saada edaspidi täpsemat infot, kui palju ja millist
laadi projektide keskkonnamõjusid liikmesriikides on hinnatud, kui kaua
menetlused kestsid ja kui palju need üldiselt maksma läksid (infot tuleb
Komisjonile esitada iga 6 aasta tagant).
Hinnang plaanitavatele muudatustele Eesti
kontekstis
KÕKi hinnangul
on Komisjoni ettepanekud KMH direktiivi muutmiseks üldiselt positiivsed ning
võivad tõepoolest kaasa aidata sellele, et arendusprojektide keskkonnamõju oleks
kõigis EL liikmesriikides senisest selgemalt kindlaks tehtud ja sellega otsuste
tegemisel arvestataks. Mitmed plaanitavatest muudatustest meie KMH norme ei
muudaks, kuna Eestis on KMH nõuded seni olnud sätestatud oluliselt selgemalt ja
täpsemalt kui KMH direktiiv ette näeb ning mitmed Komisjoni pakutud
muudatusettepanekud on meie kehtivas regulatsioonis juba ammu rakendunud (nt
KMH eksperdi litsentseerimise nõue, KMH programmi koostamise kohustus). Mõned
Komisjoni muudatusettepanekutest on siiski sellised, mille jõustumisel tuleks
muuta ka Eesti õigusnorme.
Lisaks
täpsustustele KMH käigus hinnatavates aspektides oleksid olulisteks muudatuseks
näiteks KMH sisu paikapanek pädeva asutuse poolt ning seiremeetmete sätestamise
kohustus. Oluliseks tuleb kindlasti
pidada ka avaliku väljapaneku tähtaja pikendamist, kuna KeHJS-st tulenev senine
miinimumtähtaeg – 14 päeva – ei pruugi olla
piisav, et avalikkus (nt külakogukond, kohalikud elanikud, valitsusvälised
organisatsioonid) jõuaksid tutvuda tehniliste KMH dokumentidega, mille maht
ületab tihtipeale mitutsada lehekülge.
KMH direktiivi
muutmisega samal ajal on meie Keskkonnaministeerium algatanud KeHJS muutmise,
milles plaanitakse meie siseriiklikke, direktiivist oluliselt täpsemaid KMH
menetluse nõudeid pigem lihtsustada. Kirjutasime kavandatavatest muudatustest
pikemalt 2012. a septembrikuises
uudiskirjas. Ilmselt võib KMH direktiivi muutmise menetlus mõjutada ka seda
protsessi, kuna Komisjoni algatus näitab, et KMH kvaliteedi tagamisele tuleb senisest
suuremat tähelepanu pöörata. Diskussioon KeHJS muutmise teemal on hetkel siiski
veel pooleli ning muudatuste lõplik sisu teadmata.
Edasine protsess
Komisjoni poolt
esitatud eelnõu KMH direktiivi muutmiseks on hetkel alles Komisjoni ettepanek,
mida hakkavad edaspidi arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. Algse ajakava
kohaselt peaks direktiivi muudatuste vastuvõtmine toimuma 2014. aastal ning
nende jõustumist võib oodata 2016. aastaks.
Praeguses faasis
kogutakse Komisjoni poolt eelnõule arvamusi ka liikmesriikidelt ja
huvigruppidelt (sh valitsusvälistelt organisatsioonidelt), mistõttu võib öelda,
et eelnõu on alles diskussiooniobjektiks ning selle sisu võib veel muutuda.
Materjalid
Euroopa
Komisjoni esitatud eelnõu KMH direktiivi muutmiseks (pdf)
KMH
direktiivi kehtiv tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
Euroopa Komisjoni
veebileht KMH direktiivi muutmise protsessi kohta
Euroopa Komisjoni
26.10.12 pressiteade KMH direktiivi muutmise kohta
Keskkonnaõiguse
Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi ja Säästva Eesti Instituudi 14.11.12 seisukohad
Keskkonnaministeeriumile KMH direktiivi muudatuste osas (pdf)
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja varasemad
uudised KMH direktiivi muutmise teemal:
Avaldati uuring
keskkonnamõju hindamise praktika kohta EL liikmesriikides (august 2009)
Hinnang keskkonnamõju
hindamise mehhanismidele: süsteem on tööle hakanud, ent seda on vaja täiustada
(oktoober 2009)
Avalikud konsultatsioonid
seoses muudatustega keskkonnamõju hindamise süsteemis (juuli 2010)
Euroopa Liidu KMH süsteemi
ootab ees kergekujuline reform (juuni 2011)
|
