KESKKONNAJÄRELVALVE

Riigikogu menetleb KKI valveaega ja elektroonilisi andmekogusid puudutavaid keskkonnajärelevalve seaduse muudatusi

4. juunil võttis Riigikogu menetlusse keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise eelnõu, millega plaanitakse Keskkonnainspektsioonile (KKI) anda õigus pidada objekti kontrollimise ja õiguserikkumiste andmekogusid. Samuti antaks eelnõuga inspektoritele võimalus täita oma ülesandeid ka väljaspool tavalist tööaega (nö valveajal). Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises, kui eelnõu esitati ministeeriumide kooskõlastusringile.

Eelnõu kohaselt oleks keskkonnainspektoritel kuus kuni 250 tundi valveaega

Eelnõu esialgse versiooniga võrreldes on täpsustatud andmekogude mõisteid ning andmekogudesse kogutavate andmete valdkondi ja teemasid (kategooriaid). Näiteks peaks objekti kontrollimise andmekogu sisaldama eelnõu kohaselt ka teateid kalalaevade sadamasse saabumise kohta. Viimase ajendiks on EL Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) tulenev kohustus koguda infot kalalaevade sadamasse saabumise kohta. Täpsem andmekogudesse esitatavate andmete koosseis, säilitamise tähtaeg, väljastamise ja andmekogu pidamise kord plaanitakse siiski sätestada konkreetse andmekogu põhimääruses.

Teiseks jäeti eelnõust välja inespektorite valveaja täpsem regulatsioon, kuna see on juba ette nähtud 1. aprillist 2013. a jõustunud avaliku teenistuse seaduses. Lisaks on muudetud keskkonnainspektorite valveaja maksimaalset kestust. Kui eelnõu esialgse versiooni kohaselt oli see 350 tundi kuus, siis ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi läbimise järgselt on kestust vähendatud 250 tunnini kuus.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Uus määruse eelnõu keskkonnakomplekslubade vorminõuete kohta

Keskkonnaministeerium avalikustas 30. mail Eelnõude Infosüsteemis keskkonnaministri määruse „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm“ eelnõu. Eelnõuga määratletaks kompleksloa ja selle taotluse koosseisu kuuluvad andmed ja vormid ning loa sisu täpsustavad nõuded. Eelnõuga plaanitakse Eesti õigusesse üle võtta teatud EL direktiivi 2010/75/EL (tööstusheite direktiiv) artiklid.

Eelnõus nõutakse kompleksloa taotlemisel täiendavate dokumentide esitamist

Uue eelnõu koostamise ajendiks on tööstusheite seaduse (THS) jõustumine, millega tunnistati kehtetuks saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus ja selle alusel antud kaks keskkonnaministri (KKM) määrust: KKM määrus nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid” ja KKM määrus nr 10 „Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis”.

Kehtiva õigusega võrreldes ei plaanita täiesti uusi nõudeid kehtestada, ent kavatsetakse täpsustada kompleksloa ja selle taotluse koosseisu kuuluvaid andmeid (nt lisada kompleksloas loetletud andmetele pinnase ja põhjavee saastatuse seire nõuded). Lisaks tuleks käitajail eelnõu kohaselt kompleksloa taotlusmaterjalide hulgas esitada mõningaid uusi dokumente. Teiste seas tuleb (vastavalt THS §-le 29) lisada dokumendid, mis võimaldavad tuvastada käitise tegevuskoha kasutamise õigusliku aluse ning annavad avalikkusele kergesti mõistetava mittetehnilise ülevaate käitisest ja selle tegevusest.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

KÕKi 2013. a maikuu uudiskirja uudis uue tööstusheite seaduse kohta

Keskkonnaministri 31. mai 2013. a määrus nr 34 „Täpsustatud nõuded titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvate gaaside seire kohta“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille sisu eelnõuna kajastasime maikuu uudiskirjas.

VÄLISÕHU KAITSE

Eelnõud muudaks põletusseadmete heite piirväärtuseid senisest rangemaks

Mai lõpus avalikustas Keskkonnaministeerium kaks eelnõud, mis reguleeriksid saasteainete sisaldust suurte põletusseadmete (soojusvõimsusega üle 50 MW) ja jäätmepõletustehaste õhuheites. Muudatused on ajendatud EL direktiivi 2010/75/EL (tööstusheite direktiiv) ülevõtmise vajadusest; vastavad heite piirväärtused on kehtestatud direktiivi lisades V ja VI. Määruste aluseks on tööstusheite direktiivi Eesti õigusesse ülevõttev tööstusheite seadus, mis jõustus 1. juunil ja mida kajastasime lähemalt maikuu uudiskirjas.

Olemasolevatele põletusseadmetele hakkavad uued ja rangemad nõuded kehtima alates 2016. aastast

Suured põletusseadmed ehk põletusseadmed, mille soojusvõimsus ületab 50 MW,  on kogu ELis üheks suurimaks õhusaasteallikaks, mille saaste ületab tihti ka riigipiire. Seetõttu on nende heite piirväärtusi EL poolt reguleeritud juba 1980. a lõpust. Uute, rangemate heite piirväärtuste kohaldamine sõltuks eelnõu kohaselt sellest, kas tegemist on uute või juba olemasolevate seadmetega. Uute põletusseadmete puhul kehtiksid rangemad nõuded juba 1. juunist 2013. a. Olemasolevate põletusseadmete puhul antaks aga üleminekuaeg ning uued nõuded hakkaksid kehtima alates 1. jaanuarist 2016. a. Saasteained, millele eelnõu seab piirväärtuseid, on vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), süsinikoksiid (CO) ja tahked osakesed (PM), põlevkivikateldele on seejuures väävli osas võimalik piirväärtuste asemel kohaldada väävliärastusastmeid. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis kokku 16 suurt põletusseadet – soojuselektrijaama (SEJ). Mitmes neist on eelnõu seletuskirja kohaselt uute nõuete tõttu plaanis teha muudatusi, nt paigaldatakse neljale Eesti elektrijaama põlevkivi energiaplokile lämmastikupüüdeseadmed.

Jäätmepõletus- ja koospõletustehastes (st tehastes, kus põletatakse jäätmeid koos muu kütusega) hakkaksid teise eelnõu kohaselt alates 1. jaanuarist 2016. a samuti kehtima varasemast rangemad nõuded. Nõuded on senisest mõnevõrra erinevad, sõltudes muuhulgas sellest, kas tegemist on uute või juba olemasolevate seadmetega. Eelnõus seataks piirväärtused vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste (PM), samuti raskemetallide, dioksiinide ja furaanide heitele. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis vaid üks jäätmepõletustehas – hiljuti rajatud Iru elektrijaama jäätmepõletusplokk; koospõletustehasena käsitletaks Kunda Nordic tsemenditehast, kui selles kasutatakse kütusena jäätmeid.

Suurte põletusseadmete heite piirväärtusi sätestava määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste heite piirväärtusi sätestava määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Uute määruste eelnõud  orgaaniliste lahustite kasutajatele

Keskkonnaministeerium on avalikustanud kahe määruse eelnõud, mis puudutavad orgaaniliste lahustite kasutamist. Uute määruste andmine on tingitud tööstusheite seaduse (THS) jõustumisest, millest kirjutasime pikemalt eelmise kuu uudiskirjas.

Orgaanilistest lahustitest lendub kergesti kahjulikke aineid, mis võivad koosmõjus päikesevalguse ja lämmastikoksiididega tekitada mh inimtervisele ohtliku osooni kõrgeid kontsentratsioone. Selliseid lahusteid kasutatakse nt jalatsitööstuses, farmaatsiatööstuses, erinevat laadi pindade töötlemisel, autoremonditöökodades, keemilises puhastuses, trükitööstuses jne. Orgaaniliste lahustite kasutajad peavad jälgima lahustite kasutamise mahtu ning järgima lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heite piirväärtusi või koostama kava nende heite vähendamiseks.

Loakohustuseta orgaaniliste lahustite kasutajad peavad edaspidi end registreerima, et riigil oleks neist ülevaade

Esimene uus eelnõu sätestab orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise teate vormi ja registreerimistõendi vormi. See on mõeldud ettevõtetele, kelle tegevuste maht või tekkiv LOÜ-de heitkogus on nii väike, et neil ei ole kohustust taotleda keskkonnakompleksluba ega välisõhu saasteluba (peamiselt väikesed keemilised puhastused). Senikehtinud õiguses sellist registreerimiskohustust ei olnud, THS-s reguleerib seda § 134. Registreerimiskohustuse eesmärgiks on anda riigile ülevaade orgaanilisi lahusteid kasutavatest käitistest ja vajadusel kontrollida nende tegevuse nõuetele vastavust.

Teise eelnõuga kehtestataks LOÜ-de heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamise nõuded ja rakendamise juhised. Ka senikehtinud õiguses olid selliste kavade koostamise kohustus ja nõuded olemas (vt KKM 2004. a määruse nr 114 lisa 15 ja 16), uue määrusega nõuetes olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud.

Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise teate vorm ja registreerimistõendi vorm (eelnõu)

Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamise nõuded ja rakendamise juhised (eelnõu)

VESI

Riigikogu võttis vastu veeseaduse muudatused veekaitse ja üleujutusohu riskide hindamise nõuete osas

12. juunil võttis Riigikogu vastu veeseaduse muudatused, millega plaanitakse täpsustada ja muuta veekaitsenõudeid ning võtta Eesti õigusesse korrektselt üle EL direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta ja EL direktiiv 91/676/EMÜ (nitraadidirektiiv). Eelnõu sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2012. novembrikuu uudiskirja uudises ning 2013. a märtsikuu uudiskirja uudises.

Lämmastiku ja fosfori piirnormide seadmine looduslikele rohumaadele on jätkuvalt vastuoluliseks küsimuseks

Eelnõu menetlemisel Riigikogus tehti sellesse mitmeid sõnastuslikke täpsustusi, ent ka paar sisulist muudatust. Ühe muudatusena on muudetud „kuja“ mõistet, et vältida olukorda, mille tagajärjel tuleks viimase 10 aasta jooksul paigaldatud kütusemahutid (hetkel nõuetekohased) ümber ehitada, kuna need ei oleks olnud kooskõlas eelnõus sätestatuga. Muudatusettepaneku põhjenduste kohaselt nõuab kehtiv õigus kuja ehk kütusemahutite ja kanalisatsiooniehitiste vähima kauguse ettenägemist üksnes tsiviilhoonest (nt elamu, ravi-, haridus-, spordihoone), ent mitte näiteks tootmishoonest. Esialgse eelnõu kohaselt oleks aga olnud nõutud kanalisatsiooniehitiste ja naftasaaduste hoidmisehitiste vähima kauguse ettenägemine mistahes hoonest.

Teise muudatusena kaotati piirang, mille kohaselt ei tohiks lämmastiku ja fosfori piirnormi (170 kg lämmastikku/ha ja 25 kg fosforit/ha aastas) ületada karjatamisel tekkiva sõnniku mõjul lisaks haritavale maale ka looduslikul rohumaal. Muudatusettepaneku taga on eelnõu seletuskirja kohaselt lihaveisekasvatajate jt loomakasvatajate surve, kes pidasid piirangut ebaproportsionaalselt koormavaks. Samas tuuakse aga välja, et eelnõu algataja (Keskkonnaministeerium) oli muudatustele vastu, kuna loomade talvisel väljaspidamisel tekivad talvituspaikadesse suured sõnnikukontsentratsioonid, mis on lume sulades olulisteks punktreostusallikateks. Seetõttu plaanib ministeerium jätkata sel teemal osapooltega konsulteerimist.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

Muutusid nõuded veeproovide võtmiseks

31. mail jõustusid muudatused keskkonnaministri 2002. a määruses nr 30, milles on sätestatud veeuuringute käigus mereveest, pinnaveest, põhjaveest, reo- ja heitveest ning reoveesettest proovide võtmise meetodid.

Osad muudatused puudutavad otseselt proovide võtmise nõudeid, nt lisatakse kaks uut proovivõtumeetodit, samuti sätestatakse, kui sügavalt tuleb võtta pinnaveeproovi jõevees (üldjuhul 25 cm) jm. Samuti sätestatakse määrusega ühtne proovivõtu protokolli vorm.

Lisaks on määrusesse läbivalt lisatud viide rahvusvahelistele (ISO) standarditele, mille järgimisel loetakse nõuded täidetuks. Standardi järgimine ei ole otseselt kohustuslik, ent kui standardeid ei ole järgitud, tuleb proovivõtu dokumentatsioonis tõendada, et proovi võtmise meetod oli jälgitav ja selle tõendatus tagatud.

Määruse nr 30 muudatused Riigi Teatajas

Määruse nr 30 terviktekst Riigi Teatajas

MEREKAITSE

Uus EL direktiiv peab tagama avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutuse

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu on kiitnud heaks direktiivi eelnõu, mis hakkab reguleerima avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutust. Kajastasime eelnõu esitamist Komisjoni poolt (algselt küll EL määruse, mitte direktiivi eelnõuna) 2011. a novembrikuises uudiskirjas ning parlamendi ja EL nõukogu mitteametlikku kokkulepet direktiivi osas käesoleva aasta märtsis.

Komisjon tegi ettepaneku EL nõuete kehtestamiseks pärast Deepwater Horizon õnnetust Mehhiko lahes 2010. a aprillis, kuivõrd ka EL liikmesriikide vetes on hulgaliselt nafta- ja gaasiplatvorme. Nafta- ja gaasifirmadel tuleb uute nõuete kohaselt tõendada oma võimekust võimalike õnnetusjuhtumite korral tekkiva kahju eest vastutada, samuti tuleb neil enne tegevuse alustamist koostada ohuaruanded ning õnnetusjuhtumitele reageerimise kavad.

Direktiiv jõustub 20 päeva möödumisel selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks aega kaks aastat.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)

Vastuvõetud direktiivi eelnõu tekst (pdf, ingl k)

JÄÄTMED

Euroopa Komisjon ootab seisukohti jäätmekäitluse eesmärkide kohta

Euroopa Komisjon on avanud avaliku konsultatsiooni, et koguda seisukohti, kas ELi jäätmealastes õigusaktides tuleks muuta jäätmete ringlussevõtu ja korduvkasutamise eesmärke, ning kuidas seda teha.

ELi kehtivate normide kohaselt tuleks 2020. aastaks 50% olme- ja majapidamisjäätmetest ning 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest võtta ringlusse või korduvkasutada. Komisjoni hinnangul on tänu neile eesmärkidele olukord juba tunduvalt parem ning majanduslik surve jäätmekäitluse tõhustumiseks on suurenenud. Samas uurib Komisjon, kas kehtivaid eesmärke tuleks veelgi rangemaks muuta (ning kas seejuures tuleks arvestada iga liikmesriigi eripära), või kehtestada uued eesmärgid, mis aitaksid jäätmeteket vältida või seada erinevaid sihte eri jäätmevoogude, materjalide või toodete lõikes.

Avaliku konsultatsiooni näol on tegemist osaga erinevate EL jäätmealaste nõuete ülevaatusest, mis on juba vastavates õigusnormides 2014. aastaks ette nähtud. Konsultatsiooni raames saavad kõik huvilised seisukohti esitada kuni 10. septembrini 2013. a.

Konsultatsiooni veebileht (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade koos taustamaterjalidega

Jäätmeseaduse § 131 muutmise seadus

Riigi Teatajas avalikustatud JääTS § 131 muudatused on seotud suletud prügilate korrastamise tähtaja pikendamisega 2015. a 31. detsembrini, muudatuste ajendite kohta saate täpsemalt lugeda KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjast.

OHTLIKUD AINED

EL-s piirati mesilaste kaitseks ajutiselt kolme neonikotinoid-pestitsiidi kasutamine

Euroopa Komisjon võttis 24. mail vastu määruse, millega piiratakse kolme neonikotinoid-pestitsiidi (klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam) kasutamist, sest nende pestitsiidide kohta on leitud, et need kahjustavad Euroopa meemesilaspopulatsioone. Eelnõu kohaselt on keelatud nende taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete müük selliste taimede ja teraviljade osas, mis tõmbavad ligi mesilasi ja tolmeldajaid.

Piirang jõustub 1. detsembril 2013 ja see vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta jooksul.

Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni rakendusmääruse tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

KIIRGUS

EL Nõukogu kiitis heaks uue kiirguse raamdirektiivi eelnõu osas saavutatud kokkuleppe

4. juunil kiitis EL Nõukogu heaks kokkuleppe uue EL kiirguse raamdirektiivi eelnõu osas. Eelnõuga plaanitakse kehtestada põhilised ohutusnormid, mille eesmärgiks on inimeste ja looduse kaitse ioniseeriva kiirguse eest.

Kiirguse raamdirektiiv ühendab viis varasemat kiirgusohutust reguleerivat direktiivi

Uus eelnõu põhineb aastatepikkusel rahvusvahelistel kiirgusekaitse uuringutel ning sellega plaanitakse hõlmata mitmed valdkonnad – nii meditsiin, tööstus kui jäätmekäitlus, aga ka kiirguskaitsealane haridus, koolitused ja informeerimine. Raamdirektiiv ühendab ja muudab viit EL direktiivi:

1)      direktiiv 96/29/Euratom (Euratomi põhiliste ohutusnormide direktiiv);

2)      direktiiv 97/43/Euratom, (meditsiinidirektiiv);

3)      direktiiv 90/641/Euratom (välistöötajate direktiiv);

4)      direktiiv 89/618/Euratom (avaliku teabe direktiiv);

5)      direktiiv 2003/122/Euratom (kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiiv).

Eelnõusse plaanitakse lisaks direktiivide ühendamisele teha mitmeid sisulisi täpsustusi ja muudatusi. Näiteks plaanitakse eelnõuga lõimida üldisesse kiirguskaitse süsteemi loodulikud kiirgusallikad (nt radoon), kosmoselennu meeskonna kokkupuude kosmilise kiirgusega ning ehitusmaterjalidest pärinevast gammakiirgusest tulenevat väliskiiritus. Uue regulatsiooniga kaitstaks erinevalt praegusest keskkonda laiemalt (st ei piirduta üksnes inimesi mõjutava kiirgusega). Samuti plaanitakse hakata järgima rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uut kiirgusdooside arvutamise metoodikat, mis põhineb kõige värskematel teadmistel kiiritusohtude kohta.

Järgmise sammuna tuleb oodata ära Euroopa Parlamendi ametlik arvamus eelnõule, mille järgneb uue EL direktiivi ametlik vastuvõtmine EL Nõukogus. Viimast on plaanitud teha hiljemalt 2013. a oktoobris.

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

EL direktiivi eelnõuga muudetaks tuumaohutuse direktiivi

13. juunil avalikustas Euroopa Komisjon EL direktiivi eelnõu, millega plaanitakse muuta kehtivat tuumaohutuse alast EL direktiivi 2009/71/EURATOM ning sätestada ranged ohutusnõuded äärmuslike loodusnähtuste tagajärjel tekkivate õnnetuste ärahoidmiseks ja ohjamiseks. Eelnõu ajendiks oli 2011. a õnnetus Fukushima tuumaelektrijaamas. Õnnetuse järel palusid ELi riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Komisjonil koos Euroopa tuumaohutuse reguleerivate asutuste rühmaga (ENSREG) viia läbi tegutsevate tuumajaamade vastupidavushindamine ja vaadata läbi ELi tuumaohutusalased õigusaktid. Euroopa tuumaelektrijaamade vastupidavustestide tulemusi kajastasime KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.

Eelnõu kohaselt muudetaks tuumaelektrijaamade ohutushindamised regulaarseteks

Eelnõuga plaanitakse sätestada kogu ELi hõlmavad ohutuseesmärgid, et oluliselt vähendada tuumaelektrijaamadega seotud riske ning kaitsta inimesi ja keskkonda. Eelnõuga soovitakse suurendada läbipaistvust tuumaohutuse küsimustes, anda riiklikele reguleerivatele asutustele suuremad volitused tuumaohutuse pidevaks täiustamiseks ning hakata läbi viima korralisi ohutusalaseid hindamisi. Lisaks tuleks riikide pädevatel asutustel ja tuumajaama käitajatel eelnõu kohaselt välja töötada avalikustatav strateegia, milles määrataks kindlaks, kuidas teavitatakse avalikkust õnnetusest ja ka tuumajaama tavapärasest tööst.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 243 "Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist" muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatustega võeti üle EL direktiiv 2011/70/Euratom. Muudatuste praktiline mõju Eesti jaoks on väike, kuna seletuskirja kohaselt ei ole seni radioaktiivseid jäätmeid Eestisse ega Eestist välja veetud. 

KALANDUS

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid uue kalandusreformi osas põhimõttelisele kokkuleppele

31. mail jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu uue ühise kalanduspoliitika eelnõu küsimustes põhimõttelisele kokkuleppele. Ühise kalanduspoliitika algatus pärineb 1970. aastast, mil Euroopa Ühenduse kuus asutajaliiget otsustasid luua ühise kalandusturu. Poliitikat on mitu korda muudetud – viimane suur reform tehti 2002. aastal. Hetkel peaasjalikult ülepüügi lõpetamisele ja kalanduse jätkusuutlikuks muutmisele keskenduva reformikava teemal on toimunud mitmed läbirääkimised. Viimased neist olid seotud nelja põhiteemaga: maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk, saagi vette tagasi laskmise keelustamine, piirkonnapõhine haldamine ja laevastiku püügivõimsuse reguleerimine. Reformi ajendeid ja sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2011. a juulikuu uudiskirja uudises.

Kavandatava reformi eesmärk on luua tingimused merekeskkonna seisundi paranemiseks, tuua kalavarud tagasi jätkusuutlikule tasemele, kasutades kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel teadusuuringutel põhinevat lähenemisviisi, toetada jätkusuutlikku majanduskasvu kalandussektoris, luua töövõimalusi rannikualadel ja tagada ELi kodanike pidev varustatus tervisliku kalaga. Uus kavandatav poliitika puudutab jätkusuutliku kalanduse taastamist saagi vette tagasi laskmise (soovimatute kalade üle parda heitmise) keelamise kaudu, püügivõimsuse reguleerimist ja püügivõimaluste määramine teaduslike nõuannete põhjal, rahvusvahelist vastutust, väikesemahulise kalapüügi toetamist.

Uus kalanduspoliitika plaanitakse jõustada 1. jaanuarist 2014. a, kui EL Nõukogu ja Euroopa Parlament on eelnõu ametlikult vastu võtnud.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni kalandusreformi teemaline veebileht (ingl k)

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

JAHINDUS

Uued jahindust puudutavad määrused Riigi Teatajas

1. juunil avaldati Riigi Teatajas mitu uut jahinduse teemalist määrust, mis olid peaasjalikult ajendatud  uue jahiseaduse vastuvõtmisest ning täpsustavad sellest tulenevaid nõudeid (loe uue jahiseaduse kohta lähemalt KÕKi 2013. a maikuu uudiskirja uudisest).

Vastu võeti järgmised määrused:

1)      Keskkonnaministri (KKM) määrus nr 27  „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“, milles loetletakse seiratavad andmed  (nt bioproovide andmed) ning reeglid nende kogumiseks, seiret korraldab ja andmeid analüüsib Keskkonnaagentuur. Seni kehtinud õigusega võrreldes on tehtud mitmeid sisulisi täpsustusi (nt seireandmete osas).

2)      KKM määrus nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“, millega määratakse lisaks jahipidamise korralduse alustele (nt kütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse- ja soovahekorra otsustamine) jahiloa kehtivuse aeg ja hind uluki liikide kaupa. Seni kehtinud õigusega võrreldes on tehtud mitmeid sisulisi muudatusi (nt jahiloa hindade osas).

3)      KKM määrus nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“, millega asendatakse seni kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse tasu jahipidamisõiguse tasuga, ent sarnaselt varasema õigusega kogutakse tasu jätkuvalt jahimeestelt. Jahipidamisõiguse tasu on loodusvarade kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning kasutatakse keskkonnatasude seaduse kohaselt jahiulukiasurkondade seisundi parandamiseks.

4)      KKM määrus nr 31 „Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise kord“, mida seni kehtinud õigusega võrreldes on täpsustatud (nt registreerimise taotluse menetlemise reeglite osas). Kui varem oli vastav määrus kehtestatud jahiseaduse alusel, siis nüüdsest looduskaitseseaduse alusel.

5)      Vabariigi Valitsuse määrus nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“, milles tehakse seni kehtinud õigusega võrreldes peaasjalikult sõnastuslikke ja struktuurilisi täpsustusi.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee