KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Andmekaitse Inspektsioon: Keskkonnateavet saab salastada üksnes siis, kui see on seaduse järgi kohustuslik
Õhtuleht
soovis 2021. aasta septembris Keskkonnaametilt kõikide loodusobjektide kaitse planeerimise
komisjoni ja liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni
koosolekute protokolle. Keskkonnaamet
keeldus,
põhjendades, et lisaks tundlikule informatsioonile kaitsealuste liikide ning
nende elupaikade või kasvukohtade kohta sisaldavad need protokollid ka informatsiooni
õigustloovate aktide eelnõude või dokumendi kavandite kohta enne otsuste
tegemist.
AKI selgitas, et Keskkonnaameti kaitse
planeerimise komisjoni ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni
koosolekute protokollid on keskkonnateave, millele kohalduvad lisaks Arhusi konventsioon
ja keskkonnainfo direktiiv.
Õhtuleht vaidlustas Keskkonnaameti keeldumise Andmekaitse Inspektsioonis
(AKI). AKI selgitas 29. novembri 2021 vaideotsuses, et dokumendi kavandi või
õigustloovate aktide eelnõude kohta käiva teabe tunnistamine ei ole avaliku
teabe seaduse järgi kohustuslik, vaid on teabevaldaja kaalutlusotsus. AKI
leidis, et kuna Keskkonnaametilt küsitud protokollid sisaldavad keskkonnateavet,
siis saavad sellele kehtestatavad juurdepääsupiirangud tulla vaid teabevaldaja
kohustusest teabele juurdepääsu piirata ehk avaliku teabe seaduse § 35
esimesest lõikest tulenevad juurdepääsupiirangud ja sama seaduse teist lõiget
keskkonnateabe puhul kasutada ei saa. AKI selgitas, et Keskkonnaameti kaitse
planeerimise komisjoni ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni
koosolekute protokollid on keskkonnateave, millele kohalduvad lisaks Arhusi konventsioon
ja keskkonnainfo direktiiv.
Arvestades avalikkuse üha suurenevat huvi keskkonnateemade vastu (mida
näitab ka oluliselt suurenenud vaiete osakaal ja ilmselt kõiki puudutavad
muutuvad keskkonnamõjud), soovitas AKI Keskkonnaametil üle vaadata kogu oma
ülejäänud keskkonnateavet puudutava teabe avalikustamise praktika ning avalikkusega
suhtlemise ja selgituste jagamise korralduse.
Keskkonnaameti
vastus teabenõudele
Õhtulehe
artikkel
Palju kriitikat saanud ehituskeeluvööndi vähendamise eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi
Kirjutasime eelmises
uudiskirjas Riigikogu liikmete Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar
ja Andres Metsoja algatatud looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste
muutmise eelnõust, millega sooviti kardinaalselt lõdvendada või kaotada ehituskeeluvööndit
puudutavad piirangud, mis praegu kehtivad ranna ja kalda kaitseks, samuti
veekogude avaliku juurdepääsu kaitseks. Eelnõu kohaselt oli plaanis ka
kitsendada igaüheõigust, võimaldades katkestada kallasraja.
Eelnõud sai avalikkuselt ja keskkonnaühendustelt tulist kriitikat ning
algatati ka avalik
pöördumine eelnõu tagasilükkamiseks, mis kogus lühikese aja jooksul üle
9000 hääle. 26. jaanuari riigikogu istungil lükati eelnõu esimesel lugemisel
maha. Eelnõu tagasilükkamist pooldas 49 saadikut ning vastu hääletas 16.
Eelnõu
dokumendid
KESKKONNAVASTUTUS
Euroopa Komisjon soovib keskkonnakuritegude eest karistusi karmistada
15. detsembril 2021 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada
rangemad karistused keskkonnakuritegude eest ja laiendada ELi
keskkonnakuritegude direktiivi (direktiiv 2008/99/EÜ) uutele valdkondadele nagu ebaseaduslik puiduäri.
Muu hulgas soovitakse kehtestada teatud kuritegude eest kuni 10-aastast
vanglakaristust või ka rahalist karistust kuni 5% ettevõtte ülemaailmsest
käibest. Euroopa Komisjon leiab, et praeguse keskkonnakuritegude direktiivi
alusel määratavad karistused ei ole õigusrikkujatele piisavalt mõjusad.
Komisjon selgitas samuti, et keskkonnakuriteod ei ole kannatanuteta kuriteod –
lisaks ökosüsteemidele kannatab ka inimeste tervis. Peale karistusmäärade
täiendamise kavatseb Euroopa Komisjon edendada ka rahvusvahelist koostööd ja liikmesriikide
ametnike väljaõpet, et kuritegude uurimist ja kriminaalmenetlust tõhusamaks
muuta.
Euractive’i
uudis (ingl k)
RUUMILINE PLANEERIMINE
Planeerimisseadust ajakohastati
Seadusemuudatuse eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja
hoida kokku ressursse. Ühe uuendusena nähakse ette keskse planeeringute
andmekogu loomine. Lisaks viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla
haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses
dokumente kätte toimetada ja avalikke arutelusid pidada elektrooniliselt.
Planeerimisseaduse muudatus jõustus 13. jaanuaril.
Seaduseelnõu
menetluse dokumendid
KLIIMAMUUTUS
Eesti kinnitas läbirääkimiste lähteseisukohad EL kliimapaketi "Eesmärk 55" osas
Eesti ei nõustu nii mõnegi Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mis puudutab näiteks
Eestile seatud süsiniku sidumise eesmärki ning CO2 kaubanduse süsteemi
praegusel kujul jätkamist.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) kiitis 24. jaanuaril
koos komisjoni täiendustega heaks valitsuse seisukohad EL "Eesmärk
55" kliimapaketile, millega Eesti läheb Brüsselisse läbirääkimistele.
Eesti ei nõustu nii mõnegi Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mis puudutab näiteks
Eestile seatud süsiniku sidumise eesmärki ning CO2 kaubanduse süsteemi
praegusel kujul jätkamist.
Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaregulatsiooni ettepanek
"Eesmärk 55" on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks
vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55
protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is
kliimaneutraalsus. Kliimaneutraalsuse eesmärk kui ka
2030. a vahe-eesmärk on kinnitatud mullu juulis jõustunud Euroopa
kliimamäärusega (EL) 2021/1119. Seatud eesmärkide elluviimiseks on välja
töötatud mahukas eelnõude pakett, mis koosneb 13 seadusandlikust algatusest (vt ülevaadet Euroopa
Nõukogu teemalehelt).
Kirjutasime paketist lähemalt ka septembrikuu
uudiskirjas. Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused
Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa
Parlament.
Eeldatavasti
kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku
leppimiseks paar aastat.
Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga seada Eestile eesmärk siduda aastal 2030
2,5 Mt CO2 ekvivalenti, kuna see eeldaks raiemahu vähendamist, mis
mõjutaks negatiivselt metsandussektori konkurentsivõimet. Sotsiaaldemokraatlik
erakond kui ka Eesti keskkonnaühendused
peavad komisjoni pakutavat süsiniku sidumise eesmärki aga teostatavaks.
Riigikogu keskkonnakomisjon on analüüsides leidnud, et selle eesmärgi
saavutamine on Eestile jõukohane, eeldades raiemahtude vähendamist minimaalselt
ligi kümnendiku võrra (9,5 miljoni tihumeetri peale). Sotsiaaldemokraadid
juhtisid tähelepanu, et arvestades, et ligi pool Eesti metsast põletatakse täna
energiaks, on see eesmärk saavutatav väga väikeste mõjudega puidutööstusele. Ka
keskkonnaühendused leiavad, et sektori konkurentsivõime ei ole kinni
kliimapoliitilistes kitsendustes, vaid võimetuses kasvatada lisandväärtust
puiduühiku kohta; selle probleemi lahendamiseks ei ole asjakohane teha keskkonnaalaseid
järeleandmisi. Nagu on
märkinud Euroopa kontrollikoda, on tasuta kvootide jagamise tõttu tööstussektori heite
vähenemine EL-is niigi aeglustunud ning seetõttu ei peaks keskkonnaühenduse ELF sõnul Eesti riik toetama
erinevaid nõkse tasuta kvootide arvu suurendamiseks.
Samuti tahab Eesti praegust oksjonisüsteemil baseeruvast CO2 kaubanduse
süsteemi ajakohastada selliselt, et see võimaldaks paremini era- ja
äritarbijatel oma kulutusi prognoosida. Meedias
on kõneainet pakkunud ka Eesti toetusavaldus tasuta kvootide jagamise jätkumisele kuni aastani
2035
ning Eesti ettepanek suurendada puhvrit, mis tagaks ettevõtetele saamata jäänud
tasuta ühikud. Eeltoodu oleks soodne ennekõike põlevkivitööstusele. Keskkonnaühenduse
Eestimaa Looduse Fond hinnangul on tasuta kvootide jagamine aga vastuolus
põhimõttega „saastaja maksab”, mis on üks EL-i aluspõhimõtteid. Nagu on
märkinud Euroopa kontrollikoda, on tasuta kvootide jagamise tõttu tööstussektori heite
vähenemine EL-is niigi aeglustunud ning seetõttu ei peaks keskkonnaühenduse sõnul Eesti riik toetama
erinevaid nõkse tasuta kvootide arvu suurendamiseks. Ka riigikogu
keskkonnakomisjon ei pidanud põhjendatuks lisatasuta ühikute taotlemist. Lisaks
nähtub meediakajastusest, et Eesti toetab küll energiatarbimise vähendamise
eesmärki, kuid ELAKi sõnul pole energiasäästu kohustuste pea kahekordne tõus
2024. aastast realistlikult täidetav.
Eesti edastab nüüd oma kinnitatud ettepanekud Brüsselisse, ent see ei
ole viimane kord kui riigikogu Eesmärk 55 paketti arutab. Kuna Euroopa
Komisjoni esitatud pakett on alles liikmesriikide vahel arutamisjärgus ning
üksmeelele tuleb jõuda ka Euroopa Parlamendiga, võib ettepanekutesse tulla rida
muudatusi ning ka Eestil tuleb oma seisukohti vastavalt täiendada või muuta.
Riigikogu
uudis
Keskkonnaühenduste
pöördumine
Euroopa Komisjon kiitis heaks uued kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised
Euroopa Komisjon kiitis 21. detsembril heaks uued kliima-,
keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised. Suunised
võetakse ametlikult vastu 2022. aasta jaanuaris ja neid hakatakse kohaldama
kohe
kõigi otsuste suhtes, mille komisjon pärast nende vastuvõtmist teeb.
Liikmesriigid peavad viima olemasolevad kavad uute eeskirjadega kooskõlla 2024.
aastaks. Suunistes on esitatud tingimused, mille alusel võib riigiabi, mida
liikmesriigid annavad kliima, keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas, pidada
ühtse turuga kokkusobivaks, ning kriteeriumid, mida komisjon kohaldab, et
hinnata nendes valdkondades liikmesriikide antavat toetust.
Riigiabi on riigi vahenditest või muudest
avalikest vahenditest antav abi või rahaliselt hinnatav soodustus, mis 1) on
selektiivse iseloomuga (s.o soodustab teatud ettevõtjate tegevust või teatud
kauba tootmist); 2) kahjustab või võib kahjustada konkurentsi; 3) mõjutab või
võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Üldjuhul tuleb riigiabi andmiseks
küsida luba Euroopa Komisjonilt. Riigiabi andmist reguleerib konkurentsiseadus (§ 30
jj).
Uutes suunistes püütakse katta arvukad
rohekokkuleppe jaoks olulised valdkonnad. Näiteks käsitletakse uute või ajakohastatud osadena ressursitõhususele
ja ringmajandusele antavat abi; ning elurikkuse ja keskkonnakahju heastamise
kulude abi. Lisaks sisaldavad suunised eraldi osi abi stimuleerivate
investeeringute kohta juhtalgatuste valdkondades, nagu hoonete
energiatõhusus ning puhas transport. Suuniste eesmärk on ka lihtsustada
taastuvenergiakogukondade ja VKEde kui rohelisele majandusele ülemineku
eestvedajate osalust.
Muuhulgas on suunistesse lisatud punkt, mille kohaselt peavad
liikmesriikide pädevad asutused tagama, et üksikisikutel ja organisatsioonidel
on võimalus vaidlustada riigiabi või nende andmise tingimusi siseriiklikes
kohtutes, kui on alust arvata, et need on vastuolus EL keskkonnaõiguse
normidega (p 11).
Samuti on eesmärk kehtestada
kaitsemeetmed tagamaks, et abi suunatakse tõepoolest sinna, kus seda on vaja
kliima- ja keskkonnakaitse parandamiseks, et abi piirdub keskkonnaeesmärkide
saavutamiseks vajalikuga ning ei moonuta konkurentsi ega ühtse turu
terviklikkust. Sellega seoses parandatakse suunistega näiteks huvirühmade osalemist suurte
abimeetmete väljatöötamises, kus liikmesriigid peavad konsulteerima huvirühmadega nende põhijoonte
osas. Muuhulgas on suunistesse lisatud punkt, mille kohaselt peavad
liikmesriikide pädevad asutused tagama, et üksikisikutel ja organisatsioonidel
on võimalus vaidlustada riigiabi või nende andmise tingimusi siseriiklikes
kohtutes, kui on alust arvata, et need on vastuolus EL keskkonnaõiguse
normidega (p 11).
Euroopa
Komisjoni pressiteade
Kliima-,
keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised
VÄLISÕHU KAITSE
EL on uuendamas õhukvaliteedi õigusnorme
Euroopa Komisjon algatas
23. septembril Euroopa Liidu õhukvaliteeti puudutava regulatsiooni uuendamiseks
avaliku konsultatsiooni. Õhukvaliteedi direktiividega on kehtestatud
õhukvaliteedi piirväärtused, mille abil soovitakse hoida elanikkonna tervist ja
vähendada õhusaaste negatiivset keskkonnamõju. Euroopa Komisjon kaalub ELis
kehtivate piirnormide karmistamist tulenevalt Maailma Terviseorganisatsiooni
(WHO) uuendatud õhukvaliteedi juhistest. WHO juhised ei ole õiguslikult
siduvad, aga riikidel on võimalik need kohustuslikuks teha, kehtestades need
oma riigi õigusaktidega, lisaks on võimalik neid kehtestada ELi-üleselt. Samuti
kaalub EL õhukvaliteedi parandamise kavade nõuete täpsustamist, sest senisel kujul
pole kavade rakendamine liikmesriikides olnud piisavalt tõhus. Peale selle
kaalutakse sanktsioonide kehtestamist olukorras, kus õhukvaliteet ületab norme.
Varasemalt on Euroopa Kohus menetlenud liikmesriikide rikkumisi
saasteainete lubatud normide ületamise ja tõhusate meetmete võtmata jätmise osas.
KÕK kirjutas 2021.
aasta märtsi uudiskirjas, kuidas Euroopa Kohus leidis, et Suurbritannia
rikkus nendes aspektides ELi välisõhudirektiivi
(direktiiv 2008/50/EÜ).
Eesti
toetab ELi õigusruumi kaasajastamist vastavalt uusimatele teadusandmetele,
sh Maailma Tervisorganisatsiooni juhises pakutud uusi
piirväärtuseid kuuele õhusaasteainele. Piirväärtuste saavutamine on Eestis
tõenäoline, kuna Eesti õhukvaliteet on üsna hea. Samuti aitab õhukvaliteedi
parandamine kaasa kliimamuutuste leevendamisele, sest suur osa õhusaastet tuleb
transpordist ja tööstusest, mille heidet on vaja vähendada ka kliimamuutustega
võitlemise käigus.
KÕK: iga isik saab tuginedes õigusele
tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23) nõuda, et haldusorgan
teda puudutavaid keskkonnaotsuseid tehes juhinduks piirväärtustest, mida
peetakse parimast kaasaegsete teaduslike
allikate kohaselt inimese tervise ja heaolu tasemele vajalikeks (nt eelmainitud
WHO standarditest).
KÕK juhib tähelepanu, et olenemata sellest, kas saasteainete lubatud piirväärtusi
on jõutud siseriiklikes õigusaktides juba uuendada, saab iga isik tuginedes õigusele
tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23) nõuda, et haldusorgan
teda puudutavaid keskkonnaotsuseid tehes juhinduks piirväärtustest, mida
peetakse parimast kaasaegsete teaduslike
allikate kohaselt inimese tervise ja heaolu tasemele vajalikeks (nt eelmainitud
WHO standarditest).
Maailma Terviseorganisatsiooni
uued õhukvaliteedi juhised
Vabariigi
Valitsuse 16.12.2021 istungi kommenteeritud päevakord
LOODUSKAITSE
Õiguskantsler leidis, et kaldaastangut puudutav looduskaitseseaduse säte on õigusselgusetu
Õiguskantsler analüüsis riigikogu keskkonnakomisjoni ja
Keskkonnaministeeriumi palvel veekaitsevööndi sätteid ja leidis
14. jaanuaril, et need on kooskõlas põhiseadusega, välja arvatud looduskaitseseaduse
(LKS) § 35 lg 5. Selles sättes on öeldud, et üle viie meetri kõrgusel ja Eesti
topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200
meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd,
veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast
alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
Segadust tekitab, mis tähendus on LKS § 35 lg-l 5 ehk kas
sellest lähtudes muutub veekaitsevööndi asukoht või ulatus. Õiguskantsler
leidis, et õigusselgusetus, mis kaasneb LKS § 35 lg-s 5 sätestatuga, on
vastuolus põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ning põhjustab praktikas probleeme ja
inimeste pahameelt. Seetõttu palus õiguskantsler riigikogul analüüsida LKS § 35
lg-s 5 sätestatut koostoimes veeseaduse ja looduskaitseseaduse veekaitsevööndit
puudutavate normidega ning sõnastada enda seisukoht selge õigusnormina.
Õiguskantsleri
seisukoht
VESI
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid veemajanduskavade uuendamiseks
Keskkonnaministeerium on vaatamas üle veemajanduskava ja
meetmeprogrammi ning ootab nüüd 2022.-2027. aastaks ajakohastatud dokumentide
eelnõude kohta ettepanekuid. Veemajanduskava on vee kaitse ja
kasutamise strateegia, mille abil säilitada veekogumite hea seisund ning
saavutada mitte heas seisundis veekogumite hea seisund. Veemajanduskavades on
esitatud pinnavee-, rannikumere- ja põhjaveekogumite seisundi ülevaade,
peamised vete seisundit ohustavad tegurid ning veekogumite seisundi eesmärgid
aastaks 2027. Eesmärkide saavutamiseks on koostatud iga veekogumi koormust
arvesse võttev meetmeprogramm.
Ettepanekud oodatud nii dokumendis esitatud üldise teabe kui ka
meetmeprogrammis planeeritud meetmete kohta, nagu näiteks kalade läbipääsu
tagamine jõel asuval paisul. Veemajanduskavade ja meetmeprogrammi tegevuste
kohta saavad kõik huvilised ettepanekuid või vastuväiteid esitada 30. juunini.
Seda saab teha Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
Keskkonnaministeeriumi sõnul on kohalike omavalitsuste ülesanne näiteks
sademevee käitluse korraldamine ning reoveekohtkäitluse ning ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni eeskirja kehtestamine ja täitmine. Paisutajate meetmeteks on
kaladele rändetingimuste parandamine kas kalapääsu rajamise või paisutuse
likvideerimisega. Maaomanikel, kelle maa piirneb mitteheas seisundis veekogumiga, tuleb
teha veekeskkonda säästvaid eesvoolude hoiutöid, likvideerida koprapaise, täita
looduskaitseseaduses ja veeseaduses kehtestatud veekaitsevööndi nõudeid ning
koristada veekogudest jäätmeid. Kohtades, kus veekogumite valgla mittehea
seisundi üheks põhjuseks on põllumajandusest pärinevad toitained ja
taimekaitsevahendid, peavad põllumajandustootjad rakendama keskkonnasäästlikke
praktikaid: näiteks kasutama taimekaitsevahendeid keskkonnahoidlikult, tõhustama
väetamistehnoloogiat ning ajakohastama loomapidamisehitisi.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
MAAPÕU
Algatati Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine
Rahandusministeeriumi
andmetel algatas Vabariigi Valitsus 23.12.2021 Harju maakonnaplaneeringu
maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Planeeringu koostamist ja mõjuhindamist korraldab Rahandusministeerium. Teemaplaneeringuga
soovitakse määrata Harjumaal perspektiivsed alad maavarade uuringuteks ja
kaevandamiseks. Planeering hõlmab kogu Harju maakonda koos linnadega.
Kui teemaplaneeringuga määratakse teatud ala perspektiivseks uuringu-
või kaevandamisalaks, võib see tähendada seda, et kohalike omavalitsuste ja elanike
võimalused kaevandamisele vastu vaielda muutuvad senisest ahtamaks. Eraisikud ja mitmed kohalikud omavalitsused, sh Tallinna Linnavalitsus,
olid esitanud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamise kavatsuse kohta vastuväiteid
juba 2021. aasta viimastel kuudel. Rahandusministeerium vastas nendele 9.
detsembril 2021, samast vastusest on leitav ka algsete vastuväidete koondtabel.
Huvitatud isikud (maavarade teemaplaneeringu vastu huvi tundvad
inimesed ja keskkonnaorganisatsioonid) saavad paluda Rahandusministeeriumil end
menetlusse kaasata, et saada edaspidi teateid menetluse kohta ja dokumente
arvamuse avaldamiseks.
Rahandusministeeriumi
kiri maavarade teemaplaneeringu algatamise kohta
Rahandusministeeriumi
vastused maavarade teemaplaneeringu algatamise kavatsuse kohta esitatud vastuväidetele
METSANDUS
Avalikustati metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu
Eelnõu
kohaselt on metsade kasutamise seisukohast MAK2030 eesmärk liikuda metsade
ühtlase kasutuse poole
–
raiemahu ülempiiriks plaanitakse 9-11 miljonit
tihumeetrit aastas ning majandatavate metsade osakaalu sihttasemena on märgitud 74-75%.Aprillis tööd alustanud metsanduse arengukava koostamise juhtkogu
avalikustas 8. detsembril metsanduse selle kümnendi arengukava (MAK2030) eelnõu. Eelnõu on koostanud
Keskkonnaministeerium etapiviisiliselt juhtkogu tagasiside põhjal. Eelnõu
kohaselt on metsade kasutamise seisukohast MAK2030 eesmärk liikuda metsade
ühtlase kasutuse poole
–
raiemahu ülempiiriks plaanitakse 9-11 miljonit
tihumeetrit aastas ning majandatavate metsade osakaalu sihttasemena on märgitud 74-75%. Seadusandlikud ettepanekud tehakse, kui on
valminud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ning eelnõu on vastavalt täiendatud.
Praeguseks on KSH programm Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud ning
välja on kuulutatud KSH aruande hange. KSH aruande avalikustamine on kavas
septembris ning MAK2030 lõplik kinnitamine Riigikogus peaks toimuma veel selle
aasta lõpus.
Keskkonnaministeeriumi sõnul on võrreldes eelmiste arengukavadega
selgemini välja toodud kliimamuutustega seonduvad ohud ning liikide arvukuse
vähenemise ja võimaliku kao riskid. Samuti on arengukavale lisatud mõõdikud ehk
konkreetsed numbrilised eesmärgid selleks kümnendiks, mis peaksid võimaldama
hinnata metsanduse kestlikkust. Kliimamuutuste ja elurikkusega seoses on
näiteks kolm mõõdikut: 1) paranenud või soodsas seisundis loodusdirektiivi
metsaelupaikade ja metsaliikide arv; 2) halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse
hinnatud majandusmetsade pindala (ha/a); 3) turbe- ja valikraiete pindala osakaal
uuendusraiete pindalast (%). Pressikonverentsi
käigus toonitati ka uue arengukava olulise punktina looduslike pühapaikade kaitsmise
ja kaardistamise vajadust.
Keskkonnaühenduste hinnangul on senised raiemahud
ning MAK2030 eelnõus välja pakutud raiemaht seni
kaasa toonud ning tooksid ka tulevikus kaasa peaaegu kõigi ökosüsteemi teenuste
ja funktsioonide halvenemise. Seetõttu ei ole plaanitav raiemaht nende sõnul kooskõlas säästva
arengu õiguslike kohustustega.
Keskkonnaühendustelt on MAK2030 kavand saanud tugevat kriitikat. 37
keskkonnaorganisatsiooni ühises
kirjas on märgitud, et MAK2030 kavandi praegusel kujul vastuvõtmine oleks
vastuolus Eesti riigi õiguslike kohustustega, viidates eelkõige põhiseadusele ja säästva arengu seadusele.
Näiteks
on valitsus kohustatud SäAS-st tulenevalt määratlema metsa „kriitilise“ ning
„kasutatava“ varu (SäAS § 5 lg 1, 3, 4), millest esimene kujutab endast väikseimat
suurust, mis „tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitserežiimide
täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise“, arvestades
seejuures ettevaatuspõhimõttega. Keskkonnaühenduste hinnangul on senised raiemahud
ning MAK2030 eelnõus välja pakutud raiemaht (keskmiselt 10 mln m3 aastas) seni
kaasa toonud ning tooksid ka tulevikus kaasa peaaegu kõigi ökosüsteemi teenuste
ja funktsioonide halvenemise. Seetõttu ei ole plaanitav raiemaht nende sõnul kooskõlas säästva
arengu õiguslike kohustustega.
37 keskkonnaühenduse pöördumises on lisaks juhtiud tähelepanu, et 2021. aastal
koostatud KSH programm ei anna mingeid lähtekohti erinevate alternatiivsete
lahenduste kaalumiseks, ehkki KeHJS kohaselt tuleb
KSH aruandes alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid hinnata (KeHJS §
40 lg 2). Kokkuvõttes tehakse kriitilises pöördumises ettepanek 1) töötada välja
erinevad võrreldavad ja säästlikud metsanduse arengustsenaariumid, mille
keskkonnamõju hinnataks KSH raames - see eeldab muuhulgas KSH programmi olulist
täiendamist;
2)
piirata koheselt oluliselt raiet riigimetsas kuni säästlikku metsakasutust
soosiva MAK2030 vastuvõtmiseni.
MAK2030 arengukava kavand seisuga
8.12.2021
KeM
pressiteade
37
keskkonnaühenduse pöördumine
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Kaarel Relve ERRis: looduskaitseseadus ei kaitse randu vaid looduse pärast
KÕKi jurist Kaarel Relve kirjutas ERRi arvamusportaalis looduskaitse
seaduse muutmise eelnõust, millega muuhulgas kaotataks sisuliselt praegu
veekogude randades ja kallastel kehtiv ehituskeeluvöönd.
Loe
lähemalt
EKO: Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks
Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või
peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich,
Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek
sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.
Loe
lähemalt
Ühendused: Eesti Euroopa Liidu kliimapaketi seisukohtades vajavad tugevdamist eeskätt kvoodikaubandus ja metsandus
7. detsembril valmistasid Riigikogu majanduskomisjon ja
keskkonnakomisjon ühisistungil ette arvamuse andmist Euroopa Liidu kliimapaketi
“Eesmärk 55” Eesti seisukohtade kohta Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjonile. Keskkonnaühendused nendivad komisjonidele istungi eel saadetud
kirjas, et novembri lõpus avaldatud Eesti seisukohtades kliimapaketile napib
nõudlikkust. Eeskätt juhitakse tähelepanu võimalustele heitkoguste ühikutega
kauplemise süsteemis ning raiemahtude vähendamisega seoses.
Loe
lähemalt
|
