ÜLDOLULIST
Koalitsioonilepe ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027
Eesti
Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid 10.
aprillil 2023 koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks
2023–2027. Koalitsioonileppele kirjutasid alla kõigi nimetatud erakondade
parlamendisaadikud ning leppes fikseeritud eesmärgid võttis valitsus aluseks
oma nelja-aastase tegevusprogrammi kokkupanemisel.
Koalitsioonileppe
kohaselt on valitsusel plaanis läbi viia rohereform avaliku-, era- ja kolmanda
sektori koostöös, et muuta Eesti majandusmudel kliimaneutraalseks ja
kestlikuks. Samuti kavatseb valitsus seada suunad Eesti ringmajanduse arenguks,
suurendada põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali
ringlussevõttu. Valitsus plaanib välja töötada digiprügi ja IT-sektori
keskkonnajalajälje vähendamise programmi ning kaardistada terviklik
rohevõrgustik üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke,
kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Lisaks soovib valitsus võtta vastu
metsanduse arengukava ja parandada metsandusandmete kvaliteeti, et senisest
täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit.
18. mail 2023
kinnitas Vabariigi Valitsus tegevusprogrammi aastateks 2023–2027.
Keskkonnaõigust enim puudutavate tegevustena kavatseb valitsus lähiaastatel:
-
võtta
vastu kliimaseaduse, mis loob õiguskindluse ja investeerimiskindluse
kliimaeesmärkide saavutamiseks. Selle eesmärk on tagada ettenähtavus ja
õiguskindlus Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ja 2050. aasta
kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
-
suurendada
teavitustegevusi ja kaasamist keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks,
ühisosa leidmiseks ning temaatilise arutelukultuuri parandamiseks.
-
digitaliseerida
jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Samuti plaanitakse
tõhustada pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist ning seada
müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäär.
-
hoida
asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud
elukeskkonda. Samuti on plaanis katsetada riigimetsa hoidmist ja majandamist
kogukonnametsana ning püsimetsana kõrgendatud avaliku huviga aladel.
-
maksustada
metsa- ja põllumaade raadamist.
-
panustada
kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja
linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja
keskkonnajalajälge.
Koalitsioonilepe
Infot
tegevusprogrammis käsitletud algatuste kohta leiab ka Rohereeglite blogist.
Uuendati Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava
11. mail
võeti vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ uuendatud
tegevuskava. Tegevuskava koondab strateegias "Eesti 2035" kirjeldatud
aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja
arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades.
Tegevuskava kiidetakse iga-aastaselt heaks Vabariigi Valitsuse poolt.
Tegevuskava
on jagatud viide temaatilisse kimpu, kus iga temaatilise kimbu juures on esile
toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud.
Iga tegevuse juures on nimetatud eestvedajad ja kaasvastutajad, kes
kõige enam selle tegevuse elluviimisesse panustavad. Keskkonnaga seonduvad
eelkõige peatükid „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“.
Strateegia
„Eesti 2035“ tegevuskava (uuendatud 11. mail 2023)
Valmis avatud valitsemise teekaart
Avatud valitsemise eksperdirühm on koostanud avatud valitsemise teekaardi,
mis annab suuna, kuidas parandada kaasavat otsustamist ja korrastada
koostööviise avalike asjade ajamisel ministeeriumides, rakendusasutustes ja
omavalitsustes. Teekaart on ühelt poolt mõeldud riigiasutustele ja kohalikele
omavalitsustele, kes kavandavad ja korraldavad koostööd, teiselt poolt ka
vabakonnale ootuste seadmiseks.
Kõigi ettepanekute juurde lisati mõõdikud, mille abil hinnata ettepanekute elluviimist, ning paljude juurde on toodud juba olemasolevaid eeskujulikke näiteid elust enesest.
Teekaardi koostamise alguses viidi läbi mitmekülgne uuring, millega
tuvastati hulk probleeme praegustes kaasamisprotsessides. Probleemide lahendamiseks
sõnastas ekspertrühm 30 ettepanekut. Enamikku neist saab rakendada ilma, et
oleks vaja suurendada halduskoormust, muuta õigusakte või ümber struktureerida
riigiasutusi.
Avatud valitsemise teekaart
Vaata ka avatud valitsemise partnerluse kohta Riigikantselei
kodulehel
Õiguskantsler juhtis ettekandes tähelepanu probleemidele seoses ranna ja kalda kaitsega, ehituskeeluvööndi vähendamisega ja metsandusega
Õiguskantsler
pidas 18. mail ettekande Riigikogu XV koosseisu
keskkonnakomisjonile, juhtides tähelepanu mõnele küsimusele, millele on
õiguskantslerilt vastust palutud.
Ranna ja
kaldaga seotud piirangute osas viitas õiguskantsler muredele õigusnormide ja
halduspraktika lahknevuses ehituskeeluvööndi, veekaitsevööndi ja üleujutusala
laiuse määramisel ja arvutamisel.
Õiguskantsler: Kui muudel põhjustel
planeeringut vaja ei ole, siis võiks ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks ette näha ka vähem koormava menetluse
Ranna ja
kalda ehituskeeluvööndit lubab kehtiv õigus vähendada üksnes planeeringuga,
kuid õiguskantsleri hinnangul võib see menetlus paljudel juhtudel olla
põhjendamatult koormav. Õiguskantsler leiab, et kui muudel põhjustel
planeeringut vaja ei ole, siis võiks ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks ette näha ka vähem koormava menetluse avalikkuse osalust
halvendamata. Näiteks võiks korraldada projekteerimistingimuste menetluse
avatud menetluse põhimõtetel või näha selleks ette sootuks eraldi menetluse.
Õiguskantsler: Metsaseaduse § 23’1 ei sobi kehtivasse õigusesse,
kuna
see piirab oluliselt KOV-i planeerimisautonoomiat.Metsandusega
seoses juhtis õiguskantsler tähelepanu, et talle saadetud avaldustest nähtub,
et senisest suuremat õiguslikku selgust vajab näiteks asustusüksuse lähedal
asuvate riigimetsade (nn kodumetsa) majandamise infovahetus kohaliku
kogukonnaga. Samuti leiab õiguskantsler, et kehtivasse õigussüsteemi ei sobi
väga mitmel põhjusel metsaseaduse § 23’1, mis puudutab planeeringuga metsa
majandamisele piirangute seadmist asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,
tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks jmt. Eelkõige kuna
see piirab oluliselt kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiat, andes
metsaomanikule liiga avara vetoõiguse avalikust huvist lähtuvate objektiivsete
eesmärkide saavutamiseks.
Õiguskantsleri ettekanne
KESKKONNAVASTUTUS
Euroopa Parlament tahab keelustada rohepesu ja eksitavad roheväited roheväidete direktiiviga
Algatuse eesmärgiks on pakkuda tarbijatele kindlustunnet, et “rohelise” märgisega tooteid ostes oleks tegu keskkonnasõbraliku tootega. Euroopa rohelises kokkuleppes võttis komisjon
kohustuse lahendada valede keskkonnaväidete esitamise probleem, tagades, et
ostjad saavad usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet, mis
võimaldab neil teha kestlikumaid otsuseid ja vähendada nn rohepesu ohtu.
Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku töötada välja roheväidete direktiiv, millega soovitakse
parandada olukorda, kus toodetele ja teenustele lisatakse kontrollimatuid
väiteid ja märgiseid, mis jätavad tootest, teenusest või ettevõttest rohelise
mulje. Roheväidete
direktiivi ettepanek täiendab keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise kohta
lex specialis’ena kehtivaid ELi
tarbijakaitse-eeskirju.
11.05.2023 kiitis Parlamendi täiskogu suure
häälteenamusega (544 poolt, 18 vastu ja 17 erapooletut) heaks
läbirääkimispositsiooni direktiivi asjus. Euroopa Liidu Nõukogu võttis oma
läbirääkimisvolitused vastu 3. mail. See tähendab, et parlamendi ja
liikmesriikide vahelised läbirääkimised direktiivi lõpliku sisu ja sõnastuse
üle võivad peagi alata.
Euractiv artikkel (ingl k)
Euroopa Parlamendi pressiteade
Euroopa Parlament hääletas ökotsiidi kriminaliseerimise poolt
29. märtsil hääletas Euroopa Parlamendi õiguskomisjon ühehäälselt selle
poolt, et uue keskkonnakuritegude direktiiviga saaks ökotsiidist kuritegu
terves Euroopa Liidus. Parlamendi ettepanek ökotsiidi definitsiooni kohta
järgib peaaegu täielikult ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu ekspertrühma
definitsiooni, millest kirjutasime 2021. aasta septembri uudiskirjas. Ökotsiid = ebaseaduslikud või hoolimatud teod, mis on toime pandud teadmisega, et need teod toovad olulise tõenäosusega kaasa tõsise ning kas ulatusliku või pikaajalise kahju keskkonnale.Parlamendi ettepaneku kohaselt tuleks ökotsiidi defineerida kui „unlawful or wanton acts committed with
knowledge that there is a substantial likelihood of severe and either
widespread or long-term damage to the environment being caused by these acts”.
Eesti keeles võiks see tähendada ebaseaduslikke või hoolimatuid tegusid, mis on
toime pandud teadmisega, et need teod toovad olulise tõenäosusega kaasa tõsise
ning kas ulatusliku või pikaajalise kahju keskkonnale.
Ökotsiid hõlmaks nii tahtlikke kui
kergemeelsusest või hooletusest toime pandud tegusid.
Parlamendi ettepaneku kohaselt hõlmaks ökotsiid nii tahtlikke kui
kergemeelsusest või hooletusest toime pandud tegusid. Ebaseaduslikud teod
tähendavad ettepaneku järgi ka selliseid tegusid, mille toimepanemiseks oli
küll nõutud ametlik luba olemas, kuid kui see luba oli saadud pettusega või
muidu ebaseaduslikult.
Üleskutse ökotsiidi kriminaliseerimiseks tegid Euroopa kodanikud juba 2013.
aastal, kui kutsuti ellu rahvaalgatus „End of Ecocide in Europe“ ehk „Lõpetame
ökotsiidi Euroopas“. Selle kohta saab lähemalt lugeda 2013. aasta aprillikuu uudiskirjast. Tänaseks on
sellest algatusest kasvanud välja üleilmne liikumine „End Ecocide on
Earth“, mille eesmärk on lisada ökotsiid rahvusvahelise
kriminaalkohtu Rooma statuuti viienda kuriteona. Praegu saab rahvusvaheline
kriminaalkohus mõista kohut nelja kuriteo üle: genotsiid, inimsusevastased
kuriteod, sõjakuriteod ja agressioon.
Ettepaneku uue direktiivi kehtestamiseks tegi Euroopa komisjon 2021.
aastal. Uus direktiiv on plaanitud asendama praegu kehtivat direktiivi
2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. Enne direktiivi
jõustumist peab see läbima läbirääkimised Euroopa komisjoni ja liikmesriikide
esindajatega. Kui Parlamendi ettepanek muutmatul kujul vastu võetakse, peavad
kõik liikmesriigid kehtestama ökotsiidi kui kuriteokoosseisu enda
karistusõiguses. Ökotsiidi on Euroopa Liidus juba kriminaliseerinud Prantsusmaa
ning liidu kandidaatriikide hulgas Ukraina ja Moldova.
Uue direktiivi eelnõu koos Euroopa Parlamendi ettepanekutega
OpinioJurise artikkel (ingl k)
Euractivi artikkel (ingl k)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19.
november 2008,
keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Kohus selgitas ehituslubade keskkonnamõju hindamist (C-575/21)
Euroopa Kohus
tegi 25. mail eelotsuse (C-575/21), milles muuhulgas selgitas keskkonnamõju
hindamise läbiviimist üksikprojektide ehituslubadele, mis on osa laiematest
linnaarendusprojektidest. Viini halduskohtu esitatud eelotsusetaotluse
küsimused puudutasid keskkonnamõju hindamise direktiivi (2011/92/EL) sätete
kohaldatavust.
Euroopa Kohus: Projekti otsest ja kaudset mõju
KMH direktiivi artiklis 3 nimetatud teguritele ja nende vastastikmõjule tuleks
tervenisti uurida enne loa andmist.
Euroopa Kohus
rõhutas otsuses oma varasemat seisukohta, et projekti otsest ja kaudset mõju
KMH direktiivi artiklis 3 nimetatud teguritele ja nende vastastikmõjule tuleks
tervenisti uurida enne loa andmist. Seda seetõttu, et pädev asutus võtaks
otsustamisel arvesse keskkonnale avaldatavat mõju kogu tehnilise kavandamise ja
otsustamise võimalikult varajases etapis, kusjuures reostuse või saaste
tekkimist tuleb pigem takistada nende tekkekohas, kui võidelda nende
tagajärgede hilisema kõrvaldamise eest (vt nt C-526/16, p 75). Eeltoodule
tuginedes asus kohus seisukohale, et KMH direktiivi tuleb tõlgendada nii, et
sellega on vastuolus, kui enne nõutud keskkonnamõju hindamise läbiviimist või selle
ajal või enne juhtumipõhist keskkonnale avaldatava mõju uurimist, mille eesmärk
on teha kindlaks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik, antakse ehitusluba
üksikprojektidele, mis on osa laiematest linnaarendusprojektidest.
Euroopa Kohtu otsus C-575/21
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: detailplaneeringu muutmisega ei tohi tagantjärele seadustada ebaseaduslikku ehitist (3-20-2247)
Tallinnas Vana-Umboja tn 3 kinnistule ehitas omanik ehitusprojektis ja
detailplaneeringus lubatust suurema elumaja. Tallinna linnavalitsus
aktsepteeris omaniku esitatud muudatusprojekti, millega lubati ehitada
detailplaneeringus ette nähtust oluliselt suurem hoone. Seejärel tunnistas
Tallinna linnavolikogu detailplaneeringu selle kinnistu osas kehtetuks, mille
tagajärjel jäi kinnistu ehitusõigust reguleerima leebemate piirangutega
üldplaneering. Kinnistu naabrid vaidlustasid otsuse halduskohtus.
Juba detailplaneeringut kehtetuks tunnistades peab
haldusorgan hindama võimalust, et selle järel suurendatakse hoone lubatud
mahtu, ja kaaluma naabrite õiguste riivet.
Kolleegium selgitas, et PlanS § 140 lg 1 punkti 2 alusel detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus, mida langetades tuleb arvestada
naabrite huviga detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes, sest detailplaneering
kaitseb ka nende õiguseid. Juba detailplaneeringut kehtetuks tunnistades peab
haldusorgan hindama võimalust, et selle järel suurendatakse hoone lubatud
mahtu, ja kaaluma naabrite õiguste riivet. Samuti tuleb arvesse võtta kehtetuks
tunnistamise eesmärki, mis peab olema legitiimne.
Kui kinnistu omanik soovib ehitada lubatust
suuremat hoonet, ei tohi detailplaneeringut kergekäeliselt kehtetuks
tunnistada.
Riigikohus märkis samuti, et kui kinnistu omanik soovib ehitada lubatust
suuremat hoonet, ei tohi detailplaneeringut kergekäeliselt kehtetuks
tunnistada. PlanS § 140 lg 1 punkt 2 ei võimalda tunnistada detailplaneeringut
kehtetuks selleks, et tagantjärele seadustada hoonet, mille ehitamisel on
oluliselt rikutud ehitusõigust. Sätte eesmärk on hoopis anda paindlikkust
tulevase ehitustegevuse ümberkujundamisel.
Detailplaneeringut kehtetuks tunnistades peab kohalik omavalitsus andma
võrdselt kaalu nii kinnistu omaniku kui naabrite huvidele. Riigikohtu hinnangul
käitus Tallinna linn valesti, kui pani naabritele kohustuse üksikasjalikult
põhjendada, kuidas lubatust suurem hoone nende õiguseid riivab, samas kui
kinnisasja omanik võis üldsõnaliselt tõdeda, et detailplaneering ei vasta tema
vajadustele.
Riigikohtu otsus 3-20-2247
KLIIMAMUUTUS
EL kliimapaketi „Eesmärk 55“ õigusaktid on nüüd kokku lepitud
Märtsi lõpus leppisid Euroopa Liidu
energeetikaministrid kokku maakasutuse ja metsanduse (ehk LULUCFi) ning
transpordi, põllumajanduse, väikesemahulise energiatootmise, tööstuse ja
jäätmesektori uued kliimaeesmärgid. Kuu aega hiljem otsustas Euroopa Liidu nõukogu
suurendada heitkogustega kauplemise süsteemi kliimaeesmärki ja laiendada
süsteemi meretranspordile, hoonete kütmisele ja maanteetranspordile. Nende
otsustega on Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ elluviimiseks vajalikud
õigusaktid vastu võetud ning neid tuleb hakata liikmesriikides rakendama.
Otsuste kohaselt peab Eesti 2030. aastal siduma
ligi 2,5 miljonit tonni süsinikku. Selleks peame me oma metsandust ja
maakasutust oluliselt muutma, sest 2021. aastal oli Eesti LULUCF sektor hoopis
süsiniku heitja ja paiskas atmosfääri ligi 3 miljonit tonni kasvuhoonegaase.
Alates 2025. aastast asutakse sujuvalt rakendama süsiniku piirimeedet, millega tuleb hakata maksma tasu Euroopa Liitu imporditud toodetelt, mida ei ole toodetud Euroopa Liiduga võrreldavate kliimanõuete järgi.
Järk-järgult hõlmatakse olemasolevasse
heitkogustega kauplemise süsteemi kogu meretransport ning laevandusettevõtted
peavad hakkama ostma süsinikuturult endale nn süsinikukvoote. 2027. aastal
käivitub eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem hoonete kütmisele,
teetranspordile ja väikesemahulisele tööstusele. Süsteemi eesmärk on
kulutõhusalt vähendada süsinikuheidet nendes sektoris, mille dekarboniseerimine
on seni olnud vaevaline.
„Eesmärk 55“ paketi puhul tuleb silmas pidada, et
selles seatud üldine siht – vähendada aastaks 2030 Euroopa Liidu süsinikuheidet 55% võrra
võrreldes 1990. aasta tasemega – ei ole kooskõlas
Pariisi leppe eesmärgiga hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires. 1,5 kraadi
eesmärgi poole pürgimiseks peaks liit vähendama oma heidet 2030. aastaks vähemalt 65% võrra.
Arvestades Euroopa Liidu ajalooliselt väga suurt süsinikuheidet, peaks liit
vähendama oma heidet veel palju kiiremini, et jätta teistele riikidele alles
võimalikult õiglane osa maailma süsinikueelarvest.
Eelmise
aasta jaanuarikuu uudiskirjast saad lugeda
Eesti seisukohtade kohta kliimapaketi läbirääkimistel. 2021. aasta septembris andsime ülevaate paketi sisust ja keskkonnaühenduste ettepanekutest paketi parandamiseks.
Keskkonnaministeeriumi uudis
Euroopa Liidu nõukogu uudis (1)
Euroopa Liidu nõukogu uudis (2)
Jõupingutuste jagamise määruse sektorite eesmärke puudutav
määrus
Süsiniku piirimeetme loomise määrus
Rahvusvaheline Kohus hakkab määratlema riikide kohustusi Maa kliimasüsteemi kaitsmiseks
ÜRO
peaassamblee võttis märtsi lõpus vastu olulise resolutsiooni (A/77/L.58),
millega taotleb Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvat arvamust, milles kohus
määratleks riikidel lasuvad rahvusvahelisest õigusest tulenevad kohustused Maa
kliimasüsteemi kaitsel. ÜRO küsib ka, millised on võimalikud õiguslikud
tagajärjed riikidele, kes on põhjustanud kliimasüsteemile ja sellega seotud
keskkonnale olulist kahju. ÜRO palub kohtul selgitada riikide vastutus
olukorras, kus nad ei ole võtnud kliima kaitseks piisavaid meetmeid.
Et
Pariisi lepe ei sea osalisriikidele otseseid õiguslikke kohustusi leppe
eesmärkide täitmiseks, loodetakse, et vajalikke jõustamismehhanisme suudavad
siiski pakkuda inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO mereõiguse konventsiooni
sätted.
ÜRO
resolutsiooni on juba aastaid tagant tõuganud Vanuatu ja Vaikse ookeani saareriikide noored.
Kuigi 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppega lubasid pea kõik maailma riigid
teha jõupingutusi, et globaalne temperatuuritõus ei ületaks ohtlikku 1,5 kraadi
piiri, nähtub valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) ekspertide
viimasest raportist, et see piir saab tõenäoliselt ületatud juba 2030–2035
aastatel, kui riigid ei võta drastilisi meetmeid just käesoleval kümnendil. Et
Pariisi lepe ei sea osalisriikidele otseseid õiguslikke kohustusi leppe
eesmärkide täitmiseks, loodetakse, et vajalikke jõustamismehhanisme suudavad
siiski pakkuda inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO mereõiguse konventsiooni
sätted. ÜRO taotlus keskendubki suures osas inimõiguste kaitse kohustustele ja
põlvkondadevahelise õigluse printsiibile, millele pole seni jätkuvalt piisavalt
tähelepanu pööratud. Kuigi Rahvusvahelise Kohtu hinnang pole õiguslikult siduv,
on sel tugev õiguslik ja moraalne kaal, ning see annab olulise suunise ÜRO
peaassambleele, riikidele ja kohtutele üle kogu maailma.
Rahvusvahelise
Kohtu hinnangut on oodata kahe aasta pärast. Kohus andis riikidele ja
organisatsioonidele seisukohtade esitamiseks aega 20. oktoobrini ning
seisukohtadele vastamiseks 22. jaanuarini 2024. Aprillis avalikustas Columbia
ülikooli kliimaõiguse osakond Sabin Center põhjaliku raporti, milles selgitab lähemalt
Rahvusvahelise Kohtu pädevust ning annab ülevaate olulisematest rahvusvahelise
kliimaõiguse aspektidest, mida riigid saavad abiks võtta oma vastuste
kujundamisel.
ÜRO üldkogu taotlusega seotud materjalid (ingl
k)
Euractiv artikkel (ingl k)
Columbia ülikooli Sabin Center’i raport (ingl
k)
Õiguskantsler pidas Riigikogus ettekande kliimaseadusest
19. aprillil pidas õiguskantsler Riigikogus
ettekande kliimaseadusest ning vastas saadikute küsimustele. Varem
avalikustatud kirjalikku ettekannet kajastasime märtsikuu uudiskirjas.
Õiguskantsler: Iga
kuuga, mil Eesti õiguses pole seatud selgeid kohustusi keskkonnaeesmärkide
saavutamiseks, suureneb võimalus, et isikutel tekib riigi vastu hüvitisnõue.
Õiguskantsler tõi korduvalt paralleeli
koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud meetmetega, mille puhul oli
oluline otsustusruum delegeeritud valitsusele, ning rõhutas, et kliimamuutuste
pidurdamise olulisemad jooned tuleb siiski sätestada seaduses piisavalt
üksikasjalikult. Samuti rõhutas ta, et kliimamuutuste leevendamiseks vajalikke
seadusemuudatusi oleks otstarbekam ja tõhusam menetleda eraldiseisvalt, mitte
kobareelnõuna. Saadikute küsimustele vastates jaatas ta võimalust, et iga
kuuga, mil Eesti õiguses pole seatud selgeid kohustusi keskkonnaeesmärkide
saavutamiseks, suureneb võimalus, et isikutel tekib riigi vastu hüvitisnõue.
Lisaks mainis ta vajadust tegeleda kliimamuutuste leevendamise kõrval ka
elurikkuse ja keskkonna hoidmisega laiemalt.
Ettekande järel kõnelesid kõigi fraktsioonide
esindajad.
Õiguskantsleri ettekande ja küsimuste-vastuste stenogramm
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus selgitas ametiasutuste põhjendamiskohustust Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutavate otsuste puhul (C-721/21)
Euroopa Kohus
tegi 15. juunil eelotsuse, milles selgitas, millise täpsusastmega tuleb
põhjendada tegevuseks loa väljastamise otsust, mis võib avaldada Natura 2000
võrgustikku kuuluvale alale mõju, ent mille osas ei ole eelnevalt nõutud
asjakohase Natura hindamise läbiviimist.
Loodusdirektiivi
(92/43/EMÜ) kohaselt võib ametiasutus tegevuseks loa anda vaid siis, kui ta on
kindel, et see tegevus ei avalda negatiivset mõju Natura kaitseala
terviklikkusele. Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole
mingisugust põhjendatud kahtlust, et kahjulik mõju puudub. Kohus märkis, et EL
õigus ei kohusta küll selle otsuse põhjendustes vastama ükshaaval kõigile
puudutatud isikute poolt haldusmenetluses tõstatatud õiguslikele ja
faktilistele küsimustele, kuid asutus peab siiski tooma piisavalt täpselt välja
need põhjendused, mis võimaldasid tal enne vastava loa andmist – vaatamata
võimalikele vastupidistele arvamustele ja neis võibolla väljendatud mõistlikele
kahtlustele – veenduda, et välistatud on mis tahes teaduslikult põhjendatud
kahtlus, et kõne all olev projekt avaldab kaitsealale olulist mõju. Niisugused
põhjendamisnõuded peavad kohtu sõnul olema täidetud ka siis, kui pädev asutus
kiidab heaks projekti, mis võib avaldada kaitsealale mõju, ilma et ta nõuaks
asjakohast Natura hindamist.
Euroopa Kohus
selgitas, et ametasutuste otsuste põhjendamise kohustus on eriti oluline, sest
annab meetme adressaatidele võimaluse kaitsta oma õigusi parimatel võimalikel
tingimustel ja otsustada kõiki juhtumi asjaolusid teades, kas selle otsuse
vaidlustamine on otstarbekas. Põhjendamiskohustus on samuti vajalik selleks, et
kohtud saaksid kontrollida niisuguste otsuste õiguspärasust.
Teises küsimuses
asus kohus seisukohale, et Natura eelhindamise etapis võib arvesse võtta kava
või projekti aspekte, millega kaasneb saasteainete kõrvaldamine ja mille
tagajärjel võivad seega väheneda kahjulikud tagajärjed alale, üksnes kui need
on võetud samasse kavva või projekti niisugusele kavale või projektile omaste
lahutamatute standardsete aspektidena olenemata nende mõjust kõnealusele alale.
Euroopa Kohtu otsus C-721/21
Eesti suhtes on algatatud uus rikkumismenetlus loodusdirektiivi mittenõuetekohase ülevõtmise kohta
Euroopa
Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse (nr 2022/2002)
etteheidetega, et Eesti ei ole nõuetekohaselt täitnud loodusdirektiivi artikli
4 lõikest 4 ja artiklist 6 tulenevaid kohustusi, mis puudutavad Natura 2000
võrgustiku moodustamist ja Natura hindamist. Rikkumismenetluse täpsem sisu ei
ole avalik.
Rikkumismenetlusega
seonduvat käsitleti Vabariigi Valitsuse istungil 27. aprillil. Istungi protokolli kohaselt
nõustub Eesti osaliselt komisjoni etteheidetega. Puuduste kõrvaldamiseks
täiendatakse 2025. aasta lõpuks alapõhiseid kaitse-eeskirju ja uuendatakse
Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Lisaks kinnitatakse 2023. aasta lõpuks
kaitse-eesmärgid ja kaitsemeetmed nende Natura 2000 alade kohta, kus puuduvad
kaitsekorralduskavad, ning uuendatakse 2027. aasta lõpuks olemasolevaid
kaitsekorralduskavasid. Vajalike muudatuste tegemiseks looduskaitseseaduses
koostatakse vastav seaduse eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2024. aastal.
Eesti suhtes
on pooleli teinegi 2021. aasta juunis algatatud rikkumismenetlus, mis puudutab
samuti probleeme Natura 2000 võrgustiku alade kaitsel, sh seoses metsa
majandamisega (loe lähemalt ERR-st).
Vabariigi Valitsuse istungi protokoll (27.04.2023)
EL nõukogu: kaheksa aasta pärast tuleb taastada kolmandik ohustatud elupaikadest
20. juunil leppis Euroopa Liidu nõukogu kokku enda läbirääkimispositsiooni looduse
taastamise määruse suhtes. Selle kohaselt tuleb Euroopa Liidus 2030. aastaks
taastada vähemalt 30% kehvas seisus olevatest elupaikadest maismaal, rannikul
ja vees. 2040. aastaks saab sellest 60% ja 2050. aastaks 90%. 2030. aasta
eesmärk jääb aga alla eelmise aasta detsembris üleilmsel elurikkuse
konverentsil COP15 kokku lepitud eesmärgile, mille kohaselt
peab 8 aasta pärast olema taastatud 30 % kahjustatud ökosüsteemidest taastatud.
Erinevatele ökosüsteemidele on ette nähtud ka eraldi eesmärgid. Nõukogu
kinnitas oma positsioonis liikmesriikide kohustused suurendada rohealade
osakaalu linnades, kuni on saavutatud rahuldav tase, ning vältida puudega
kaetud alade vähenemist. Nõukogu vähendas ka kuivendatud märgalade taastamise
kohustust ning suurendas metsa seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite
valikut.
Teadlased: just ökosüsteemide häving, mitte taastamine, seab pikemas
perspektiivis ohtu toidujulgeoleku ning läheb ühiskonnale kalliks maksma
Euroopa Parlamendis on looduse taastamise määrusele olnud tugev vastasseis,
mida on eest vedanud Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber. Kalandus- ja
põllumajanduskomitee hääletasid määruse vastu ning keskkonnakomisjonis kukkus
napilt läbi hääletus määruse menetluse lõpetamise üle. Määruse vastu seisavad
tugevalt suured põllumajandus- ja kalandusettevõtted, kes kardavad, et see saab
takistama nende tegevust. Teadlaste sõnul ei ole aga need hirmud
põhjendatud, sest just ökosüsteemide häving, mitte taastamine, seab pikemas
perspektiivis ohtu toidujulgeoleku ning läheb ühiskonnale kalliks maksma.
Juulis hääletab määruse üle Euroopa Parlament. Seejärel algavad
kolmepoolsed läbirääkimised nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel, et kokku
leppida määruse lõplik tekst.
Euroopa Komisjoni looduse taastamise määruse ettepanek
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
Teadlaste pöördumine looduse taastamise määruse ümber
leviva väärinfo kohta
Kirjade
saatmise kampaania looduse taastamise määruse toetuseks
Looduse õiguste tunnustamine jõuab Eestisse
Võrokesed
tunnustavad, et loodus ei ole ressursikogum, vaid on hingestatud ja
iseväärtusega ning seega õiguste kandja.
22. aprillil
toimunud Võro
kongressil tunnustati esmakordselt kogukonna otsusega Eestis looduse
õigusi. Kongress oli kokku kutsutud eesmärgiga määratleda võrokesed
põlisrahvana, et kaitsta paremini võro keelt, kultuuri ja keskkonda.
Märgilisena otsustati kongressi käigus lisada keskkonnahoiu manifesti punkt, millega võrokesed
tunnustavad, et loodus ei ole ressursikogum, vaid on hingestatud ja
iseväärtusega ning seega õiguste kandja (p 3). Sellega ühinesid võrokesed
esimese kogukonnana Eestis globaalselt üha tuure koguva looduse õiguste
tunnustamise liikumisega.
2022. a seisuga on 23 riiki tunnustanud looduse
õigusi üldiselt või olulisemaid ökosüsteeme nagu jõgi, järv, mets kui
õigussubjekte. Näiteks Ecuador ja Boliivia tunnustavad looduse õigusi oma
põhiseaduses. Uus-Meremaa tunnustab Te Urewe rahvusparki, Whanganui jõge
ning Mount Taranaki vulkaanilist mäge kui õigussubjekte. Euroopas on seni
ainsana seadusandlik protsess looduse õiguste tunnustamisel lõpuni jõudnud
Hispaanias seoses Mar Menori laguuniga (vt 2022. a oktoobrikuu uudiskirja), ent sarnaseid
algatusi on juba mitmes teiseski Euroopa riigis. Huvitavaid arenguid on
toimumas ka EL tasandil. Näiteks väljendas Euroopa Parlament oma 2020. a resolutsioonis veendumust, et põlismetsade
ökosüsteeme tuleks tunnustada õigussubjektidena. Euroopa majandus- ja
sotsiaalkomitee tellimusel valmis 2020. aastal põhjalik uuring "EL looduse õiguste harta suunas",
mille eesmärk on luua raamistik looduse õiguste õiguslikuks tunnustamiseks
Euroopa Liidu õigussüsteemis, mis võimaldaks senisest erinevat ning paremat
inimese ja looduse läbisaamist (vt 2020. a novembrikuu uudiskirja).
Looduse n-ö
tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse nähakse olevat eelkõige
tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse.
Looduse n-ö
tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse nähakse olevat eelkõige
tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse.
Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja
eesmärkidega ning loodus on pelgalt ressursikogum, objekt, kellegi omand –
ainult käsutada ja kasutada, heal juhul säästlikult. Seda maailmapilti
peegeldab suures osas ka enamiku riikide ühiskonnakorraldus, sh õigus, mis on
aga paljude keskkonnakaitsjate hinnangul tänaste keskkonnakriiside üheks
algpõhjuseks. Looduse tunnustamine iseseisva õigussubjektina võiks aidata
vähendada inimkesksest mõtteviisist tingitud keskkonnavaenulikku tegevust ja
inspireerida jätkusuutlikke algatusi muuhulgas õiguses.
Võro kongressi keskkonnahoiu otsus
2022. a ülevaade arengutest looduse õiguste tunnustamisel
(ingl k)
ÜRO Harmony
With Nature programm (ingl k)
MAAPÕU
Riigikohus: isiku menetlusse kaasamata jätmine võib viia sisuliste vigadeni lubade andmisel (3-20-999)
Riigikohus tühistas 24. mai otsusega AS-ile
Mikskaar aastatel 2004 ja 2012 antud turbakaevanduse rajamiseks antud load,
põhjusel, et piirinaabri kaasamata jätmine võis viia lubade andmisel sisuliste
vigadeni.
Olulise järeldusena kaebetähtaega puudutavas
küsimuses leidis Riigikohus, et olenemata asjaolust, et kaevandamisload olid
välja antud aastaid tagasi, tuli asja sisuliselt läbi vaadata seetõttu, et
kaebajat kui piirinaabrit ei olnud kaevanduse rajamisest teavitatud. Riigikohus
sedastas, et tõendamiskoormus selles osas, et puudutatud isik on nõuetekohaselt
menetlusse kaasatud, lasub loa andjal.
Kaevandamislubade andmisel tuleb hinnata ja
kaaluda mõju kaevandamisala läheduses asuvatele elamutele. Riigikohtu hinnangul
olid antud juhtumi puhul need mõjud ebaõigesti hinnatud, võttes arvesse kaebaja
väidet, et kaevandamine mõjutaks tema kaevuvett ning elukvaliteeti halvendaksid
oluliselt ka turba väljamisel tekkiv tolm ja müra. Tekkinud olukord oleks olnud
ennetatav, kui kaebaja oleks menetlusse kaasatud. Riigikohus tõi välja, et juba
ainuüksi selle põhjuse tõttu ei ole võimalik jätta kaevandamislubasid jõusse
haldusmenetluse seadustiku §-st 58 lähtudes.
Riigikohus nõustus, et sisulise otsustamise
mõjutamiseks kvalifitseerub mitte ainult see, kui kaasamise tulemusena oleks
tõenäoliselt jäetud keskkonnaluba andmata, vaid ka see, kui kaasamine oleks
kaasa toonud teistsuguse sisuga või täiendavate kõrvaltingimuste kehtestamise.
Riigikohus: Ka piirnorme mitteületav müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb kaaluda võrdluses loa taotleja ja avalike huvidega. Olulise asjana tõi Riigikohus välja, et
keskkonnalubade andmisel tuleb hinnata ka neid mõjusid, millele on juba
seadusega kehtestatud normid, kuivõrd isegi normi piiresse jääv müra või tolm
võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb lubade
andmisel arvestada. Riigikohus andis suunise, et võimalusel tuleb kasutada
keskkonnamõjusid leevendavaid lahendusi, mis tuleb kaevandamislubades selgelt
fikseerida ja määrata meetod kaevandamislubades siduvalt kindlaks.
Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-999
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse väljatöötamiseks
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030
toodetakse-töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest
40% EL-is. Vähemalt 10% sellest peaks
tulema kaevandamisest ning osa ümbertöötlemise teel.
Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse
eesmärk on suurendada Euroopa Liidu võimekust kõigis kriitilise tähtsusega
toorainete väärtusahela etappides. See tähendab, et soovitakse vähendada
sõltuvust, parandada valmisolekut ning edendada kestlikku ja ringluspõhist
tarneahelat, et suurendada vastupidavust.
Selle saavutamiseks on seatud mitmeid eesmärke,
sealhulgas:
- Sise- ja välispoliitika
kooskõlastamine, et tugevdada sisemisi tarneahelaid ja tihendada
välissuhteid, et rajada kolmandate riikidega vastastikku kasulikke
partnerlusi.
- Kriitilise tähtsusega toorainete
olukorra jälgimine ja nende tarneahelate stressitestide korraldamine.
- Strateegiliste toorainete
tarnehäirete ohu maandamine, koordineerides selleks riiklike
strateegiliste varude loomist, nõudes suurettevõtjatelt tarneahela
auditeid ja hõlbustades ühishankeid.
- Koostöö huvitatud kolmandate
riikidega, et tugevdada tarneahelaid ning toetada kestlikku investeerimist
ja kaubandust.
- Algatuse "Global Gateway"
kasutamine tooraineväärtusahela projektide jaoks, et vähendada
välisriikidesse investeerimise riskantsust ning võidelda toorainetega
seotud ebaausate kaubandustavade vastu.
- Riiklike maavarade uurimise
programmide väljatöötamine, et parandada teadmisi Euroopa kriitilise
tähtsusega toorainevarude kohta.
- Strateegiliste toorainete
kaevandamise, töötlemise või ringlussevõtu valdkonnas kavandatavate
strateegiliste projektide kindlakstegemine ning nende suhtes kohaldatakse
liidus ühtlustatud ja prognoositavaid loa andmise menetlusi ning
koordineeritakse toetuse andmist, et parandada juurdepääsu rahastusele.
Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste
toormete ressurss, mida vajame rohepöördeks ja infotehnoloogia valdkonnas. Siin
leidub kriitilistest toormetest magneesiumi, vanaadiumi ja fosforiiti.
Fosforiidis omakorda leidub kaasneva ressursina haruldasi muldmetalle (nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium
ja terbium), mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste
muldmetallide toormeks.
Kuivõrd määrus on välja antud hiljaaegu, siis
praegusel ajahetkel ei kaasne selle aktiga Eestile otseseid kohustusi. Küll aga
tegeleb juba praegu Eesti Geoloogiateenistus 3-aastase fosforiidi ja kaasnevate
maavarade uuringuprojektiga, mille fookuses on eelkõige toorme kaevandamise ja
väärindamise tehnoloogia küsimused ning tervikliku väärtusahela analüüs,
eesmärgiga koguda andmeid selleks, et tulevikus fosforiidi võimaliku
kaevandamise suhtes otsuseid teha.
Euroopa Komisjoni info
Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määrus
METSANDUS
RMK peab kandma kohtumenetluses enda menetluskulud ise
Hiljutistes kohtuasjades (3-22-124; 3-22-395)
nõustus ringkonnakohus, et Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) on kohaldatav
haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika, mis tähendab
seda, et RMK peab enda põhitegevusega seonduvates kohtuvaidlustes kandma
menetluskulud ise.
Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole
haldusorgani jaoks keelatud kasutada halduskohtumenetluses väliseid
õigusabiteenuseid, kuid selliste teenuste kulusid võib kaebajalt välja mõista
üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest.
Kuivõrd RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde
kavandamine ja raielubade taotlemine ning RMK täidab talle õigusaktidega pandud
avalikke ülesandeid, mille vastu on üldine huvi, leidis kohus, et vaidlus
raielubade üle ei välju RMK põhitegevusest ning põhjendatud ei ole jätta tema
õigusabikulusid kaebaja kanda.
Kohtu hinnangul peab RMK oma põhitegevust
puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning põhjendama
raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. See ei sõltu sellest, milline on
RMK staatus menetluses, olgu ta kolmandaks isikuks või vastustajaks.
Kohus: Vaidluse
spetsiifilisus ega mahukus ei muuda
haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud
vaidlusi põhitegevuse raamidest väljuvaks.
Kohus rõhutas otsuses, et RMK peab ülesannete
täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud
raielubadest ning nende realiseerimisest. Olukorras, kus kaebaja on
vaidlustanud korraga palju raielubasid, sest tema hinnangul ei võetud raiete
lubamisel piisavalt arvesse raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud
liikidele või Natura aladele, ei ole käsitletav pahatahtlikkusena ning vaidluse
spetsiifilisus ega mahukus ei muuda
haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud
vaidlusi põhitegevuse raamidest väljuvaks.
Riigikohus RMK-le edasikaebamiseks menetlusõigust
ei andnud. Võib järeldada, et edaspidi ei tohiks RMK kohtukulud olla
takistuseks kohtusse pöördumisel, võttes arvesse, et praegugi on Riigikohtus
käimas mitmeid menetlusi keskkonnaorganisatsioonide algatatud kaebustest,
milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladele antud raielubasid.
Viidatud kohtuasjades esindasid klienti
Keskkonnaõiguse Keskuse juristid.
Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-124
Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-395
JÄÄTMED
Eesti toetab pakendijäätmevabamat Euroopat
Euroopa Komisjon on käinud välja uue pakendimääruse ettepaneku, millega on
kavas vähendada ühekordsete pakendite kasutamist ning pakendijäätmete teket. Lisaks plastpakenditele võetakse määrusega sihikule paberpakendid, sest ühekordsete pakendite rohkuse tõttu suureneb Euroopas paberikasutus aasta-aastalt.
Alates 2035.
aastast peavad kõik pakendid olema täielikult ringlussevõetavad.
Määrus kohaldub kõigile pakenditele ja pakendijäätmetele. Alates 2035.
aastast peavad kõik pakendid olema täielikult ringlussevõetavad. See tähendab,
et pakendite disain toetab ringlussevõttu, neid kogutakse tulemuslikult ja
tõhusalt, neid sorteeritakse, neist on võimalik uusi tooteid valmistada ja neid
võetakse ringlusse mastaapselt ehk vähemalt 75 % EL elanikkonna ulatuses.
Määrusega seatakse ka eesmärgid, et nii toitu kui jooki müüdaks edaspidi rohkem
kaasa korduskasutatavates pakendites.
Määrusega keelatakse petupakendid ehk näiteks valepõhja või topeltseinaga pakendid, mis loovad mulje, et pakendis on toodet tegelikust rohkem.
Määrusega nähakse ette, et plastpakendites peab taaskasutatud plasti
osakaal järjest suurenema. Eriti õhukesed kilekotid ja köögiviljadele kleebitud
kleebised peavad mõne aasta pärast olema tööstuslikult kompostitavad.
Valitsus otsustas mai alguses määrust toetada,
kuid jääda teatud küsimustes reserveerituks. Riik soovib, et jääks võimalus
kehtestada erandeid väike-ettevõtjate omapäradega arvestamiseks, hügieeni-,
toiduohutuse- ja toidu säilimise tagamiseks ning keskkonnaprobleemide korral.
Keskkonnaühendus Fern on avaldanud toetust määruse üldisele suunale ja
teinud ettepaneku, et määrusega tuleks praegusest rohkem
keskenduda pakendite disaini reguleerimisele, et ühekordseid ja keeruliselt
ümber töödeldavaid pakendeid juba tekiks oluliselt vähem. Samuti soovitavad nad
suurendada taastäidetava pakendi kasutamise eesmärke, et vältida ühest
materjalist ühekordsete pakendite asendamist teisest materjalist ühekordsete
pakenditega.
Euroopa komisjoni ettepanek pakendimääruse kehtestamiseks
Eesti seisukoht Euroopa pakendimääruse kohta
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Uuring: Eesti elanikud on kliimamuutuse tagajärgede pärast mures
Värske
uuring toob välja, et Eesti elanikud on mures kliimamuutuse tagajärgede pärast.
Enamiku arvates võivad need nende elukvaliteeti tulevikus negatiivselt
mõjutada. Vaid käputäis küsitletuist teab aga, millised riigiasutused
kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise eest seisavad.
Loe lähemalt
Keskkonnaühendused: uue õlitehase kasutussevõtt seaks ohtu nii looduse kui ka majanduse
Keskkonnaorganisatsioonid
leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda
tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest
seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi
majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik
keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta
põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.
Loe lähemalt
Marilin Palts: loodan, et maapõueseadust täiendatakse selgemate tingimuste ja ühtsemate reeglitega
Märtsis
asus KÕKi juristina tööle Marilin Palts, kes keskendub eeskätt maapõuega
seonduvatele küsimustele. Marilinil on omajagu kogemust nii tsiviilasjades kui
ka haldusasjades ning klientide esindamises küll kohtuväliselt kui ka kohtus.
Küsisime Marilinilt mõned küsimused, et teada saada, miks just keskkonnaõigus
ning miks just vabaühendus.
Loe lähemalt
Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega
Eesti
Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi avaldatud
raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta
jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid.
Loe lähemalt
Avalik pöördumine: Eesti vajab poliitilist tahet taastuvenergiale üleminekuks
Ligi
20 organisatsiooni saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles
avaldavad toetust majandus- ja taristuministri seisukohale loobuda uute
põlevkivikaevanduste avamisest. Pöördumises julgustatakse loodavat valitsust
tegutsema kliimaneutraalsuse eesmärgist lähtuvalt ja võtma selge tulevikusuund
taastuvenergiale.
Loe lähemalt
|