Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus September 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

Uus määrus seab nõuded uuele Eesti geoportaalile    

Vabariigi Valitsus võttis 26. augustil vastu määruse, millega kehtestati Eesti geoportaali ja selle infosüsteemi haldamise, arendamise, kasutamise ning selle kaudu teabe kättesaadavaks tegemise nõuded ja kord.

Pika nimega määruse sisuks on Maa-ameti hallatava Eesti geoportaali toimimispõhimõtete paikapanek, et keskkonnaalased ruumiandmed oleksid avalikult kättesaadavad. Sellisteks ruumiandmeteks on näiteks asustusüksuste halduspiirid, katastriüksused, teede, veekogude jmt asukohad, kaitsealade ja maardlate asukohad ja piirid. Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse nõue tuleneb EL INSPIRE direktiivist, mille ülevõtmiseks kehtestati 2011. a alguses ruumiandmete seadus (vt KÕKi uudiskirja vastavat uudist).

Eesti geoportaal http://inspire.maaamet.ee teeb Eesti ruumiandmed kättesaadavaks samadel alustel teiste Euroopa riikide andmetega.

Maa-ameti hallatava geoportaali (http://geoportaal.maaamet.ee/) kaudu on võimalik saada tegelikult rohkemgi andmeid kui INSPIRE direktiiviga nõutud, ent direktiivi nõuete täitmiseks loodi uus veebikeskkond http://inspire.maaamet.ee/. Selle kaudu on tagatud direktiiviga nõutud andmete kättesaadavus ühtsetele nõuetele vastavate teenuste (andmete vaatamine, otsimine, allalaadimine jm) kaudu. Just selle portaali toimimispõhimõtteid uus valitsuse määrus reguleeribki.

Vabariigi Valitsuse 26.08.13 määrus nr 129 Riigi Teatajas




KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: määruse väljatöötamisel tekkinud keskkonnainfo kättesaadavust ei saa piirata

Euroopa Kohus tegi 18. juulil kohtuasjas C‑515/11 otsuse, milles selgitas keskkonnainfo juurdepääsu piiramise võimalusi ministeeriumide poolt.

Vaidlusalune kohtuasi puudutas Deutsche Umwelthilfe eV ja Saksamaa Liitvabariigi vahelist kohtuvaidlust seoses Deutsche Umwelthilfe eV taotlusega saada juurdepääs Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie (majandus ja tehnoloogiaministeerium) valduses olevale teabele selle ministeeriumi kirjavahetuse kohta Saksa autotööstuse esindajatega. Ministeerium viitas selles osas Saksa keskkonnateabe seaduse sättele, mis vabastab riigiasutused kohustusest edastada keskkonnateavet, kui nad töötavad välja määrusandlikku akti.

Ministeerium, kes töötab välja määruse eelnõud, ei saa selle käigus tekkinud keskkonnainfo väljastamisest keelduda argumendiga, et tegemist on seadusandliku protsessiga.

Keskkonnainfo kättesaadavust peavad tagama EL keskkonnainfo direktiivis 2003/4/EÜ sätestatud nõuded. Üldjuhul peavad riigiasutused selle direktiivi kohaselt tegema nende valduses oleva keskkonnateabe kättesaadavaks igale taotlejale, ilma et taotleja peaks tõestama oma huvi. Direktiivi art 2 punktis 2 ettenähtud erand lubab aga mitte käsitleda riigiasutustena asutusi ja institutsioone, mis tegutsevad seadusandjana. Euroopa Kohus on eelnevalt otsustanud, et antud säte võib olla kohaldatav ministeeriumidele, juhul kui nad osalevad seadusandlikus menetluses.

Antud asjas leidis Euroopa Kohus, et direktiivi 2003/4/EÜ artikli 2 punktis 2 on silmas peetud üksnes menetlusi, mille tulemusel võidakse vastu võtta seadus või sama taseme õigusnorm. Kohtu seisukohast võib järeldada, et ministeerium, kes töötab välja määruse eelnõud, ei saa piirata juurdepääsu menetluse käigus tekkinud infole (v. a kui juurdepääs infole võib olla piiratud muude direktiivis sätestatud erandite tõttu, nt tegemist on alles koostamisel oleva dokumendiga, ärisaladusega vmt).

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-515/11




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon kehtestas ühtlustatud rakendusmeetmed kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamiseks 

5. septembril võttis Euroopa Komisjon vastu kaks otsust, mis käsitlevad ettevõtjatele kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute ehk saastekvootide tasuta eraldamist ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS) kolmandal perioodil (2013-2020). Reeglina saavad käitajad alates käesolevast aastast hankida saastekvoote enampakkumistel. Valdkondades, kus on oht „süsinikulekkeks“ ehk käitajate ümberpaiknemiseks teistesse riikidesse, kus vastav regulatsioon puudub, saavad käitajad neid siiski jätkuvalt tasuta. Kajastasime Euroopa Komisjoni otsust, mis on aluseks kasvuhoonegaaside saastekvootide ettevõtetele tasuta jagamiseks EU ETS kolmanda perioodi ajal, lähemalt KÕKi 2011. a maikuu uudiskirjas. Antud otsusele vastavalt pidid liikmesriigid koguma tasuta jagamise süsteemi rakendamiseks vajalikud andmed kõigi oma territooriumil olevate käitiste kohta, arvutama nende põhjal esialgsed jaotatavad kogused iga käitise kohta ning esitama vastavad andmed Euroopa Komisjonile.

Võrreldes liikmesriikide koostatud jaotuskavadega vähendab Komisjoni otsus käitajatele tasuta jagatavaid heitkoguseid juba käesoleval aastal

Nüüdseks on Euroopa Komisjon liikmesriikide tasuta jaotamise ettepanekud põhjalikult üle kontrollinud ning otsusega 2013/448/EL leidnud, et enamus liikmesriikide poolt esitatud jaotamisettepanekuid vastab nõuetele. Kuna liikmesriikide poolt esitatud ettepanekute täies mahus rahuldamisel ületataks aga EL direktiiviga 2003/87/EÜ (EU ETS direktiiv) seatud maksimaalset tasuta jagamisele kuuluvat heitkogust, rakendatakse otsuse kohaselt sektoriülest paranduskoefitsienti. Paranduskoefitsient on erinevatel aastatel erinev, nt käesoleval aastal saab käitajatele jagada 5,73% vähem heitkoguseid kui käitajad esialgsete andmete kohaselt saanuks, 2020. a aga juba 17,56% vähem. Otsuse alusel tuleb liikmesriikidel paranduskoefitsienti arvesse võttes arvutada lõplikud 2013. aastal tasuta eraldatavad heitkogused ning asuda neid ettevõtetele jagama. See võib aega võtta 1-3 kuud.

Samuti eraldatakse EU ETS kolmandal perioodil tasuta saastekvoote uutele kauplemissüsteemi sisenejatele (uued käitised või käitised, mis on suurendanud enda toodangu mahtu). Teine Euroopa Komisjoni otsus 2013/447/EL määratleb alused, mille põhjal arvutavad liikmesriigid uutele kauplemissüsteemi sisenejatele tasuta eraldavate saastekvootide kogused (selleks tuleb kasutada Komisjoni otsusega määratletud standardseid võimsuskasutegureid). 

Euroopa Komisjoni otsus 2013/448/EL (pdf)

Euroopa Komisjoni otsus 2013/447/EL (pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)




ENERGEETIKA

Uued EL ökodisaini ja energiamärgistuse nõuded kütteseadmetele, veesoojenditele ja kuumaveesalvestitele

Uute EL määrustega on kehtestatud nõuded, millele peavad edaspidi vastama kütteseadmed, veesoojendid ja kuumaveesalvestid, et neid saaks Euroopa Liidus turustada. Eesmärgiks on vähendada selliste seadmete keskkonnamõju nii energiatarbimise kui saasteainete osas ning anda teavet nende energiatarbimise kohta.

Alates 2015. aastast hakkavad kütteseadmetele ja veesoojendajatele kehtima uued energiatarbimise nõuded ning kohustus kanda märgist energiatõhususe klassi kohta.

Näiteks kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete hinnanguline aastane energiatarbimine oli EL-s 2005. aastal 12 089 PJ (289 miljonit nafta ekvivalenttonni), millele vastav heide on 698 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Konkreetseid meetmeid võtmata oleks eeldatav aastane energiatarbimine määruse preambula kohaselt 2020. aastal 10 688 PJ, ent uuringute kohaselt on võimalik seda olulisel määral vähendada. Ökodisaini nõuetega nähakse seadmetele ette võimsuse, energiatarbimise jmt näitajad, millele seadmed peavad alates 2015. a septembrist vastama.

Energiamärgistuse nõuded näevad ette, et 2015. a septembrist tuleb seadmetele lisada energiatõhususe märgis vastavalt energiatõhususe klassile (skaala A-st G-ni), samuti peavad energiatõhususe teavet hakkama sisaldama selliste seadmete reklaamid jne.

EL määrus nr 811/2013, millega täiendatakse EL direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega

EL määrus nr 812/2013 millega täiendatakse EL direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega

EL nr 813/2013, millega rakendatakse EL direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega

EL määrus nr 814/2013, millega rakendatakse EL direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega


Avalik konsultatsioon: kuidas tõhustada energiamärgistuse ning ökodisaini direktiive?

31. augustil avas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja, kuidas EL direktiivi 2010/30/EL (energiamärgistuse direktiiv) ja EL direktiivi 2009/125/EÜ (ökodisaini direktiiv) tulevikus tõhustada. Konsultatsiooni ajendiks on Euroopa Komisjonile energiamärgistuse direktiivi artiklis 14 ja ökodisaini direktiivi artiklis 21 sätestatud kohustus vaadata läbi direktiivide kohaldamine ja nende rakendamismeetmete tõhusus.

Direktiivide läbivaatamise raames hinnatakse direktiivide tõhusust, asjakohasust, ühtsust, EL tasandi regulatsiooni poolt pakutavat lisandväärtust ja direktiividega seotud kaudseid mõjusid. Hinnangu andmiseks soovitakse sisendit saada ka huvigruppidelt (tarbijatelt, ettevõtetelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, valitsusametnikelt). Näiteks soovib komisjon saada tagasisidet, kas eksisteerib toetus uue toodete energiaklassi osas, kuidas täiustada siltidel kuvatavat informatsiooni või kas need peaksid sisaldama täiendavat informatsiooni (nt toote eluea kohta) jms.

Konsultatsioon kestab 30. novembrini 2013. a. Lõplik hindamisaruanne plaanitakse avaldada 2014. aastal.

Konsultatsiooni veebileht Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)


Eelnõu näeb ette Eesti ühinemise rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt Eesti ühineks rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega. Kokkulepe on suunatud sellele, et naftatarbimisega riikidel oleks võimalik seda mõistlikel ja õiglastel tingimustel tarbida, ent ka sellele, et need riigid ei oleks sisseveetud naftast niivõrd sõltuvad.

Eesti tahab ühineda Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, et ülemaailmse energeetikapoliitika kujundamisel rohkem kaasa rääkida

Kokkulepet rakendatakse läbi Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA), mis on asutatud 1974. aastal ning mille liikmeks on kõik OECD liikmesriigid, kes on ühinenud asutamisotsuse ja Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega. Hetkel on IEA liikmeteks 28 riiki. Eestile tehti ettepanek kokkuleppega ühinemiseks pärast OECD-ga liitumist 2009. aastal.

Kuna IEA jaoks on fossiilsed kütused energeetilise varustuskindluse tagamisel olulised, näeb Eesti eelnõu seletuskirja kohaselt muuhulgas ühe suure võimalusena tutvustada IEA liikmena põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arenguid.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




LOODUSKAITSE

EL määruse eelnõu peab aitama toime tulla invasiivsete võõrliikidega

Euroopa Komisjon avalikustas 9. septembril uue EL määruse eelnõu, mille eesmärgiks ennetada ja vähendada invasiivsetest võõrliikidest tulenevat ohtu.

Invasiivsed võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tulemusena kandunud nende looduslikult levilalt üle ökoloogiliste piiride uude asukohta. Sellel on negatiivne mõju uue asukoha looduskeskkonnale ning märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Komisjoni teatel on Euroopas leitud üle 12000 võõrliigi, millest hinnanguliselt 10–15% on paljunenud ja levinud. Sellest tulenev majanduslik kahju ulatub vähemalt 12 miljardi euroni aastas, rääkimata ökoloogilisest kahjust. Eestis on võõrliikidena laiemalt tuntud näiteks Sosnovski ja hiid-karuputk, mink, signaalvähk jne.

EL määrus on esimene katse reguleerida võõrliikidega seonduvat kogu EL tasandil, kuna nendega seotud probleemid on riikideülesed

Hetkel ei ole invasiivsete võõrliikide ohjamist EL-s eraldi õigusaktiga reguleeritud ning liikmesriigid tegelevad probleemiga erineval viisil. Kuna võõrliigid levivad üle piiride, ei pruugi see lahendust tuua. Uue määruse eelnõus nähakse võõrliikide ohjamiseks ette kolme liiki meetmed:

  1. ennetamine läbi liikmesriikide teostatavate kontrollide, nt kauba ja pakendite osas;
  2. varajane hoiatamine ja kiire reageerimine - viivitamatu hävitamine;
  3. kohandunud liikide ohjamine – meetmete rakendamine juba levinud liikide tekitatud kahju vähendamiseks.

Eelnõu koostamine algas juba 2008. aastal ning selle väljatöötamisele eelnesid mitmed konsultatsioonid huvigruppide ja avalikkusega (viimane 2012. a kevadel). Eelnõu esitamisele järgneb EL seadusandlik protsess, mistõttu pakutud meetmete jõustumiseni läheb veel aega.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Määruse eelnõu (pdf)

Euroopa Komisjoni invasiivsete võõrliikide teemaline veebileht (ingl k)

Keskkonnaministeeriumi võõrliikide teemaline veebileht


Muudeti määrust looduskaitsepiirangutega maa riigi poolt omandamise kohta

29. augustil võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamist reguleeriva määruse muudatuste kohta.

Määruse muudatused tulenevad juba aprillis jõustunud looduskaitseseaduse muudatustest ja on seega pigem redaktsioonilised

Määruse muutmine oli ajendatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muudatustest, mis puudutasid looduskaitsepiirangutega maa riigile võõrandamise korda. Kajastasime neid muudatusi lähemalt 2012. a oktoobris ja 2013. a aprillis avaldatud uudistes.  15. aprillist jõustunud seadusemuudatusega nähti looduskaitsealuse maa võõrandamine ja omandamine ette üksnes müügi kaudu (varem oli see võimalik ka tasaarvestamise kaudu riigi kinnisvara enampakkumisel müüdud vara väärtusega).

Määruse muudatustega täpsustati kinnisasjade omandamise korda, nt kinnisasja omandamise avaldusele lisatavate dokumentide loetelu, lisati sätted enne muudatuste jõustumist esitatud avalduste menetlemise kohta jmt.

Määruse muudatuste tekst Riigi Teatajas

Määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




VESI

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2013/39/EL, 12. august 2013, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega

Euroopa Liidu Teatajas avaldati direktiiv, millega täiendatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimekirja. Prioriteetsed ained on ained, mille puhul on kindlaks tehtud, et need põhjustavad EL tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või keskkonnale laiemalt veekeskkonna kaudu. Direktiivi eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas.




JÄÄTMED

Jäätmeseadust plaanitakse muuta seoses uue elektroonikaromude direktiivi ülevõtmisega

30. augustil esitas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile jäätmeseaduse muudatuste eelnõu. Kavandatud muudatused puudutaksid laiendatud tootjavastutusega hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud jäätmete (elektroonikaromudega) regulatsiooni.

Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Muudatuste peamiseks ajendiks on EL direktiivi 2012/19/EL (uus elektroonikaromude direktiiv) ülevõtmine Eesti õigusesse. Uus direktiiv asendab alates 14. veebruarist 2014. a vana elektroonikaromude direktiivi (EL direktiiv 2002/96/EÜ).

Eelnõu seab elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele ja turustajatele mõned uued nõuded

Eelnõuga kavandatakse sõnastuslike ja terminoloogiliste täpsustuste-muudatuste kõrval ka mitmeid sisulisi muudatusi ja uusi nõudeid. Näiteks kohustataks elektri- ja elektroonikaseadme tootjaid ja turustajaid võtma müügikohas tasuta tagasi väikseid elektroonikaromusid (nt MP3-mängija, suitsuandur, äratuskell) sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue seadme või kas müügikohas sama liiki seadmeid üldse müüakse. Selle ajendiks on eelnõu seletuskirja kohaselt väikeste elektroonikaromude kergekäeline segaolmeprügisse viskamine, kuna nende kogumispunktidesse viimine on tülikas. Lisaks tuleks ettevõtjatel hakata kavandatavate muudatuste kohaselt põhjalikumalt tõendama, et Eestist välja veetavad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed on ikka kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed (mitte elektroonikaromud). Hetkel kasutavad inspektorid ainult juhendit, mis selgitab, kuidas vahet teha kasutatud seadmel ja elektroonikaromul. Vastav juhend plaanitakse eelnõu seletuskirja kohaselt põhimõtteliselt seadusesse tõsta. Olulisemad muudatused puudutavad veel tootja tagatisega seotud regulatsiooni täpsustamist ja uue elektroonikaromude korduskasutamise soodustamise regulatsiooni kehtestamist.

Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 20. septembrini 2013. a.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Määruse eelnõuga uuendataks probleemtoodete registris elektri- ja elektroonikaseadmeid ja põllumajandusplasti puudutavaid andmeväljasid 

Augusti lõpus on Keskkonnaministeerium esitanud Vabariigi Valitsuse istungile määruse „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõuga plaanitakse registrisse lisada kaks probleemtoodet (elektri- ja elektroonikaseadmed ning põllumajandusplast) ja nende tootjaid puudutavad uued andmeväljad.

Elektri- ja elektroonikaseadmeid puudutavate muudatuste ajendiks on vajadus võtta üle uue EL direktiivi 2012/19/EL (uus elektroonikaromude direktiiv) lisaga 10 sätestatud andmeväljad, mida praegu registris veel ei ole. Need puudutavad andmeid tootja tagatise ja volitatud esindaja kohta. Nimelt plaanitakse kasutusele võtta uus tootja tagatise liik (pangagarantii), mistõttu tuleb registrisse kanda täiendavaid andmeid (nt pangagarantii summa). Teiseks ei saa uue direktiivi kohaselt Eestis olla elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaks välismaine tootja, kuna direktiiviga muudetud tootja mõiste kohaselt saab tootja olla üksnes alaliselt Eestis asuv ettevõtja. Sellest tulenevalt peaks kaugmüüja määrama volitatud esindaja, kes teda Eestis esindab ja täidab seadusega tootjale pandud kohustusi ning kelle andmed kantakse probleemtoodete registrisse.

Põllumajandusplasti puudutavate uute andmeväljade lisamise ajendiks on põllumajandusplasti (põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk või plastnöör) lisamine probleemtoodete hulka ning selle suhtes tootjavastutuse nõuete rakendamine alates 1. jaanuarist 2013. a. Kajastasime vastavaid jäätmeseaduse muudatusi lähemalt KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirjas ning põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõudeid KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjas. Eeltoodu tõttu on vajalik määrata põllumajandusplasti tootjatele registreerimistaotluse andmete esitamise tähtajad ning esitatavad andmed (turule lastud põllumajandusplasti kohta ning kogutud ja taaskasutatud põllumajandusplasti jäätmete kohta).

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




OHTLIKUD AINED

Avalik konsultatsioon: 7 väga ohtliku aine lisamine REACH määrusesse

Euroopa Kemikaaliamet on algatanud konsultatsiooni, milles ootab arvamusi 7 aine väga ohtlike ainete (SVHC, „substances of very high concern“) kandidaatnimekirja lisamise kohta. Need on ained, mis võivad põhjustada tõsiseid ja tihtipeale pöördumatuid mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. Kui aine sellena identifitseeritakse, lisatakse see kandidaatainete nimekirja, mille järel plaanitakse need omakorda kanda REACH määrusesse autoriseerimisele kuuluvate ainete nimekirja (REACH määruse lisa XIV). Viimane tähendaks, et neid aineid ei võiks kasutada ilma Euroopa Komisjoni loata.

Kõik seitse ainet on kantserogeensed või reproduktiivtoksilised. Nendeks aineteks on näiteks kaadmiumsulfiid ja diheksüül ftalaat. Iga aine kohta on koostatud vastavalt REACH määruse lisale XV raport, kus selgitatakse nende omadusi ja ohtlikkust. Huvitatud isikutel on võimalik raportite kohta esitada omapoolseid kommentaare. Konsultatsioon kestab 17. oktoobrini 2013. a. 

Euroopa Kemikaaliameti konsultatsiooni veebileht (ingl k)


Jõustus uus EL biotsiidide määrus

Alates 1. septembrist kohaldatakse uut EL määrust (EL) 528/2012 biotsiidide kohta, millega tunnistati kehtetuks ja asendati EL direktiiv 98/8/EÜ (nn biotsiidide direktiiv). Määrus hõlmab putukamürke ja tõrjevahendeid, kuid mitte meditsiinilisi või põllumajanduslikke taimekaitsevahendeid. Uue määruse eesmärk on harmoniseerida biotsiide sisaldavate toodete regulatsiooni ja lihtsustada toodete turule toomist. Biotsiiditootjad saavad nüüdsest taotleda üle-euroopalist luba, mis võimaldab neil oma tooteid kogu Euroopas otse turule viia. Eelnõu sisu ja selle tausta kajastasime lähemalt juba KÕKi 2012.a veebruarikuu uudiskirjas.

EL määrus (EL) 528/2012 biotsiidide kohta (pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade


Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 837/2013, 25. juuni 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 III lisa seoses biotsiidile loa andmisel nõutava teabega

Euroopa Liidu Teatajas avaldati määrus, millega lisatakse biotsiidi turustamise loa andmiseks nõutava teabe hulka tehnilise samaväärsuse kindlakstegemise tõendamine. See tähendab, et kui biotsiid sisaldab toimeainet, mis ei vasta heaks kiidetud toimeaine tunnustele, on vaja tõendada, et biotsiidis sisalduval toimeainel ei ole märksa rohkem ohtlikke omadusi kui heakskiidu saamiseks hinnatud toimeainel. 


Komisjoni määrus (EL) nr 758/2013, 7. august 2013, millega parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) VI lisa

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrusega kõrvaldatakse vead, mis leiti kontrollimise käigus nn CLP-määruse lisadest. Uued lisad jõustusid 10. augustil, ent käitajatel ei ole vaja enne seda kuupäeva turule lastud aineid ja segusid uuesti pakendada või märgistada.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Ootame ametnikke avalikele koolitustele

KÕK ja Väitluskoolitus korraldavad kaks koolitust teemal „Argumenteerimine ja kaalutlusotsuste tegemine planeerimisvaldkonnas“, mis toimuvad 1. oktoobril Tallinnas ning 10. oktoobril Tartus.Koolitusele ootame kohalike omavalitsuste ametnikke, kes tegelevad tööalaselt ruumilise planeerimisega, sh planeeringute keskkonnamõjude hindamisega.

Loe edasi »


Siim Vahtrus tutvustas KUKU raadios uue energeetika arengukava koostamist

24. augustil tutvustas KÕKi jurist Siim Vahtrus „Ilmaparandaja“ saates uut energeetika arengukava, mille koostamine sai augusti alguses valitsuse ametliku heakskiidu. Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata KUKU raadio veebilehel (intervjuu algab 25. minutil).

Loe edasi »


KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios mürast

3. augustil rääkisid KÕKi juristid Siim Vahtrus ja Kärt Vaarmari KUKU raadio saates „Ilmaparandaja“ mürast. Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata KUKU raadio veebilehelt (intervjuu algab 36. minutil).

Loe edasi »