§ 20. Teatamiskohustus

1. Käitisest lähtuvast olulisest keskkonnahäiringust teatab käitaja viivitamata Keskkonnainspektsioonile või seaduses sätestatud juhul muule asutusele.
   

1. Käitaja teatamiskohustus on vajalik selleks, et haldusorganid saaksid olulise keskkonnahäiringu esinemisel võtta tõhusaid meetmeid keskkonna ja inimtervise kaitseks. Vastavad meetmed võivad seisneda keskkonnahäiringu poolt mõjutatavate inimeste teavitamises (KeÜS § 25 lg 1) või evakueerimises, nende varustamises tervisekaitsevahenditega, käitise tegevuse peatamises vms tegevuses.

2. Käitajal on sätte kohaselt kohustus teavitada Keskkonnainspektsiooni (või muud eriseadusega määratud asutust) mitte igast käitisest lähtuvast keskkonnahäiringust, vaid ainult neist häiringutest, mida loetakse oluliseks KeÜS § 3 lg 2 kohaselt (vt olulise keskkonnahäiringu osas ka KeÜS § 3 lg 2 kommentaari). Tegemist on sellise ulatuse või intensiivsusega keskkonnahäiringuga, mille tekkimise piisavat tõenäosust tuleb käitajal vajalike meetmete rakendamisega KeÜS § 16 lg 1 kohaselt vältida (vt ka KeÜS § 16 lg 1 kommentaari).

3. Käitaja teatamiskohustust, nagu ka teisi käitaja üldkohustusi, tuleb sisustada lähtuvalt KeÜS §-s 22 sätestatud mõistlikkuse kriteeriumist (vt selle kohta lähemalt KeÜS § 22 kommentaari). Mõistlikkuse kriteeriumist tulenevalt ei saa käitajatelt muuhulgas nõuda teatamist sellisest olulisest keskkonnahäiringust (nt lõhkamistöödega kaasnevast mürast, välisõhu saastamisest suure põletusseadme poolt, sõnnikulaotamisest tekkivast lõhnahäiringust), mille tekitamine on käitisele väljastatud keskkonnaloa alusel sõnaselgelt lubatud. Juhul kui loa andja peab vajalikuks ka loa alusel lubatavast olulisest keskkonnahäiringust teatamist käitaja poolt, oleks mõistlik sätestada selline kohustus vastava loa tingimusena. Näiteks võidakse keskkonnaloas ette näha kohustus teavitada loa andjat (ja/või kohalikke elanikke) lõhketööde läbiviimise ajast, sõnniku laotamisest põldudele vms. Kui käitaja põhjustab olulise keskkonnahäiringu loa kohaselt lubatust suuremas ulatuses või teistel tingimustel, peaks käitaja sellest üldjuhul haldusorganit teavitama. Kindlasti esineb selline kohustus juhul, kui käitisest lähtuv keskkonnahäiring ületab keskkonna kvaliteedi piirväärtust ning selle ületamisega loa andmisel ei arvestatud või toimub piirväärtuse ületamine ettenähtust suuremas mahus.

4. Käitaja teatamiskohustus tuleks täita viivitamata. Kuna kohustus tuleb täita lähtuvalt mõistlikkuse kriteeriumist, peab käitaja seega teavitama Keskkonnainspektsiooni ilma ebamõistliku (põhjendamatu) viivituseta.

4.1. Hinnang sellele, kas teavitamine toimus ilma põhjendamatu viivituseta, sõltub muuhulgas teavitamise vormist. KeÜS §-s 20 sätestatud üldkohustus ei näe ette kindlat vormi, milles käitaja Keskkonnainspektsiooni teavitama peaks. Keskkonnainspektsiooni valvetelefon on kättesaadav ööpäevaringselt, mistõttu võib eeldada, et käitaja peaks Keskkonnainspektsiooni teavitama koheselt pärast häiringust teadasaamist. Viivitus õnnetusest teadasaamise ning teatamise vahel võib olla põhjendatud vaid väga erandlikel asjaoludel. Näiteks võib viivitus olla põhjendatud, kui teatamiseks kohustatud isiku mobiiltelefoni aku oli tühi ning käitises ei leidunud lauatelefoni või kui isik oli sedavõrd hõivatud avariis vigastada saanud töötajale vältimatu esmaabi osutamisega, et ei saanud koheselt Keskkonnainspektsioonile keskkonnahäiringust teatada.

4.2. Viivituse keskkonnahäiringu esinemise (nt saasteainete välisõhku paiskumise) ja haldusorganite teavitamise vahel võib põhjustada ka asjaolu, et käitaja ei saa keskkonnahäiringu esinemisest koheselt teada. Sellise riski vähendamisele peaksid kaasa aitama nii käitaja muude üldkohustuste täitmine (eelkõige teadmiste omandamise kohustus KeÜS § 16 lg-s 2 ja töötajate väljaõppe tagamise kohustus KeÜS §-s 19) kui ka keskkonnakaitselubades sätestatavad käitise omaseire kohustused.

5. Keskkonnainspektsioon, keda käitaja on teavitanud olulisest keskkonnahäiringust, võib käitaja suhtes rakendada KeJS-s sätestatud meetmeid. Muuhulgas võib Keskkonnainspektsioon peatada käitise tegevuse KeJS § 22 lg 1 kohaselt juhul, kui esinevad vastavas sättes loetletud asjaolud (nt koheselt kõrvaldamatu oht inimese elule, tervisele või varale). KeJS § 22 lg 2 kohaselt ei tohi siiski peatada inimeste vara või keskkonda ohustavat tegevust, kui tegevuse peatamine tooks üldistele huvidele suurema kahju kui tegevuse jätkumine. Näiteks võib olla lubamatu elektrijaama töö peatamine heitgaaside puhastusseadme rikke tõttu, kui selle tagajärjena kaasneksid ulatuslikud elektrikatkestused. Sellisel juhul on Keskkonnainspektsioon KeJS § 22 lg 3 alusel kohustatud käitaja tegevusega põhjustatud olulisest keskkonnahäiringust teavitama kohalikku omavalitsust, maavanemat, keskkonnaministrit ja keskkonnaloa andjat (kui tegemist on loakohustusliku tegevusega). KOV on KeJS § 22 lg 4 kohaselt omakorda kohustatud teavitama piirkonna elanikkonda.

6. Keskkonnainspektsioonile olulisest keskkonnahäiringust teatamise kohustuse näol on tegemist kõigi käitajate suhtes kehtiva üldkohustusega. Eriseadustes võidakse teatud tüüpi käitajate osas täpsustada nii asjaolusid, mille ilmnemisel tuleb haldusorganeid teavitada kui ka vastava teate sisu (lähemalt selle kohta vt käesoleva kommentaari p 6.1), samuti võib eriseaduse kohaselt teavitatav haldusorgan olla muu kui Keskkonnainspektsioon. Allpool on toodud mõned näited vastavatest eriregulatsioonidest.

6.1. Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse KeÜS § 3 lg 2 p 3 kohaselt muuhulgas keskkonnakahju põhjustamisel KeVS tähenduses (kahju elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või pinnasele). Sellisel juhul kohaldub käitaja suhtes erisättena KeVS § 9 lg 1, mille kohaselt peab käitaja Keskkonnainspektsiooni asemel teavitama Keskkonnaametit ning kui keskkonnakahju võib mõjutada inimese tervist, siis ka Terviseametit.

6.2. THS kohaldamisalasse kuuluvate käitiste (kompleksloa kohustusega käitiste ja teatud orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste) käitajate suhtes kohaldatakse teatud juhtudel KeÜS § 20 asemel erisättena THS § 17. Erisätte kohaselt peab käitaja teavitama Keskkonnainspektsiooni keskkonda oluliselt mõjutava avarii või vahejuhtumi esinemisest. Kui avarii või vahejuhtumiga kaasneb keskkonnaoht, peab käitaja võtma meetmeid tagajärgede piiramiseks ning tulevaste vahejuhtumite ja avariide vältimiseks ja teavitama võetud meetmetest Keskkonnaametit.