ÜLDOLULIST
Uus määrus seab nõuded uuele Eesti
geoportaalile
Vabariigi Valitsus võttis 26. augustil vastu määruse, millega
kehtestati Eesti geoportaali ja selle infosüsteemi haldamise, arendamise,
kasutamise ning selle kaudu teabe kättesaadavaks tegemise nõuded ja kord.
Pika nimega määruse sisuks on Maa-ameti hallatava Eesti
geoportaali toimimispõhimõtete paikapanek, et keskkonnaalased ruumiandmed
oleksid avalikult kättesaadavad. Sellisteks ruumiandmeteks on näiteks
asustusüksuste halduspiirid, katastriüksused, teede, veekogude jmt asukohad,
kaitsealade ja maardlate asukohad ja piirid. Ruumiandmete avaliku
kättesaadavuse nõue tuleneb EL INSPIRE direktiivist, mille ülevõtmiseks
kehtestati 2011. a
alguses ruumiandmete seadus (vt KÕKi uudiskirja
vastavat uudist).
Eesti geoportaal http://inspire.maaamet.ee
teeb Eesti ruumiandmed kättesaadavaks samadel alustel teiste Euroopa riikide
andmetega.
Maa-ameti hallatava geoportaali (http://geoportaal.maaamet.ee/) kaudu on
võimalik saada tegelikult rohkemgi andmeid kui INSPIRE direktiiviga nõutud, ent
direktiivi nõuete täitmiseks loodi uus veebikeskkond http://inspire.maaamet.ee/. Selle kaudu
on tagatud direktiiviga nõutud andmete kättesaadavus ühtsetele nõuetele
vastavate teenuste (andmete vaatamine, otsimine, allalaadimine jm) kaudu. Just
selle portaali toimimispõhimõtteid uus valitsuse määrus reguleeribki.
Vabariigi Valitsuse 26.08.13 määrus nr 129 Riigi Teatajas
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus: määruse
väljatöötamisel tekkinud keskkonnainfo kättesaadavust ei saa piirata
Euroopa Kohus
tegi 18. juulil kohtuasjas C‑515/11 otsuse, milles selgitas keskkonnainfo
juurdepääsu piiramise võimalusi ministeeriumide poolt. Vaidlusalune
kohtuasi puudutas Deutsche Umwelthilfe eV ja Saksamaa Liitvabariigi vahelist
kohtuvaidlust seoses Deutsche Umwelthilfe eV taotlusega saada juurdepääs
Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie (majandus ja
tehnoloogiaministeerium) valduses olevale teabele selle ministeeriumi
kirjavahetuse kohta Saksa autotööstuse esindajatega. Ministeerium viitas selles
osas Saksa keskkonnateabe seaduse sättele, mis vabastab riigiasutused
kohustusest edastada keskkonnateavet, kui nad töötavad välja määrusandlikku
akti. Ministeerium, kes töötab välja määruse eelnõud, ei saa selle käigus
tekkinud keskkonnainfo väljastamisest keelduda argumendiga, et tegemist on
seadusandliku protsessiga.Keskkonnainfo
kättesaadavust peavad tagama EL keskkonnainfo direktiivis 2003/4/EÜ sätestatud nõuded. Üldjuhul peavad
riigiasutused selle direktiivi kohaselt tegema nende valduses oleva
keskkonnateabe kättesaadavaks igale taotlejale, ilma et taotleja peaks tõestama
oma huvi. Direktiivi art 2 punktis 2 ettenähtud erand lubab aga mitte käsitleda
riigiasutustena asutusi ja institutsioone, mis tegutsevad seadusandjana.
Euroopa Kohus on eelnevalt otsustanud, et antud säte võib olla kohaldatav
ministeeriumidele, juhul kui nad osalevad seadusandlikus menetluses. Antud asjas leidis
Euroopa Kohus, et direktiivi 2003/4/EÜ artikli 2 punktis 2 on silmas peetud
üksnes menetlusi, mille tulemusel võidakse vastu võtta seadus või sama taseme
õigusnorm. Kohtu seisukohast võib järeldada, et ministeerium, kes töötab välja
määruse eelnõud, ei saa piirata juurdepääsu menetluse käigus tekkinud infole
(v. a kui juurdepääs infole võib olla piiratud muude direktiivis sätestatud
erandite tõttu, nt tegemist on alles koostamisel oleva dokumendiga,
ärisaladusega vmt). Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-515/11
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Komisjon kehtestas ühtlustatud rakendusmeetmed kasvuhoonegaaside
saastekvootide tasuta eraldamiseks
5. septembril võttis Euroopa Komisjon vastu kaks otsust, mis käsitlevad
ettevõtjatele kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute ehk saastekvootide
tasuta eraldamist ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS)
kolmandal perioodil (2013-2020). Reeglina saavad käitajad alates käesolevast
aastast hankida saastekvoote enampakkumistel. Valdkondades, kus on oht
„süsinikulekkeks“ ehk käitajate ümberpaiknemiseks teistesse riikidesse, kus
vastav regulatsioon puudub, saavad käitajad neid siiski jätkuvalt tasuta.
Kajastasime Euroopa Komisjoni otsust, mis on aluseks kasvuhoonegaaside
saastekvootide ettevõtetele tasuta jagamiseks EU ETS kolmanda perioodi ajal,
lähemalt KÕKi 2011. a maikuu
uudiskirjas. Antud
otsusele vastavalt pidid liikmesriigid koguma tasuta jagamise süsteemi
rakendamiseks vajalikud andmed kõigi oma territooriumil olevate käitiste kohta,
arvutama nende põhjal esialgsed jaotatavad kogused iga käitise kohta ning
esitama vastavad andmed Euroopa Komisjonile. Võrreldes liikmesriikide koostatud jaotuskavadega vähendab Komisjoni otsus
käitajatele tasuta jagatavaid heitkoguseid juba käesoleval aastalNüüdseks on Euroopa Komisjon liikmesriikide tasuta jaotamise ettepanekud
põhjalikult üle kontrollinud ning otsusega 2013/448/EL leidnud, et enamus liikmesriikide poolt
esitatud jaotamisettepanekuid vastab nõuetele. Kuna liikmesriikide poolt
esitatud ettepanekute täies mahus rahuldamisel ületataks aga EL direktiiviga
2003/87/EÜ (EU ETS direktiiv) seatud maksimaalset tasuta jagamisele
kuuluvat heitkogust, rakendatakse otsuse kohaselt sektoriülest
paranduskoefitsienti. Paranduskoefitsient on erinevatel aastatel erinev, nt
käesoleval aastal saab käitajatele jagada 5,73% vähem heitkoguseid kui käitajad
esialgsete andmete kohaselt saanuks, 2020. a aga juba 17,56% vähem. Otsuse alusel
tuleb liikmesriikidel paranduskoefitsienti arvesse võttes arvutada lõplikud
2013. aastal tasuta eraldatavad heitkogused ning asuda neid ettevõtetele
jagama. See võib aega võtta 1-3 kuud. Samuti eraldatakse EU ETS kolmandal perioodil tasuta saastekvoote uutele
kauplemissüsteemi sisenejatele (uued käitised või käitised, mis on suurendanud
enda toodangu mahtu). Teine Euroopa Komisjoni
otsus 2013/447/EL
määratleb alused, mille põhjal arvutavad liikmesriigid uutele kauplemissüsteemi
sisenejatele tasuta eraldavate saastekvootide kogused (selleks tuleb kasutada Komisjoni
otsusega määratletud standardseid võimsuskasutegureid). Euroopa Komisjoni
otsus 2013/448/EL (pdf) Euroopa Komisjoni
otsus 2013/447/EL (pdf) Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k)
ENERGEETIKA
Uued EL ökodisaini ja
energiamärgistuse nõuded kütteseadmetele, veesoojenditele ja
kuumaveesalvestitele
Uute EL
määrustega on kehtestatud nõuded, millele peavad edaspidi vastama kütteseadmed,
veesoojendid ja kuumaveesalvestid, et neid saaks Euroopa Liidus turustada.
Eesmärgiks on vähendada selliste seadmete keskkonnamõju nii energiatarbimise
kui saasteainete osas ning anda teavet nende energiatarbimise kohta. Alates 2015. aastast hakkavad kütteseadmetele ja veesoojendajatele kehtima
uued energiatarbimise nõuded ning kohustus kanda märgist energiatõhususe klassi
kohta.Näiteks kütteseadmete
ja veesoojendite-kütteseadmete hinnanguline aastane energiatarbimine oli EL-s 2005.
aastal 12 089 PJ (289 miljonit nafta ekvivalenttonni), millele vastav heide on
698 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Konkreetseid meetmeid võtmata oleks eeldatav
aastane energiatarbimine määruse preambula kohaselt 2020. aastal 10 688 PJ, ent
uuringute kohaselt on võimalik seda olulisel määral vähendada. Ökodisaini
nõuetega nähakse seadmetele ette võimsuse, energiatarbimise jmt näitajad,
millele seadmed peavad alates 2015.
a septembrist vastama. Energiamärgistuse
nõuded näevad ette, et 2015.
a septembrist tuleb seadmetele lisada energiatõhususe
märgis vastavalt energiatõhususe klassile (skaala A-st G-ni), samuti peavad
energiatõhususe teavet hakkama sisaldama selliste seadmete reklaamid jne. EL määrus nr 811/2013,
millega täiendatakse EL direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete,
veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja
päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest,
temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide
energiamärgistusega EL määrus nr 812/2013 millega
täiendatakse EL direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite
ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega EL nr 813/2013,
millega rakendatakse EL direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja
veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega EL määrus nr 814/2013,
millega rakendatakse EL direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja
kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega
Avalik konsultatsioon: kuidas
tõhustada energiamärgistuse ning ökodisaini direktiive?
31. augustil avas
Euroopa Komisjon
avaliku konsultatsiooni,
et selgitada välja, kuidas EL direktiivi
2010/30/EL
(energiamärgistuse direktiiv) ja EL direktiivi
2009/125/EÜ (ökodisaini
direktiiv) tulevikus tõhustada. Konsultatsiooni ajendiks on Euroopa Komisjonile
energiamärgistuse direktiivi artiklis 14 ja ökodisaini direktiivi artiklis 21
sätestatud kohustus vaadata läbi direktiivide kohaldamine ja nende
rakendamismeetmete tõhusus. Direktiivide
läbivaatamise raames hinnatakse direktiivide tõhusust, asjakohasust, ühtsust,
EL tasandi regulatsiooni poolt pakutavat lisandväärtust ja direktiividega seotud
kaudseid mõjusid. Hinnangu andmiseks soovitakse sisendit saada ka
huvigruppidelt (tarbijatelt, ettevõtetelt, valitsusvälistelt
organisatsioonidelt, valitsusametnikelt). Näiteks soovib komisjon saada
tagasisidet, kas eksisteerib toetus uue toodete energiaklassi osas, kuidas
täiustada siltidel kuvatavat informatsiooni või kas need peaksid sisaldama
täiendavat informatsiooni (nt toote eluea kohta) jms. Konsultatsioon
kestab 30. novembrini 2013.
a. Lõplik hindamisaruanne plaanitakse avaldada 2014.
aastal. Konsultatsiooni
veebileht Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)
Eelnõu näeb ette Eesti ühinemise
rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Eelnõude infosüsteemis
kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt Eesti ühineks rahvusvahelise
energiaprogrammi kokkuleppega. Kokkulepe on suunatud sellele, et
naftatarbimisega riikidel oleks võimalik seda mõistlikel ja õiglastel
tingimustel tarbida, ent ka sellele, et need riigid ei oleks sisseveetud
naftast niivõrd sõltuvad. Eesti tahab ühineda Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, et ülemaailmse
energeetikapoliitika kujundamisel rohkem kaasa rääkidaKokkulepet
rakendatakse läbi Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA), mis on asutatud 1974. aastal ning mille liikmeks on kõik OECD liikmesriigid,
kes on ühinenud asutamisotsuse ja Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega.
Hetkel on IEA liikmeteks 28 riiki. Eestile tehti ettepanek kokkuleppega
ühinemiseks pärast OECD-ga liitumist 2009. aastal. Kuna IEA jaoks on
fossiilsed kütused energeetilise varustuskindluse tagamisel olulised, näeb
Eesti eelnõu seletuskirja kohaselt muuhulgas ühe suure võimalusena tutvustada
IEA liikmena põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia
arenguid. Eelnõu materjalid
Eelnõude infosüsteemis
LOODUSKAITSE
EL määruse eelnõu peab aitama
toime tulla invasiivsete võõrliikidega
Euroopa Komisjon
avalikustas 9. septembril uue EL määruse eelnõu, mille eesmärgiks ennetada ja vähendada
invasiivsetest võõrliikidest tulenevat ohtu. Invasiivsed
võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tulemusena kandunud nende
looduslikult levilalt üle ökoloogiliste piiride uude asukohta. Sellel on
negatiivne mõju uue asukoha looduskeskkonnale ning märkimisväärsed
majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Komisjoni teatel on Euroopas leitud
üle 12000 võõrliigi, millest hinnanguliselt 10–15% on paljunenud ja levinud. Sellest
tulenev majanduslik kahju ulatub vähemalt 12 miljardi euroni aastas, rääkimata
ökoloogilisest kahjust. Eestis on võõrliikidena laiemalt tuntud näiteks
Sosnovski ja hiid-karuputk, mink, signaalvähk jne. EL määrus on esimene katse reguleerida võõrliikidega seonduvat kogu EL
tasandil, kuna nendega seotud probleemid on riikideülesedHetkel ei ole
invasiivsete võõrliikide ohjamist EL-s eraldi õigusaktiga reguleeritud ning
liikmesriigid tegelevad probleemiga erineval viisil. Kuna võõrliigid levivad
üle piiride, ei pruugi see lahendust tuua. Uue määruse eelnõus nähakse
võõrliikide ohjamiseks ette kolme liiki meetmed: - ennetamine
läbi liikmesriikide teostatavate kontrollide, nt kauba ja pakendite osas;
- varajane
hoiatamine ja kiire reageerimine - viivitamatu hävitamine;
- kohandunud
liikide ohjamine – meetmete rakendamine juba levinud liikide tekitatud kahju
vähendamiseks.
Eelnõu koostamine algas juba 2008. aastal ning selle väljatöötamisele
eelnesid mitmed konsultatsioonid huvigruppide ja avalikkusega (viimane 2012. a kevadel). Eelnõu esitamisele järgneb EL seadusandlik
protsess, mistõttu pakutud meetmete jõustumiseni läheb veel aega. Euroopa Komisjoni pressiteade Määruse eelnõu (pdf) Euroopa Komisjoni invasiivsete võõrliikide
teemaline veebileht (ingl
k) Keskkonnaministeeriumi võõrliikide teemaline
veebileht
Muudeti
määrust looduskaitsepiirangutega maa riigi poolt omandamise kohta
29. augustil võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse kaitstavat
loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamist reguleeriva määruse
muudatuste kohta. Määruse muudatused tulenevad juba aprillis jõustunud looduskaitseseaduse
muudatustest ja on seega pigem redaktsioonilisedMääruse muutmine oli ajendatud looduskaitseseaduse
ja riigivaraseaduse muudatustest, mis puudutasid
looduskaitsepiirangutega maa riigile võõrandamise korda. Kajastasime neid
muudatusi lähemalt 2012. a
oktoobris ja 2013. a
aprillis avaldatud uudistes. 15. aprillist jõustunud seadusemuudatusega
nähti looduskaitsealuse maa võõrandamine ja omandamine ette üksnes müügi kaudu
(varem oli see võimalik ka tasaarvestamise kaudu riigi kinnisvara
enampakkumisel müüdud vara väärtusega). Määruse muudatustega täpsustati kinnisasjade
omandamise korda, nt kinnisasja omandamise avaldusele lisatavate dokumentide
loetelu, lisati sätted enne muudatuste jõustumist esitatud avalduste
menetlemise kohta jmt. Määruse
muudatuste tekst Riigi Teatajas Määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis
VESI
Euroopa Liidu
Teatajas avaldati direktiiv, millega täiendatakse veepoliitika valdkonna
prioriteetsete ainete nimekirja. Prioriteetsed ained on ained, mille puhul on
kindlaks tehtud, et need põhjustavad EL tasandil olulist ohtu veekeskkonnale
või keskkonnale laiemalt veekeskkonna kaudu. Direktiivi eelnõu sisu
kajastasime KÕKi 2013. a maikuu
uudiskirjas.
JÄÄTMED
Jäätmeseadust plaanitakse muuta
seoses uue elektroonikaromude direktiivi ülevõtmisega
30. augustil
esitas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile jäätmeseaduse
muudatuste eelnõu.
Kavandatud muudatused puudutaksid laiendatud tootjavastutusega hõlmatud
elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud jäätmete (elektroonikaromudega)
regulatsiooni. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama
tema turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja
nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Muudatuste peamiseks ajendiks on EL direktiivi
2012/19/EL (uus
elektroonikaromude direktiiv) ülevõtmine Eesti õigusesse. Uus direktiiv asendab
alates 14. veebruarist 2014.
a vana elektroonikaromude direktiivi (EL direktiiv
2002/96/EÜ). Eelnõu seab elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele ja turustajatele
mõned uued nõudedEelnõuga
kavandatakse sõnastuslike ja terminoloogiliste täpsustuste-muudatuste kõrval ka
mitmeid sisulisi muudatusi ja uusi nõudeid. Näiteks kohustataks elektri- ja
elektroonikaseadme tootjaid ja turustajaid võtma müügikohas tasuta tagasi
väikseid elektroonikaromusid (nt MP3-mängija, suitsuandur, äratuskell)
sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue seadme või kas müügikohas sama liiki
seadmeid üldse müüakse. Selle ajendiks on eelnõu seletuskirja kohaselt väikeste
elektroonikaromude kergekäeline segaolmeprügisse viskamine, kuna nende
kogumispunktidesse viimine on tülikas. Lisaks tuleks ettevõtjatel hakata
kavandatavate muudatuste kohaselt põhjalikumalt tõendama, et Eestist välja
veetavad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed on ikka kasutatud elektri-
ja elektroonikaseadmed (mitte elektroonikaromud). Hetkel kasutavad inspektorid
ainult juhendit, mis selgitab, kuidas vahet teha kasutatud seadmel ja
elektroonikaromul. Vastav juhend plaanitakse eelnõu seletuskirja kohaselt
põhimõtteliselt seadusesse tõsta. Olulisemad muudatused puudutavad veel tootja
tagatisega seotud regulatsiooni täpsustamist ja uue elektroonikaromude
korduskasutamise soodustamise regulatsiooni kehtestamist. Eelnõu on
kooskõlastusringil kuni 20. septembrini 2013. a. Eelnõu tekst ja
seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
Määruse eelnõuga uuendataks
probleemtoodete registris elektri- ja elektroonikaseadmeid ja
põllumajandusplasti puudutavaid andmeväljasid
Augusti lõpus on
Keskkonnaministeerium esitanud Vabariigi Valitsuse istungile määruse
„Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõuga plaanitakse registrisse lisada kaks
probleemtoodet (elektri- ja elektroonikaseadmed ning põllumajandusplast) ja
nende tootjaid puudutavad uued andmeväljad. Elektri- ja
elektroonikaseadmeid puudutavate muudatuste ajendiks on vajadus võtta üle uue EL direktiivi
2012/19/EL (uus
elektroonikaromude direktiiv) lisaga 10 sätestatud andmeväljad, mida
praegu registris veel ei ole. Need puudutavad andmeid tootja tagatise ja
volitatud esindaja kohta. Nimelt plaanitakse kasutusele võtta uus tootja
tagatise liik (pangagarantii), mistõttu tuleb registrisse kanda täiendavaid
andmeid (nt pangagarantii summa). Teiseks ei saa uue direktiivi kohaselt Eestis
olla elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaks välismaine tootja, kuna
direktiiviga muudetud tootja mõiste kohaselt saab tootja olla üksnes alaliselt
Eestis asuv ettevõtja. Sellest tulenevalt peaks kaugmüüja määrama volitatud
esindaja, kes teda Eestis esindab ja täidab seadusega tootjale pandud kohustusi
ning kelle andmed kantakse probleemtoodete registrisse. Põllumajandusplasti
puudutavate uute andmeväljade lisamise ajendiks on põllumajandusplasti
(põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk
või plastnöör) lisamine probleemtoodete hulka ning selle suhtes tootjavastutuse
nõuete rakendamine alates 1. jaanuarist 2013. a. Kajastasime
vastavaid jäätmeseaduse muudatusi lähemalt KÕKi 2012. a jaanuarikuu
uudiskirjas ning
põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise ja
kõrvaldamise nõudeid KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjas. Eeltoodu tõttu on vajalik määrata
põllumajandusplasti tootjatele registreerimistaotluse andmete esitamise
tähtajad ning esitatavad andmed (turule lastud põllumajandusplasti kohta ning
kogutud ja taaskasutatud põllumajandusplasti jäätmete kohta). Eelnõu tekst ja
seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
OHTLIKUD AINED
Avalik konsultatsioon: 7 väga
ohtliku aine lisamine REACH määrusesse
Euroopa
Kemikaaliamet on algatanud konsultatsiooni, milles ootab arvamusi 7 aine väga
ohtlike ainete (SVHC, „substances of very high concern“) kandidaatnimekirja
lisamise kohta. Need on ained, mis võivad põhjustada tõsiseid ja tihtipeale
pöördumatuid mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. Kui aine sellena
identifitseeritakse, lisatakse see kandidaatainete nimekirja, mille järel
plaanitakse need omakorda kanda REACH määrusesse autoriseerimisele kuuluvate ainete nimekirja
(REACH määruse lisa XIV). Viimane tähendaks, et neid aineid ei võiks kasutada
ilma Euroopa Komisjoni loata. Kõik seitse ainet
on kantserogeensed või reproduktiivtoksilised. Nendeks aineteks on näiteks
kaadmiumsulfiid ja diheksüül ftalaat. Iga aine kohta on koostatud vastavalt
REACH määruse lisale XV raport, kus selgitatakse nende omadusi ja ohtlikkust.
Huvitatud isikutel on võimalik raportite kohta esitada omapoolseid kommentaare.
Konsultatsioon kestab 17. oktoobrini 2013. a.
Euroopa Kemikaaliameti
konsultatsiooni veebileht (ingl k)
Jõustus uus EL biotsiidide
määrus
Alates 1.
septembrist kohaldatakse uut EL määrust (EL)
528/2012 biotsiidide
kohta, millega tunnistati kehtetuks ja asendati EL
direktiiv 98/8/EÜ (nn
biotsiidide direktiiv). Määrus hõlmab putukamürke ja tõrjevahendeid, kuid
mitte meditsiinilisi või põllumajanduslikke taimekaitsevahendeid. Uue määruse
eesmärk on harmoniseerida biotsiide sisaldavate toodete regulatsiooni ja
lihtsustada toodete turule toomist. Biotsiiditootjad saavad nüüdsest taotleda
üle-euroopalist luba, mis võimaldab neil oma tooteid kogu Euroopas otse turule
viia. Eelnõu sisu ja selle tausta kajastasime lähemalt juba KÕKi 2012.a
veebruarikuu uudiskirjas. EL määrus (EL)
528/2012 biotsiidide kohta (pdf)
Euroopa Komisjoni pressiteade
Euroopa Liidu Teatajas avaldati määrus, millega lisatakse biotsiidi
turustamise loa andmiseks nõutava teabe hulka tehnilise samaväärsuse
kindlakstegemise tõendamine. See tähendab, et kui biotsiid sisaldab toimeainet,
mis ei vasta heaks kiidetud toimeaine tunnustele, on vaja tõendada, et
biotsiidis sisalduval toimeainel ei ole märksa rohkem ohtlikke omadusi kui
heakskiidu saamiseks hinnatud toimeainel.
Euroopa Liidu
Teatajas avaldatud määrusega kõrvaldatakse vead, mis leiti kontrollimise käigus
nn CLP-määruse lisadest. Uued lisad jõustusid 10. augustil, ent käitajatel ei
ole vaja enne seda kuupäeva turule lastud aineid ja segusid uuesti pakendada
või märgistada.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Ootame ametnikke avalikele koolitustele
KÕK ja
Väitluskoolitus korraldavad kaks koolitust teemal „Argumenteerimine ja
kaalutlusotsuste tegemine planeerimisvaldkonnas“, mis toimuvad 1. oktoobril Tallinnas ning 10. oktoobril Tartus.Koolitusele ootame kohalike omavalitsuste
ametnikke, kes tegelevad tööalaselt ruumilise planeerimisega, sh planeeringute
keskkonnamõjude hindamisega. Loe edasi »
Siim Vahtrus tutvustas KUKU
raadios uue energeetika arengukava koostamist
24. augustil
tutvustas KÕKi jurist Siim Vahtrus „Ilmaparandaja“ saates uut energeetika
arengukava, mille koostamine sai augusti alguses valitsuse ametliku heakskiidu.
Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata KUKU
raadio veebilehel (intervjuu
algab 25. minutil). Loe edasi »
KÕKi juristid rääkisid KUKU
raadios mürast
3. augustil
rääkisid KÕKi juristid Siim Vahtrus ja Kärt Vaarmari KUKU raadio saates
„Ilmaparandaja“ mürast. Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata KUKU
raadio veebilehelt (intervjuu
algab 36. minutil).
Loe edasi »
|
