Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Väike kaevandussõnastik

*-ga on tähistatud sõnad, mis on sõnastikus lahti selgitatud

  • Avalik istung
    – arutelukoosolek kaevandamisloa andmise teemal. NB! Istung võidakse ära jätta, kui keegi varem kirjalikke seisukohti ei esita.
  • Aluspõhi – enne jääaega tekkinud kivimid. Eestis eelkõige lubja- ja liivakivi.
  • Geoloogiline uuring – maavarade uuring, mis eelneb kaevandamisele. Uuring on täpsem kui üldgeoloogiline uurimustöö*. Uuringu eesmärk on välja selgitada vajalik info kaevandamisloa taotlemiseks ja võimaldab maavara määratleda tarbevaruna*.
  • Jääkvaru – kaevandamistegevuse käigus veel kaevandada jäänud kaevandatav varu*.
  • Kaevandamisega rikutud maa – maa-ala, kus pinnas saab kaevandamisest otseselt mõjutatud. Kaevandamise lõppedes tuleb see ala korrastada korrastamistingimuste* ja –projekti* alusel.
  • Kaevandamisjäätmed – maavara uurimise, kaevandamise, rikastamise, ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed, nt põlevkivi sortimisel (rikastamisel) tekkiv nn aheraine.
  • Kaevandamisjäätmekava – kaevandamisloale lisatav dokument, mis on vajalik, kui kaevandamisjäätmeid hoitakse teenindusmaal väljaspool kaevandamisjäätmete hoidlat*.
  • Kaevandamisjäätmete hoidla – kaevandamisjäätmete pikemaajalisema hoidmise koht, millele on kehtestatud nõuded jäätmeseaduses.
  • Kaevandatav varu – maavara kogus, mis kaevandamisloa alusel maapõuest eemaldatakse.
  • Kaevandus – allmaakaevandus.
  • Kaitstavad loodusobjektid – koondnimetus kaitsealadele, hoiualadele ja kaitsealustele üksikobjektidele (nt püsielupaigad).
  • Karjäär – avakaevandamismeetodit kasutades tekkiv auk, kust maavara kaevandatakse.
  • Katend – kaevandatava maavara kohal olev materjali (mulla, kruusa vms) kiht, mis tuleb karjääris maavarani jõudmiseks eemaldada.
  • Keskkonnamõju hindamise aruanne – keskkonnamõjude hindamise lõppdokument, mis kirjeldab võimalikke mõjusid ja nende leevendamise viise.
  • Keskkonnamõju hindamise programm – keskkonnamõjude hindamise lähteülesanne, dokument, milles määratakse kindlaks mida ja kuidas uuritakse.
  • Keskkonnamõju (olulisuse) eelhinnang – hinnang sellele, kas antud juhul võiks keskkonnamõjud olla piisavad, et neid lähemalt uurida. Antakse juhul, kui mõjude hindamine ei ole kohustuslik (kaevandusala pindala on alla 25 ha).
  • Korrastamistingimused – Keskkonnaameti poolt väljastatavad tingimused rikutud maa korrastamiseks. Korrastamistingimused põhinevad kaevandamisloal ja on omakorda korrastamisprojekti* koostamise aluseks.
  • Korrastamisprojekt – kaevandaja poolt koostatud projekt rikutud maa korrastamiseks. Korrastamisprojekt peab sisaldama nii jooniseid kui selgitusi korrastamistööde ja nende ajakava kohta.
  • Kumulatiivne mõju – erinevate tegevuste koondmõju (keskkonnale).
  • Maardla – keskkonnaregistris arvele võetud maavarade* kogum. Maardla moodustamise aluseks on geoloogiline uuring* või üldgeoloogiline uurimustöö*
    • Üleriigilise tähtsusega maardla – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nimekirja kuuluv maardla, mille uurimiseks ja kaevandamiseks annab loa Keskkonnaministeerium.
    • Kohaliku tähtsusega maardla – maardla, mis ei ole vastavas nimekirjas nimetatud. Maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks annab loa Keskkonnaamet.

  • Maavara kaevandamise aastamäär – maavara kogus, mille võib kaevandamisloa alusel selle kehtivusaja jooksul keskmiselt ühes aastas maapõuest eemaldada.
  • Maavara kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär – maksimaalselt ühes aastas kaevandada lubatud maavara kogus. Kehtestatakse turba ja põlevkivi puhul. Tteiste maavarade puhul võidakse maksimaalne aastamäär seada, kui see on vajalik keskkonna kaitseks.
  • Maavaravaru – Keskkonnaregistris arvele võetud maavara. Jaguneb uurituse astmele vastavalt reserv-*, tarbe-* ja prognoosvaruks* ning vastavalt kasutamise võimalikkusele aktiivseks* ja passiivseks varuks*.
    • Tarbevaru – geoloogilise uuringuga* kindlaks tehtud maavara osa, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud.
    • Reservvaru – maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid. Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada, kui see asub tarbevaru kõrval või kattub tarbevaruga (asub selle all/vahel/kohal).
    • Prognoosvaru – geoloogilise uurimistöö* põhjal Keskkonnaregistris arvele võetud maavara, mis asub kas tarbevaru või reservvaru kõrval või mille esinemist ennustatakse geoloogiliste teadmiste põhjal. Prognoosvaru täiendavaid uuringuid läbi viimata kaevandada ei saa.
    • Passiivne varu – maavara, mida ei saa kaevandada keskkonnakaitselistel või mäetehnilistel põhjustel. Nt maavara, mille kaevandamine ei ole lubatud tulenevalt looduskaitseala kaitse-eeskirjast.
    • Aktiivne varu – maavara, mis ei ole passiivne ja mille kaevandamine ei ole välistatud.

  • Maavaravaru plokk – maardlate alajaotusena kasutatav maavaravaru osa.
  • Maaüksuse sihtotstarve – maakatastris planeeringute alusel määratud maatüki (katastriüksuse) kasutamise otstarve.
  • Mäeeraldis – maapõue osa, kus tohib kaevandamisloa alusel kaevandada.
  • Müra normtasemed – mürale kehtestatud arvulised piirväärtused, mille ületamine on keelatud.
  • Purustus-sorteerimissõlm – seade, mis purustab ja sorteerib kaevandatud maavara (kruusa, lubjakivi). Tavaliselt üks olulisemaid müraallikaid karjäärides.
  • Rohevõrgustik – maakonna- ja üldplaneeringutes kindlaks määratud alad, kus tegevus on elurikkuse kaitseks piiratud. Koosneb suurematest tuumaladest ning neid ühendavatest rohevõrgustiku koridoridest.
  • Seirekava – dokument, mille kohaselt teostatakse õhusaaste-, vee-, müra vms seiret pärast kaevandamistegevuse algust.
  • Teenindusmaa – kaevandamiseks mõeldud maa-ala mäeeraldise* kohal ja/või ümber. Karjääride* puhul on teenindusmaa vähemalt sama suur kui mäeeraldis, enamasti suurem.
  • Uuringuruum – maa-ala, millel teostatakse üldgeoloogilist uurimistööd või geoloogilist uuringut.
  • Üldgeoloogiline uurimustöö – üldisemat laadi maavarade uuring, mis selgitab maavarade paiknemise maapõues.