Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Ülevaade kaevandamisloa menetlusest

Kaevandamisloa andmise või andmata jätmise protsess algab, kui kaevandada sooviv ettevõtte või inimene esitab loataotluse. Kui taotluses on minimaalselt vajalikud andmed olemas, algatab Keskkonnaamet või –ministeerium kaevandamisloa menetluse ning avaldab selle kohta teate veebilehel Ametlikud Teadaanded. Lisaks võidakse menetluse algusest teavitada ajalehes (kohalikus, maakonnalehes, vahel ka üleriigilises lehes).

Menetluse algatamisel otsustatakse ka selle üle, kas algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) või mitte. Kui kaevandatakse karjääris või turbaväljal pindalaga üle 25 ha või kaevandatakse allmaakaevandamise meetodil, tuleb keskkonnamõju igal juhul hinnata. Muudel juhtudel koostatakse keskkonnamõju eelhinnang. Selle raames hinnatakse, kas konkreetsel juhul on kaevandamise mõjud sedavõrd suured, et nende olemust ja leevendamise võimalusi tuleks lähemalt uurida.

Kui algatatakse KMH, koostatakse esimese asjana keskkonnamõju hindamise programm. KMH programmis kirjeldatakse, milliseid mõjusid ja milliste meetoditega uurima asutakse. Programmi mustand tehakse avalikult kättesaadavaks ning sellele võib igaüks ettepanekuid teha. See on hea hetk kirjutada loa andjale, et mõni mõju on tähelepanuta jäänud või pakkuda täiendavate uuringute tegemist.

Pärast programmi avalikustamist ja vajadusel täiendamist, viiakse läbi uuringud ja pannakse kokku keskkonnamõju hindamise aruanne. KMH aruandes kirjeldatakse kaevandamise võimalikke mõjusid ja nende leevendamise meetmeid, mis hiljem loa täiendavate tingimuste andmisel aluseks võetakse. KMH aruande mustand tehakse samuti avalikult kättesaadavaks. Selles etapis tasub kindlasti vaadata vähemalt aruandes väljapakutud meetmeid mõjude leevendamiseks ning kui need tunduvad liiga üldised või ebapiisavad, siis sellest loa andjale e-kirja või posti teel märku anda.

KMH aruande valmimise järel jätkatakse kaevandamisloa ettevalmistamist. Kui KMHd läbi ei viida, võidakse siiski korraldada väiksemaid eksperthinnanguid, täpsustamaks tegevuse mõjusid. Kui Keskkonnaamet või –ministeerium on enda hinnangul piisavalt infot kogunud, pannakse kokku loa eelnõu ja avaldatakse see koos muude materjalidega. Praktikas antakse avalikkusele kommentaaride andmiseks vaid kaks nädalat, seega tasub kiirelt materjalidega tutvuda ja vajadusel oma seisukoht kirja panna. Tasub tähele panna, et enamasti teevad haldusorganid ka ettepaneku kirjavahetusele järgnev avalik istung ära jätta. Kui arvate, et osapoolte kokkusaamine ja arutelu oleks siiski mõistlik, tehke omalt poolt ettepanek istung siiski korraldada.

Täpsemalt saate kaevandamisloa ja keskkonnamõju menetluse üksikute etappide kohta lugeda KÕKi veebijuhisest „Oska osaleda“.