Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja otsused kolmes kliimaasjas

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 9. aprillil teatavaks otsused kolmes kliimakohtuasjas: KlimaSeniorinnen vs. Šveits; Duarte Agostinho jt vs. Portugal ja 32 teist riiki ning Damien Carême vs. Prantsusmaa. Tegemist on Euroopa Inimõiguste Kohtu esimeste omataoliste otsustega kliimaküsimustes, kus kohus võttis pretsedendiväärtusega seisukohti nii kaebeõiguse kui ka riikide kliimaalaste kohustuste osas.

Loe lähemalt

Euroopa Kohus: statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide andmed on keskkonnateave, mis üldreeglina kuulub avalikustamisele (C‑234/22)

Euroopa Kohus tegi 7. märtsil otsuse Eesti kohtu esitatud eelotsusetaotluse kohta, mis puudutas statistilise metsainventuuri (SMI) püsiproovitükkide asukoha andmete avalikkust.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Uuendati rohereformi tegevuskava aastateks 2023-2025

Rohereformi juhtkogu uuendas märtsi lõpus reformi tegevuskava aastateks 2023-2025. Tegevuskava vajas prioritiseerimist, sest seni koosnes see enam kui 200 tegevusest, mille seiramine oleks olnud liialt ressursimahukas ja kaoks ka fookus.

Rohereformil on kolm eesmärki: 1) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; 2) kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine; 3) konkurentsivõimelise ning keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasa aitamine. Eesmärke saavutatakse läbi kümne valdkonna. 2024. aastal on rohereformi käigus plaanis näiteks kliimaseaduse koostamine, jäätmereform, väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise meetmed, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade toetus.

Rohereformi tegevuskava

Kliimaministeeriumi uudis

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Uuring elektroonilistest osalemisvõimalustest keskkonnaasjades

Saksa ekspertorganisatsiooni Unabhängiges Institut für Umweltfragen (UfU) eestvedamisel on valminud uuring avalikkuse elektroonilistest osalemisvõimalustest keskkonnaasjades viies EL riigis: Eestis, Saksamaal, Ungaris, Sloveenias ja Hispaanias. Eesti osa ülevaatest koostas KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari.

Uuringus käsitleti elektroonilise osalemise võimalusi enne COVID-19 pandeemiat, selle ajal ja järel. Uuringus jõuti järeldusele, et pandeemial on olnud erinevates riikides avalikkuse elektroonilisele osalemisele erinev mõju. Näiteks Saksamaal toimis pandeemia katalüsaatorina ja selle ajal tõhustati nii avalikkuse elektroonilise osalemise norme õigusaktides kui ka osalemise tavasid, mh võeti vastu uus seadus avalikkuse elektroonilise osalemise kohta keskkonnaküsimustes. Teisalt ei muudetud Hispaanias pandeemia ajal õigusnorme, kuna seal oli nö digitaalne infrastruktuur avalikkuse osalemiseks juba loodud.

Uuringu tulemustele tuginedes on KÕKi soovitus teha elektrooniline osalusvõimalus kättesaadavaks kõigil avalikel aruteludel.

Eestis oli enne COVID-pandeemiat avalikkusel küll võimalik pääseda elektrooniliselt ligi materjalidele ja esitada oma seisukohti, kuid avalikud arutelud toimusid füüsiliselt kavandatava projekti või otsustaja asukohas. Pärast 2020. aasta märtsis kehtestatud avalike kogunemiste keeldu jäeti avalikud arutelud alguses vahele või lükati edasi. Pärast pandeemia esimesi kuid hakati avalikke arutelusid korraldama elektrooniliselt või võimaldama neil elektroonilist osalemist. Keskkonnaministeeriumi poolt antud juhises leiti, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ei keela keskkonnamõju hindamise menetlustes avalike arutelude läbiviimist elektrooniliselt. Planeerimisseaduses viidi 2022. aastal sisse muudatused, mis reguleerivad elektroonilise osalemise võimalusi planeeringute menetluse avalikel aruteludel. Pärast kogunemispiirangute lõppemist on praktika olnud ebaühtlane – mõnel juhul on Keskkonnaamet korraldanud avaliku arutelu vaid füüsiliselt, mõnel juhul andnud võimaluse osaleda arutelul elektrooniliselt. Seejuures ei ole selge, mis põhjusel on mõnikord elektroonilist osalust lubatud ja teinekord jällegi mitte. Uuringu tulemustele tuginedes on KÕKi soovitus teha elektrooniline osalusvõimalus kättesaadavaks kõigil avalikel aruteludel.

Uuring annab samuti ülevaate keskkonnamõju hindamise (KMH) materjalide avalikustamise viisidest erinevates riikides. Eestis on KMH materjalide elektrooniline kättesaadavus viimastel aastatel paranenud. 2022. aasta lõpus avalikustas Keskkonnaministeerium KOTKASe portaalis toimiva KMH registri. Samas ei hõlma see kõiki KMH menetlusi, vaid üksnes neid, mis viiakse läbi Keskkonnaameti poolt. Samuti ei ole selles registris kajastatud avalikkuse seisukohti KMH materjalidele.

UfU raport (ingl k)

Riigikohus: kaitsta tuleb nii loomi, loomaomanike vaimset heaolu kui ka avalikku korda (RKKK 1-23-3265 ja 1-23-6360)

Karistusseadustiku kohaselt karistatakse isikut looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas või julmal viisil. 14. märtsil tehtud määrustes tuli Riigikohtul lahendada mh küsimus, kes saab selle teo puhul olla kannatanuks ehk kelle õigushüvesid teoga kahjustatakse.

Riigikohus selgitas, et esmajoones kaitseb seadustiku § 264 inimeste ühiseid sotsiaalseid väärtusi. See tähendab, et eesmärk on kindlustada, et järgitaks ühiskondlikku eetilis-moraalset kokkulepet, mille kohaselt on inimesel keelatud teise, tundeid omava ja valu tundva elusolendiga, kes on üldjuhul temaga võrreldes kaitsetumas seisundis ning tihti temast ka sõltuvuses, teatud moel käituda. See keeld laieneb ka loomaomanikele. Samuti kaitseb seadustik loomi julma kohtlemise eest. Seejuures on looma julm kohtlemine võimalik nii tegevuse kui ka tegevusetusega.

Hingelised üleelamised seoses looma kannatustega võivad õigustada loomaomaniku või muu isiku, kel on lubamatult koheldud loomaga lähedane side, kannatanuks lugemist KarS tähenduses.

Samas selgitas kolleegium, et seadus ei kaitse üksnes ühiseid sotsiaalseid väärtusi, vaid teatud juhtudel ka üksikisiku õiguseid. Senise kohtupraktika kohaselt ei ole loomad asjad, vaid valu tundvad, inimesega teatud määral sarnased elusolendid. See tähendab, et loomaomanikul võib tekkida enda lemmikuga emotsionaalne side ja nähes pealt tema raskeid füüsilisi kannatusi ning valu või saades neist teadlikuks, võib see põhjustada omanikule hingelisi üleelamisi. Need hingelised üleelamised võivad õigustada tema kannatanuks lugemist. Samuti ei saa välistada, et lisaks omanikule võib kannatanuks osutuda mõni muu isik, kel on lubamatult koheldud loomaga lähedane side. Kannatanuna saab selline isik õiguse nt vaidlustada politsei otsust looma julma kohtlemist mitte menetleda. Lisaks märkis Riigikohus, et kui keegi peaks olema vahetuks tunnistajaks looma julmale väärkohtlemisele omaniku poolt, on tal õigus toimuvasse sekkuda ja looma kaitsta.

14. märtsi määrustes Riigikohus MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebusi ei rahuldanud, kuna tegu polnud omaniku ega isikuga, kel olnuks lubamatult koheldud loomaga lähedane side. Seega puudus liidul kaebeõigus. Riigikohus ei nõustunud seejuures väitega, et süüdistuskohtumenetluses saanuks MTÜ kaebeõiguse tuletada analoogia korras keskkonnaorganisatsioonidele haldus(kohtu)menetluses antud kaebeõigusest. Kolleegiumi sõnul sätestab kriminaalmenetluse seadustik kannatanu mõiste (§ 37) autonoomsena.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused nr 1-23-3265 ja 1-23-6360

Euroopa Kohus selgitas kohtukulude väljamõistmisega seonduvat (C‑252/22)

Euroopa Kohus tegi jaanuaris eelotsuse, milles selgitas Aarhusi konventsiooni artiklist 9 tulenevat nõuet, mille kohaselt ei tohi keskkonnavaidlustes olla kohtumenetlus takistavalt kallis. Kokkuvõttes asus Euroopa Kohus seisukohale, et kõnealuse nõude järgimise tagamiseks peab kohus keskkonnavaidluses kohtuvaidluse kaotanud poolelt kohtukulude väljamõistmise kohta käiva otsuse tegemisel lähtuma kohtuasja kõiki asjaolusid arvesse võttes selle poole huvidest ja üldisest huvist keskkonna kaitsmise vastu.

Euroopa Kohus selgitas otsuses, et kuigi Aarhusi konventsiooni sättel, mille kohaselt kohtumenetlus ei tohi olla takistavalt kallis, puudub vahetu õigusmõju, on selle sätte eesmärk siiski tõhus keskkonnakaitse. Kõnealune nõue kehtib sõltumata lahendusest põhikohtuasjas isegi, kui põhikohtuasja kaebaja kaebus jäetakse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata kaebeõiguse või põhjendatud huvi puudumise tõttu. Samuti ei takista see nõue liikmesriigi kohtul kohtukulude välja mõistmist kaebajalt.

Euroopa Kohtu sõnul puudutab nõue, et kohtumenetlus ei tohi olla takistavalt kallis, kõiki rahalisi kulusid, mis tekivad kohtumenetluses osalemisel. Seega tuleb sellist mõju hinnata tervikuna, võttes arvesse kõiki menetlusosalisel tekkinud kulusid.  Seejuures tuleb arvesse võtta nii oma õigusi kaitsta sooviva isiku huve kui ka üldist huvi keskkonna kaitsmise vastu. Seega ei saa selle hinnangu andmisel lähtuda ainult asjaomase isiku majanduslikust olukorrast, vaid see peab tuginema kulude summa objektiivsel analüüsil, seda eelkõige seetõttu, et keskkonnakaitses peaks üksikisikutel ja ühendustel olema aktiivne roll. Niisiis ei tohi menetluskulud ületada asjaomase isiku majanduslikke võimalusi ja mitte mingil juhul ei tohi need osutuda objektiivselt põhjendamatuks.

Lisaks võib Euroopa Kohtu sõnul kohus arvesse võtta menetlusosaliste olukorda, kaebaja mõistlikku võimalust saavutada edu, asja olulisust kaebajale, keskkonna kaitsmisel kohaldatava õiguse ja menetluse keerukust ning seda, kas kaebused menetluse erinevates staadiumites võivad olla esitatud kergekäeliselt.

Euroopa Kohtu otsus asjas C‑252/22

KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Parlament kiitis heaks rohepesu vähendamise direktiivi

Jaanuaris hääletas Euroopa Parlament direktiivi poolt, millega on plaanis keelata tarbijaid eksitavate roheväidete levitamine ja piirata enneaegselt vananevate toodete reklaami. Nõnda keelatakse jätta tarbijatele muljet, et nad saavad tarbida teatud tooteid ilma sealjuures keskkonnakriise süvendamata. Eksitavate roheväidete vastu on algatatud hulk kohtuasju, millest kirjutasime 2023. aasta augustikuu uudiskirjas. Kõnealuse direktiiviga täiendatakse 2005. aastast kehtivat direktiivi, mis keelab ebaausate kaubandusvõtete kasutamise ja 2011. aastast kehtivat tarbija õiguste direktiivi.

Rohepesu vähendamise direktiiviga keelataks muuhulgas väited, et toode on „keskkonnasõbralik“, „kliimaneutraalne“ või muul üldsõnalisel viisil keskkonnale hea, kui see väide pole tõendatud.

Rohepesu vähendamise direktiiviga keelataks muuhulgas väited, et toode on „keskkonnasõbralik“, „kliimaneutraalne“ või muul üldsõnalisel viisil keskkonnale hea, kui see väide pole tõendatud või kui toote kliimamõju vähendamine põhineb üksnes süsiniku sidumise skeemidel. Samuti ei oleks direktiivi jõustumise järel lubatud väita, et kogu toode või ettevõte on keskkonnasõbralik, kui tegelikult on seda näiteks ainult toote ümbris või ettevõtte üks ainus tehas. Et vähendada kiiresti rikki minevate ja raskesti parandatavate toodetega seotud keskkonnaprobleeme, keelataks enneaegselt vananema kavandatud toodete reklaam, ent mitte müük.

Direktiiv peab formaalse heakskiidu saama veel Euroopa Liidu nõukogult. Seejärel on liikmesriikidel kaks aastat direktiivi rakendamiseks.

Euroopa Parlamendi heaks kiidetud direktiivi tekst

The Guardiani artikkel

Rohereeglite blogi: Rohepesumasina viimane tsükkel? EL keelab eksitavad keskkonnaväited

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Riigikohus: arendaja ei saa nõuda Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli keskkonnamõju hindamist (3-21-2682)

 Riigikohus selgitas 22. märtsi otsuses, et riigi eriplaneeringut vajava objekti puhul ei ole arendajal õigust nõuda tegevusloa taotlemise eelset keskkonnamõju hindamist (KMH). Kui tavaliselt hinnatakse keskkonnamõju tegevusloa menetluse käigus, võimaldab seadus põhimõtteliselt korraldada KMH ka enne tegevusloa taotluse esitamist, et võimaldada arendajal koguda teavet loataotluse koostamiseks. KMH-d ei algatata aga juhul, kui kavandatav tegevus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtuasjas oli arutluse all küsimus, mida selle all mõista.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oli sellel alusel Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli rajamise KMH algatamisest keeldunud, kuna sedavõrd olulise objekti rajamiseks on enne tegevusloa taotlemist vaja koostada riigi eriplaneering, ent seda pole isegi veel algatatud. Riigikohus nõustus, et sellises olukorras võib jätta KMH algatamata. Keeldumise aluseks võib olla nii tegevuse enda võimatus kui ka tegevusloa andmise võimatus. Kolleegium selgitas, et kuna hoonestusloa menetlust ei tohi isegi algatada enne riigi eriplaneeringu kehtestamist, on vara korraldada ka hoonestusloa taotlusele eelnevat KMH-d.

Olulise avaliku huviga objekti rajamise otsustus ja asukoha valik tuleb teha strateegilisel tasandil menetluses, mida juhib ja korraldab avalik võim, mitte arendaja juhitavas KMH menetluses.

Lisaks rõhutas Riigikohus, et olulise avaliku huviga objekti rajamise otsustus ja asukoha valik tuleb teha strateegilisel tasandil menetluses, mida juhib ja korraldab avalik võim. Kuna KMH tellijaks on arendaja, kes on otseselt huvitatud arendustegevuse kasumlikkusest ja seetõttu talle kõige soodsama lahenduse valimisest, on ka kaalutlusvigade tekke oht suurem, kui võimaldada esmane hindamine, mis peaks mõjutama olulise avaliku huviga objekti asukoha valikut, teha arendaja juhitavas KMH menetluses.

Riigikohtu otsus nr 3-21-2682

Riigikohtu pressiteade

KLIIMAMUUTUS

Kliimaseaduse arengutest

Kliimaministeerium selgitas kliimaseaduse loomise protsessi ja kutsus inimesi andma seadusele sisendit arvamusrännakutel.

Eesti kasvuhoonegaaside heide 2022. aastal

Värske kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel suurenes Eesti heide 2022. aastal.

Algatati eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks

15. jaanuaril algatas Vabariigi Valitsuse majanduskomisjon eelnõu, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. 

Eelnõuga plaanitakse määrata kriteeriumid, mis tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamise ja millega ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ning loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem. 

Eelnõus määratletakse, mida saab pidada ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektiks ja millistel juhtumitel on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ning veepoliitika raamdirektiivist. 

Täpsemalt saab eelnõu kohta lugeda eelnõu seletuskirjast ja Rohereeglite blogist.

LOODUSKAITSE

Riigikohus: kultuurimälestise kaitsevöönd ei takista veekogude ja Natura alade kaitset (3-21-150)

15. jaanuari otsuses rõhutas Riigikohus, et kultuurimälestise kaitsevööndi kehtestamisel on põhiline eesmärk see, mille täitmiseks kaitsevöönd kehtestada soovitakse, kuid kaaluda tuleb ka erinevaid muid põhjendatud huve ja arvestada kõiki olulisi asjaolusid. Lõplikku ja detailset kaalumist ei ole vaja looduskaitselistes küsimustes, mille kohta peab teine asutus andma eraldi loa.

Kultuuriministri 2020. aasta käskkirjaga hõlmati Harjumaal asuv Linnamäe paisjärv suures ulatuses Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja teiste läheduses asuvate kultuurimälestiste kaitsevööndiga. MTÜ Jägala Kalateed esitas halduskohtule kaebuse nõudega tühistada kultuuriministri käskkiri, heites põhiliselt ette seda, et kaitsevööndi kehtestamine muudaks paisutamise justkui kohustuslikuks. See on aga kaebaja hinnangul vastuolus veeseadusega, kuna paisutuse lubamiseks on vaja Keskkonnameti (KeA) veeluba ja loamenetlus on veel pooleli.

Muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine ei sunni KeA-t veeluba andma ega takista ka paisutuse likvideerimist, kui paisutuseks veeluba ei anta.

Riigikohus ei nõustunud kaebajaga ja selgitas, et muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine ei sunni KeA-t veeluba andma ega takista ka paisutuse likvideerimist, kui paisutuseks veeluba ei anta. Paisutamiseks on vaja KeA luba ja mälestise kaitsevööndi kehtestamine ei saa veeluba asendada.

Keskkonnaõiguse (kõnealusel juhul eelkõige Natura alade kaitset puudutavad) normid kaaluvad vastuolu korral üles muinsuskaitselised huvid.

Riigikohus selgitas, et muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on pädev asutus KeA ning keskkonnaõiguse (praegusel juhul eelkõige Natura alade kaitset puudutavad) normid kaaluvad vastuolu korral üles muinsuskaitselised huvid. Seega tuleb KeA-l küll veeloa menetluses arvesse võtta muinsuskaitselisi huve, kuid juhul, kui amet jõuab järeldusele, et neist hoolimata ei ole alust veeluba väljastada, on selle järeldusega seotud ka Muinsuskaitseamet. Paisutamise keskkonnamõju tuleb hinnata veeloa menetluses ja seejuures ei vaja KeA veeloa andmisest keeldumiseks Muinsuskaitseameti nõusolekut. Kolleegium lisas, et samuti on KeA-l endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast. Eeltoodust järeldas kolleegium ka, et kaitsevööndi kehtestamise puhul ei ole tegu kava või projektiga loodusdirektiivi art 6 lg 3 mõttes, mis tooks kaasa KMH või kitsamalt Natura hindamise kohustuse.

Riigikohtu otsus nr 3-21-150

Riigikohtu pressiteade

Riigikohus: Keskkonnaamet võib pärandmaastiku kaitseks keelduda andmast nõusolekut elamu ehitamiseks (3-21-1370)

Riigikohus selgitas 28. märtsi otsuses, et pärandmaastiku kaitse võib rahvuspargi piiranguvööndis olla põhjenduseks, miks jätta üldplaneeringuga kavandatud elamu projekteerimistingimused kooskõlastamata. Vaidlus puudutas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuvat kinnistut, millele üldplaneeringuga oli kavandatud elamumaa. Ettevõte soovis sinna nüüd ehitada üksikelamu, ent Keskkonnaamet keeldus selleks vajaliku kooskõlastuse andmisest.

Kaitsekorralduskava järgimine saab luua vaid eelduse, et omandiõigusesse sekkumine on põhjendatud, kuid see eeldus tuleb konkreetsete asjaolude valguses üle kontrollida.

Riigikohus selgitas, et keskkonnaameti keeldumise aluseks olevad sätted – LKS § 14 lg 2 ja kaitse-eeskirja § 8 lg 1 – on kaalutlusõiguslikud, vaatamata nende näiliselt imperatiivsele sõnastusele. Kaitsekorralduskava järgimine saab luua vaid eelduse, et omandiõigusesse sekkumine on põhjendatud, kuid see eeldus tuleb konkreetsete asjaolude valguses üle kontrollida. Kolleegium rõhutas, et Keskkonnaamet pidi projekteerimistingimuste kooskõlastamisel arvestama maaomanike õigusi ja ei saanud pärandmaastiku kahjustamist põhjendada ainuüksi väitega, et maaomaniku taotletav otstarve on uudne. Kohus lisas, et hinnata tuleb seda, kas kavandatav kasutus sulandub tervikpilti või vähendab kaitstava pärandmaastiku väärtust.

Riigikohus nentis, et kooskõlastuse andmisest keeldumine pärandmaastikule tekkiva kahju vältimiseks oli kaebajate õiguste suhtes praegusel juhul proportsionaalne. Sellega välditi külade ühendamist ja ebatraditsioonilise õuemaa tekkimist väärtuslikule loodusmaastikule. Seepärast polnud põhjendatud teha erandit kaitsekorralduskava kui Keskkonnaameti sisedokumendiga ettenähtud põhimõtetest.

Kohtuasjas vaieldi ka võimaliku kahju üle, mida elamu ja selle ehitamine oleks tekitanud III kaitsekategooria taimeliigi mets-kuukressi kasvukohale kinnistul paiknevas metsas. Kolleegium tõdes, et elamu ehitamine ja kasutuselevõtmine võib ohustada kasvukoha säilimist, kuid see eraldivõetuna ei õigusta ehituse keelamist. Keskkonnaamet oleks saanud mets-kuukressile tekkivaid riske maandada tingimusliku kooskõlastusega, piirates elamu kasutamisega kaasnevat tegevust kasvukoha läheduses.

Riigikohtu otsus nr 3-21-1370

Riigikohtu pressiteade

Riigikohus: Kaitsealuste taimede ümberistutamise võimalikkus peab olema selge juba planeerimismenetluses (3-20-1329)

Riigikohus tühistas 20. märtsi otsusega Tartus Ihastes asuvate Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringud. Ligikaudu 12 ha suurusel planeeringualal paikneb esimese kaitsekategooria taime mägi-piimputke püsielupaik. Tartu linn ja MTÜ Ihaste Elanike Liit vaidlesid kohtus muuhulgas selle üle, kas Tartu linn on omistanud maaomanike huvidele liiga suure kaalu ning kas keskkonnamõjud on piisavalt välja selgitatud ja arvesse võetud.

Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul ei omistanud linn maaomanike huvidele liiga suurt kaalu. Kolleegium selgitas, et informaalne suhtlus maaomanikega on planeerimisprotsessi loomulik osa, kuid rõhutas, et planeeringu avalikkuse põhimõttest (PlanS § 9) ning olulise keskkonnamõjuga tegevustesse avalikkuse kaasamise põhimõttest (KeÜS § 28) tuleneb siiski, et selline suhtlus peab olema läbipaistev ja selle raames sõlmitavad kokkulepped peavad olema avalikud.

Liikide ümberasustamist puuduvaid küsimusi tuleb käsitleda detailplaneeringu menetluses, sest kui mõne kaitsealuse liigi isendite ümberistutamine planeeringualal pole võimalik, siis tuleb muuta planeeringu lahendust, et tagada huvide õige tasakaal.

Hinnates seda, kas keskkonnamõjud on piisavalt analüüsitud, jõudis kolleegium järeldusele, et linn on jätnud välja selgitamata, kui lähedal püsielupaiga piirile taimed kasvavad ja kas taimede ümberistutamine oleks põhimõtteliselt võimalik. Kolleegium ei nõustunud linna hinnanguga, et taimede ümberasustamist saab lahendada vaid ehitusloa menetluses, kui kõik ehitustingimused on täpselt teada. Riigikohus märkis, et liikide ümberasustamist puuduvaid küsimusi tuleb käsitleda detailplaneeringu menetluses, sest kui mõne kaitsealuse liigi isendite ümberistutamine planeeringualal pole võimalik, siis tuleb muuta planeeringu lahendust, et tagada huvide õige tasakaal. Eeltoodu tõttu ei saa välistada planeeringu olulist ebasoodsat mõju kaitstavale taimeliigile ja pole kindel, et planeeringu terviklahendust on võimalik ellu viia.

KeA kooskõlastus ei vabastanud planeeringu kehtestajat oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustusest ja huvide tasakaalustamisest.

Riigikohus märkis otsuses veel, et Keskkonnaameti kooskõlastus ei vabastanud planeeringu kehtestajat oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustusest ja huvide tasakaalustamisest. Ka oli linnal kohustus arvestada menetluse kestel muutunud asjaolusid lõppotsuse tegemisel.

Riigikohtu pressiteade

Riigikohtu otsus 3-20-1329

Maaparandussüsteeme puudutav juhis

Valmis maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis.

VESI

Euroopa Kohus: Hispaania ei ole võtnud piisavalt meetmeid nitraadireostuse vastu (C-576/22)

Euroopa Kohus tegi 14. märtsil otsuse C-576/22 asjas, milles leidis, et Hispaania on rikkunud EL nitraadidirektiivist (91/676/EMÜ) tulenevaid kohustusi. Kohus tuvastas, et Hispaania ei määranud nitraatide osas tundlikeks aladeks teatud alasid Baleaaride, Madridi ja Valencia autonoomses piirkonnas. Samuti ei näinud Hispaania oma piirkondade tegevusprogrammides ette kõiki vajalikke kohustuslikke meetmeid, ega võtnud kasutusele täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid seoses nitraadireostusega teatud piirkondades, kus on täheldatud reostuse suurenemise tendentsi.

EL nitraadidirektiiv on kehtestatud eesmärgiga vähendada põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostust ja hoida ära selle reostuse suurenemist. Selleks on direktiivis ettenähtud meetmed, mis käsitlevad lämmastikuühendite hoiustamist ja põllumajandusmaal kasutamist ning ka teatavaid maaharimisviise. Liikmesriikidel tuleb teha kindlaks nitraatide suhtes tundlikud alad ja luua ning viia seal ellu tegevusprogramme veereostuse vähendamiseks, mh piirates põllumajandusmaal lämmastikväetiste kasutamist ja määrates kindlaks loomasõnniku kasutamise piirmäärad. Põllumajanduse ja veereostuse ning eutrofeerumise vahelistest seostest annab hea pildi näiteks Eestimaa Looduse Fondi lühikokkuvõte.

Euroopa Kohtu lahend võib oluline olla ka Eesti jaoks. Suur osa Eesti pinnaveekogudest on eutroofsed. Seda nii  nitraaditundlikel aladel kui ka väljaspool ja nii sise- kui ka mereveed.

Euroopa Kohtu lahend võib oluline olla ka Eesti jaoks. Eestis on määratud keskkonnaministri 5. novembri 2021. aasta määruse nr 49 alusel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA), mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast. NTA-l kehtivad seadusest ja määrusest tulenevad piirangud, samuti koostatakse iga nelja aasta tagant NTA tegevuskavad, neist viimane aastateks 2021-2024. Euroopa Komisjon andis 2021. aasta oktoobris liikmesriikidele tagasisidet nitraadidirektiivi rakendamise kohta perioodil 2016-2019. Eestile antud tagasisides on välja toodud, et suur osa Eesti pinnaveekogudest on eutroofsed. Seda nii NTA-l kui ka väljaspool ja nii sise- kui ka mereveed. Euroopa Komisjon on soovitanud Eestil nitraaditundlike alade nimistut korrigeerida ning vaadata üle oma tegevusprogramm eelkõige sise- ja mereveekogude eutrofeerumise vähendamiseks ja vältimiseks aladel, kus põllumajanduslik surve on suur.

Euroopa Kohtu 14. märtsi 2024 otsus asjas C-576/22

MAAPÕU

Riigikohus: turba kaevandamine võib ka väljaspool kaitseala oluliselt kahjustada kaitstavaid liike ja minna vastuollu riigi huviga (3-20-1657)

Riigikohus rahuldas 14. märtsil Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse ja tühistas OÜ-le Hiiu Turvas Elbu rabas turba kaevandamiseks väljastatud loa. Riigikohus leidis muuhulgas, et kaevandamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb arvestada arengudokumentides sätestatud eesmärkidega ja riigi huviga kaitsta looduskooslusi.

Vale on eeldada, et kui raba on kantud kaevandamiseks sobivate alade nimekirja, on sellel kaevandamine kooskõlas riigi huviga.

Riigikohus selgitas, et riigi huvi on vältida turba kaevandamisega tekkivaid märkimisväärseid keskkonnahäiringuid, mille hulka kuuluvad looduskoosluse häving ja süsiniku siduja muutumine olulise kliimamõju allikaks. Maapõueseaduse § 55 lg 2 p 10 alusel tuleb keelduda kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Vale on eeldada, et kui raba on kantud kaevandamiseks sobivate alade nimekirja, on sellel kaevandamine kooskõlas riigi huviga. Riigikohtu sõnul ei garanteeri nimekirja kandmine, et alal ka tegelikult kaevandada saab – see selgub alles loamenetluse käigus.

Riigikohus kinnitas taas, et loa andmisel tuleb arvestada arengukavades sisalduvate eesmärkidega. Varem on Riigikohus seda väljendanud õlitehase ja Eurowindi kohtuasjades. Seega oleks pidanud Keskkonnaamet hindama, kuidas mõjutab kaevandamisloa andmine kliimapoliitika põhialustes sätestatud eesmärki suurendada süsiniku sidumist sooalade turbas ja looduskaitse arengukavas seatud eesmärke, mh tagada raba kui elupaigatüübi soodne seisund.

Kui loa alusel kavandatava tegevuse  - turba kaevandamise - käigus kasutatakse loodusvara ilmselt ebaotstarbekalt, peab Keskkonnaamet keelduma loa väljastamisest. 

Keskkonnaamet peab loa andmisel hindama, kas turba kaevandamisel kasutatakse loodusvara ebaotstarbekalt, arvestades mõju rabale kui ökosüsteemile tervikuna. Ei piisa üksnes sellest, kui kaevandataval turbal endal on kasutusotstarve olemas. Arvestada tuleb ka kaevandamisega kaduvaid ökosüsteemi teenuseid, nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Üksiti peab Keskkonnaamet Riigikohtu sõnutsi kaaluma, kas kaevandamine on ilmselt otstarbekam juba rikutud või mahajäetud turbaalal, kus kaevandamisega kaasneb väiksem keskkonnamõju. Kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvara ilmselt ebaotstarbekalt, peab Keskkonnaamet keelduma loa väljastamisest (KeÜS § 52 lg 1 p 7).

Kaitsealuse liigi jaoks võivad olla olulised ka kaitse alla võtmata elupaigad, eriti just kumulatiivselt.

Riigikohus selgitas, et kaitsealuse liigi jaoks võivad olla olulised ka kaitse alla võtmata elupaigad, eriti just kumulatiivselt. Ka III kategooria liikide puhul ei tohi eeldada, et senikaua, kuni nõutav osakaal elupaikadest on kaitse alla võetud, võib väljapoole kaitsealasid jäävad elupaigad hävitada. Selle kaevandamisloa andmisel hinnati mõju kaitsealustele lindudele ebapiisavalt. Ka on Riigikohtu sõnul lubamatu kergekäeliselt eeldada, et soode taastamine mujal kompenseerib kaevandamisega tekkiva kahju ja on üleüldse õiguslikult tagatud.

Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1657

Riigikohtu pressiteade

Riigikohus kohustas kohalikku omavalitsust tegema uue otsuse kaevandamisloale kooskõlastuse andmisel (3-21-101)

Kaevandamisloa andmist ei välista see, kui üldplaneering küll keelab uute kaevanduste avamise, kuid katastriüksusel asub juba olemasolev kaevandamisloata kaevandusala

. Riigikohus leidis 14. veebruaril kohtuasjas nr 3-21-101 tehtud otsuses, et kohalik omavalitsus ei olnud nõuetekohaselt kaalunud keskkonnaloa kooskõlastamist, kuivõrd kaevandamisloa andmist ei välista see, kui üldplaneering küll keelab uute kaevanduste avamise, kuid katastriüksusel asub juba olemasolev kaevandamisloata kaevandusala. 

Otepää vald ei nõustunud maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisega eelkõige vastuolu tõttu Palupera valla üldplaneeringuga, tuginedes nii üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarbele kui ka üldplaneeringu seletuskirjale. Riigikohtu halduskolleegium tõi otsuses välja, et maa-ala valdava otstarbe järgimine ei tähenda, et maa‑alal ei võiks olla üksikuid kinnistuid, millel on teistsugune otstarve, kuid selle tingimuseks on, et sihtotstarbele vastav kasutus jääb asjaomase alal valdavaks ja oluliselt ei mõjutata üldplaneeringu põhilahendust. Kaevandamisloa kooskõlastamisel peab kohalik omavalitsus hindama seda, kas kaevandamine võib kaasa tuua olulise muutuse üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse sihtotstarbes. Antud juhtumil oli tegemist korrastamata kaevandamisalaga, kus maavarad ei olnud ammendunud ja maa sihtotstarvet ei olnud muudetud, mistõttu sedastas kohus, et sellisel juhul võib järeldada, et tegemist on olemasoleva kaevandamisalaga. 

Kolleegium selgitas, et kohalik omavalitsus oleks saanud kaaluda kaevandamise kooskõlastamist ka osaliselt või tingimuslikult, s.t ainult Neeruti karjääri katastriüksuse ulatuses. Kaevandamine ainult osal kavandatud kaevandamisalast ei pruugi olla majanduslikult mõistlik ega isegi tehniliselt võimalik, kuid sealjuures saab kaevandamisloa taotleja osalise kooskõlastuse saamise tagajärjel otsustada, kas ta soovib planeeritud tegevust ellu viia ka väiksemal maa‑alal, kui esialgsel keskkonnaloa taotlusel esitatud. 

Riigikohtu otsus asjas nr 3-21-101 

METSANDUS

Riigikohus: raiete keelamiskaebuses tuleb piiritleda vaidlusaluste metsade asukohad (3-22-1389)

Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) esitas 2022. aasta lõpul halduskohtule kaebuse, et keelata Keskkonnaametil registreerida metsateatisi, mille puhul ei ole raiete mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnatud. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus jätsid kaebuse läbi vaatamata. Riigikohus tegi 31. jaanuaril aga määruse, millega tühistas alama astme kohtute määrused ja kohustas jätkama asja menetlust halduskohtus.

Kaebaja peab andma kaebusele konkreetsema kuju, kuna seadus ei võimalda esitada keelamiskaebust üksnes üldiselt määratletud tegevuste peale.

PEM esitas kaebuse, et keelata Keskkonnaametil registreerida kõiki metsateatisi, mille puhul ei ole raiete mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnatud. PEM tõi põhjenduseks, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse raiete tõttu Natura aladel, ent Keskkonnaamet jätkab sellest hoolimata Natura aladel raiete lubamist, kontrollimata nende ebasoodsat mõju. Seega ei vaidlustanud PEM konkreetset haldusakti, vaid soovis sisuliselt, et Keskkonnaamet lõpetaks vale halduspraktika. See oli ka põhjuseks, miks halduskohus ja ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata jätsid. Halduskohus tõi välja, et kaebus on esitatud kõigil riigile kuuluvatel Natura ala kinnistutel metsateatiste registreerimise keelamiseks, ent kaebajal on üksnes õigus vaidlustada konkreetsed metsateatisi pärast nende kinnitamist. Ringkonnakohus märkis, et kaebaja peab andma kaebusele konkreetsema kuju, kuna seadus ei võimalda esitada keelamiskaebust üksnes üldiselt määratletud tegevuste peale.

Riigikohus leidis, et kaebus oli tõepoolest liialt abstraktne. Seetõttu oli kaebus puudulik ja kaebajal tuleb kaebust täpsustada, piiritledes konkreetsed asukohad, kus vaidlusalused metsad geograafilisel alal paiknevad. Samas leidis Riigikohus, et see puudus ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, vaid on kohtumenetluses kõrvaldatav ja kohtud pidanuksid andma kaebajale selle kõrvaldamiseks võimaluse.

Riigikohtu 31.01.24 määrus asjas nr 3-22-1389

JAHINDUS

Hakkasid kehtima jahieeskirja muudatused

Vastavalt kliimaministri määrusele hakkasid 15. märtsist kehtima jahieeskirja muudatused, mis puudutavad hanede heidutusjahti, koprajahti ja osade linnuliikide väljavõtmist väikeulukite nimekirjast.

Muudeti suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega. Muudatusega lubatakse lisaks sügisesele jahiajale jahti ka kevadel, 15. märtsist 31. maini – nende lindude tekitatud põllukahjustustega põllumassiividel kahjustuste vältimise eesmärgil Keskkonnaameti kehtestatud tingimustel ja korra kohaselt.

Kaotati eelmisel aastal kehtima hakanud kopra aastaringne jahiaeg kahjustuste ärahoidmise eesmärgil maaparandussüsteemides (põllumajandus- ja metsakuivenduskraavid, eesvoolud alla 25 km2 valgalaga). Muudatus on kliimaministeeriumi sõnul vajalik, et vältida tiinuse lõppfaasis või poegadega emasloomade küttimist. Edaspidi on koprajaht 16. aprillist 31. juulini lubatud vaid kopra tekitatud kahjustuste korral Keskkonnaameti nõusolekul.

Arvukuse jätkuva vähenemise tõttu võeti jahiulukite nimekirjast välja kuus linnuliiki: soopart (Anas acuta), rägapart (Spatula querquedula), tuttvart (Aythya fuligula), lauk ehk vesikana (Fulica atra), tikutaja (Gallinago gallinago), laanepüü (Bonasia bonasia). Kliimaministeeriumi väitel toetab muudatus ka ELi 2031. aasta elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimist. Nende liikide seisundi halvenemist on põhjustanud erinevad keskkonnamuutused, sealhulgas elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Küttimine lisab niigi kahaneva arvukusega liikidele lisasurve ja liikide jahiulukite hulgast väljaarvamine aitab kaasa asurkondade taastumisele.

Eesti Jahimeeste seltsi uudis

Kliimaministeeriumi uudis

Muudetud jahieeskirja terviktekst

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Analüüs: õiguslikud võimalused loomade paremaks kaitsmiseks

Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsis uuriti, millised on õiguslikud võimalused kaitsta loomade õiguseid Eestis. Töös tuuakse välja, et loomade paremaks kaitsmiseks saab näiteks teatud tegevusi keelustada, vaiete või kohtu kaudu loomade paremat kaitset nõuda või õiguslike vahenditega üldisele mõtteviisi muutusele kaasa aidata ja tunnustada loomade õigusi. 

Loe lähemalt