Euroopa Liit põhineb põhiõigustel, demokraatial ja õigusriigil. Just nende õiguste, vabaduste ja põhimõtete ühtne termin on ELi põhiõiguste harta või teisisõnu lihtsalt harta.
Miks meil aga sellist õiguslikku vahendit vaja on? Vastus on tegelikult väga lihtne - harta sätestab inimeste põhiõigused ja kaasaegse ning kõikehõlmava vahendina kaitseb ja edendab inimeste õigusi ning vabadusi, arvestades sealjuures ka muutusi ühiskonnas, sotsiaalseid protsesse ja teaduse ning tehnoloogia arengut. Lisaks kaitseb ja edendab harta inimeste õigusi ja vabadusi planeedi kolmekordse kriisi ajel, eriti just kliimamuutuse väljakutsete osas. Üldjoontes kohaldatakse harta koos riiklike ja rahvusvaheliste põhiõigustega, sealhulgas ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsis uuriti, millised on õiguslikud võimalused kaitsta loomade õiguseid Eestis. Töös tuuakse välja, et loomade paremaks kaitsmiseks saab näiteks teatud tegevusi keelustada, vaiete või kohtu kaudu loomade paremat kaitset nõuda või õiguslike vahenditega üldisele mõtteviisi muutusele kaasa aidata ja tunnustada loomade õigusi.
Euroopa komisjon avaldas 2023. aasta lõpus tagasiside liikmesriikide uuendatavatele energia- ja kliimakavadele (REKK), sh Eesti kavale. Praegu uuendavad riigid üle Euroopa 2019. aastal koostatud kavasid, mis on aluseks Euroopa roheleppega, „Eesmärk 55“ paketi ja REPowerEU plaaniga seatud energeetikaeesmärkide saavutamiseks.
Keskkonnaõiguse Keskus otsib kommunikatsioonijuhti, kes seisaks hea KÕKi sise- ja väliskommunikatsiooni sujuvuse eest.
Keskkonnaõiguse Keskuse korraldatud konverents “Aeg kohaneda kliimamuutusega, aga kuidas?” toimus 22. novembril kell 12.30-17.30 Tallinnas Kultuurikatla saalis Stalker.
Kliima muutub, ka Eestis, ja see mõjutab iga inimest üha enam. Kliimamuutusega toimetulekuks on meil ühiskonnana vaja teadmisi ja otsustavat tegutsemist. Samaaegselt heitmete vähendamisega peame tegelema kliimamuutuse tagajärgedega - kohanema. Aga kuidas?
Keskkonnaõiguse Keskusel (KÕK) on valminud värske õiguslik ülevaade "Kliimamuutustega kohanemine ja kliimaalaste õiguste kaitse Eestis". Ülevaate peamine eesmärk on selgitada, kuidas Eesti riik on seni kliimamuutusega kohanemist õiguslikult reguleerinud ning milliste kliimaalaste õigustega tuleb otsustajatel arvestada.
Täna otsustas Riigikohus rahuldada Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) kaebuse ning peatada Eesti Energia uue Enefit280-2 põlevkiviõlitehase ehituse. Sellega lõppes edukalt 2020. aasta kevadel alanud Eesti esimene kliimakohtuasi.
Hiljutistes kohtuasjades nõustus ringkonnakohus, et Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) on kohaldatav haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika, mis tähendab seda, et RMK peab enda põhitegevusega seonduvates kohtuvaidlustes kandma menetluskulud ise.
Olete oodatud 13. juunil kell 10.30 – 13.00 kliimaõiguste veebiseminarile “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses: kliimapoliitika ja -õiguste edendamisvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopas strateegiliste kohtuvaidluste kaudu.”
Kliimamuutus süveneb, jättes endast maha aina nähtavamaid jälgi. Otsustajate tagasihoidliku tegevuse tõttu nende jälgedega tegeleda, kasutavad üksikisikud otsustajate nügimiseks aina sagedamini õiguslikke võimalusi. Teisalt puuduvad inimestel tihti teadmised oma õigustest ja võimalustest, mis neil kliimamuutuse ohjeldamiseks ja sellega hakkama saamiseks olemas on.
Ligi 20 organisatsiooni saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles avaldavad toetust majandus- ja taristuministri seisukohale loobuda uute põlevkivikaevanduste avamisest. Pöördumises julgustatakse loodavat valitsust tegutsema kliimaneutraalsuse eesmärgist lähtuvalt ja võtma selge tulevikusuund taastuvenergiale.
Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud suunis, mis annab soovitusi kliimamõju hindamiseks KMHs ja KSHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas täna KÕKi ja ELFi ekspertide koostöös valminud analüüsi „RMK roll ja kohustused metsakasutuse otsuste tegemisel“, mis vaatles RMK erinevaid ülesandeid riigimetsa vardjana, mille hulgas on nii riigile tulu teenimine kui ka loodusväärtuste kaitse. Analüüsist nähtub, et RMK tegevust reguleerivad õigusnormid on niivõrd üldised ja ebamäärased, et neist ei tulene otsesõnu nõudeid, kuidas RMK oma tegevuses näiteks loodusväärtustega arvestama peab. Seetõttu on aga RMK tegevus väljapoole läbipaistmatu ja raskesti kontrollitav. Samuti ei taga kehtivad õigusnormid, et RMK oma tegevusega keskkonda ei kahjusta.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. Ühendused toonitavad, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.
2022. aastal pühendas KÕK mitmeid kliimaõigust puudutavaid tegevusi noortele.
Tegevused jagunesid temaatiliselt kolmeks: kliimamuutus ja
inimõigused, kliimakaebused ning mida saab igaüks teha kliima heaks.
Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest.
Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis Natura erandi tingimusi Linnamäe hüdroelektijaama (HEJ) jätkuva tegevuse lubamiseks ning Vabariigi Valitsuse (VV) korraldust, mis annab nõusoleku jätkata Jägala jõe paisutamist Linnamäe paisul ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (HEJ) hüdroenergia kasutamist elektrienergia tootmiseks. VV korraldusega leiti, et HEJ tegevuse jätkamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja puuduvad alternatiivid.
Riigikohus langetas 30. septembril otsuse Saue valla ja kaevandamisloast huvitatud isiku vahelises vaidluses valla kasuks. Vaidlus käis piirkonna elanike õiguste ja üldplaneeringus käsitletud rohevõrgustiku üle. Tegemist on märgilise lahendiga, mis loob õigusselgust seni valitsenud ebaselges olukorras sellest, millised on kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja võimalused kaevandamislubade väljastamisel olukorras, kus kaevandamise mõjud on (veel) hindamata.
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub noori kliimaõiguse koolitustesarja viimasele koolitusele “Kliimaõigus: mida saan mina teha kliima heaks?” ning kliimapeatusesse 08. novembril kell 15.00-18.00 Mondos. KLIIMAPEATUSes saab tutvuda kliimavaldkonnas tegutsevate keskkonnaorganisatsioonidega ning otsida omavahelisi koostöövõimalusi. Näiteks on tulekust juba teada andnud Noorte keskkonnaühisus, Eesti Roheline Liikumine ja Bioneer.ee.
Riigikogu valimiste eel tasub hoolikalt jälgida, milliseid konkreetseid samme plaanivad erakonnad ette võtta Eesti kliimaneutraalsuseni viimiseks, kirjutab Tarmo Treimann.
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke ühendusi ja kohaliku elu eestvedajaid koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus keskendub sellele, kuidas kohalikul tasandil seista selle eest, et keskkonnamõju (strateegilised) hindamised (KMH/KSH) arvestaksid kliimamuutusega. Näiteks, kui minu kodukohta kavandatakse uut kaevandust või tehakse uut ruumiplaneeringut, mis mõjutab/muudab kohalikku eluolu, siis kuidas ja millisel hetkel saan kaasa rääkida ja mida pean tähele panema, et olla kindel, et plaanitav tegevus ei tõukaks meid praegusest veel sügavamasse kliimakriisi, vaid aitaks sellest väljuda.
12. augustil kell 16 arutati Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna alal selle üle, kuivõrd julge otsustaja Eesti kliimakriisis on. Arutlesid Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk ja Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.
Värske keskkonnaõiguse uudiskiri võtab kokku suvised keskkonnaõiguse arengud. Kirjutame põhiuudisena Riigikohtu 25. augusti määrusest, mille järgi võib Auvere põlevkiviõlitehast kohtuvaidluse ajal edasi ehitada, lisatud on Keskkonnaõiguse Keskuse hinnang määrusele.
Arutelus osalesid: Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle ja Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk. Oma vaatenurga esitasid publikust keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska, kliimaaktivist Kertu Birgit Anton ja Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidust. Arutelu juhtis ERRi ajakirjanik Anna Pihl ning arutelu korraldas Keskkonnaõiguse Keskus.
Fotode autor: Katre Liiv
Värske eksperthinnang jõuab järeldusele, et metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu on vastuolus säästliku metsanduse eesmärkidega ega täida õiguslikke kohustusi. Õiguslike nõuete täitmiseks on vaja MAK2030 eelnõus ilmselgelt oluliselt vähendada kavandatavat raiemahtu ning näha ette konkreetsed ja tõhusad meetmed elurikkuse, kliima ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste kaitseks. Eksperthinnang on leitav siit.
Reedel, 12. augustil kell 16 toimub Keskkonnaõiguse Keskuse eestvedamisel Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna alal arutelu “Kliimakriis on käes – kas julgeme otsustada?”.
Arutelu üks kahest panelistist on Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk, kellelt uurisime, kui julged Eesti otsused kliimakriisis on:
Reedel, 12. augustil kell 16 toimub Keskkonnaõiguse Keskuse eestvedamisel Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna alal arutelu “Kliimakriis on käes – kas julgeme otsustada?”.
Arutelu üks kahest panelistist on keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle, kellelt uurisime, kui julged Eesti otsused kliimakriisis on:
Ootame teid Arvamusfestivali Tuleviku elukeskkonna alale 12.-13. augustil!
Maailm muutub nii kiiresti, et täna ei tea enam, mis homne toob. Seda enam mõtlevad meist paljud tulevale ning valikutele, mida enda ja oma laste tuleviku elukeskkonda luues iga päev teeme või teha saame.
Keskkonnaõiguse
Keskus kutsub osalema
noortele mõeldud kliimaõiguse koolitustesarja esimesele koolitusele “Miks meil
tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”. Koolitus-arutelu toimub virtuaalselt 06.
juunil kell 15.00-16.30 ja on mõeldud tudengitele ning õpilastele alates
progümnaasiumist. Koolitab Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa.
Ligi 50 kodanikuühendust Balti riikidest ja Soomest kutsuvad ühispöördumisega üles valitsusjuhte edendama regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest. Ühendused pakuvad selleks lahendusi alates viivitamatust Vene fossiilkütuste kasutamise keelustamisest kuni ELi kliimapaketi “Eesmärk 55” energeetikat puudutava ambitsiooni tõstmiseni. Kõnealused teemad on arutlusel valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa Ülemkogul mai lõpus.
Looduskaitsekuu eel on KÕKil valminud mahukas analüütiline ülevaade, kus selgitakse Natura 2000 võrgustiku kaitse õiguslikke küsimusi õigusaktide, kohtupraktika ja juhendmaterjalide alusel. Natura 2000 on Euroopa Liidu kaitsealade võrgustik, mis on loodud EL-i ühise looduspärandi kõige väärtuslikuma osa kaitseks.
Keskkonnaõiguse Keskuse värskelt valminud analüüs uuris, kas Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on õiguslik kohustus uuendusraie tegemiseks. Analüüs jõudis järeldusele, et RMK-l ei ole õigusaktidest tulenevalt uuendusraie tegemise kohustust. Raie tegemise ning selle liigi valik on RMK enda otsustada. Ainsaks ega ka primaarseks huviks, millega RMK peab riigimetsa majandajana raieplaanide tegemisel arvestama, ei saa seejuures olla üksnes riigile tulu teenimine, vaid ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse.
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kogub annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. KÕK on annetusi kogunud alates 2020. aastast. Kokku on
KÕK uudiskirja ilmumise jätkumiseks kahe aastaga heade toetajate abiga kogunud
1045 eurot. Siiski oleme igakuise uudiskirja asendanud ülekuisega alates 2021. aasta
sügisest. Sellegi regulaarsuse hoidmist saame lubada tänu annetajate lahkusele.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) Vilumäe maaparandussüsteemide rekonstrueerimise, st maa kuivendamise ehitusloa. Maad kavandati kuivendada Natura 2000 võrgustiku alaga piirnevalt, II kaitsekategooria linnuliigi metsise elupaikade lähedal ja I kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka elupaigas. PTA koostas eelnõu keskkonnamõjude hindamise (KMH) algatamata jätmiseks ja seaduse kohaselt edastas eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet leidis, et kahtlusi oluliste mõjude osas ei olnud kõrvaldatud, ja palus PTA-l KMH algatamata jätmise eelnõu parandada. PTA tegi muudatusi ja saatis eelnõu uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks, kuid Keskkonnaamet leidis, et puudused ei ole kõrvaldatud ega nõustunud eelnõud kooskõlastama. Hiljem PTA Keskkonnaametile eelnõud kooskõlastamiseks ei saatnud, vaid otsustas jätta KMH algatamata ning väljastas ehitusloa.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.
Täna, 07. detsembril valmistavad Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon ühisistungil ette arvamuse andmist Euroopa Liidu kliimapaketi “Eesmärk 55” Eesti seisukohtade kohta Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Keskkonnaühendused nendivad komisjonidele istungi eel saadetud kirjas, et novembri lõpus avaldatud Eesti seisukohtades kliimapaketile napib nõudlikkust. Eeskätt juhitakse tähelepanu võimalustele heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemis ning raiemahtude vähendamisega seoses.
Selle aasta 30. november on ülemaailmne heade tegude päev. Sel puhul käivituvad Eestis juba kolmandat aastat Annetamistalgud, mil kümned vabaühendused üle Eesti võtavad ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Keskkonnaõiguse Keskus osaleb ka tänavu ning kutsub oma toetajaid ja sõpru samuti kaasa.
Arvamusfestivalil (AF) 13.08.2021 toimunud arutelu võtame kokku kolme peamise teema kaupa, mis vestlusel esile kerkisid: teadusuuringute ja keskkonnamõju hinnangute sõltumatus, rohepööre, nõudlus maavarade järele ja riigi roll ning kogukonna kaasamine ja kohalik kasu.
Arutelu eesmärk oli kaardistada maavaradega seotud kriitilised küsimused, mida erinevad huvipooled peavad oluliseks üheskoos püstitada. Niiviisi püüdsime luua rohkem mõistmist arutelul osalenud huvipoolte vahel, mis annaks ühe aluse, mille pinnalt leida tulevikus võimalikult head lahendused maapõuepoliitikas. Arutelu salvestust saab kuulata siit.
Riigikohus leidis 26. mai otsuses, et tuuleenergia arendamise kasuks räägib oluline avalik huvi ja nii riigiasutustel kui ka kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud tuulepargi rajamine oleks võimalik.
Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Triin Jäädmaa esindasid edukalt klienti vaidluses, mille tulemusena kohus tühistas Käsmu sadama detailplaneeringu.
Euroopa Kohus leidis 17. märtsi otsuses, et lindude püüdmise viisi traditsioonilisuse argument ei seadusta olukorda, kus kaaspüügina langevad ohvriks ka linnud, kelle püük ei ole lubatud.
Nagu keskkonnaõiguse keskus (KÕK) keskkonnaministeeriumile saadetud konventsiooni täitmise seisukohas5 möödunud sügisel välja tõi, on Århusi konventsioon Eesti õigusse puudulikult üle võetud. Avaliku teabe seaduses on avaliku teabe määratlus liiga kitsas, hõlmates vaid kirjalikku teavet. Üle võtmata on säte, mis ütleks, et keskkonnateabe nõudmisel ei ole teabenõudjal kohustust avaldada teabe kasutamise eesmärki.
Täna, 15. aprillil algusega kell 10 toimub Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kliimaneutraalsuse arutelu, mis lähtub rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu, et saavutada Eestis kliimaneutraalsus seatud eesmärgist 15 aastat varem.
Euroopa Kohus leidis 20. jaanuaril keskkonnainfo direktiivi (direktiiv 2003/313/EÜ) tõlgendamist käsitlevas lahendis, et keskkonnateabe avaldamisest keeldumist tuleb iga kord uuesti kaaluda ja aja jooksul võib teabe varjamist õigustanud ülekaalukas huvi ära langeda.
Põhja-Eesti kaevandamiskogukonnad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal on kutsutud ühisarutelule 25. veebruaril, et edendada nende kogukondade oskusi kaasa rääkida nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste töö korraldamisel.
Detsembri alguses avaldatud värske ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) põhijäreldustes nähtub, et riikide senised ambitsioonid Pariisi kliimaleppe elluviimiseks peavad kolmekordistuma selleks, et globaalne soojenemine jääks alla 2 kraadi ning viiekordistuma selleks, et soojenemine jääks alla 1,5 kraadi. Raportis rõhutatakse, et riikidel tuleb kiiremas korras uuendada oma riiklikke tegevuskavasid ning seada konkreetsed poliitilised meetmed lähitulevikuks.
Keskkonnaõiguse Keskusele saab teha annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. Uudiskirja ajalugu on pea sama pikk kui KÕKi ajalugu ja nii on praegu jooksmas juba uudiskirja 12. aastakäik. Uudiskiri kajastab lihtsas keeles uusi seadusi, eelnõusid, kohtupraktikat ning keskkonnaõiguse arenguid Eestis ja mujal maailmas.
2020. aasta kevadest on Keskkonnaõiguse Keskus nõustanud ja esindanud haldus- ning ringkonnakohtus MTÜd Eesti Metsa Abiks vaidluses Keskkonnaametiga metsateatiste üle. Küsimuse all on metsateatised, mille mõjusid ei ole hinnatud ei Natura-aladele ega ka kumulatiivselt. Kõnealuste metsateatiste alusel tehtavatel raietöödel võib olla kahjulik mõju piirkonna metsise asurkonnale.
Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekud on ekspertide poolt valmis saanud ning neile oodatakse tagasisidet eelkõige Ida-Virumaa kohalikult kogukonnalt. Tagasisidet kasutatakse roheplaani järgmiste etappide koostamisel 2021. aastal.
Detsembri alguses pani Eesti Valitsus paika jaotuse ja üldprintsiibid, mille alusel kasutada välistoetuseid, sealhulgas õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahastust. Selle käigus otsustas valitsus taotleda Euroopa Komisjonilt ka õiglase ülemineku piirkonna laiendamist Ida-Virumaaga piirnevatele maakondadele. Otsus tuli paljudele osapooltele ebameeldiva üllatusena.
Neljapäeval, 19. novembril kutsume osa saama e-konverentsist "Ökosüsteemidele õigusliku staatuse andmine: vaade Euroopast ja kaugemalt" ("A legal status for ecosystems: perspectives from Europe and beyond"), kus kaevutakse juriidilistesse üksikasjadesse seoses looduse õigustega. Saab kuulda kogemusi nii Kolumbiast kui ka Hollandist. Aga ka Eestist – üheks sõnavõtjaks on Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve.
Keskkonnaühendused ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsuvad idavirulasi eeloleval neljapäeval, 19. novembril kell 17 veebi teel mõtteid vahetama, et ühiselt edasi arendada esialgseid ekspertide väljatöötatud roheideid kohaliku majandus- ja elukeskkonna tasakaalukaks edendamiseks. Arutelu tulemused panustavad maakonna arengustrateegiasse ja selle kaudu õiglase ülemineku kavasse.
Alloleva pöördumise on lisaks Eesti, Läti ja Leedu peaministritele saanud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ning Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Lisaks Eesti esindajad Euroopa Parlamendis ning nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi presidendid Ursula von der Leyen ja David Maria Sassoli, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ja Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Saksamaa kantsler Angela Merkel. Samuti Eesti keskkonnaminister, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning Vabariigi Presidendi kantselei.
Kuigi maaomanikul on peaaegu alati õigus võõrastel oma maatükil viibimine ära keelata, on seaduses igaüheõigusega seoses kolm erandlikku olukorda, mil maaomanik sellist keeldu päris oma äranägemise järgi seada ei saa.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas täna juhendid, mis aitavad kohalikul tasandil paremaid metsaotsuseid teha. Kogukondadele pakub juhend nõu teadlikuks ja sisukaks kaasa rääkimiseks. Omavalitsustele mõeldud juhend aitab langetada eri huve tasakaalustavaid ja õiguslikult asjakohaseid planeerimisotsuseid.
Maailmas üha hoogu koguvad kliimakaebused on saanud järjekordse olulise pretsedendi: Iirimaa kõrgeim kohus tegi 31. juulil märgilise otsuse, kui tühistas valitsuse kliimakava põhjusel, et selles sisalduvad meetmed ei olnud piisavalt konkreetsed. Tegemist on teistkordse juhtumiga maailmas, kus riigi kõrgeim kohus on kohustanud riiki võtma ambitsioonikamaid samme kliimamuutuste leevendamiseks. Esimest neist käsitlesime oma jaanuarikuu uudiskirjas.
Euroopa Kohus tegi 9. juulil eelotsuse kohtuasjas, mis puudutas keskkonnavastutuse direktiivis 2004/35 sätestatud erandeid. Otsuses selgitas kohus, kuidas tõlgendada direktiivi väljendit "territooriumi tavaline majandamine, nagu see on määratletud loodusliku elupaiga registris või sihtdokumentides või nii nagu maa-ala omanikud või ettevõtjad on varem majandanud“ ning kuidas määratleda mõistet "ametialane tegevus".
Riigikohus tegi 19. mail otsuse haldusasjas nr 3-18-529, millega tühistas Natura hindamise reeglite rikkumise tõttu osaliselt Rail Baltic trassivaliku. Riigikohus leidis, et planeeringu koostajad on jätnud Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. Tegemist oli nii Eesti seadustest kui Euroopa Kohtu praktikast tuleneva olulise rikkumisega, mis tingis planeeringu osalise õigusvastasuse ja tühistamise. Antud Riigikohtu lahend toob taaskord esile Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude hindamise tähtsust ning selgitab põhjalikult Natura hindamise õiguslikke aspekte.
Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Maavarade Ühing ning Purtse Jõe Arenduskeskus on asunud kaardistama ehitusmaavarade kaevandamispiirkondi Harjumaal, Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal. Ühtlasi kaardistatakse nendes piirkondades tegutsevaid kogukondlikult aktiivseid inimesi ja kodanikuühendusi, kellele jagatakse teadmisi kaasamisnõuete ja -praktika kohta nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste plaanimisel ja töö korraldamisel.
Maikuu uudiskirjas kajastame peamise teemana Riigikogus menetluses olevat jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muutmise seaduse eelnõud. Seaduse muutmise eesmärk on kehtestada hulk uusi meetmeid, millega vähendataks jäätmete teket ning jäätmetega seonduvat negatiivset keskkonnamõju ning soodustataks ressursside tõhusamat kasutamist. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavasid, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid.
Täna, 12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.
Olukorras, kus inimeste igapäevarütm on pea peale pööratud ning tervishoiukriis nii kogu maailmas kui ka ELis läheb kahtlusteta üle majanduskriisiks, tekib paratamatult küsimus, kas enne kriisi tehtud plaanid ja eesmärgid on jätkuvalt asjakohased? EL roheleppe elluviimine nõuab investeeringuid nii avalikult kui erasektorilt, kuid nende tegemine kriisiolukorras võib olla keerulisem kui stabiilse majanduskasvu tingimustes.
Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.
ELis kehtiv nn keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ nõuab liikmesriikidelt strateegiliste mürakaartide koostamist. Direktiivi kohaselt on Eesti EL liikmesriigina kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Ka siseriiklik õigus (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63) nõuab kohalikelt omavalitsustelt müraprobleemide esinemise korral müra kaardistamist ning tegevuskavade koostamist.
Keskkonnaõiguse Keskus pakub õigusteaduste tudengitele taas praktikavõimalust nii kevadel kui sügisel. Mõlemale perioodile saab juba nüüd kandideerida. Tähtaeg on 9. veebruar.
Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 16. jaanuaril veebiseminarile „Samm-sammuline praktiline juhend ELi asutustelt keskkonnateabe küsimiseks ja keeldumiste vaidlustamiseks” (“Step by step practical guide to requesting environmental information from EU bodies and challenging refusals”).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.
Riigikohus tegi novembri viimastel päevadel olulise otsuse, kus selgitas põhjalikult seda, kuidas tuleks Keskkonnaametil ja teistel haldusorganitel suhtuda inimtegevuse lubatavusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel. Riigikohus selgitas, et igasugust elupaiku mõjutavat tegevust ei saa tingimata välistada. Samas tuleb uute arendustegevuste mõjud kaitse-eesmärkide saavutamisele põhjalikult välja selgitada ning keelduda tegevustest, mis võivad kahjustada ala terviklikkust. Kuigi lahendis leidub vastus nii mõnelegi seni praktikas tekkinud küsimusele, jäid mõned küsimused ka selge vastuseta. Riigikohtu otsust ja Keskkonnaõiguse Keskuse pikemat arutelu sel teemal loe uudiskirjast. Looduskaitsealastes küsimustes pakuvad Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond tasuta nõu Looduskaitse nõuandlas.
Keskkonnaõiguse Keskus korraldab 2020. aasta alguses kolm koolitust, mis on mõeldud eeskätt kohaliku omavalitsuse juristidele ning keskkonna- ja planeeringuspetsialistidele. Kõikidele koolitustele saab juba registreeruda:
Praktika KÕKis oli minu juuraõpingute plaanis nagu kirss tordil. Juba praktika alguses avastasin kuivõrd olulise vahe loob juurast ja töötegemisest rõõmu tundmiseks see, kui tegeleda tõsiselt huvitava valdkonnaga ja olla ümbritsetud tugeva missioonitundega lõbusatest inimestest.
Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 05. Detsembril veebiseminarile “Juurdepääs keskkonnainfole – kuidas saada hakkama olukordades, kus riigiasutus keelab keskkonnainfole juurdepääsu” (“Access to environmental information – how to tackle contentious exceptions”).
Maaeluministeeriumis on valminud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Arengukava koostamine algas juba käesoleva aasta veebruaris, selle eelnõu on saadetud kooskõlastusringile teistesse ministeeriumitesse. Kavale tuginedes hakatakse tulevikus välja maksma põllumajanduse, kalanduse ja maaelu toetusi. Keskkonnaõiguse Keskuse pikemat arutelu sel teemal loe uudiskirjast.
Täna, 28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.
19. novembril pidas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve avaliku ettekande Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis. Ettekande sisuks oli huvi ja tõend õigusemõistmises keskkonnaasjus:
Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.
Oktoobrikuu põhiuudistes kirjutame pikemalt Riigikohtu otsusest, mis selgitab kohalike omavalitsuste võimalusi keelduda kaevandamisloale nõusoleku andmisest, Eesti toetusest Euroopa Liidu süsinikuneutraalsuse eesmärgile ning Euroopa Kohtu otsusest, mis selgitab õigust erandkorras küttida rangelt kaitstavaid liike.
Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 17. oktoobril veebiseminarile “Keskkonda kahjustavate tegevuste vaidlustamine: Århusi konventsiooni artikkel 9.2”(“Challenging the activities that harm the environment: article 9.2 of the Århus Convention”).
Ajal, mil keskkonnaküsimused ühiskonnas suurt kõneainet pakuvad, tekib avalikkusel soovi keskkonnainfot küsida ja teavet saada. Keskkonnainfole juurdepääsu alustalaks on Århusi konventsioon, mille artikkel 4 annab igaühele õiguse küsida ja saada avaliku võimu asutuste käes olevat keskkonnateavet. Vaatame allpool, kuidas Eestis keskkonnainfot mõtestatakse ja kuidas seda küsida ning mida teha, kui avaliku võimu asutus küsitud infot ei anna.
Kutsume toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Augusti alguses toimunud Arvamusfestivalist alguse saanud algatus on kogunud juba üle 2500 toetusallkirja.
Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 26. septembril veebiseminarile “Keskkonnainfo avalikustamisest keeldumise vaidlustamine”(“Challenging non-disclosure of environmental information in Europe”). Veebiseminaril räägivad Client Earth’i keskkonnajuristid juurdepääsust keskkonnainfole ning sellest, kuidas vaidlustada avaliku võimu keeldumist keskkonnainfole juurdepääsemiseks.
Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.
Augustikuu pikemas uudises analüüsime Euroopa Kohtu otsust, milles kohus leidis, et keskkonnamõju hindamine võib olla kohustuslik ka käitise tegevusaja pikendamisel. Muu hulgas vaagis kohus erandeid, millisel juhul võib keskkonnamõju hindamist ja Natura hindamist eirata.
Keskkonnaõiguse Keskus ootab taas ühte õigusteaduste tudengit sügisperioodiks (oktoober – november) praktikale. Meie juures saad lahendada keskkonnaõigusega seotud nö pärisjuhtumeid, kasutada keskkonnaõiguse reegleid päriselus, lüüa kaasa rahvusvahelistes projektides ja ehk aidata kaasa ka mõne õigusanalüüsi valmimisele.
Kõik Hea kliima ala arutelud vaatavad ühel või teisel moel otsa nii kliimakriisile kui ka võimalikele lahendustele. Alal toimub 8 erinäolist sündmust - mitu arutelu, performance, kliimaviktoriin ning festivali kahe päeva jooksul saab tutvuda temaatilise posternäitusega Eesti kliimapoliitika kujunemisest, hetkeseisust ja tulevikutrendidest.
Juulikuu uudiskirja pikemas uudises analüüsime Euroopa Kohtu otsuseid selle kohta, millised on Natura aladega seotud kavad ja programmid, mille keskkonnamõju hindamine on KSH direktiivi järgi kohustuslik.
Samal ajal kui Eestis koguvad jõudsalt tuure kodanikuliikumised, avaldatakse üha enam arvamust siinse kliimapoliitika ambitsioonikuse ja eesmärkide üle, on maailmas juba tehtud palju julgemaid samme ning pöördutakse üha enam oma õiguste tagamiseks ka kohtute poole. Üheks esimeseks positiivseks lahendiks on Haagi ringkonnakohtu 2015. a juunikuus tehtud otsus, mille kohaselt peab Holland aastaks 2020 CO2 heite taset vähendama vähemalt 25% võrreldes 1990. aastaga. Haagi apellatsioonikohus jättis 2018. a oktoobrikuus selle otsuse jõusse. Hollandi riik kaebas küll otsuse Riigikohtusse edasi, kuid on lubanud varasemate kohtuotsustega seatud kohustustest kinni pidada. Tänaseks on kohtusse jõudnud sarnaseid juhtumeid mitmel pool üle maailma. Nüüd, kus valitsuse järjekindla tegevuse tulemusena on e-Eesti võtnud suuna c-riigile, nagu Kaarel Tarand hiljuti tabavalt kirjutas, kostub Eestiski nii avalikus ruumis kui ka omavahelistes vestlustes sagedamini mõtteid kliima kaitseks kohtusse pöördumise võimalustest. Kas ja kuidas sellega siis on?
Mai viimastel päevadel tegi riigikohus otsuse Tallinna lähedal Jõelähtme vallas loodud Ruu kohaliku kaitseala asjas. Otsus on järjekordne vahefiniš juba 15 aastat kestnud saagas, kus ühelt poolt soovivad AS Väo Paas ja riik pealinna lähedal paekivi kaevandada, kohalik kogukond ning Jõelähtme vald aga võitlevad sellele vastu.
Seesuguseid vaidlusi peetakse ka kümmekonnas muus kohas üle Eesti. Kuna omavalitsuste õigus takistada kaevandamist kohalikke kaitsealasid luues tekitab jätkuvalt küsimusi, on hea, et riigi kõrgeim kohus nüüdseks küsimust arutanud on.
Andreas Piwek on mees, kes on Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt juhtinud söekaevanduste sulgemist ning nende asendamist uute puhaste tööstusharudega. Ta on eest vedanud muutust, kus endine tahmav ning kehva mainega kaevanduslinn Gelsenkirchen on tõusnud ihaldusväärseks elukohaks ning seitsmendaks kõige rohelisemaks linnaks Saksamaal. Selle saavutamiseks on tulnud endine saastav tööstuspiirkond muuta investoreid ligimeelitavaks ning pidada raskeid läbirääkimisi tööstustega. Iga tööstuste sulgemisega kadus ligikaudu 3000 töökohta ning nende asemele tuli leida uued. Seda protsessi nimetatakse õiglaseks üleminekuks taastuvenergiale (Just Transition). Piwek nimetab seda üheks võimaluseks olukorda, tingimusi muuta. See on vanade töötamis- ja tootmisviiside uuendamine. Ta rõhutab, et eesmärk on juhtida seda protsessi nii, et kõikide huvirühmade vahel valitseks üksmeel. Piwek on majandus- ja juhtimisharidusega ning töötanud ligi 10 aastat ka ise rasketööstuses. Praegu on ta Gelsenkircheni linna Euroopa suhete juht, ent on varem juhtinud ka sama linna majandusarengu agentuuri. Ta on üks väheseid õiglase ülemineku eksperte Euroopas.
Looduskaitsekuul on peateemaks looduslik mitmekesisus. Uudiskirja pikemas uudises kirjutame hiljuti ilmunud ÜRO raportist, mille kohaselt halveneb elurikkuse ja ökosüsteemide seisund enneolematul kiirusel. Raporti koostanud teadlased ütlevad, et hoolimata kriitilisest olukorrast on inimkonnal siiski võimalik veel suunda muuta, kuid ümber tuleb korraldada sisuliselt kogu inimühiskond selle tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite osas, samuti väärtused ja arusaamad.
Tuleb suunata kogu energia sellesse, et loobuksime põlevkivienergeetikast hiljemalt aastaks 2030, kirjutab meie kliimavaldkonna huvikaitse ekspert Kadi-Kaisa Kaljuveer.
Aprillikuu uudiskirja pikemas uudises kirjutame Euroopa Komisjoni aruandest, milles antakse ülevaade keskkonnapoliitika ja -eeskirjade rakendamise olukorrast igas ELi liikmesriigis. Eesti probleemidena tuuakse välja ressursitõhusus, ökoinnovatsioon ning jäätmekäitlus, kuid Eesti eelarvetulu keskkonnatasudest ja -maksudest on üks EL suurimaid.
Igal aastal aprilli lõpus tähistatakse üle maailma rahvusvahelist mürapäeva. Aasta aastalt kogub see aina enam tähelepanu, sest müra on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tõusnud üheks kõige enam inimeste tervist ja heaolu häirivaks keskkonnaprobleemiks.
Märtsikuu uudiskirjas kajastame mitmeid hiljutisi kohtulahendeid. Riigikohus selgitas erinevaid planeeringutingimusi – taristu väljaehitamist ja naabrite kaasamist ehitus- ja kasutuslubade andmisesse. Euroopa Kohus vaagis, kas uuringud taimekaitsevahendite mõjust on avalikustamisele kuuluv keskkonnainfo.
Veebruarikuu uudiskirja peateemaks on Riigikogus vastu võetud uuendatud veeseadus, mis jõustub selle aasta oktoobris. Veeseadus on eelviimane eriseadus nn keskkonnaõiguse kodifitseerimisprotsessis, mis keskkonnaõiguse üldosa seadusega kooskõlla on viidud.
Jaanuarikuu uudiskirjas kajastame peateemana detsembris Poolas toimunud 24. ÜRO kliimakonverentsi tulemusi. Kliimamuutuste teemal on veelgi uudiseid: Eesti liitus ÜRO kliimasõbraliku metsanduse deklaratsiooniga ning avalikustati Eesti energia- ja kliimakava aastani 2030 eelnõu.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.
Detsembrikuu uudiskirja pikemas uudises leiab kajastamist Euroopa Kohtu lahend, milles kohus täpsustas nn Natura hindamise kohustuse ulatust. Muu hulgas käsitles kohus termini „projekt“ sisu loodusdirektiivi tähenduses ning selgitas, kuidas tuleb loodusdirektiivi kohaldada korduvale tegevusele, nagu näiteks regulaarne väetamine ja karjatamine.
Novembrikuu uudiskirja peateema on uudiskirja külalisautorite päralt. Osalemise ja kaasamise teemal avaldavad mõtteid TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Maie Kiisel ning Rein Kalle ja Martin Nurme Keskkonnaametist.
Kui KÕKi praktikale kandideerisin, oli mul tugev huvi keskkonnakaitse vastu, kuid sellegipoolest tundsin end keskkonnaõiguse valdkonnas veel kaugena. Seetõttu soovisin, et praktika avardaks minu silmaringi keskkonnaõiguse vallas ja oleks seejuures põnev ning arendav. Kokkuvõttes sain praktikalt rohkem, kui lootsin – lisaks uutele kogemustele, teadmistele ja enesearengule sain tuttavaks ka väga tarkade ja toredate inimestega, kes panid mind selle pooleteise kuu jooksul tundma kui osake oma kollektiivist. Mind võeti väga soojalt vastu ning alati, kui mul mõni “algaja” küsimus tekkis, vastati sellele põhjalikult, avatult ja hea meelega.
Oktoobrikuu uudiskirjas on kolm pikemat uudist, mis puudutavad erinevaid kohtuotsuseid. Esimeses kohtuotsuses selgitas Riigikohus riikliku huvi ja planeeringuala määratlemist riigi eriplaneeringus, teises KMH läbiviimise kohustuslikkust ja keskkonnaeesmärkidele tuginemist loast keeldumisel. Kolmandas peauudises kirjutame sellest, kuidas MTÜ Roheline Liikumine kaotas Reidi tee ehitusloa kohtuvaidluse, milles palus ehitusloa tühistamist ennekõike põhjusel, et keskkonnamõju hindamisest oli möödunud kümme aastat.
Homme 23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele, et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks.
Septembrikuu uudiskirja üheks peateemaks on Euroopa Kohtu otsus, mille kohaselt ei saa Euroopa Komisjon seadusandliku protsessi läbiviimise ajal piirata „blanketselt“ juurdepääsu olulisele keskkonnateabele. Teises suures uudises tutvustame Riigikogu menetluses olevaid eelnõusid, mis tuleb Riigikogu koosseisul kas kevadeks ära menetleda või siis otsast alustada.
Eelnõuga kavandatavad muudatused tooksid lisaks Põllumajandusametile (PMA), kaasa omajagu muudatusi ka maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele (KOV).
Septembri keskpaigast oktoobri lõpuni praktiseerib Keskkonnaõiguse Keskuses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Heliise Harriet Harusoo. Heliise mõtiskles veidi ja pani kirja enda mõtted sellest, miks ta otsustas KÕKi praktikandiks kandideerida ja millised on tema ootused praktika kuuele nädalale.
Õiguskantsler avaldas 18. juulil seisukoha seoses kaasamisega projekteerimistingimuste menetluses. Õiguskantsleri poole pöördus kinnistuomanik, keda ei kaasatud tema kinnistuga piirneva kergliiklustee rajamisse. Õiguskantsler leidis, et linnavalitsus rikkus menetlusreegleid, jättes kaasamata maaomanikud, kelle õigusi (sh kinnistule juurdepääsu kaudu) liikluskorralduse muudatus piirab.
Septembrist töötab KÕKis juristina Kaarel Relve. Kaarel tegeleb keskkonnaõiguse uudiskirja koostamisega, õigusabi pakkumisega, sh looduskaitse nõuandla kaudu, ning osaleb Justice and Environment võrgustiku töös.
Euroopa Komisjon valmistab Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärkide täitmiseks ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajalist strateegiat, mis aitaks ELil jõuda aastaks 2050 tasakaaluni kasvuhoonegaaside emissiooni ja sidumise vahel (nn nulliga võrduva kasvuhoonegaaside netoheitkoguseni).
Alates 6. augustist kehtib uus keskkonnaministri määrus, mis sätestab tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme ja õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ning tööandja kohustused vähendamaks radoonist lähtuvat töötaja terviseriski.
Käesolevast kevadest pakuvad Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) tasuta õigus- ja looduskaitsealast nõu maaomanikele ning kohalike omavalitsuste ametnikele. Nõu saab nii selle kohta, kuidas oma tegevusi looduskaitsealadel, sh Natura2000 aladel, õiguspäraselt ellu viia kui ka selle kohta, kuidas kaitseväärtusi kõige paremini hoida. Nõuandla ongi loodud selleks, et looduskaitseliste piirangutega seotud arusaamatusi ennetada ja lahendada.
Südasuvine uudiskiri on puhkuste ajale kohaselt lühike. Rohkem uudiseid on kliimamuutuste valdkonnas. Näiteks on jõustunud kaks EL määrust (maakasutuse ja ühiste kohustuste teemal) ja kavandamisel veel üks uus määrus (kliima- ja energiapoliitika haldamise teemal), mis aitavad liikmesriikidel kliimamuutuste vähendamisega seotud eesmärke saavutada
EL liikmesriigid kiitsid 22. mail heaks uued jäätmekäitluse alased eeskirjad, mis põhinevad Euroopa Komisjoni 2015. aastal ringmajanduspaketi raames esitatud ettepanekutel. Ringmajanduse põhimõtte kohaselt püütakse materjalide ja toodete väärtust säilitada võimalikult kaua, kasutades materjali pärast toodete kasutusaja lõppu üha uuesti, ning viia sel moel jäätmeteke ja materjalikasutus miinimumini. Vastu võetud meetmetega soovitakse vältida jäätmeteket ning oluliselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu, kui nende teket vältida ei saa. Uute eeskirjadega nähakse ette jäätmete prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, tugevdatakse jäätmehierarhia rakendamist ning soodustatakse majandusvahendite (nt laiendatud tootjavastutuse) süsteemide kasutamist. Alljärgnevalt tutvustame muudatusi lähemalt.
Uudiskirja peauudises kirjutame lahti EL ringmajanduse aluseks olevate eelnõude sisu. Veel saab uudistest teada, et EL teeb otsustavaid samme ühekordseks kasutuseks mõeldud plasttoodete kasutuse piiramiseks. Komisjoni kavandatav direktiiv puudutab igapäevaseid tooteid alates toidunõudest kuni õhupallideni.
Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kolme Karksi valla maaomanikku, kelle kodude naabrusesse rajati ebaseaduslik motokrossirada. Raja püstitanud maaomanik alustas valla nõudmisel selle tagantjärgi seadustamist. Kui detailplaneeringu algatamise järel selgus, et on vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), keeldus krossiraja omanik sellest. Advokaadi vahendusel asus maaomanik väitma, et tegemist ei ole mitte motokrossiraja, vaid erateega, mille rajamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja ei planeeringuid ega lube. Vald lõpetas krossiraja ehitanud maaomaniku survel detailplaneeringu menetluse. Raja kasutamisest häiritud naabrite avalduste alusel algatatud ehitusjärelevalve käigus leidis vald, et tegemist on tõepoolest erateega, mille ehitamine ja kasutamine ilma igasuguste lubade ja täiendavate tingimusteta on põhjendatud.
Praktikale tulles küsis juhendaja Kadi-Kaisa, et millega ma tegeleda tahaksin, mis paneb mu südame kiiremini tuksuma. Kummaline, kui oluline mulle see lause oli. Sellest küsimusest peegelduvad minu kahe ootuse täitumine. Esiteks lootsin, et mu juhendaja ning kogu meeskond on sõbralikud ja abivalmid, sest see on hea koostöö väga suureks eeliseks. Seda nad kindlasti on. Teiseks näitas see hoolivust ja huvidega arvestamist. Vastasin tookord, et tahaksin võimalikult paljudesse asjadesse kaasatud olla, eesmärgiga praktikat täiel rinnal nautida ja ma ei pidanud pettuma.
1998. aastal allkirjastatud ja 2001. aastal jõustunud Århusi konventsioon on algusest peale olnud üpris imepärane ühenduslüli keskkonnaalaste õiguste ja inimõiguste vahel.
Konventsiooni erilisust rõhutab ja tugevdab spetsiaalne Århusi konventsiooni vastavuskontrolli süsteem. Selle järgi saavad lisaks konventsiooniosalistele riikidele ja teistele organitele ka üldsuse liikmed pöörduda küsimuste ja probleemidega spetsiaalse ekspertidest koosneva komitee poole.Kulude kokkuhoiu nimel toimuv tsentraliseerimine looduskaitses on inimestes tekitanud tunde, et riik ja nende elu üle otsustavad ametnikud jäävad neist kaugele. Pikaajaline lahendus saab olla looduskaitse senisest suurem rahastamine, nendib Siim Vahtrus.
Juba aastaid on üha häälekamalt räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas looduslik mitmekesisus kogu maailmas suurel kiirusel väheneb. ERRi portaalis Novaator ilmus hiljuti lugu sellest, et maailmas on viimase ligi 30 aasta jooksul kaitsealade pindala kahekordistunud. Selgub, et suur osa maailma kaitsealadest on sellegipoolest kaitsealad vaid paberil, sest tegelik kaitse nii konkreetsete tegevustena kui ka rahastusena puudub.
2018. aasta arvamusfestivalide hooaeg on kohe algamas. Avapauk tuleb Kagu-Eestist Eesti Maanteemuuseumist, kus 9. juunil tulevad arutlusele 12 teemat. Neist üsna mitmed on vähemal või rohkemal määral seotud keskkonnaga. Valisime välja kolm arutelu, millel Keskkonnaõiguse Keskus silma peal hoiab ja mida soovitame ka teistele, kellele meie elukeskkond korda läheb.
Igal aastal küsime enda uudiskirja lugejatelt 10-15 küsimust, et teada saada, kuidas lugejad uudiskirjaga rahul on, et uudiskirja ikka paremaks muuta. Suurem osa selle aasta vastanutest kuulusid uudiskirja tellijate hulka. Hea meel on taas tõdeda, et meie uudiskirjast leiavad endale kasulikku nii riigiametnikud, valitsusvälised organisatsioonid, aktiivsed keskkonnahuvilised kodanikud kui ka ettevõtete esindajad. Viimaseid Uudiskirja sisu peetakse põhjalikuks ja kompaktseks.
Üleeuroopaline looduskaitsealade võrgustik on tuntud ka hellitusnimega Natura 2000. Suurem osa Eesti kaitsealasid kuulub ka sellesse võrgustikku. Euroopa Komisjon, kes võrgustiku lõi, saab riikidelt regulaarselt aruandeid võrgustiku seisukorra kohta, vaatab läbi kaebusi, rahastab näidisprojekte ning vahendab teavet ekspertide ja ametnike vahel. Igapäevane looduskaitse töö tehakse igal kaitsealal ja igas liikmesriigis loomulikult kohapeal.
Täna andis MTÜ Eesti Roheline Liikumine Riigikogule üle rahvaalgatuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit” pöördumise koos 1079 toetusallkirjaga. Ühispöördumisele allakirjutanud soovivad riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergiast loobuda ning järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna.
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustavad tänasest tasuta juriidilise ja looduskaitsealase nõu pakkumist maaomanikele, kes puutuvad kokku looduskaitseliste piirangutega ning kellel on sellega seoses tekkinud küsimusi või lahendamist vajavaid olukordi. Looduskaitse nõuandla on virtuaalne nõustamiskeskkond, kus maaomanikud saavad KÕKi ja ELFi ekspertidelt nõu, kuidas tegutseda looduskaitsealadel nii, et inimeste heaolu kõrval ka loodusväärtused hoitud oleksid.
Lähtudes enda muljetest ja sellest, et õiguskantslerile pole juba pikka aega esitatud avaldusi, milles oleks kurdetud, et keskkonnavaidlustes kohtusse pöördumine oleks raskendatud, julgen arvata, et juurdepääs õigusemõistmisele on tagatud. Iseküsimus on, et kas kvaliteetne õigusabi on inimestele ka tegelikult kättesaadav, kuna see maksab palju. Teisisõnu, õiguslikud võimalused kohtu poole pöördumiseks on olemas, kuid seda pole alati võimalik kasutada. Seejuures ei pea ma silmas üksnes avalike huvide kaitset, vaid keskkonda puudutavaid vaidlusi laiemalt, sh juhtumeid, mil isik soovib vaidlustada riigi otsust, et kaitsta enda õigusi.
Riigikohus tegi 13. märtsil lahendi asjas, kus vaidluse all oli, kas vallal oli planeerimismenetluses õigus kõrvale kalduda Riigikohtu otsuses antud juhistest. Riigikohus kohustas varasemas kohtuvaidluses oma 6.11.2016 otsusega valda otsustama hiljemalt 1.03.2017, kas varasemad menetlusetapid läbinud üldplaneering kehtestada või jätta kehtestamata. Vald otsustas üldplaneeringu osaliselt kehtestada ning teise osas menetlust jätkata, mistõttu ei teinud vald kohtu poolt antud tähtajaks otsust kogu üldplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Sellega jäi vallal Riigikohtu otsus tähtajaks täies ulatuses täitmata. Kinnistu omanik taotles kohtult vallale rahatrahvi määramist kohtulahendi täitmata jätmise eest.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsub toetama PÕXITi rahvaalgatust. PÕXIT ehk põlevkivi-exit tähendab järkjärgulist üleminekut põlevkivilt taastuvatele energiaallikatele. Kollektiivse pöördumisega soovitakse riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani põlevkivienergiast loobumiseks ning taastuvate energialahenduste leidmiseks. Põlevkivienergeetika on täna Eestis üks suurimaid keskkonnaprobleeme, põhjustades näiteks vee ja õhu saastumist, põhjavee taseme langust ning mitmeid tervisehädasid. Algatust on tänaseks toetanud üle 700 inimese, oma allkirja saab anda veel nädala jooksul siin. Pöördumine jõuab Riigikokku arutusele ainult siis, kui koos on vähemalt 1000 allkirja.
Märtsikuu uudiskirja peateemaks on kemikaalide registreerimist ja käitlemist reguleeriv REACH-määrus, mida Komisjon on asunud üle vaatama. Eesmärgiks on muuta määrus lihtsamaks ja tõhusamaks, sh valdkonna ettevõtjate jaoks paremini rakendatavaks.
Eestis on hästi inimeste teadlikkusega – kliimamuutustest räägitakse üha enam ja ilmselt pole enam kedagi, kes ei teaks, et selline nähtus on olemas. Positiivne on ka see, et Eesti on juba täitnud oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi - 2015. aastal oli taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest Eestis 28,6%.[1]
Seekordne uudiskiri on sarnaselt veebruarikuuga lühike. Samas on see eriline, kuna esimest korda uudiskirja kümne aasta pikkuse ilmumise ajaloos sisaldab uudiskiri artikleid külalisautoritelt, kes seekord arutlevad Århusi konventsiooni teemadel.
„Ma väga tahaksin, et keskkonnapoliitilised otsused arvestaksid praegusest rohkem tegeliku olukorraga ehk oleksid päriselt hästi rakendatavad ja aitaksid hoida nii looduskeskkonda kui ka inimeste heaolu ja tervist,“ ütles Tartu Ülikoolis õigusteaduse bakalaureuse õppe lõpetanud ning Euroülikoolis keskkonnakaitset ja –poliitikat tudeeriv Jolanda Lipu, kui möödunud kevadel meie juurde praktikale tuli. Meie möödunud aasta teine praktikant õigusteaduse tudeng Henrik Link tuli praktikale väga praktilise sooviga meie juures õppida, mida tähendab keskkonnaõiguslike vaidluste lahendamine ja regulatsioonide kujunemine. Selle kõrval pidas ta silmas aga ka pikemat perspektiivi: „eriti õnnelikuks teeks mind, kui rabamatkad ka veel mitme inimpõlve pärast niivõrd toredaid elamusi tooksid, miljarditehas Eesti metsasid täiesti tühjaks ei tõmbaks ja Reidi tee äärde mõned merevaatega kohvikud tekiksid. Ma ei ole ka selle vastu, et kohalikud omavalitsused veenduksid raielubade olemasolus enne, kui sae käima tõmbavad."
Tartu Ülikooli õigusteaduste tudeng Marian Hiire, kes varem oli õppinud loodusteaduste suunal, soovis praktika jooksul ühendada enda teadmised ja kire looduse, ökoloogia ja põllumajanduse valdkonna vastu õigusala teadmistega. Lisaks tahtis ta praktika lõpuks paremini aru saada sellest, et kes, kus ja miks otsuseid langetavad ning kuidas on võimalik otsustusprotsessi õiguslike vahenditega sekkuda.
Meie igakuise uudiskirja viiesajapealine tellijaskond on jaanuarikuu uudiskirja lugudest enim huvi tundnud ühe valla ja perekonna vahelise vaidluse vastu. Aga ka Riigikohtu otsus jäätmeseaduse tõlgendamisest, lugu kliimapaketi kokkuleppest EL institutsioonide vahel ning Õiguskantsleri seisukoht lendorava püsielupaiga moodustamisele kuluva aja kohta on pälvinud suure hulga lugejate tähelepanu:
Harukadaka-Hõbekuuse juhtum: valla nõudmine tee rekonstrueerimiseks oli õigusvastane
Kõnealune juhtum on eelkõige oluline tulevase praktika kujundamise mõttes. Uute elamute rajamisel soovivad vallad ja linnad sageli teede ehitamise või rekonstrueerimise kohustust kinnistuomanikele seada. Selle juhtumiga sai oluliselt selgemaks, millistel tingimustel ja millal võib kohalik omavalitsus nõuda kinnistuomanikult avalike teede rekonstrueerimist. Samuti näitas juhtum, et kodanikel on ka avaliku võimu tegevusetuse korral võimalik oma õiguseid kohtus kaitsta.
Riigikohus: korraldatud jäätmeveoga liitumisest saab isikut vabastada vaid erandkorras
Riigikohus selgitas, et jäätmeseaduse eesmärgiks on teha tiheasustusaladel korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuseks otse seaduse alusel. Jäätmeseaduse kohaselt loetakse nii suvila, elu- kui ka äriruumi omanik automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks kinnisasja asukohajärgses kohalikus omavalitsuses. Seejuures ei oma tähtsust kinnisasja omaniku (jäätmevaldaja) tegelik elukoht ega registrijärgne aadress. Samuti ei pea kohalik omavalitsus kontrollima, kas jäätmevaldaja elab või tegutseb talle kuuluval kinnistul, vaid võib kinnistul elamist eeldada. Kui kinnistu omanik soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist, siis peab ta tõendama, et ta kinnistul ei ela.
EL institutsioonid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele uue kliimapaketi osas
Olgugi, et Eesti saavutas eesistumise aja lõpuks esialgsed kokkulepped LULUCF määruse, nn kohustuste jagamise määruse ja heitgaaside kauplemissüsteemi osas, mis tähendab, et EL 2030 kliimapoliitika õiguslik raamistik on nüüd paigas, on Eesti tegevus eesistujariigina saanud ka kriitikat.
Õiguskantsler: püsielupaikade määramisega viivitamine on vastuolus hea halduse tavagaÕiguskantsler analüüsis ühe maaomaniku palvel lendorava kaitseks püsielupaiga moodustamise praktikat ja leidis, et ebamõistlikult pika menetlusega rikutakse hea halduse tava. Samuti võib ebamõistlikult pikk viivitus rikkuda maaomaniku PS §-s 14 sätestatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust.
2018.a esimene keskkonnaõiguse uudiskiri on valmis. Peateemaks on seekord EL kliimapakett, milles EL institutsioonid Eesti eesistumise lõpuks põhimõttelisele kokkuleppele jõudsid. Paketi olulisemad osad on maakasutust ja metsandust käsitlev nn LULUCF määrus, seda täiendav kohustuste jagamise määrus ning hoonete energiatõhususe direktiivi muudatused.
Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kahte perekonda, kes soovisid endale Raasiku valda kodud rajada. Selleks olid perekonnad 2015. aastal taotlenud vallalt ka detailplaneeringu koostamist, nagu seadus ette näeb. Kui detailplaneering oli algatatud, leidis vald, et perekondadel tuleks välja ehitada ka nende kinnistutega piirnev avalik tee. Vald nõudis seejuures väga täpselt, et tulevane tee peab vastama konkreetsetele standarditele (nt nõudis vald, et see kaetaks freesasfaldiga). Kuna kinnistuomanikud sellega ei nõustunud, jättis vald detailplaneeringu menetluse soiku. Pärast ligi aastast seisakut pöördusid kinnistuomanikud meie poole.
Värske keskkonnaõiguse uudiskiri toob teieni veel selle aastanumbri sisse mahtunud arengud keskkonnaõiguse valdkonnas.
Analüüsime kahte Riigikohtu lahendit, milles kohus on vaaginud juriidilise isiku kaebeõigust ja kasutuslubade põhjendamise ning menetlusse kaasamise kohustust.
Keskkonnaõiguse Keskus ühes Euroopa keskkonnajuristide võrgustikuga Justice & Environment ning juristidest koosneva ülemaailmse keskkonnaühendusega ClientEarth püüavad ühisprojektiga “Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus - õigusala spetsialistide teadlikkuse tõstmine” („Education and Awareness Raising of Legal Professionals on Access to Justice”) parandada avalikkuse juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Lisaks Eestile on projekti partnerriigid Suurbritannia, Ungari, Hispaania, Austria, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa ja Slovakkia.
Novembrikuu uudiskirjas käsitleme põhjalikumalt kahte teemat. Esimene neist puudutab Euroopa Kohtu lahendit, kus keskseks vaidlusküsimuseks Natura 2000 võrgustiku liidetud alade hilisemad võrgustikust eemaldamise võimalused. Teise teemana kirjutame lahti EL uue kiirgusohutuse direktiivi ülevõtmiseks kavandatavad kiirgusseaduse muudatused.
Lühemates uudistes tuleb juttu mitmetest EL kliimamuutustega võitlemise meetmetest, mis on eriti päevakorrale kerkinud seoses äsjatoimunud kliimakõnelustega Bonnis. Analüüsime ka EL tasandil toimuvat nn glüfosaadi-tüli ja EL väetiste määruse muudatusi.
Eesti tasandi uudistest vahendame mitmeid kavandatavaid määrusi ja anname ülevaate Eesti kavatsusest liituda maastikukonventsiooniga.
Neid ja teisi uudiseid saab lugeda siit.
Head lugemist!Viimasel aastal on esile kerkinud arvukalt kodanike ja riigi või arendajate vahelisi mõõduvõtmisi keskkonnaküsimustes. Üha rohkem on selliseid vaidlusi, mille lahendamiseks on kodanikud ja ühendused valmis kohtusse pöörduma. Kas see on aga tingimata parim viis erimeelsuste lahendamiseks?
Kui Keskkonnaõiguse Keskus 10 aastat tagasi tegevust alustas, olid keskkonnateemad ühiskonnas praegusest märksa tagasihoidlikuma tähelepanu all, ent mitte olematud. Vaikselt hakkas esile kerkima üha enam olukordi, mille lahendamiseks olid hädavajalikud õigusalased teadmised. Kõige enam läks neid tarvis üksikutel kodanikel ja kogukondadel, ent teadmisi keskkonnaõigusest ja selle rakendamisest nappis ka amentikel. Tühimik laiutas ka seal, kus oli võimalus seista keskkonnaga seotud avalike huvide eest seadusloomes ja poliitika kujundamises.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul loob viimasel
nädalal Nursipalu harjutusväljal 94 hektaril kiirkorras tehtud raie ohtliku ja
lubamatu pretsedendi, mis eirab nii keskkonnamõju hindamise põhimõtteid,
kodanike arvamust kui ka võimalikku kahju loodusväärtustele.
Seekordses uudiskirjas anname pikema ülevaate värskest Riigikohtu lahendist, millel on oluline tähendus ka keskkonnavaldkonna vaidluste jaoks. Ehitusluba puudutavas naabrite vahelises vaidluses rõhutas kohus muuhulgas, et kahtluse korral tuleb kaebusi menetleda, isegi kui kaebaja õiguste riive (nt keskkonnahäiringute läbi) näib väheoluline.
Septembrikuu uudiskirja pikemas uudises anname ülevaate Keskkonnaministeeriumi eelnõust, mille eesmärgiks on piirata nn keskmiste põletusseadmete õhuheidet. Määrus puudutaks ligikaudu 1000 põletusseadet üle kogu Eesti, nõudes neilt mitmeid investeeringuid, kuid samas vähendades oluliselt ka õhuheidet.
Augustikuu uudiskirjas anname pikema ülevaate Euroopa Kohtu otsusest, milles kohus selgitas, millistel juhtudel on EL liikmesriikidel õigus kehtestada keskkonnavastutuse direktiiviga „paralleelseid“ kahju hüvitamise mehhanisme. Kohus leidis, et sellised reeglid on lubatud, kui nad täidavad sarnast eesmärki, on direktiivi nõuetest rangemad, ent samas mõõdukad.
Südasuvises uudiskirjas käsitleme mitmeid seadusemuudatusi, mille Riigikogu jõudis enne suveperioodi vastu võtta, nt metsade raievanuste, harrastuspüügi piirangute ja kütuste kliimasõbralikumaks muutmise vallas. Samuti toome teieni kaks uut ja olulist Riigikohtu otsust. Esimeses neist selgitas kohus millal on põlevkivi kaevandamisel tekkiv kaevandamisjääde kõrvalsaaduseks ja millal jäätmeks. Teises otsuses käsitles kohus planeeringuotsuste põhjendamist ehk motiveerimist.
Juba 20. sajandi keskpaigast on mitmed ökoloogilised (nt energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliigid jms) ja inimtekkelised (nt Tšernobõl) kriisid, süvenenud mõistmine loodusvarade piiratusest ja loodusteaduslike teadmiste areng ning järgnenud kokkulepped ja muud reageeringud (nt Rachel Carson'i "Vaikne kevad", Brundtlandi raport, säästva arengu tegevuskavad, eesmärgid jms) maailmas jõuliselt teed näidanud vajadusele arvestada inimtekkelise keskkonnamõjuga. Arusaam, et ühiskond eksisteerib sõltumata keskkonnast ja looduses paika pandud reeglitest on muutunud ja muutumas. Hoolimata sellest vajab keskkonnamõju hindamine jätkuvalt järele aitamist.
Maikuu uudiskirjas toome teieni uudised nii Eesti kui EL tasandilt. Eesti on seejuures tempokalt asunud kaasajastama keskkonnaalaseid infosüsteeme. Keskkonnaseire seaduse muudatustega kavatsetakse asutada uus keskkonnaseire andmekogu. Samal ajal on asutamisel ka uus keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, mille kaudu toimuks edaspidi keskkonnalubade taotlemine, aruandlus ja seire. Mõlemal puhul on eesmärgiks kasutajamugavus ja ametnike paberitöö vähendamine.
2017. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et uudiskirja lugejad on pakutavaga rahul. Juba üheksandat aastat ilmuva keskkonnaõiguse uudiskirja lugejaküsitlusele vastanutest valdav osa loeb uudiskirja iga-kord või sageli ja ilmumissagedusega on rahul 82% vastanutest. Küsitlusele vastas kokku 44 uudiskirja lugejat. Täname kõiki vastajaid!
Aprilli lõpus avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava, kuidas peatada loodusliku mitmekesisuse kadu 2020. aastaks. Selle nimel, et Euroopa Komisjon looduskaitsedirektiivide muutmise asemel nende parema rakendamise kallal töötaks, tegelesid eelmise aasta lõpus aktiivselt paljud keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa. Nii saatsime ka meie möödunud novembris ühes Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Kojaga sellesisulise kirja Euroopa Komisjoni asepresidendile Andrus Ansipile. Samuti esitasime Justice and Environment (JE) võrgustiku liikmena jaanuaris 2017 koos Euroopa teiste keskkonnaorganisatsioonidega konkreetsed ettepanekud Euroopa Komisjonile direktiivide rakendamise tegevuskavas arvesse võtmiseks. Need tuginesid muu seas JE tehtud õiguslikul analüüsil, mille tulemustest võib järeldada, et arendusprojektide keskkonnamõjude hindamisel kaitstavatele aladele esineb riikides olulisi puudujääke, ka Eestis.
Aprillikuu uudiskirjas käsitleme ühe peateemana Aarhusi konventsiooni kontrollkomitee otsust, milles leiti, et Euroopa Liidu õigus on vastuolus Aarhusi konventsiooni nõuetega. Puuduseks on, et EL institutsioonide (Euroopa Komisjon, EL Nõukogu jt) otsuseid ei saa avalikkus piisavalt tõhusalt vaidlustada. Teises peauudises on vaatluse all Riigikogus arutusel olevad keskkonnamõju hindamise (KMH) süsteemi muudatused, millega Eesti võtab üle EL KMH direktiivi muutunud nõudeid.
Konfliktide ja õiguslike vaidluste lahendamine osapoolte (arendaja, kohalikud elanikud, teised ettevõtjad) kokkuleppega on sageli kohtuvaidlustest tõhusamad. Seepärast püüdleme me KÕKis sinnapoole, et suurendada kokkuleppe teel lahendatud õigusvaidluste hulka ning osaleda tulemuslikumalt huvikaitses. Selleks suurendame enda meeskonna läbirääkimisoskuseid projekti "KÕKi meeskonna läbirääkimisoskuste arendamine" raames siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel 2017. aasta aprillist 2018. aasta aprillini.
Märtsi lõpus käis Siim Rocca al Mare Koolis ning Kadi-Kaisa Tallinnas Reaalkoolis tunde andmas.
Siim
rääkis 7. klassi lastele keskkonnajuristi igapäevatööst. Siimu põhisõnum oli,
et juristi töö ei ole kindlasti igav ja juristiks tasub igal juhul õppida, kui
vähegi huvi on. Õigus nimelt reguleerib suuremat osa inimeste elust ning
igaühel on tahtmise korral võimalik leida endale kõige meelepärasem teemavaldkond
selles laias erialas – olgu see siis keskkond või midagi muud.
Hiljuti valmis meie kaasabil Saksamaa, Poola ja Eesti koostöös uuring turbaalade kaitset ja taastamist mõjutavatest Euroopa Liidu poliitikatest ja õiguslikest regulatsioonidest ning nende rakendamisest Poolas ja Eestis. Uurimise all olid eelkõige looduskaitse (Natura2000), infrastruktuuri planeeringud, Euroopa Liidu veepoliitika, EL ühtne põllumajanduspoliitika, maaeluareng ja struktuurifondid, LIFE'i energiapoliitika ning kliimamuutustega seonduvad regulatsioonid. Kõigis nimetatud valdkondades annab uuringuraport lisaks leidudele ka soovitusi.
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskirja peauudises teeme kokkuvõtte kuu alguses avaldatud OECD ülevaatest Eesti keskkonnavaldkonna arengute kohta. Raporti põhisõnum Eesti jaoks on ühene ja selge – Eesti kui kõige süsinikumahukama majandusega OECD riik peab põlevkivisõltuvuse vähendamiseks seadma senisest ambitsioonikamad eesmärgid ja rakendama konkreetseid samme nende saavutamiseks.
Aasta lühima kuu uudiskirjas on meil vastavalt ka vaid lühemat sorti uudised – samas sisu on neis jätkuvalt palju. Näiteks on Euroopa Komisjoni koostanud ülevaate keskkonnapoliitika rakendamise kohta liikmesriikides ja selle avalikustanud. Ülevaate kohaselt on Eestis probleemiks tööstuse ressursimahukus ja jäätmete liigne põletamine, teistest paremini on meil lood elurikkusega.
Aasta esimeses uudiskirjas on pikemas uudises luubi alla võetud Eesti kliimamuutuste raamstrateegia, millega pannakse paika kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Keskkonnaministeeriumis koostatud arengukava on koos kliimamuutustega kohanemise strateegiaga saadetud Riigikogule arutamiseks ja heakskiitmiseks.
Keskkonnaministeerium avalikustas 19. jaanuaril Maapõuepoliitika põhialused 2050. Avalikkusele on ministeerium jätnud konsulteerimisaega kõigest kaks nädalat ehk 2. veebruarini. Selle dokumendiga pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sealhulgas kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks. Nii olulisse ja meie elu pikaajaliselt mõjutama määratud dokumenti sisuliselt süvenemiseks ja arvamuse avaldamiseks on aeg napp. Teisalt läheb sedavõrd lühike tähtaeg vastuollu ka kaasamise hea tavaga, mis näeb ette vähemalt nelja nädala pikkust konsulteerimisaega, mida on põhjendatud juhtudel võimalik nii lühendada kui ka pikendada.
Värskelt valmis saanud analüüsis jõudsime järeldusele, et Eestis kehtiv veelindude jahi regulatsioon ei lähtu avalikest huvidest ega toeta jahipidamist säästval, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikul moel. Probleemiks on ka kehtestatud reeglite sage rikkumine, ent rikkumiste tuvastamine on keeruline ning sanktsioonid ebapiisavad nende ennetamiseks ja vältimiseks.
Novembrikuu uudiskirja peateemaks on uuest aastast jõustuv maapõueseadus, mis toob kaasa mitmeid muudatusi, sealhulgas seoses kaevandamislubade taotlemise ja andmisega. Mõjukaid muudatusi on tehtud ka turba kaevandamise ja kaevise võõrandamise reeglitesse. Maapõue teemat on ühes hiljutises lahendis käsitlenud ka Riigikohus. Kohus rõhutas, et kaevandamise vastuolu kohalike huvidega peab omavalitsuse poolt olema välja toodud võimalikult vara, eelkõige kaevandamisloa menetluses.
Keskkonnaõiguse Keskus ühines Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmete täna väljasaadetatud kirjaga Euroopa Komisjoni asepresidendile Andrus Ansipile. Kirja ajendiks on eesseisev linnu- ja loodusdirektiivide toimivuskontrolli tulemuste avalikustamine ja nende tulemuste hindamine Euroopa Komisjoni volinike kohtumisel novembri lõpus.
Loodus võib küll valmistuda talviseks vaikeluks, ent keskkonnaõiguse vallas on oktoobris palju uudiseid! Põhjalikumalt tutvustame sellekuises uudiskirjas uut energiamajanduse arengukava, mida Riigikogu lähiajal arutama asub. Kaua ettevalmistatud kavas on nii positiivset, nt soov arendada taastuvenergiat, ent samas tekitab mulluse Pariisi leppe valguses kõhklusi plaan jätkata ja isegi suurendada investeeringuid põlevkivitööstusesse kui Eesti süsinikujalajälje suurimasse panustajasse.
1. jaanuarist 2017 jõustub uus välisõhu kaitset puudutav seadus, mis näeb ette rea uusi kohustusi, aga ka võimalusi omavalitsustele, millest olulisimad on:
- Välisõhus leviva müra kaardistamine ja tegevuskavade koostamine
- Õhukvaliteedi normide ületamise korral õhukvaliteedi parandamise kava koostamine ja rakendamine
- Kaasarääkimise võimalused õhusaastelubade väljastamisel ja saasteainete vähendamise tegevuskavade osas
Alates oktoobrist asus KÕKis kommunikatsioonijuhina tööle Katre Liiv, kes aitab kaasa KÕKi kui tõsiseltvõetava partneri ja keskkonnaõiguse eksperdi arengule. Katre vastutab selle eest, et õige info oleks õigel ajal õiges kohas.
Septembrikuus võib olla küll palju uut, ent meie uudiskiri jätkab ka sügisel lugejate informeerimist viimastest arengutest keskkonnaõiguse ja –poliitika alal. Sellekuises uudiskirjas on teiste seas kaks uudist looduskaitse valdkonnast. Õiguskantsler on Riigikogule teinud ettepaneku viia põhiseadusega kookõlla looduskaitseliste piirangutega maade riigile ostmise kord. Keskkonnaministeerium on aga ette valmistamas looduskaitseseaduse muudatusi, millega soovitakse lihtsustada asjaajamist ja täpsemalt reguleerida ehitustegevust hoiualadel.
Augustikuises uudiskirjas on meil lausa kaks pikemat uudist! Ühe peateemana käsitleme Euroopa Komisjoni uut kliimapaketti, mis sisaldab meetmeid kasvuhoonegaaside vähendamiseks transpordi-, põllumajandus-, maakasutus-, jt majandussektorites. Teise peauudisena analüüsime Riigikohtu hiljutist lahendit, mis andis vastuse mitmele olulisele küsimusele müranormide rakendamisel. Muuhulgas selgitas Riigikohus mürahäiringu planeeringus käsitlemise nõudeid ning Natura-hindamise läbiviimise korda.
Keskkonnaorganisatsioonide võrgustik Justice and Environment (J&E) on avaldanud oma suvise uudiskirja Natura 2000 teemal. Fookuses on Euroopa Komisjoni tellitud ja kaua oodatud uuring EL direktiivide 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv) ülevaatamise („Fitness Check“) kohta. Pea 700-lk koosnevas raportis leitakse, et mõlemad direktiivid on elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks igati sobivad ja nende muutmine oleks ebasoovitav. Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, sh seoses nn Natura-hindamisega.
Juulikuu uudiskiri on valmis! Peauudisena tutvustame uue atmosfääri kaitse seaduse olulisemaid tahke. Lühiuudistes kirjutame Riigikogus enne suvepuhkust vastu võetud turba ja põlevkivi maksustamise muudatustest, veeseaduse ja –seireprogrammi puudutavatest muudatustest ning sügisel jõustuvast uuest kiirgusseadusest.
Juunikuu peauudis räägib Eesti kliimapoliitika põhialuste eelnõust, millega seatakse paika Eesti kliimaalased eesmärgid ja suunised kuni aastani 2050. Tutvustame nii eelnõu tausta kui selle peamisi suuniseid. Kui uudis tekitab tahtmist kaasa rääkida, siis 7. juulini saab igaüks eelnõule oma arvamusi esitada.
Justice & Environment (J&E), üle-euroopaline keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustik, kuhu kuulub ka KÕK, avaldas täna uue juhendi. Selles selgitatakse Natura 2000 alasid mõjutavate kavade ja projektide hindamise reegleid (nn asjakohane hindamine). Väljaandes tutvustatakse lihtsas keeles nii EL loodusdirektiivi nõudeid kui ka Euroopa Kohtu (EK) praktikat.
Möödunud nädalal toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud seminar, kus eksperdid erinevatest riikidest jagasid oma kogemusi keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi (2001/42/EÜ, nn KSH direktiiv) praktikast. Esindatud olid nii akadeemikud kui praktikud era- ja avalikust sektorist. Siim Vahtrus KÕKist osales üritusel võrgustiku Justice&Environment esindajana.
Maikuu uudiskiri on valmis! Seekordses uudiskirjas on uudiseid nii globaalselt, EL kui kohalikult tasandilt. Võitlus kliimamuutustega jätkub: New Yorkis allkirjastati kliimakokkulepe, millele kirjutasid alla rohkem kui 165 erinevat riiki üle maailma. Euroopa Liit võitleb kliimamuutustega ka uues Arktika-poliitikas, mis äsja avalikustatud sai.
Aprillikuu pikemas uudises tutvustame, milliseid muudatusi toob kaasa uue maapõueseaduse eelnõu, mis on viimaks jõudnud Riigikogu menetlusse. Muudatused puudutab mitmeid maapõue kasutuse aspekte nt loamenetlust, maardlate jaotust, turba ja põlevkivi kaevandamise regulatsioone, samuti ka ehitustegevust maardlate alal jm. Keskkonna seisukohalt on eelnõus mõningaid positiivseid muudatusi, kuid leidub ka negatiivseid arenguid.
2016. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et juba kaheksandat aastat ilmuva keskkonnaõiguse uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 59 uudiskirja lugejat. Täname kõiki vastajaid! Selleaastased tulemused näitasid, et valdav osa vastanutest loeb uudiskirja iga kord (68%) ja leiab sealt sageli või alati enda jaoks kasulikku infot. Lühiuudiseid pidas kompaktseks 87% ja pikki uudiseid piisavalt põhjalikuks 80% vastanutest.
Märtsikuu uudiskirja peauudises räägime Keskkonnaministeeriumi kavatsusest leevendada raiereegleid. Muudatuste kohaselt soovitakse mh lihtsustada lageraie alternatiivide kasutamist ning alandada raievanust kuusikutes. Veel teinegi uudis puudutab puude raiet – keskkonnakomisjon arutab võimalust anda KOV-dele otsustusõigus puuderaieks linnades.
Möödunud nädalal toimus Bratislavas võrgustiku Justice&Environment iga-aastane üldkoosolek. Teiste teemade seas otsustati võtta vastu uus liige Bulgaariast – organisatsioon nimega Bluelink. Uuel aastal teeb J&E tegemistes taas kaasa ka Slovakkia organisatsioon Via Iuris, mis viimasel paaril aastal oli vähem aktiivne.
Tänasest on KÕKi kodulehel avalikustatud uus juhis kohalikele kogukondadele ja inimestele, kelle lähikonnas soovitakse asuda maavarasid kaevandama. Juhises anname nõu, millistele mõjudele tuleks juba enne kaevandamist ettevõtjate ja asutuste tähelepanu juhtida ja kuidas saab oma huve loamenetluses kaitsta.
2014. a lõpus koostas KÕK analüüsi võimalustest kavandada maavarade kasutust planeeringutega. Analüüsi põhijärelduseks oli, et maakonnaplaneeringutes eelistatud kaevanduspiirkondade ning ruumikasutuse konfliktide lahendamine oleks mõistlik samm. Käesoleva aasta alguses koostasime oma analüüsi jätkutegevusena uute, koostamisel olevate maakonnaplaneeringute ülevaate. Ülevaate eesmärgiks oli hinnata seda, kas ja kuivõrd muutuks maavarade kasutuse ja kaevandamise praktika uute planeeringute kehtestamisel.
Kaasamine on väga tähtis planeerimismenetluses, uue ehitusseadustiku kohaselt võib see nõutav olla ka projekteerimistingimuste andmisel. Kaasamise nõuete hea tundmine aitab teha sisuliselt häid otsuseid ning vältida otsuste tühistamist kohtus. Samas on nõuete süsteem keeruline: lisaks planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule tuleb silmas pidada kohtupraktikat, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevaid nõudeid, EL- ja rahvusvahelise õiguse reegleid.
Keskkonnaõiguse uudiskiri rõõmustab lugejaid ka 2016. aastal! Aasta esimeses uudiskirjas võtame lähema vaatluse alla Euroopa Kohtu lahendi seoses Natura-hindamisega. Euroopa Kohus selgitab uues otsuses, kuidas käituda, kui Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võivale projektile on luba antud enne ala võrgustikuga liitmist, ent projekti elluviimine toimub alles pärast seda.
Selle aasta viimane uudiskiri on pühadeelselt sisutihe ja mitmekesine. Peateemana leiab kajastamist uus rahvusvaheline kliimakokkulepe, mis Pariisis sõlmiti ning mis sisaldab mitmeid ambitsioonikaid eesmärke. Erinevad osapooled nendivad samas, et planeet pole sellega veel päästetud ja töö peab jätkuma.
Eelmisel reedel, 20. novembril toimus Brüsselis konverents, kus Euroopa Komisjoni tellimusel tegutsenud eksperdid tutvustasid EL nn linnudirektiivi ja loodusdirektiivi muutmise teemal koostatud analüüsi esialgseid tulemusi. Üritusel osales KÕKi ja võrgustiku Justice&Environment esindajana ka Siim Vahtrus.
Novembrikuu uudiskirja pikemad uudised käsitlevad Euroopa Kohtu ja Eesti Riigikohtu lahendeid. Euroopa Kohus selgitas kaebeõiguse eripärasid keskkonnaasjades; Riigikohtu lahend aga selgitab, millest peaksid kohalikud omavalitsused lähtuma geoloogilisi uuringulube kooskõlastades. Kohtupraktikat kajastame ka lühiuudistes: Euroopa Kohus on teinud taaskord ühe otsuse keskkonnaasjades Euroopa Komisjoni dokumentide kättesaadavuse kohta.
Möödunud nädalal toimus Brüsselis Euroopa keskkonnaühenduste võrgustiku European Environmental Bureau (EEB) iga-aastane konverents, millele järgnes organisatsiooni üldkoosolek. Üritustel osales võrgustiku Justice&Environment (J&E) nimel ka KÕKi jurist ja juhatuse liige Siim Vahtrus.
Seekordse keskkonnaõiguse uudiskirja peateemaks on uue jäätmeseaduse eelnõu, mille keskkonnaministeerium on kooskõlastamiseks saatnud. Artiklis keskendume uuendustele, mis puudutavad korraldatud olmejäätme vedu ja jäätmekäitlustegevuse registreerimise temaatikat.
Keskkonnaõiguse Keskus on oma loomisest saati tegelenud avalikkuse keskkonnaotsustesse kaasamise küsimustega. Oleme avaldanud juhiseid nii kodanikele kui ametnikele, eesmärgiga tõsta nii osalejate kui kaasajate teadmisi ja oskusi. Selle aasta sügisest asume lisaks hindama ja võrdlema avalikkuse kaasamist oluliste keskkonnaotsuste tegemisse. Uue hindamissüsteemi lähtekohaks on sel suvel valminud juhis „Keskkonnainfo kättesaadavus ja kaasamine keskkonnaotsuste tegemisse“
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri on lugemiseks valmis! Seekordses peauudises anname ülevaate Riigikogus menetlusjärge ootavatest eelnõudest. Muudatusi on oodata jahiseaduse, jäätmeseaduse, veeseaduse mitmetes punktides; täiesti uues kuues soovitakse kehtestada kemikaaliseadus.
Kuigi seekordne uudiskiri on südasuviselt õhuke, leiab keskkonnaõiguse vallast siiski huvitavaid arenguid. Tutvustame näiteks maaparandusseaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada täiendavad nõuded veekogude kaitseks, samuti turbaalade nimekirja täiendamise plaane. Lisaks on Riigikogule esitatud jahiseaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärk on kiiresti piirata metssigade arvukust seoses sigade Aafrika katku levimisegaga.
Hoolimata puhkusehooaja algusest on äsja valminud juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri vägagi sisukas. Teiste seas on töökas olnud Euroopa Kohus, kes on teinud kolm olulist otsust. Kahes otsuses selgitab kohus juurdepääsu keskkonnaga seotud infole, kolmandas aga sedastas kohus, et EL vee raamdirektiivist tuleneb mh kohustus mitte lubada projekte, mis ohustavad veekogude seisundit. Seda juhist tuleb tulevikus järgida ka Eestis planeeringute ja lubade andmisel.
Seekordse keskkonnaõiguse uudiskirja peateemana käsitleme Riigikontrolli põlevkivijäätmete teemalise auditi järeldusi. Mai lõpus avaldatud dokumendis hinnati riigi tegevust põlevkivijäätmete tekke ja käitlemise suunamisel. Auditi käigus selgus, et riigi kontroll jäätmeid tekitavate ettevõtjate üle ei ole olnud piisavalt tõhus, puudub täielik ülevaade jäätmete kogusest, käitlemisest ja mõjudest ning riik peaks otsustavamalt sekkuma jäätmete koguste ja ladestamise vähendamisesse.
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri on valmis saanud! Peateemaks on seekord Riigikohtu lahend, milles kohus selgitab kaebeõigust keskkonnaasjades. Uudises tutvustame antud kohtulahendi valguses kohtusse pöördumise õigust ka peale KeÜS jõustumist möödunud aasta augusti alguses.
14. mail sai KÕKi kontor Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Euroopa Rohelise Kontori tunnistuse. Sellega kuulume nüüdsest nende valitud töökollektiivide ridadesse, kes on oma tegevuses süsteemselt ja mõtestatult sisse viinud keskkonnahoiu põhimõtted.
Jätkame infopäevadega kohalikele kogukondadele keskkonnaotsustes kaasarääkimise võimaluste teemal.
Aprillis toimuvad infopäevad:
- 13. aprill kell 17.30 Hiiumaal, Kassari
rahvamajas
- 14. aprill kell 16 Muhu lasteaia saalis
2015. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 52 uudiskirja lugejat, kellest valdav osa on rahul nii uudiskirja sisulise poole kui ka edastamise viisi ja uudiskirja ilmumissagedusega. Täname kõiki vastajaid!
KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Märtsis toimuvad infopäevad:
- 10. märtsil kell 18 - Läänemaa, Linnamäe, Oru endine vallamaja
-
19. märts 2015 kell 16.30 - Raplamaa, Raikküla vald, Lipa küla, Raikküla Valla Vabaajakeskus
Ilmunud on veebruarikuine keskkonnaõiguse uudiskiri! Seekordse numbri pikemas uudises tutvustame uut planeerimisseadust, mille lahkuv Riigikogu jõudis veel viimastel nädalatel lõpuni menetleda. Kuna veel mõni päev enne uudiskirja valmimist võeti vastu ka ehitusseadustik ja mõlema seaduse rakendusseadus, pühendume neile teemadele juba järgmises numbris.
Märtsi lõpus toimub KÕKis oluline muutus – meeskonnast lahkub senine jurist ja juhatuse liige Kärt Vaarmari. KÕKi tegemisi jääb vedama senine meeskond, mida on plaanis aasta teises pooles taas laiendada.
KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Veebruaris toimuvad infopäevad:
- 16. veebruaril kell 16.30 – Jõgevamaa, Sadala Rahvamajas
(Torma vald, Sillasoo 4)
- 18. veebruaril kell 19 – Põlvamaa, Veriora vald, Leevi
kultuurimaja
- 27. veebruaril kell 16 – Valgamaa, Otepää looduskeskuses (Otepää,
Kolga tee 28)
Hea uudiskirja lugeja! Palun aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha vastates lühikesele küsimustikule. Küsimustikule vastamine võtab aega 2-3 minutit ning on anonüümne. Aitäh kõigile vastajatele!
Valminud on 2015. a esimene uudiskiri! Sellekuises uudiskirjas kajastame mitut olulist arengut seoses jäätmete käitlemise korraldusega Eestis. Riigikohus on langetanud kaks olulist otsust, hinnates suviste jäätmeveokorralduse muudatuste põhiseaduspärasust ning vastates küsimusele, kas kohalikud omavalitsused võivad kindlaks määrata korraldatud olmejäätmeveo sihtpunkti. Pikemas uudises tutvustame aga põhjaliku jäätmeveoreformi eelnõud, mille algatamine mullu kevadel koalitsioonileppese kirjutati.
Jätkame infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Jaanuaris toimuvad infopäevad:
- 15.01 kell 18 Mõniste kultuurimajas (Võrumaa)
- 22.01 kell 18 Tipu külamajas Tipu külas, Kõpu vallas
(Viljandimaa)
- 28.01 kell 18 Pärnu-Jaagupi raamatukogus,
Halinga vallas (Pärnumaa)
Ilmunud on detsembrikuine keskkonnaõiguse uudiskiri! Selles numbris tutvustame lähemalt värsket Riigikohtu lahendit Põhja-Kiviõli II karjääri teemal. Lahend on oluline kahel põhjusel. Esiteks selgitab Riigikohus kaevandamislubade tingimuste olulisust ja seost kaevandamise projektiga. Teiseks aga sedastas kohus, et keskkonnaasjades ei tohi menetluskulud olla takistavalt kallid. Seetõttu võib kohus oluliselt vähendada kulusid, mille kaebajad peavad hüvitama arendaja advokaatidele makstud tasude eest.
Euroopa Komisjon on algatanud EL energeetikavaldkonna ühishuviprojektide (projects of common interest – PCI) uue nimekirja koostamise, avalikustades äsja kandidaatprojektide nimekirja. Projektid, mis 2015. aastal nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt ühishuviprojektideks, saavad EL-lt eritingimustel rahastust. Liikmesriigid peaksid projektide elluviimist soodustama lubade kiire menetlemise läbi. Keskkonnajuristide ühendus Justice&Environment tuletab otsusetegijatele meelde, et projektide valikkuse tuleb kaasata ka avalikkust
Tähelepanelikud KÕKi kodulehe külastajad on juba märganud, et kodulehel on toimunud olulised muudatused. Kujundust ja ülesehitust muutsime eelkõige selleks, et veebileht oleks kasutajasõbralikum, kasulik info paremini leitav ning meie mõju selgemini väljendatud.
Soovist arutada juristidega kogukonnale või seltsile olulisi küsimusi ja osalemise võimalusi palume märku anda Kärt Vaarmarile (kart@k6k.ee, tel 5274761).
Möödunud nädalal korraldas organisatsioon Regional Environmental Center (REC) Valgevene ja Moldova keskkonnaorganisatsioonide töötajate õppereisi Eestisse, mille raames tutvustati külalistele Eesti keskkonnaasutuste ja –organisatsioonide toimimist.
Augustis ilmus Kluweri kirjastuse poolt väljaantavas ajakirjas „European Energy and Environmental Law Review“ Siim Vahtruse ja Hannes Veinla poolt kirjutatud artikkel käitaja üldkohustustest.
22. mail toimus Brüsselis Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) juristide töögrupi kohtumine, millel osales KÕKist Kärt Vaarmari. EEB on Euroopa keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis esindab keskkonnakaitselist huvi EL institutsioonidega suheldes ja hoiab tihedalt silma peal Brüsselis kujundataval õigusloomel. Juristide töögrupp koguneb tavaliselt kaks korda aastas, et arutada aktuaalseid teemasid ja vahetada kogemusi.
8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul kiitis nõukogu heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2013. aasta kohta. Lisaks arutati KÕKi edasist tegevusplaani 2014. aastaks ning tehti kokkuvõtteid aasta ja uue strateegiaperioodi esimesest kvartalist.
26. ja 27. märtsil toimusid Tallinnas juba traditsiooniliseks muutunud linnade ja valdade päevad. Suurüritusel oli sarnaselt eelmise aastaga üheks teemavaldkonnaks keskkond ning sellega seotud KOVide ülesanded.
Hiljuti ilmunud ajakirja „Eesti Mets“ 2014. a kevade numbris tutvustab Siim Vahtrus KÕKi eelmisel aastal valminud õigusliku analüüsi „Metsa majandamise piirangud“ tulemusi.
Jaanuaris-veebruaris läbi viidud lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on sellega jätkuvalt rahul. Ülekaalukas osa vastanutest on rahul uudiste mahu ja sisuga, samuti selle edastamise viisi ja sagedusega. Küsitlusele vastas kokku 62 uudiskirja lugejat. Aitäh kõigile vastajatele!
Täna, 26. veebruaril, saatis KÕK Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles juhib rahvasaadikute tähelepanu menetletava planeerimisseaduse eelnõus sisalduvatele puudustele.
Seekordse uudiskirja pikem uudis tutvustab Euroopa Komisjoni nägemust EL kliima- ja energiapoliitikaks perioodil 2020-2030. Jaanuari lõpus väljakäidud meetmepakett on oma vähese ambitsioonikuse tõttu saanud kriitikat nii keskkonnaorganisatsioonidelt kui Euroopa Parlamendilt; nii ettepanekute kui kriitika sisust saate pikemalt lugeda juba uudiskirjast endast.
Lähiajal korraldame KÕKi poolt kolm avalikku koolitust heade kaalutlusotsuste tegemise teemal. Koolitused toimuvad 29. jaanuaril Tallinnas, 30. jaanuaril Tartus ning 6. veebruaril Pärnus.
Koolitused on suunatud kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja Keskkonnaameti töötajatele, kellel tuleb oma igapäevatöös teha kaalutlusotsuseid, nt planeeringute, keskkonnamõju hindamise ning keskkonnalubade andmise menetlustes. Neis menetlustes on kaalutlusnõuete hoolas järgimine ning otsuste põhjendamine olulised, kuna see loob eelduse hea kvaliteediga otsuste tegemiseks. Nõuete täitmata jätmine võib samas tuua kaasa kulukad ja tülikad kohtuvaidlused.
2013. a viimane keskkonnaõiguse uudiskiri on valmis! Seekordses sisutihedas numbris tutvustame pikemalt Riigikohtu hiljutist otsust, mille kohaselt oli 2012. a lõpus toimunud keskkonnatasude ootamatu tõstmine põhiseadusega vastuolus.
Novembri lõpus Eesti erinevates linnades toimunud koolitustega sai eduka punkti KÕKi kaalutlusotsuste tegemise teemaline projekt. Projekti raames toimunud koolitustel osales kokku 56 ametnikku; ühtlasi valmis Eestis ainulaadne kaalutlusotsuste tegemise juhend.
SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva. Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse
KÕKi juhatuse liige Siim Vahtrus osaleb käesoleval nädalal Horvaatias Opatijas toimuval üle-euroopalise võrgustiku Justice&Environment kohtumisel. Kohtumise eesmärgiks on arutada EL keskkonnaõiguse seisukohalt aktuaalseid teemasid, teha kokkuvõte võrgustiku möödunud aasta tööst ning seada plaane tulevasteks aastateks.
Avalikkuse osalemine keskkonnaotsuste tegemises aitab nende otsuste tegemisel paremini erinevate huvidega arvestada ja tähendab seega lõppkokkuvõttes paremaid otsuseid. Samas on osalemisvõimalusi reguleerivad õigusnormid sageli keerulised ning ka praktika muutunud üha keerulisemaks.
8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul arutati KÕKi tegevusplaani 2013. aastaks ning kiideti heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2012. aasta kohta. KÕKi nõukogu hinnang möödunud aastale oli positiivne – tegevused olid sisukad ja mitmekülgsed. Koosolekul pikendati ka KÕKi juhatuse volitusi, organisatsiooni juhtimist jätkavad sarnaselt senisega Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus.
Head lugejad! Äsja ilmunud aprillikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas on üheks peateemaks mere-ja rannikualade planeerimine, mille kohustust Euroopa Komisjon eelmisel kuul avalikustatud uue direktiivi eelnõuga seada soovib. Teise olulise teemana käsitleme Euroopa Kohtu lahendit seoses liikmesriikide poolt määratud künnisväärtustega keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimiseks.
Analüüs tutvustab kohtupraktikat 11 teema osas, mis on praktikas vaidlusi ja tõlgendusprobleeme tekitanud, lisatud on KÕKi poolsed kommentaarid. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on aidata keskkonnaõiguse rakendajatel ning teistel huvilistel leida lahendusi praktikas tõusetuvatele küsimustele ning vältida asjatuid ja kulukad vaidlusi.
Kui teadlikud on inimesed oma keskkonnaga seonduvatest õigustest ja kohustustest? Mis mõjutab teadlikkuse taset? Kas keskkonnaõiguse alaseid teadmisi on lihtne hankida ja kasutada? Neile küsimusele hakkame vastust otsima aprillist algava projekti „Keskkonnaõigusalase teadlikkuse uuring“ raames.
23. märtsil KUKU raadio eetris olnud „Ilmaparandaja“ saates tutvustasid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus kallasraja temaatikat. Jutuks olid kallasrajaga seotud õigused-kohustused, praktikas esinevad probleemid ja võimalikud lahendused.
Märtsikuine uudiskiri on valminud! Seekordses numbris tuleb juttu kahest olulisest uuringust, uutest EL avalikest konsultatsioonidest ning muudest arengutest. Uus rubriik „KÕKi uudised“ toob lugejateni viimase kuu uudised KÕKi uudisvoost, sh lugejaküsitluse tulemuste kokkuvõtte.
Algamas on KÕKi uue strateegia koostamine perioodiks 2013-2020, selleks ootame ka kõigilt huvilistelt arvamusi, kas KÕKi tegevused on seni olnud mõjusad ning milliste teemade või tegevustega võiksime edaspidi tegeleda (oma mõtted palume saata KÕKi üldaadressile k6k@k6k.ee).
Ilmunud on veebruarikuu uudiskiri! Seekordses numbris tutvustame mh Euroopa Kohtu lahendit, milles selgitatakse, milliseid asjaolusid võib Euroopa Komisjon ohtlike ainete kasutamise piiramisel arvesse võtta ning sõnnikukäitluse nõuete kavandatavaid muudatusi.
Eile alanud 9. Linnade ja Valdade Päevadel astusid teiste seas üles ka KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus. Ettekannetes tutvustati keskkonnaõiguse eripärasid ja tähendust kohalikele omavalitsustele ning eelmise aasta olulisemaid Riigikohtu lahendeid keskkonna- ja planeerimisõiguse valdkonnas.
Tulekul on järgmised teabeõhtud teemal, kuidas osaleda keskkonnaotsuste tegemises, 19. veebruaril Pärnus ja 22. veebruaril Tartus.
Vahelahenduse on saanud
üks teema, mille tõstatasime KÕKi poolt juba 2008. aastal Türi
mürajuhtumi raames. Nimelt selgus juhtumi käigus, et müra mõõtmine Eestis
peab toimuma vastavalt teatud standarditele, ent standardid ise on
kättesaadavad vaid tasu eest.
Portaalis Roheline Värav avaldati eile artikkel müraprobleemidest ning nende lahendustest. KÕKi jurist Kärt Vaarmari tutvustab artiklis probleeme, mis on põhjustatud müraküsimuse õiguslikust regulatsioonist ning KÕKi tegevust normide kaasaajastamisel.