Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Kaevandamise mõjud


Kaevandamise mõjud erinevad esmalt tulenevalt sellest, kas plaanitakse rajada karjäär või allmaakaevandus. Allmaakaevandusi kasutatakse tänasel päeval pea eranditult vaid põlevkivi kaevandamiseks, seepärast keskendume siin leheküljel pikemalt karjääride mõjudele.

Allmaakaevanduste puhul on põhilisteks mõjudeks:

  • müra, mida tekitavad ventilatsioonišahtid ja maapealne tehnika;
  • vibratsioon, mis tekib lõhkamiste jm mäetööde käigus ja mis võib kahjustada hooneid;
  • põhjavee väljapumpamine kaevanduskäikudest, mille käigus kaob vesi vastavatest põhjaveekihtidest ka lähedalasuvatel aladel;
  • pärast kaevandustegevuste lõppemist oht langatusteks ehk maapinnna vajumiseks tühjaks jäänud kaevanduskäikudesse.

Kõigi karjääride puhul kaasnevad mõjudena:

  • müra, mida tekitavad masinad karjääris (kopad, ekskavaatorid, laadurid, veokid, soteerimis- ja purustussõlmed);
  • müra, mida tekitavad masinad karjäärivahet liikudes (nt materjali transportimisel);
  • tolm, mis kaasneb nii kaevandamistegevuse kui transpordiga;
  • maastiku ja ala kasutuse pöördumatu muutus kaevandamise käigus ja selle järel;
  • liikluskoormuse suurenemine, mis mõjutab omakorda nii liiklusohutust kui teede seisukorda.

Veealuse kaevandamise korral lisandub:

  • suurem risk põhjavee kvaliteedi ja koguse vähenemiseks;
  • vee väljapumpamise korral nn depressioonilehter ehk põhjavee kadumine mõjutatud kihtidest nii kaevandusalal kui väljaspool seda.

Lõhkamistööde kasutamisel (eelkõige lubjakivi ja dolomiidi kaevandamisel) kaasneb täiendavalt:

  • lühiajaline, ent väga vali müra;
  • vibratsioon, mis võib kahjustada hooneid;
  • karjääri vahetus läheduses võib esineda oht lõhkamistöödel õhku paiskuvate kivide näol.
Pärast oluliste mõjude läbi mõtlemist, veendu järgmisena, et kõigi nende suhtes on loa eelnõus pakutud ka leevendusmeetmeid.




Uuendatud 23.11.2018