Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Kuidas hinnata ja sõnastada kaevandamislubade tingimusi?

Kaevandamislubadesse kirjutatud tingimused saavad tegelikus elus mõjusid leevendada vaid juhul, kui need vastavad kahele põhimõttele. Tingimused peavad olema piisavalt selged ja ühemõttelised ning vajadusel kontrollitavad.

Aidu kanal.  Foto: Mihkel Pukk

Mõjude leevendamist ei taga tingimused, mis on sõnastatud soovituslikena, mitmetimõistetavalt või ebaselgelt. Selliste tingimuste täitmine sõltub praktikas eelkõige kaevandaja heast tahtest, kuna ei ümbruskonna elanikel ega Keskkonnainspektsioonil ei ole võimalik lihtsalt ja üheselt tõestada, et kaevandaja rikub loa tingimusi. Näiteks ei saa tõhusaks pidada järgmisi tingimusi:

  •  „vajadusel alandada sõidukiirust karjäärisisestel teedel“ – tingimusest ei ole selge, kes määrab, kas sõidukiiruse alandamiseks on vajadus või ei. Seetõttu sõltub sõidukiiruse alandamine praktikas kaevandaja suvast, mitte ümbruskaudsete elanike vajadustest. Oluliselt parem oleks seada loas konkreetne kiiruspiirang, mida tuleb alati järgida. Samas on ka selle nõude kontrollimise võimalused küsitavad.
  •  „kuival ajal tuleb kasta karjäärisiseseid teid“ – „kuival ajal“ on mitmeti mõistetav mõiste, mida tuleks hilisemate vaidluste ärahoidmiseks vältida. Parem oleks nt nõue, et karjäärisiseseid teid tuleb kasta, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala.
  •  „karjääri ümber tuleb rajada katendivallid“ – kuna katendivalli tõhusus müra- ja tolmuhäiringu vähendajana sõltub selle kõrgusest, oleks mõistlik sellele tingimusele lisada ka valli minimaalne kõrgus.
  •  „kasutada kaasaaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat“ – ebaselge on, milline on kaasaaegne ja keskkonnasõbralik tehnika. Kuigi nõudel on üllas eesmärk, sõltub selle järgimise ulatus praktikas kaevandaja suvast.
  • „vältida karjääris nädalavahetuseti mürarikaste tegevuste elluviimist“ – kuigi pealtnäha võib nõue tegevust „vältida“ tunduda selge keeluna, on KÕKi praktikas Keskkonnaamet ja –inspektsioon asunud vähemalt ühel juhul seisukohale, et sellest nõudest võib erandjuhul kõrvale kalduda. Seega tuleks kasutada veelgi ühesemalt mõistetavat väljendit, nt „keelata“. Lisaks ei ole üheselt selge, mida mõista „mürarikaste“ tegevuste all. Parem oleks loetleda konkreetsed tegevused või seada ajapiirangud kõikidele töödele.

Lisaks sõnastusele tasub silmas pidada mõningaid praktikas levinud probleeme, mis võivad tingimuste tõhusust mõjutada:

  • Keskkonnaamet on seisukohal, et kaevandamisloas ei saa seada transpordipiiranguid väljaspool mäeteenindusmaad. Samas võib kiiruse- ja massipiirangute seadmine kohaliku omavalitsuse või Maanteeameti poolt olla mõjude vältimiseks vajalik. Üheks lahenduseks oleks nõuda, et vastavad piirangud kehtestataks juba enne loa andmist või kaevandamise õigus tekiks alles pärast piirangute kehtestamist teiste asutuste poolt.
  • Kompensatsioonimeetmete rakendamine (nt uute kaevude rajamine) põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise korral võivad takerduda juhul, kui eelnevalt on vaja tõendada, et see juhtus karjääri tegevuse tagajärjel. Uuringute tegemine põhjavees toimuvate muudatuste põhjuste tuvastamiseks on kallis ning muudatuste ainult kaevandamistegevusega seostamine võib olla kohati võimatu. Seepärast on kohalike inimeste seisukohalt mõistlikum, et kompensatsioonimeetmete rakendamist nõutaks igal juhul, kui veetase või –kvaliteet kaevudes alaneb.

Kaevandaja kokkulepped omavalitsuste ja kohalike elanikega võivad olla heaks viisiks erinevat probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Murekohaks on, kuidas tagada kokkulepete täitmine ja see, et neid ei muudeta. Seepärast tuleks kokkuleppe osapoolena tagada, et lepe sisaldaks sanktsioone nt leppetrahvi näol. Veel parem on vormistada leppe tähtsamad punktid ka loa tingimustena.

Kui tingimused ei tundu piisavalt selged või hästi kontrollitavad, kirjuta sellest kiirelt loa andjale!