Kuidas hinnata ja sõnastada kaevandamislubade tingimusi?

Kaevandamislubadesse kirjutatud tingimused saavad tegelikus elus mõjusid leevendada vaid juhul, kui need on:

piisavalt selged ja ühemõttelised ning
vajadusel kontrollitavad.

Mõjude leevendamist ei taga tingimused, mis on sõnastatud soovituslikena, mitmetimõistetavalt või ebaselgelt. Selliste tingimuste täitmine sõltub praktikas eelkõige kaevandaja heast tahtest, kuna ei ümbruskonna elanikel ega järelevalvajal ei ole võimalik lihtsalt ja üheselt tõestada, et kaevandaja rikub loa tingimusi. Näiteks ei saa tõhusaks pidada järgmisi tingimusi:

„vajadusel alandada sõidukiirust karjäärisisestel teedel“ – tingimusest ei selgu, kes määrab, kas sõidukiiruse alandamiseks on vajadus või ei. Seetõttu sõltub sõidukiiruse alandamine praktikas kaevandaja suvast, mitte ümbruskaudsete elanike vajadustest. Oluliselt parem oleks seada loas konkreetne kiiruspiirang, mida tuleb alati järgida. Samas on ka selle nõude kontrollimise võimalused küsitavad.

„kuival ajal tuleb kasta karjäärisiseseid teid“ – „kuival ajal“ on mitmeti mõistetav mõiste, mida tuleks hilisemate vaidluste ärahoidmiseks vältida. Parem oleks nt nõue, et karjäärisiseseid teid tuleb kasta, kui nähtav teetolm kandub väljaspoole karjääriala.

„karjääri ümber tuleb rajada katendivallid“ – kuna katendivalli tõhusus müra- ja tolmuhäiringu vähendajana sõltub selle kõrgusest, oleks mõistlik sellele tingimusele lisada ka valli minimaalne kõrgus.

„kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat“ – ebaselge on, milline on kaasaegne ja keskkonnasõbralik tehnika. Kuigi nõudel on üllas eesmärk, sõltub selle järgimise ulatus praktikas kaevandaja suvast.Ka on selle nõude täitmist keeruline kontrollida.

„vältida karjääris nädalavahetuseti mürarikaste tegevuste elluviimist“ – kuigi pealtnäha võib nõue tegevust „vältida“ tunduda selge keeluna, kinnitab Keskkonnaõiguse Keskuse praktika, et Keskkonnaamet ja –inspektsioon on vähemalt ühel juhul asunud seisukohale, et sellest nõudest võib erandjuhul kõrvale kalduda. Seega tuleks kasutada veelgi ühesemalt mõistetavat väljendit, nt „keelata“.

Ebaselgeks jääb ka, mida mõista „mürarikaste“ tegevuste all. Parem oleks loetleda konkreetsed tegevused või seada ajapiirangud kõikidele töödele.

Sõnastusele lisaks tasub silmas pidada mõningaid praktikas levinud probleeme, mis võivad tingimuste tõhusust mõjutada:

Keskkonnaamet on seisukohal, et kaevandamisloas ei saa seada transpordipiiranguid väljaspool mäeteenindusmaad. Samas võib kiiruse- ja massipiirangute seadmine kohaliku omavalitsuse või Maanteeameti poolt olla mõjude vältimiseks vajalik. Üheks lahenduseks oleks nõuda, et vastavad piirangud kehtestataks juba enne loa andmist või kaevandamise õigus tekiks alles pärast piirangute kehtestamist teiste asutuste poolt.

Kompensatsioonimeetmete rakendamine (nt uute kaevude rajamine) põhjavee kvaliteedi või koguse vähenemise korral võib takerduda juhul, kui eelnevalt on vaja tõendada, et see juhtus karjääri tegevuse tagajärjel. Uuringute tegemine põhjavees toimuvate muudatuste põhjuste tuvastamiseks on kallis ning muudatuste seostamine pelgalt kaevandamistegevusega võib olla võimatu. Seepärast on kohalike inimeste seisukohalt mõistlikum nõuda kompensatsioonimeetmete rakendamist igal juhul, kui veetase või –kvaliteet kaevudes alaneb. Võimalusel oleks hea kindlaks teha veekvaliteedi ja –taseme näitajad enne kaevandustegevuse algust.

Kaevandaja kokkulepped omavalitsuste ja kohalike elanikega võivad olla heaks viisiks erinevate probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Murekohaks on, kuidas tagada kokkulepete täitmine ja see, et neid ei muudetaks. Seepärast tuleks kokkuleppesse kirja panna ka sanktsioonid, nt leppetrahvid. Veel parem lisada leppe tähtsamad punktid ka loa tingimustesse.

Kui tingimused ei tundu piisavalt selged või hästi kontrollitavad, kirjuta sellest kiirelt loa väljaandjale!