§ 62.2. Riikliku järelevalve erimeetmed
- (1) Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 46, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
- (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
- [RT I, 04.03.2015, 1 - jõust. 14.03.2015]
1. Kui KeÜS § 62.1 näeb ette riiklikku järelevalvet teostavad asutused, siis KeÜS § 62.2 reguleerib nende asutuste volitusi. KorS sätted laienevad riikliku järelevalve teostamisele üldiselt ning järelevalve volituste kasutamisel tuleb neid ka osas, milles viide KeÜS-s puudub, kohaldada. KeÜS viited järelevalveasutuste volituste ulatusele on vajalikud vaid riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise lubatavust puudutavas osas, sest KorS nende kasutamist ilma selge normita muus seaduses ei luba.
1.1. Varem reguleerisid kallasraja nõuete üle järelevalve teostamisel järelevalveorganite pädevust riikliku järelevalve erimeetmete kasutamisel LKS §-d 70.3 ja 70.4. KeÜS § 62.2 regulatsioon on sarnane LKS § 70.3 sõnastusega, kitsendatud on vaid riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise volitusi.
1.2. Kui kallasraja regulatsiooni täitmist tagab KorS § 6 lg 3 teise lause ja lg 4 alusel politsei, siis saab ta kasutada kõiki KorS-ga politseile antud volitusi, sh neid riikliku järelevalve erimeetmeid, mida KKI-le või kohalikele omavalitsustele ei ole antud, kuid mõistagi tingimusel, et nende kasutamine on proportsionaalne. Üldjuhul ulatuslikumate erimeetmete kasutamine proportsionaalne ei ole.
2. Riikliku järelevalve üldmeetmetest saavad Keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsus kallasraja kasutamise tagamiseks teha ettekirjutusi (KorS § 28 lg 1, nt ettekirjutus kallasraja kasutamist takistava müüri lammutamiseks, muldvalli eemaldamiseks või endise pinnase taastamiseks) või kohaldada sunniraha. Lisaks võivad nad korraldada asendustäitmise (KorS § 28 lg 2, ettekirjutuses pandud kohustuse täitmata jätmise korral selle täitmisele sundimise eesmärgil või olukorras, kus sunniraha kasutamine ei anna eeldatavalt piisavalt kiiresti oodatud tulemust, kolmanda isiku poolt tasu eest kallasraja takistuse kõrvaldamine) või kõrvaldada kallasraja nõuete rikkumise KKI või kohaliku omavalitsuse enda poolt (KorS § 29, nt valla töötajate poolt muldvalli eemaldamine kopa ja labidatega või piirdeaia lammutamine kallasraja asukohas).
3. Riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise kord ja üldised eeldused on sätestatud KorS-s. KeÜS § 62.2 viitab vastavatele erimeetmetele, mida on lubatud kasutada. Erisused selles osas on sätestatud KeÜS §-s 62.3.
3.1. Kallasraja regulatsiooni täitmise tagamiseks on KKI-le ja kohalikule omavalitsusele antud õigus isikuid peatada, neid küsitleda ja neilt dokumente võtta (KorS § 30). See on võimalik vaid juhul, kui sama teavet või dokumente ei ole võimalik saada avalikest andmekogudest. Dokumentide võtmine, kui neid kohapeal ei tagastata, tuleb protokollida. Muudel juhtudel on nende meetmete protokollimine vajalik isiku taotlusel. Küsitlemise ja dokumentide võtmisega on võimalik saada teavet, kas kallasraja kasutamist on piiratud või takistatud ning kas selleks on vajalik õiguslik alus.
3.2. Samuti on järelevalveasutustele antud õigus isikuid järelevalveasutusse kutsuda või nõuda politseilt nende sundtoomist, kui isikud ei ole kutse peale ilmunud (KorS § 31). Mõlema eesmärgiks saab olla isiku küsitlemine (KorS § 30). Kutse täitmist tagatakse sunnirahaga, ent KorS § 31 lg 4 piirang – sundtoomine – on lubatav vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Kallasraja regulatsiooni täitmise tagamise eesmärgil sundtoomise aga KorS § 31 lg 4 välistab, sest sellisel juhul ei ole tegemist kõrgendatud ohuga KorS § 5 lg 4 tähenduses. Nende meetmete kasutamisel kohalduvad kõik KorS § 31 nõuded.
3.3. Järelevalveasutused saavad KorS §-s 32 sätestatud korras tuvastada isikusamasust, eelkõige tagamaks, et ettekirjutus tehakse isikule, kellele see seaduse kohaselt teha tuleks. Isiku tuvastamiseks tema toimetamine järelevalveasutusse ei ole kallasraja kasutamise regulatsiooni täitmise tagamiseks – mis ei eelda kiireloomulist sekkumist – põhjendatud. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas nähti isikusamasuse tuvastamise vajadus ette ka selleks, et selgitada, kas isikul on kallasraja sulgemiseks eriõigus. Kuna KeÜS sellise eriõiguse olemasolu ei reguleeri, ei ole sel eesmärgil kasutatava erimeetme kohaldamine põhjendatud.
3.4. Järelevalveasutused võivad siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi (KorS § 50). Sellise meetme kasutamine tuleb protokollida (KorS § 50 lg 7) ning kohaldamisele kuuluvad ka KorS § 50 lg-test 3–6 tulenevad piirangud. Meetme kasutamise suhtes on erisused sätestatud KeÜS § 62.3 lg-tes 1 ja 2.
3.5. Järelevalveasutused võivad valduse ka läbi vaadata (KorS § 51). Valdusesse sisenemise korral ei ole lubatud valduses olevate vallasasjade läbivaatus, vastasel juhul on tegemist juba valduse läbivaatusega (vt korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri). Seetõttu ei oleks KorS §-s 50 sätestatud järelevalvemeetme kohaldamisel ilma §-s 51 sätestatud meetme kohaldamise õiguseta tulemust. Kui KKI või kohalik omavalitsus peab selgitama välja kallasraja sulgemise või piiramise asjaolud ja rikkumise kõrvaldama, ei ole see enamasti võimalik ilma konkreetset asukohta üle vaatamata (kui asjaolud ei ilmne tunnistajate ütlustest või puudutatud isikute seletustest). Selleks tuleb järelevalveasutusel valdus läbi vaadata. Kohaldamisele kuuluvad KorS § 51 lg-d 4–7.
3.5.1. Üldjuhul ei saa kallasraja sulgemisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks osutuda vajalikuks hoonesse sisenemine ning piisab piirderajatiste olemasolu tuvastamisest, vajadusel selleks lukustatud või muidu suletud väravaid avades. Kallasrajale juurdepääsu tagamiseks võib olla aga vajalik ka piirderajatiste kõrvaldamine (mida peab tegema rajatise omanik, kusjuures selle kohustuse täitmata jätmise korral saab seda teha asendustäitmise korras) või lukkude avamine ja lahtiseks jätmine. Ka sel juhul on kohaldatav KorS § 50 lg 5 ning järelevalveorgan peab tagama, et väärtuslik vara, mis lukustatud aias oli, ei jääks valveta. Valvamise kulude rikkuja kanda jätmist seadused ette ei näe. Valve korraldamine on vajalik vaid juhul, kui valveta jääb oluline varaline väärtus. Seaduses ei ole selget piiri, millal pidada vara väärtust oluliseks. Kiire tegutsemise korral ei ole vara hindamine ka võimalik. Sätte eesmärk on anda vara omanikule võimalus vara ise kaitsma asuda. Kui vara omanikku teavitatakse tegevusest ja vara omanik ise ei astu samme vara valve tagamiseks, ei ole seda kohustust ka järelevalveorganil, kui vara omanik oleks mõistlikult käitudes saanud vara kaitse tagada. Kahtluse korral on mõistlik piirduda siiski sunniraha abil isiku mõjutamisega või teatada piisava ajavaruga asendustäitmisest või asutuse enda poolt kallasraja läbipääsu tagamiseks võetavatest sammudest ette.
3.6. KKI (erinevalt kohalikust omavalitsusest, kellel puudub üksnes see KKI-le antud volitus) võib kasutada KeÜS § 62.2 lg 1 kohaselt ka KorS §-s 46 sätestatud isiku kinnipidamise volitust eesmärgiga tagada kallasraja regulatsiooni kohaldamine. Nimetatud abinõu on kasutatav juhul, kui isik kavatseb asuda takistama või juba takistab riikliku järelevalve teostamist (KorS § 46 lg 1 p 1 ja KarS § 279). Arvestades, et kallasraja regulatsiooni täitmise tagamiseks riikliku järelevalve meetmete kasutamine ei toimu tavapäraselt kuigi pikaajaliselt (erandiks saab olla vaid ebaseadusliku ehitise lammutamise tööde teostamine), saab ka isiku kinnipidamine – mis ei tohi ületada minimaalselt vajalikku aega, et riiklikku järelevalvet oleks võimalik teostada – olla vaid lühiajaline. Järgida tuleb eelkõige KorS § 46 lg-te 2 ja 3 nõudeid.
Arvestades KorS § 46 lg 1 eelduseid isiku kinnipidamiseks, saab teoreetiliselt olla võimalik isiku kinnipidamine ka tema sundtoomise tagamiseks. Nagu eespool selgitatud, on praktikas selle aluse kohaldamine KeÜS rakendamise tagamiseks enam kui küsitav.
4. Ette ei ole nähtud muude riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise võimalust (nt isiku jalatsijälje võtmine, videovalve kasutamine või isikul mingis asukohas viibimise keelamine).