§ 62.3. Riikliku järelevalve erisused
- (1) Keskkonnainspektsioon võib tähistatud kinnisasjale siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
- 1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise;
- 2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
- (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.
- (3) Keskkonnainspektsioon võib kallasrajal läbipääsu takistava ehitise lammutada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Ehitise lammutamiseks asendustäitmise käigus peab Keskkonnainspektsioon eelnevalt teavitama asjaomast kohalikku omavalitsust.
- (4) Keskkonnainspektsiooni ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, liikuda maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.
- [RT I, 04.03.2015, 1 - jõust. 14.03.2015]
1. KeÜS § 62.3 reguleerib analoogselt LKS § 70.4 lg-ga 1 erisusi LKS nõuete järgimise, nt ranna- ja kaldakaitsevööndi regulatsiooni täitmise üle järelevalve teostamisel.
2. KeÜS § 62.3 lg 1 näeb erisused ette üksnes KKI jaoks, mitte aga kohaliku omavalitsuse jaoks. Kohaliku omavalitsuse ametnike puhul võib sageli eeldada väiksemat oskuste ja teadmiste taset kiireloomuliste meetmete kasutamisel, mistõttu isikud, kelle õigusi meetmega piiratakse, võiksid jääda erisuse laiendamise korral piisava kaitseta.
2.1. KeÜS § 62.3 lg 1 täpsustab KorS § 50 lg 3 regulatsiooni, mis nõuab valdusesse sisenemiseks võimaluse korral valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekut. Kuna kallasraja nõuete tagamise küsimuste lahendamine ei eelda enamasti intensiivset tungimist isiku valdusse viisil, mis kahjustab omandit ja eraelu puutumatust, puudub kohalolekuks ka vajadus. Kuna erimeetmete kohaldamine tuleb kõne alla vaid juhul, kui ettekirjutuse tegemisest ja selle täitmise tagamiseks sunniraja määramisest või asendustäitmisest ei piisa, on selle abinõu kasutamine vaid erandlik. Üldjuhul ei teki seetõttu ka olukorda, kus suure väärtusega värav või piire lammutatakse ilma omaniku juuresolekuta.
2.2. KeÜS § 62.3 lg 1 on oma olemuselt ka erinorm KorS § 50 lg 4 esimese lause suhtes, mis näeb ette piirangud eluruumi sisenemisel. Arvestades aga seda, et kallasraja kasutamise regulatsiooni täitmise tagamiseks ei saa valdaja eluruumi sisenemist pidada vähemalt enamasti proportsionaalseks ja kohaseks meetmeks, ei leia selle regulatsiooni täitmise tagamiseks eluruumi sisenemine valdaja juuresolekuta enamasti praktikas ka aset.
2.2.1 KorS § 50 lg 1 p 3 lubab tähistatud kinnisasjale siseneda mistahes ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KeÜS erand või täpsustus § 62.3 lg 1 p-s 1 on kohaldatav vaid olulise ohu korral (KorS § 5 lg 3), millega kallasraja regulatsiooni täitmise tagamise näol tegemist ei ole, sest nende nõuete rikkumine ei too kaasa ohtu olulise varalise väärtusega hüvele, keskkonnale ega ka kuriteo toimepanemise ohtu (kallasraja regulatsiooni eesmärk on tagada pigem avalike ressursside laialdasem kasutamine ja seeläbi parem elukeskkond). Seetõttu on KeÜS § 62.3 lg 1 p 1 kasutusala sisuliselt olematu.
2.2.2 KeÜS § 62.3 lg 1 p 2 võimaldab valdaja teadmata siseneda valdusse teisele kinnisasjale või veekogusse läbipääsu tagamiseks. Silmas peetakse selles sättes just KKI ametnike läbipääsu riikliku järelevalve toimingute teostamiseks. Erisus puudutab vaid tähistatud ja piiramata kinnisasju, st juhtumeid, kus vajalik ei ole lukustatud uste või väravate avamine.
2.2.3. Kuivõrd tähistamata ja piiramata kinnisasjadele sisenemiseks eeldatakse omaniku luba, ei ole KKI-l vaja selleks ka eraldi volituse olemasolu seaduses. Tähele tuleb siiski panna, et igaüheõigus järelevalvet teostavale ametnikule ei laiene, sest ametnik siseneb kinnistule mitte igaühena (üksikisikuna), vaid haldusorganina.
3. KeÜS § 62.3 lg 2 näeb ette, et valdusesse sisenemise korral teisele kinnisasjale või valdusesse sisenemise eesmärgil ei tule valdajat tagantjärele teavitada, kui selles valduses rohkem järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid ei tehtud. Tegemist on erisusega KorS § 50 lg 5 suhtes. Erisus kattub LKS § 70.4 lõikes 2 sätestatuga, mis reguleeris seda küsimust enne KeÜS jõustumist. Selle eesmärk on ära hoida teavitamisega kaasnevaid kulutusi olukorras, kus valdaja õigusi valdusesse sisenemisega ei kahjustatud, sest valdaja õigusi rohkem ei piirata ja valdajale hüvitamisele kuuluvat kahju ei saanud tekkida. Üldiselt on teavitamise eesmärk luua isikule tõhus võimalus nõuda tema valdusesse sisenemisega talle tekitatud kahju hüvitamist ja saada teavet kooskõlas hea halduse põhimõttega teda puudutava menetluse ja menetlustoimingute läbiviimise kohta, kuid sättes silmas peetud juhtudel kahju ei saa tekkida ning isiku huvi teabe saamiseks ei ole kaalukas. Kui valdusesse sisenemiseks oli vaja avada ka lukustatud uksi või väravaid, ei ole KeÜS § 62.3 lg 1 p 2 erand kohaldatav ning haldusorgan ei tohi ka teavitamisest loobuda. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa omandiõiguse ja õiguse heale haldusele ebaproportsionaalse piirangu. Kui isikule võib jääda mulje süüteo toimepanemisest (lukkude lõhkumine jms), tuleb tema õigusi kaitsta toimunust teavitades.
3.1. Järelevalvemenetluse toiminguna ei saa käsitada valduse juhuslikku nägemist ja seal leiduvast teadasaamist. See ei ole valduse läbivaatamine KorS § 51 tähenduses.
4. KeÜS § 62.3 lg 3 näeb ette KKI poolt asendustäitmise kasutamise võimaluse kallasrajal läbipääsu takistava ehitise lammutamiseks. Seda volitust reguleerib üldiselt AtSS (sh mistahes haldusülesande täitmisel antud ettekirjutuse täitmiseks). KeÜS § 62.3 lg 3 esimene lause ei näe ette laiemat volitust kui AtSS §-st 11 ja KorS § 28 lg 2 esimesest lausest niigi tuleneb. Tegemist on selgitava sättega. See võimaldab KKI ametnikel kergemini aru saada asendustäitmise võimaluse olemasolust kallasraja regulatsiooni täitmise tagamisel. AtSS § 12 lg 1, mis lubab asendustäitmist rakendada erandina ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, ei ole enamasti kohaldatav, sest kallasraja läbimise tagamisega viivitamine ei too kaasa ülemäärast kahju avalikule huvile. Seetõttu eeldab asendustäitmine lammutamiseks ettekirjutuse tegemist KKI poolt. Ebaseadusliku ehitise lammutamiseks ettekirjutuse tegemise pädevus on ka kohalikul omavalitsusel ehitusseadusest tulenevalt, ent sellise ettekirjutuse täitmist saab korraldada kohalik omavalitsus ise. Kuna kallasraja regulatsiooni täitmist tagab ka KKI, võib sellisel juhul asendustäitmise korraldada ka viimasena nimetatu ilma omalt poolt täiendavalt ettekirjutust tegemata.
4.1. KeÜS § 62.3 lg 3 teine lause nõuab asendustäitmisest kohaliku omavalitsuse teavitamist. Säte sarnaneb LKS § 70.4 lg-ga 3, mis reguleeris seda küsimust enne KeÜS jõustumist. Teavitamise nõude eesmärk on ära hoida paralleelsete menetluste läbiviimist KKI ja kohaliku omavalitsuse poolt ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks, arvestades eriti asendustäitmise korraldamise kulukust.
4.2. Arvesse tuleb võtta seda, et KKI saab kohustada lammutama vaid sellist ehitist, mis on ebaseaduslik nii materiaalselt (vastuolus kallasraja regulatsiooniga) kui ka formaalselt. Kui ehitis on püstitatud ehitusloa nõudeid järgides või sellele on antud kasutusluba, ei saa ehitus- või kasutusloa siduvust (HMS § 60 lg 2) arvestades KKI nõuda selle lammutamist enne loa kehtetuks tunnistamist. KKI saab aga KeJS § 7 alusel nõuda sellise loa kehtetuks tunnistamist või protesti alusel halduskohtu poolt tühistamist. Isik, kelle huvides ehitus- või kasutusluba on antud, ei saa loa kehtetuks tunnistamisel tugineda ootusele, et luba jääb kehtima (vt KeÜS § 38 lg 9), kui luba on materiaalselt õigusvastane.
Kui ehitis on püstitatud ka vastuolus LKS §-ga 38, saab selle lammutada LKS 70.4 lg 3 alusel.
5. KeÜS § 62.3 lg 4 ei ole olemuselt volitusnorm tavapärases tähenduses – selles lubatud tegevus ei riiva kellegi põhiõigusi –, kuid see võimaldab järelevalvet teostaval KKI ametnikul käituda teisiti, kui LKS § 29 lg 2, § 37 lg 3 p 6 ja teised sarnased liikumispiiranguid ette nägevad normid seda üldjuhul lubavad. Erandeid keskkonna kaitseks on ette nähtud ka muudes seadustes, nt LKS § 29 lg-s 3 ja § 70.4 lg-s 4.
5.1. Lõike 4 erisus on vajalik, sest ranna ja kalda kaitsealas olevad alad on mõõtmetelt väga ulatuslikud ning liikumispiirangute seadmine analoogselt tavainimestega pärsiks järelevalve võimekust väga suurel määral. Pealegi teab järelevalvetöötaja iga seatud piirangu eesmärki ning oskab hoiduda kaitstavate objektide kahjustamisest.
5.2. KeÜS § 62.3 lg 4 käsitleb vaid KKI ametnike liikumist ja viibimist. Kohaliku omavalitsuse ametnikele riikliku järelevalve teostamisel need erisused ei laiene. Samuti ei ole KeÜS-s sätestatud KKI ametnikele võimalust samal eesmärgil mehitamata liikurvahendite saatmiseks kohtadesse, kus inimtegevus on keelatud. Lõike 4 erisus ei puuduta ka nt droonide lennutamist, mis saab toimuda vaid tavapärases korras, vajadusel Lennuameti loal.