Sissejuhatus
1. Riikliku järelevalve ning vastutuse (vt ptk 5.2) sätted on KeÜS-le lisatud 2015. a märtsis tehtud muudatustega. Kuna üldseadusena sisaldab KeÜS peamiselt abstraktseid õigusnorme (mõisted, põhimõtted jmt), mida tuleb reeglina kohaldada koos eriseaduse asjaomase õigusnormiga, siis ei peetud seaduse algsel koostamisel riikliku järelevalve teostamiseks erisätteid vajalikuks. Hiljem leiti, et ka KeÜS-s on sellise täpsusega norme, mille täitmise tagamiseks on vajalik kehtestada järelevalve- ja vastutuse sätted. Sellisteks õigusnormideks on KeÜS §-des 38 ja 39 kehtestatud kallasraja ja selle sulgemise või tõkestamise regulatsioon, mis varem sisaldus LKS-s. Niisiis on riikliku järelevalve sätete eesmärgiks tagada, et kui rikutakse kallasraja sulgemise või tõkestamisega seotud keelde ja piiranguid, on seda võimalik riikliku järelevalve korras tuvastada ning rikkumine kõrvaldada.
2. KeÜS-le lisatud riikliku järelevalve sätted panevad paika, millised asutused kallasrajaga seotud nõuete täitmise üle järelevalvet teostavad ning milliseid erimeetmeid on nendel asutustel lisaks korrakaitseseadusest tulenevatele üldmeetmetele lubatud kasutada. Korrakaitseseaduse üldmeetmed on nt ettekirjutuse tegemine või sunniraha määramine, kui esineb korrarikkumine või selle oht (KorS §-d 26–29). Erimeetmeteks on eelkõige valdusse sisenemine jm jõulisemad meetmed, mille rakendamine võib kallasraja nõuete rikkumise puhul korrarikkumise kõrvaldamiseks samuti vajalik olla.