Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Sügis-talv 2024
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus selgitas üldplaneeringus rohevõrgustiku toimimise tagamiseks raiepiirangute kehtestamise ja hüvitamise põhimõtteid (RKHKo 3-21-1658)

Riigikohus tegi 18. detsembril otsuse asjas 3-21-1658, milles selgitas kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks raiepiirangute seadmise põhimõtteid. Riigikohtu otsusest nähtuvalt on KOV-il kohustus üldplaneeringus rohevõrgustiku tingimusi täpsustada, kui maakonnaplaneering oli üldine.

Loe lähemalt


SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Jõustus ajakohastatud direktiiv tööstus- ja loomakasvatuse heite kohta

Augustis jõustus ajakohastatud direktiiv tööstus- ja loomakasvatuse heitkoguste kohta, millega muudetakse varasemat tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL. Ajakohastatud direktiiviga muudetakse heitkoguste piirväärtused rangemaks ja karmistatakse erandite tegemise tingimusi. Samuti hõlmab direktiiv täiendavaid heiteallikaid ja lihtsustab asjaomaste tööstusrajatiste ning põllumajandusettevõtete tegevuslubade andmist. Muudatused puudutavad ligi 75 000 suurt tööstusrajatist ja loomakasvatusfarmi ELis.

Ajakohastatud direktiivi rakendamine peaks 2050. aastaks vähendama peamiste õhusaasteainete (PM2,5, SO2, NOX ja NMVOC (mitte-metaani lenduvad orgaanilised ühendid) heitkoguseid kuni 40% võrreldes 2020. aasta tasemega.

Direktiivi muudatustega tunnustatakse esmakordselt ELi keskkonnaõiguses õigust nõuda hüvitist õigusvastase saastamise põhjustatud tervisekahjustuse eest.

Direktiivi muudatustega tunnustatakse esmakordselt ELi keskkonnaõiguses õigust nõuda hüvitist õigusvastase saastamise põhjustatud tervisekahjustuse eest. Samuti paraneb juurdepääs teabele.  2024. aasta mais jõustus uus tööstusheidete portaali määrus (IEPR), mis võimaldab kodanikel saada ülevaate ELis väljastatud lubadest ja nende lähiümbruses toimuvatest saastavatest tegevustest. Esimesed andmed tuleb uuele tööstusheite portaalile esitada 2028. aastal.

Liikmesriikidel on alates ajakohastatud direktiivi vastuvõtmisest 22 kuud aega selle ülevõtmiseks. Komisjon võtab vastu veel teiseseid õigusakte (rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid), et direktiivi täiendada ja aidata kaasa selle kohaldamisele.

Euroopa Komisjoni uudis




RUUMILINE PLANEERIMINE

Alustas tegevust Maa- ja Ruumiamet (MaRu)

2025. aasta 1. jaanuarist muutusid ministeeriumite valitsemisalad ning senine Maa-amet korraldati ümber Maa- ja Ruumiametiks. Maa-ameti baasil tekkiv amet hakkab pakkuma omavalitsustele ja riigiasutustele, aga ka ettevõtetele ja eraisikutele tuge ning nõu planeerimise ja arendamise vallas. Planeerimise valdkonnas tähendab muudatus seda, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond kui ka valitsemisalas oleva Maa-ameti asemele loodav Maa- ja Ruumiamet liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)




KLIIMAMUUTUS

Avaldati kliimaseaduse eelnõu uus versioon

2. detsembril avalikustas Kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse (kliimaseaduse) eelnõu uuendatud versiooni. Eelnõu esimesest versioonist kirjutasime põhjalikult novembrikuu uudiskirjas

Ühe suurima muudatusena eemaldati seaduse eesmärgi sõnastusest kõik viited rahvusvahelistele kliimaalastele õigusaktidele, sh Pariisi kokkuleppele.

Ühe suurima muudatusena eemaldati seaduse eesmärgi sõnastusest kõik viited rahvusvahelistele kliimaalastele õigusaktidele, sh Pariisi kokkuleppele. Vaatamata rohkele tagasisidele ei muudetud üleriigilisi ega sektoripõhiseid kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärke, v.a põlevkivitööstus, mille puhul vähendati sellele lubatud KHG heite kasvu võrreldes eelnõu suvise versiooniga. Lisaks kohendati põhimõtete ja hulga valdkondlike sätete sõnastusi ning seletuskirja. 19. detsembril tegi Kliimaministeerium kättesaadavaks ka augustikuisele eelnõule laekunud tagasiside kooskõlastustabeli. 

Kliimaseaduse eelnõu edasise menetluse ajakava on ebaselge. 5. detsembril tutvustas kliimaminister Yoko Alender eelnõu valitsusele. Kliimaministeeriumi avaldatud ajakava kohaselt pidanuks eelnõu Riigikogule esitatama 2024. aasta lõpus, samas peaminister Kristen Michali sõnul võib valitsus eelnõu arutada märtsi lõpuni. Eesti Ekspressi ajakirjaniku Urmas Jaaganti hinnangul pole välistatud, et eelnõu menetlus peatub kohaliku omavalitsuse valimiste möödumiseni käesoleva aasta oktoobris. 

Detsembrikuu eelnõu materjalid Kliimaministeeriumi kodulehel

ERR uudis


Kliimakohtuasjade arengud 2024. aastal

Detsembris avaldatud rahvusvahelisest kliimakohtuvaidluste 2024. aasta kokkuvõttest (Climate Change in the Courts: A 2024 Retrospective (Sabin Center for Climate Change Law, December 2024)) nähtub, et kliimakaebuste arv maailmas on jätkuvalt kasvutrendis. Sabin Center’i kliimakohtuvaidluste andmebaasis oli 2024. aasta detsembri seisuga kokku 2895 kohtuasja, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga on juurde tulnud 355 kohtuasja.

Näiteks jõudsid uued kliimakaebused nii Eesti, Soome kui ka Euroopa Liidu kohtutesse. Eestis vaidlustasid noored suvel Enefit280-2 põlevkiviõlitehase kompleksloa, mille osas on halduskohtu ehk esimese astme kohtu otsust oodata tänavu veebruaris. Soome kõrgeima kohtu ette jõudis keskkonna- ja inimõiguste organisatsioonide kaebus seoses metsa üleraiest tingitud kliimaseaduse rikkumisega. Euroopa Liidu Üldkohtusse esitasid keskkonnaaktivistid Euroopa Komisjoni vastu kaks kliimakaebust. Esimese puhul vaidlustavad EL-i kliimaregulatsiooni transpordi- ja põllumajandussektoris aastaks 2030, kuna see ei võimalda täita Pariisi kliimaleppe kohustust jääda 1,5 kraadi temperatuuritõusu piiresse. Teine kaebus puudutab nn EL-i taksonoomia regulatsiooni, mis võimaldab nimetada mõningad lennukid kliimasõbralikeks investeeringuteks.

Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu otsustest nähtuvalt on selge, et riikidel lasuvad kliimaalased õiguslikud kohustused tulenevalt nii Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist kui ka ÜRO mereõiguse konventsioonist. 

2024. aastal tulid olulised teedrajavad kliimaalased otsused Euroopa Inimõiguste Kohtult (vt 2024. a kevade uudiskirja) ja Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult (vt 2024. a suve uudiskirja). Neist nähtuvalt on selge, et riikidel lasuvad kliimaalased õiguslikud kohustused tulenevalt nii Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist kui ka ÜRO mereõiguse konventsioonist. Aastal 2025 on oodata sarnaselt olulisi nõuandvaid arvamusi Rahvusvaheliselt Kohtult (vt 2023. a juunikuu uudiskirja) ning Ameerika Inimõiguste Kohtult.

Ühendkuningriigi kõrgeim kohus tühistas fossiilkütuse tootmisprojekti planeeringu selle tõttu, et KMH raames ei olnud hinnatud eksporditud fossiilkütuse põletamisest tekkivat KHG heidet.

Tähelepanuväärsete arengute hulka kliimavaidlustes kuulub jätkuv keskendumine keskkonnamõju hindamisele (KMH), kusjuures mitmed kohtud rõhutasid vajadust võtta projektide hindamisel arvesse kliimamõjusid, sealhulgas projekti kaudseid KHG heitkoguseid, mis on seotud tootmise lõpp-produktiga (sh eksporditud lõpp-produktiga; loe lähemalt nt Bracewell artiklist). Näiteks tühistas Ühendkuningriigi kõrgeim kohus 20. juuni otsusega fossiilkütuse tootmisprojekti planeeringu selle tõttu, et KMH raames ei olnud hinnatud eksporditud fossiilkütuse põletamisest tekkivat KHG heidet.

USA üks olulisemaid kliimaalaseid kohtuotsuseid tuli 18. detsembril Montana osariigi kõrgeimalt kohtult. Sealne kohus rahuldas 16 noore kliimakaebuse, milles kaebajad väitsid, et osariik rikkus nende põhiseaduslikku õigust puhtale ja tervislikule keskkonnale, edendades fossiilkütuste tööstust ning süvendades kliimamuutuste mõju. Kohus leidis, et Montana seadus, mis piirab KHG heite arvesse võtmist projektide keskkonnamõjude hindamise käigus, rikub Montana põhiseaduse „õigust puhtale ja tervislikule keskkonnale“ ja keelas osariigil selle seaduse alusel tegutseda. Kõnealune kohtuotsus kohustab osariiki tagama selle, et iga kavandatava fossiilkütuste projekti puhul on hinnatud igakülgselt kliimamõju ning kaalutud keskkonna- ja rahvatervise tagajärgi ning eelkõige just lastele tekitatavat kahju.

 2024. aasta kokkuvõtte kliimakohtuasjadest (Climate Change in the Courts: A 2024 Retrospective (Sabin Center for Climate Change Law, December 2024))


ÜRO Lapse õiguste komitee soovitused Eestile lapse õiguste konventsiooni täitmiseks

ÜRO Lapse õiguste komitee andis suvel välja ettepanekud Eestile lapse õiguste konventsiooni täitmiseks koos eraldi peatükiga laste õiguste ja keskkonna kohta.

Laste elu, arengu ja turvalisuse paremaks tagamiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) vastu võtnud eraldi dokumendi laste inimõigustest. Selleks on Lapse õiguste konventsioon (1989), millega Eesti liitus 1991. aastal. Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega lasub liikmesriigil kohustus esitada iga viie aasta tagant ÜRO Lapse õiguste komiteele raport, mis kirjeldab laste õiguste olukorda konventsiooni punktidest lähtuvalt ning millele komitee annab omapoolse hinnangu ja soovitused tulevikuks.

ÜRO Lapse õiguste komitee soovitab oma 2024. a ettepanekus, et Eesti lõimiks lapse õigustel põhineva lähenemisviisi oma keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud õigusaktidesse ning poliitikasse ja kaasaks lapsi ning noorte keskkonnanõukogu Eesti kliimaseaduse aruteludesse. Eestil tuleks tagada, et kliimamuutustega tegelemise ja katastroofiohu juhtimise poliitika ning programmide väljatöötamisel võetakse arvesse laste erilist haavatavat olukorda, vajadusi ja seisukohti. Samuti on ettepanekus eraldi soovitus, et Eesti võtaks vajalikke meetmeid, millega tagada, et Euroopa Liidu riigiti kindlaksmääratud panused ning sellega seotud riiklik energia- ja kliimakava (2021–2030) oleksid rakendamisel osaluspõhised ning lähtuksid lapse õigustest.

Lapse õiguste komitee lõppjäreldused 2024

MTÜ Lastekaitse Liit kokkuvõte


Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärkide seadmiseks

Eesti hinnangul ei ole Euroopa Liidu üleselt 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% võrreldes 1990. aasta tasemega saavutatav uute tehnoloogiate kättesaadavuseta.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kinnitas detsembris hääletusega täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise kohta ja nõustus tingimuslikult Euroopa Komisjoni ettepanekutega. Eesti hinnangul ei ole Euroopa Liidu üleselt 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% võrreldes 1990. aasta tasemega saavutatav uute tehnoloogiate kättesaadavuseta, riiklikke eripärasid arvestamata ja võrdse ligipääsuta rahastusele.

Eesti seisukohas on märgitud, et 2040. aasta raamistiku kavandamisel tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu liikmesriikide ajaloolisi panuseid ja maakasutuse võimekust süsiniku tagavara suurendamiseks, et Euroopa Liidu ülene eesmärk jaguneks liikmesriikide vahel võimalikult õiglaselt. Liikmesriikidele peab jääma paindlikkus otsustada, millistes sektorites ja kuidas kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada.

Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab Euroopa Liidu ülest eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Komisjoni teatisele järgneb 2025. aasta alguses seadusandlik ettepanek ja järgnevad sisulised arutelud nii Euroopa Liidu nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis. Euroopa Liidu 10-aastased eesmärgid kiidavad tavapäraselt heaks riikide peaministrid Euroopa Ülemkogus.

Keskkonnaühendused: Euroopa Liidu minimaalne eesmärk 2040. aastaks peaks olema kliimaneutraalsuse saavutamine.

Euroopa keskkonnaühendused on rõhutanud, et Euroopa Kliimaalase Teadusnõukogu ESABCC hinnangul peaks Pariisi kokkuleppe kohase 1,5 °C temperatuuritõusu piires püsimiseks olema nii kõnealune väljapakutud 2040. a eesmärk kui EL 2030. a eesmärk ambitsioonikamad. Et vähendada EL õiglase süsinikueelarve ületamist, peab keskkonnaühenduste sõnul liit sätestama miinimumina KHG heite 65% vähenemise 2030. aastaks (praegu on see 55%), sealhulgas peab eesmärk hõlmama maakasutusest tulenevat sidumist. Euroopa Liidu minimaalne eesmärk 2040. aastaks peaks olema kliimaneutraalsuse saavutamine.

Täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise kohta

Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht


ÜRO kliimakonverents COP29

Novembris Aserbaidžaanis Bakuus toimunud ÜRO kliimakonverentsil COP29 jõuti pärast pikki vaidlusi kokkuleppele kliimameetmete rahastamises. Leping näeb ette, et jõukamad riigid eraldavad 300 miljardit dollarit aastas, et aidata arengumaadel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikum tehnoloogia. USA ja teised jõukad riigid nõustusid kolmekordistama oma iga-aastast kliimamuutuste rahastamist 2035. aastaks.

Läbirääkimistel loodeti suuremat edasiminekut kliimamuutuste leevendamisel, et liikmesriikidega korratakse üle ja kinnitatakse eelmisel aastal Dubais toimunud COP28-l esitatud üleskutset kõikidele riikedele aitamaks kaasa „fossiilkütustest loobumisele“ ja esitama kliimakohustusi, mis on kooskõlas 1,5°C piiriga. See jäi aga saavutamata. Kliimakaitsjate hinnangul on see ohtlik signaal fossiilkütuseid tootvatele riikidele.

Küll aga õnnestus kliimakonverentsil jõuda märgilise otsuseni globaalse süsinikuturu reeglite täpsustamise osas, mis aitab kaasa heitkoguste vähendamisele ja seega Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et kõik Pariisi leppe elemendid on lõpule viidud peaaegu 10 aastat pärast selle allkirjastamist.

Läbirääkimised tõid esile kliimamuutuste ja julgeolekuohtude vahelise tiheda seose. Kliimamuutused suurendavad ressursinappust, süvendavad vaesust ja põhjustavad konflikte, mis ohustavad üleilmset stabiilsust.

Euroopa Liidu kliimateadlaste hinnangul oli 2024. aasta tõenäoliselt esimene, mille keskmine temperatuur ületas 1,5 kraadi tööstusrevolutsiooni eelse ajastu temperatuurist, mis on Pariisi kokkuleppes sätestatud piir ja pärast mida on oodata katastroofilisi keskkonnamõjusid.

Kliimaministeeriumi uudis

Euractive artikkel




VÄLISÕHU KAITSE

EL õhukvaliteedi direktiiviga kehtestatakse uued õhukvaliteedi standardid

Muudetud õhukvaliteedi direktiiv (EL) 2024/2881 jõustus 10. detsembril 2024. aastal. Direktiiviga kehtestatakse uued õhukvaliteedi standardid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks. Lisaks kehtestatakse direktiiviga kohustus jälgida täiendavaid saasteaineid, nagu ülipeened osakesed, must süsinik ja ammoniaak.

Euroopa keskkonnaameti viimaste hinnangute kohaselt oli ELis 2022. aastal vähemalt 239 000 surmajuhtumit, mis olid tingitud kokkupuutest eriti peente osakeste (PM2,5) saastega, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud kontsentratsiooni 5 µg/m3. 70 000 surmajuhtumit olid tingitud kokkupuutest osoonisaastega (O3) ja 48 000 lämmastikdioksiidi (NO2) saastega. Peen- ja eriti peenete osakeste näol on tegemist saasteainega, millel teadaolevalt puudub tervisele ohutu sisaldus. Alates 2030. aastast hakkavad ELis kehtima senisest rangemad kvaliteedinõuded, näiteks eelkõige inimtervist mõjutavate eriti peenete osakeste (PM2,5) aastast  piirväärtus vähendatakse rohkem kui poole võrra (25 µg/m³-lt 10 µg/m³-le). Seda ka olukorras, kus osadel Euroopa riikidel on väljakutseks ka praegu kehtivate tasemete saavutamine.

Uuringute kohaselt puutub peaaegu kolm neljandikku Euroopa ökosüsteemidest kokku õhusaaste kahjuliku tasemega. ELi nullsaaste tegevuskava sisaldab eesmärki vähendada 2030. aastaks 25% võrra nende ökosüsteemide pindala, kus lämmastiku sadestumine ületab võrreldes 2005. aasta tasemega kriitilist koormust. Selle eesmärgi saavutamine on praegu ebatõenäoline, sest ajavahemikul 2005–2022 vähenes see kõigest 13% võrra.

Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat aega, et võtta vastu õigus- ja haldusnormid muudetud direktiivi ülevõtmiseks. Komisjon võtab vastu teiseseid õigusakte (rakendusaktid), et täiendada uusi eeskirju ja aidata kaasa nende kohaldamisele.

Euroopa Komisjoni uudis

Keskkonnaagentuuri uudis




LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: loodusdirektiiv kohustab Natura 2000 alade seisundi halvenemise vältimiseks võtma õiguslikult siduvaid kaitsemeetmeid (C-47/23)

14. novembri kohtuotsuses leidis Euroopa Liidu Kohus, et Saksamaa on rikkunud loodusdirektiivi, kuna ei ole keelanud põllumajanduslikku tegevust, mis põhjustas loodusliku mitmekesisuse halvenemist kaitstavatel (Natura 2000) aladel. Rikkumismenetlus puudutas loodusdirektiivi art 6 lõikest 2 tulenevat nõuet, millega pannakse liikmesriikidele üldine kohustus võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida erikaitsealadel elupaikade halvenemist ja selliste liikide olulist häirimist, mille kaitseks need alad on määratud.

Kohus leidis, et Saksamaa on rikkunud loodusdirektiivi art 6 lg 2 tulenevat kohustust, kuna on jätnud üldiselt ja struktuurselt võtmata vajalikud meetmed, et vältida elupaigatüüpide 6510 ja 6520 (teatud madalikuniidud ja mäginiidud) halvenemist nende kaitseks määratud erikaitsealadel. Rikkumist tõendab nende elupaigatüüpide oluline pindalakadu aladel, kus need elupaigatüübid esinevad, samuti nende alade erijärelevalve puudumine ja õiguslikult siduvate kaitsemeetmete puudumine nende alade üleväetamise ning enneaegse niitmise vastu.

Euroopa Kohus ei nõustunud Saksamaa väitega, et art 6 lg 2 eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik konkreetsete keeldude kehtestamine, vaid võib piirduda lepinguliste looduskaitsemeetmetega ala hooldajatega ning mittesiduvate soovituste ja kaitsekorralduskavadega.

Euroopa Kohus ei nõustunud Saksamaa väitega, et art 6 lg 2 eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik konkreetsete keeldude kehtestamine, vaid võib piirduda lepinguliste looduskaitsemeetmetega ala hooldajatega ning mittesiduvate soovituste ja kaitsekorralduskavadega. Saksamaa ei suutnud tõendada, et neil meetmetel oleks siduvate keeldude mõju. Kohus leidis, et õiguslikult siduvate sätete puudumine, mis keelaks elupaigatüüpe 6510 ja 6520 hõlmavate alade üleväetamise ning enneaegse niitmise, loob olukorra, kus Saksamaal ei ole võimalik täita elupaigadirektiivi artikli 6 lõike 2 nõudeid.

Kuna 81% ELi linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga hõlmatud elupaikadest on kas kehvas või halvas kaitsestaatuses ning 35% kõigist elupaikadest on halvenenud, on selge, et praegune lähenemisviis on olnud ebapiisav pärast enam kui 30 aastat kestnud õiguslikke kohustusi hea kaitsestaatuse tagamiseks ja halvenemise vältimiseks. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist põhjustavate tegurite süstemaatilise käsitlemise ebaõnnestumine on olnud peamine takistus langustrendi peatamisel.

Euroopa Kohtu otsus C-47/23

Verfassungsblog artikkel

 

Huntide kaitsestaatust Berni konventsioonis langetati

Berni konventsiooni alaline komitee võttis Euroopa Liidu ettepanekul vastu otsuse muuta hundi kaitsestaatust nii, et hunt ei kuuluks enam rangelt kaitstavate loomaliikide, vaid kaitstavate loomaliikide hulka. Euroopa Komisjoni hinnangul võimaldab hundi kaitsestaatuse muudatus riikidel olla paindlikum sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, samas jääb hunt siiski kaitsealuseks liigiks. Muudatus Eestit oluliselt ei puuduta, kuna Eestis juba on huntidel sama taseme kaitsestaatus.

Euroopa Liit põhjendas ettepanekut kahe aruandega, milles hinnati huntide kaitsestaatust Euroopas positiivseks, kuna hundipopulatsioon on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud tänu hundi „rangelt kaitsva“ staatusele, mis tal on loodusdirektiivi alusel. Hinnanguliselt on hundi populatsioon Euroopas kümne aastaga peaaegu kahekordistunud (2012. aastal 11 193 isendit, 2023. aastal 20 300). Eestis oli Keskkonnaameti andmetel 10.11.2024 seisuga kindlalt teada 29 pesakonna olemasolu, s.o u 250-300 hunti. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi võiks sama aastaste hundikutsikatega karjade arv Eestis jääda 20-30 vahele.

Loodusdirektiivi muudatused Eesti jaoks aga suurt midagi ei muuda, sest Eesti hundipopulatsioonid on juba loodusdirektiivi V lisas ja sellest madalamaks minna ei saa.

Hundi kaitsestaatuse muudatus jõustub kolm kuud pärast vastuvõtmist ehk 7. märtsil 2025. aastal. Pärast seda kuupäeva saab EL kohandada loodusdirektiivi vastavaid lisasid. Komisjon teeb ettepaneku sellekohase seadusandliku muudatuse kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peavad vastu võtma. Loodusdirektiivi muudatused Eesti jaoks aga suurt midagi ei muuda, sest Eesti hundipopulatsioonid on juba loodusdirektiivi V lisas ja sellest madalamaks minna ei saa.

1979. aastal vastu võetud ja 1982. aastal jõustunud Berni konventsioon on Euroopa Nõukogu egiidi all sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärk on tagada looduslike taime- ja loomaliikide ning nende looduslike elupaikade säilimine ja kaitse. Selleks kehtestatakse konventsiooniga konventsiooniosalistele õiguslikud kohustused, millega kaitstakse üle 500 loodusliku taimeliigi ja üle 1000 metsloomaliigi. Berni konventsiooniga on tänasega liitunud 50 riiki, sh kõik Euroopa Liidu riigid.

Kliimaministeeriumi uudis

Euroopa Komisjoni uudis


Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents COP16

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 16. konverentsil (COP16), mis toimus 21. oktoobrist kuni 1. novembrini Calis, Colombias, vaadati üle seni saavutatu ja tehti edasisi samme 2022. aastal vastu võetud Kunmingi-Montreali ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku (KMGBF) rakendamiseks (vt 2022. a detsembrikuu uudiskirja). Konverentsil tõdeti, et looduskaitse eesmärkide rakendamine vajab veel palju tööd ja pühendumist. Mõningaid otsuseid ei suudetud vastu võtta, mistõttu kohtuvad osalised uuesti 25.-27. veebruaril 2025 Roomas, Itaalias, et saavutada konsensus lahendamata küsimustes.

Märgilisena tunnustati konverentsil põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning nende olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.

Olulisena võeti COP16-l vastu bioloogilise mitmekesisuse ja tervise tegevuskava. Samuti lepiti kokku kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse alaste jõupingutuste lõimimises ÜROs ja riiklikul tasandil. Märgilisena tunnustati konverentsil põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning nende olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Konverentsil võeti vastu põlisrahvaste ja kohalike kogukondade töökava ning loodi uus alaline konventsiooni abiorgan, et tagada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade osalemine KMGBFis, edendada traditsiooniliste teadmiste kasutamist looduskaitse valdkonnas ning tunnustada Aafrika päritolu rahvaid elurikkuse hoidjatena. Samuti lepiti kokku geneetiliste ressursside digitaalse järjestuse teabest saadava kasu globaalse jagamise mehhanismi käivitamises.

Ookeanikaitse osas leppisid valitsused pärast pea kümmet aastat kestnud ettevalmistusi kokku kõrge ökoloogilise väärtusega ookeanialade väljavalimise protsessis. Seejuures aitas COP16 sillutada teed ülemaailmse ookeanide lepingu ratifitseerimisele 2025. aasta juuniks.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on rahvusvaheline õiguslikult siduv leping, mis kohustab valitsusi kogu maailmas bioloogilist mitmekesisust kaitsma. Konventsiooni juhtorgan koguneb iga kahe aasta tagant, et vaadata üle, mida on saavutatud ja mida on veel vaja teha bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks kogu maailmas.  ELi ühised eesmärgid Kunmingi-Montreali ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku rakendamiseks on kättesaadavad konventsiooni veebipõhise aruandlusvahendi kaudu.

ClientEarth uudis

Kliimaministeeriumi uudis

Euroopa Komisjoni uudis


Kliimaministeerium ajakohastab Natura 2000 alade võrgustikku

Eelmise aasta lõpus avaldas Kliimaministeerium Natura 2000 Vabariigi Valitsuse korralduse eelõu, mille kohaselt täpsustuvad Natura 2000 alade piirid ja muudetakse kaitse-eesmärke. Natura 2000 alasid nii vähendatakse kui ka laiendatakse ning summaarselt suureneb Natura 2000 alade kogupindala pea 26 000 hektarit, millest 20 000 hektarit jääb mere alale. Eelnõu täpsustab 112 loodusala ja 33 linnuala piire ning muudab ühe linnuala ja 66 loodusala kaitse-eesmärke.

Seletuskirja kohaselt muudetakse Natura alade piire vaid juhtudel, kus nende kaitse alla võtmine on avalikustatud, maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud ja Vabariigi Valitsus või kliimaminister on need otsusega kinnitanud või juba olemasolev kaitsekord tagab lisatava liigi ning elupaiga kaitse. Maaomanikele eelnõu Kliimaministeeriumi teatel sisulisi muutusi kaasa ei too, Natura 2000 aladel juba kehtivad eraomanikele samad looduskaitseliste piirangute eest makstavad kompensatsioonid, mis on sätestatud riigisisestele kaitstavatele loodusobjektidele.

Eelnõu materjalid Kliimaministeeriumi veebilehel

Jõustus looduse taastamise määrus

Augustis jõustus ELi looduse taastamise määrus (EL) 2024/1991. Kirjutasime määruse sisust lähemalt 2024. a. suvises uudiskirjas.




MAAPÕU

President jättis välja kuulutamata seaduse põlevkivi kaevanduslubade menetluste peatamiseks

Seletuskirja kohaselt oli seadusemuudatuse eesmärk vältida õigustatud ootust kaevandamiseks, mis tekib loa andmisel 30 aastaks, kuna kliimaseadusega võidakse õige pea muuta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise regulatsiooni.

2024. aasta lõpus jättis Vabariigi President välja kuulutamata maapõueseaduse (MaaPS) täiendamise seaduse. Selle seadusega oleks 2026. aastani peatatud põlevkivi kaevandamislubade ja loa muutmise taotluste menetlemine ning juba menetlusse võetud põlevkivi kaevandamisloa taotluste keskkonnamõju hindamine. Seletuskirja kohaselt oli seadusemuudatuse eesmärk vältida õigustatud ootust kaevandamiseks, mis tekib loa andmisel 30 aastaks, kuna kliimaseadusega võidakse õige pea muuta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise regulatsiooni.

President põhjendas välja kuulutamata jätmist sellega, et MaaPSi täiendus piiranuks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, minnes nõnda vastuollu põhiseadusega.

President põhjendas välja kuulutamata jätmist sellega, et MaaPSi täiendus piiranuks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, minnes nõnda vastuollu põhiseadusega. President leidis, et riik saaks saavutada sama eesmärki ettevõtjate jaoks vähem koormavalt: täpsustades seaduses sisulisi tingimusi, mille korral põlevkivi kaevandamine on võimalik. Nii ei tekiks vastuolulist olukorda, kus põlevkivi kaevandamine on ühelt poolt küll põhimõtteliselt võimalik, kuid teisalt on kaevandamiseks vajalike lubade andmine peatatud.

Sarnastel argumentidel pidas eelnõud põhiseadusvastaseks ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond, kes tõi lisaks välja ka ebaproportsionaalse menetlus- ja korralduspõhiõiguse riive. KÕKi hinnangul väärib siiski märkimist, et Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna analüüsi lähteülesandeks oli esitatud küsimus, kas maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, ega riku õiguspärase ootuse põhimõtet. Analüüsis keskendub seetõttu peaasjalikult just ettevõtlusvabaduse piiramise küsimusele. Vastanduvale huvile - inimeste õigusele saada kaitset kliimamuutuse eest ja sellega seonduvatele põhiõigustele - on pööratud tähelepanu vaid põgusalt. Küsimus erinevate vastanduvate huvide ja õiguste kaalust kliimakriisi lahendamisel vääriks KÕKi arvates edaspidi suuremat tähelepanu.

Riigikogu arutab MaaPSi täiendamist uuesti 30. jaanuaril. Kui Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, on presidendil õigus see samadel argumentidel Riigikohtus vaidlustada.

Presidendi kantselei pressiteade

ERR uudis

Maapõueseaduse täiendamise seaduse 435 UA menetluse info Riigikogu kodulehel




METSANDUS

Raadamisvabade toodete määruse rakendamine lükkub aasta võrra edasi

Eelmise aasta detsembris leppisid Euroopa Komisjoni, ELi nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajad kokku kompromissis pikendada üleminekuperioodi EL raadamisvabade toodete määruse (EUDR) (EL) 2023/1115 jõustumiseks 12 kuu võrra. Suurettevõtjad peavad seega alates 30. detsembrist 2025 ning mikro- ja väikeettevõtjate alates 30. juunist 2026 olema valmis tõendama metsade põllumaaks raadamist põhjustavate kaupade (nt soja, veiseliha, palmiõli, puidu, kakao, kohvi, loodusliku kautšuki) päritolu. Esialgne tähtaeg oli käesoleva aasta lõpp.

EUDR näeb ette, et iga ettevõtja (sh metsaomanik), kes toob eelpool nimetatud kauba ELi turule või ekspordib sealt, peab suutma tõendada, et see ei pärine metsamaalt, mille maakasutust on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks või on raie aidanud kaasa metsa degradeerumisele. Ettevõtja ei lase määrusega seotud tooteid turule enne, kui on esitanud Euroopa Komisjoni infosüsteemi (TRACES NT) hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (edaspidi HTD, inglise keeles Due Diligence Statement e DDS). HTD unikaalne viitenumber liigub toodet müües mööda tarneahelat kaasa ning sellest uue toote valmistatamisel on toote valmistajal kohustus esitada uus HTD.

ELi nõukogu uudis

Kliimaministeeriumi uudis




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Eelmise aasta lõpp tõi kolmes kohtuasjas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspertide abiga klientidele võidu

Aasta lõpp rõõmustas meid heade uudistega, kui KÕKi õigusekspertide abiga saavutati kolmes kohtuasjas võit. Kõik kohtuotsused ei ole veel jõustunud, sest vastaspoolel on õigus 30 päeva jooksul otsus vaidlustada. Sellest hoolimata saame kõigi kolme otsusega rahule jääda.

Loe lähemalt


Keskkonnaühendused: seadus ei tohi lubada kaitsealade lagedaks raiumist ja ulatuslikke istandikke

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul kahjustaks metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste elluviimine meie loodust. Ühendused tõid 20. septembril Kliimaministeeriumile saadetud kommentaarides välja, et plaanitavad muudatused võimaldavad jätkuvalt kaitsealasid järk-järgult lagedaks raiuda, samuti on taunitav plaan lubada Eestisse ulatuslikke ja elustikuvaeseid istandikke.

Loe lähemalt


Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti leiavad septembris kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.

Loe lähemalt


Vaata järgi kliimaõiguste konverentsi

15. oktoobril korraldas Justice and Environment (J&E) võrgustik rahvusvahelise kliimaõiguste konverentsi "Kliimaõigused - uus viis kliimakriisile reageerimiseks".

Konverentsil astusid üles esinejad Hispaaniast, Bulgaariast, Ungarist, Eestist (Triin Jäädmaa, KÕK), Šveitsist kui ka mujalt. Konverentsi ettekanded keskendusid kliimaõiguse kontseptsioonile, kodanike ja kohtunike rollile kliimaõiguse määramisel kui ka kliimavaidluste mõjule ELi kliimaõigusele ja -poliitikale

Konverentsi materjalid ja videod


„Nagu oleks otsus fosforiiti kaevandama hakata juba tehtud.“ Keskkonnaühendused tahavad riigilt kaasavat arutelu

Kliimaministeerium on asunud looma seadusandlikku pinnast fosforiidi ja teiste uute maavarade kaevandamiseks. Keskkonnaühendused kardavad, et käimalükatud ettevalmistuste juures võivad muud aspektid majandushuvide varju jääda. KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann jagas oktoobris ilmunud Delfi Roheportaali artiklis mõtteid seoses fosforiidi kaevandamise plaaniga. Tema sõnul on esmalt tarvis teha põhjalikud uuringud ja hinnata süvitsi kõiki kaevandustegevusega seotud keskkonnamõjusid, millega ausalt kindlaks määrata kõik kaasnevad keskkonnariskid. Lisaks on tema hinnangul ülimalt oluline see, et otsust ei tehtaks kitsas poliitikute ja ametnike ringis, vaid kaasataks nii avalikkust kui ka laia ringi sisueksperte.

Loe lähemalt