SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Kohus selgitas tööstusheite direktiivi sätteid (C‑626/22)
25. juunil tegi Euroopa Kohus eelotsuse, mis puudutas Itaalias asuvat
Euroopa suurimat terasetootmiskompleksi Ilva. Kohus selgitas tööstusheite
direktiivi 2010/75/EL ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid.
Kohus selgitas, et tööstusheite direktiiviga kaitstakse lisaks keskkonnale
ka iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu
tagamiseks piisav. Sellega seoses märkis kohus, et kuigi Itaalia valitsuse
sõnul ei viidata direktiivis tervisekahjustuse hindamisele, hõlmab reostuse
mõiste selle õigusakti tähenduses tõepoolest kahju nii keskkonnale kui ka
inimeste tervisele. Kohus rõhutas, et mis tahes sellise loa tingimuste
rikkumise korral peab käitaja viivitamatult võtma kasutusele meetmeid tagamaks,
et kõik käitise osad viiakse võimalikult kiiresti vastavusse nende
tingimustega. Euroopa Kohtu sõnul ei saa tõsise ohu korral tegevusloas
sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise tähtaega korduvalt pikendada, vaid
käitise tegevus tuleb peatada.
Euroopa Kohtu otsus C‑626/22
Euractive uudis (ingl k)
KLIIMAMUUTUS
Kliimaministeerium avalikustas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu
Kliimaministeerium avalikustas 5. augustil kliimakindla majanduse seaduse -
seni tuntud ka kui kliimaseaduse - eelnõu. Eelnõu on tagasisidestamiseks
esitatud 30 päevaks, st kuni 4. septembrini. Seletuskirja kohaselt on
eelnõukohase seaduse eesmärk luua alus kliimakindlaks majanduseks ja tagada
selleks eri valdkondadele vajalik ettenähtavus ning selgus kliimaneutraalsuse
saavutamiseks aastaks 2050. Kirjutasime kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusest 2023. a
septembrikuu uudiskirjas.
Eesti riiklike kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärkidena on eelnõus käidud välja, et 2030. aastani püsib heide
2022. aasta tasemel ja hakkab seejärel vähenema, jõudes 2050. aastaks
kliimaneutraalsuseni.
Kliimakindla majanduse seadusega plaanitakse kehtestada seaduse jõuga nii
sektoriteülesed kui ka iga sektori individuaalsed kasvuhoonegaaside vähendamise
eesmärgid. Eesmärgid seatakse eraldi energeetika, tööstuse, hoonete,
transpordi, põllumajanduse, jäätmete ja maakasutuse sektoritele, et tagada
suurem õigusselgus ning seeläbika investeerimiskindlus. Seletuskiri on seejuures napisõnaline, kuidas
on seda tüüpi sihttasemed leitud. Eesti riiklike kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärkidena on eelnõus käidud välja, et 2030. aastani püsib heide
2022. aasta tasemel ja hakkab seejärel vähenema, jõudes 2050. aastaks
kliimaneutraalsuseni. Tööstussektori heitele ei plaani ministeerium aga 2030.
aastaks sätestada mitte vähenemise eesmärki, vaid lubada sel võrreldes 2022.
aastaga lausa kahekordistuda.
Et Eesti heide jääks õiglase
süsinikueelarve piiresse, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi
juures, pidanuks Eesti heide hakkama järsult vähenema juba 2022. aastal ning
peaks 20 aasta pärast jõudma negatiivseks.
Juunikuus valmis kliimaministeeriumi tellimusel TalTechi analüüs Eesti
süsinikueelarve suurusest. Selles hinnati erinevatest põhimõtetest lähtudes,
kui suur on kasvuhoonegaaside heitkogus, mida Eesti võib summaarselt veel
atmosfääri paisata, et kliimasoojenemine ei ületaks Pariisi leppes kokku
lepitud piiri (s.o 1,5 või 2 kraadi). Et Eesti heide jääks õiglase
süsinikueelarve piiresse, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi
juures, pidanuks Eesti heide hakkama järsult vähenema juba 2022. aastal ning
peaks 20 aasta pärast jõudma negatiivseks. Kliimakindla majanduse seaduse
eelnõus välja pakutud heite vähendamise eesmärgid ei ole aga hinnatud
süsinikueelarve suurusega kooskõlas.
8. mail toimunud kliimakindla majanduse seaduse põhisuundade
pressikonverentsil sõnasid kliimaministeeriumi esindajad, et seaduse
koostamisel ei ole lähtutud mitte Pariisi kokkuleppes sisalduvatest
eesmärkidest hoida kliimasoojenemist tuntavalt alla 2 kraadi ja pingutada selle
hoidmiseks 1,5 kraadi piires, vaid on lähtutud vähemalt 2-kraadisest
kliimasoojenemisest.
Enne kliimakindla majanduse seaduse tutvustust esitasid keskkonnaühendused
kliimaministeeriumile põhjalikud ettepanekud kliimaseaduse sätete
sõnastamiseks. Põhisuundade avalikustamise järel tegid keskkonnaühendused avaliku pöördumise kliimaministri poole,
milles mõistsid hukka suurt kasvuhoonegaaside heidet lubavad eesmärgid, millega
Eesti läheks tagasi isegi varem kehtestatud eesmärkidest ja kannustasid
muuhulgas ministeeriumi arvestama eesmärkide seadmisel kõigi võimalike
meetmetega eesmärkide saavutamiseks, mitte piirduma üksnes olemasoleva
tehnoloogiaga. Võrreldes 8. mail avaldatud seaduse põhisuundadega ei ole aga
augustis tagasisidestamisele esitatud eelnõus kliimaeesmärkide osas muudatusi
tehtud.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu eelnõude
infosüsteemis
08.05.2024 kliimakindla majanduse seaduse põhisuundade
tutvustamise pressikonverents
TalTechi süsinikueelarve uuring
Riigikontroll: taastuvenergia tootmise kolmekordistamine aastaks 2030 ei pruugi olla hetkeseisu põhjal realistlik
Aasta alguses avaldas riigikontroll aruande „Riigi tegevus tuuleenergia
edendamisel“. 2022. aastal seadis riigikogu energiamajanduse korralduse
seadusega riikliku taastuvenergia eesmärgi, mille kohaselt toodetakse alates
2030. aastast vähemalt sama palju taastuvelektrit, kui aasta jooksul elektrit
kokku tarbitakse. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi riigi plaanitavad
tegevused tuuleparkide kiiremaks arendamiseks olla piisavad ja tõenäoliselt ei ole võimalik
2030. aastaks taastuvelektri eesmärki saavutada.
Praeguseks on taastuvenergia riiklikust eesmärgist täidetud vähem kui
kolmandik. Elektri tootmiseks kasutatud olulisemate energiaallikate osatähtsus
aastal 2022 oli järgmine: mittetaastuvenergia 65,4%, biomass (sh jäätmed)
18.1%, tuul 8.7 %, päike 7.4%.
Üheks oluliseks
keskkonnamõju hindamise mahtu ja ajakulu suurendavaks probleemiks on see, et
puudub kokkulepe, millised on olulised ning millised vähem olulised mõjud.
Riigikontrolli hinnangul seni rakendatud ja teadaolevaid meetmeid
arvestades vajalikus mahus tuuleparke 2030. aastaks tõenäoliselt ei valmi.
Eeskätt seetõttu, et varem alanud planeeringu ja keskkonnamõju hindamise
menetlusi ei ole õnnestunud piisavalt tõhusamaks muuta. Üheks oluliseks
keskkonnamõju hindamise mahtu ja ajakulu suurendavaks probleemiks on see, et
puudub kokkulepe, millised on olulised ning millised vähem olulised mõjud.
Spetsialistide hinnangul kulub väga palju aega ebaolulistele mõjudele, mille
hindamisest saaks ka loobuda. Keskkonnamõju hindamist saab riigikontrolli sõnul
efektiivsemaks, kiiremaks ja odavamaks muuta kui näiteks paremini koondada ning
teha kättesaadavaks keskkonnaandmed.
Aruandes on ka välja toodud, et 2030. aastaks seatud eesmärgi täitmisest ei
piisa pelgalt tuuleparkide rajamisest. Selle kõrval on vähemalt sama oluline
tegeleda salvestusvõimsuste loomisega ja täiendavate välisühenduste rajamisega,
mis võimaldaks Eesti tarbimist ületavat elektrienergiat eksportida ning luua
eeldused energiamahuka tööstuse arendamiseks Eestis. Riigikontrolli sõnul
tegeletakse kliimaministeeriumis küll salvestusvõimsuste jaoks õiguskeskkonna
soodsamaks muutmisega, kuid ministeeriumil puuduvad kindlad salvestusvõimsuste
rajamise edendamise eesmärgid ja tegevusplaan seatud eesmärkide elluviimiseks.
Riigikontrolli aruande „Riigi tegevus tuuleenergia
edendamisel“ materjalid
Riigikontrolli
aruande kokkuvõte
Jõustus ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)
Juunis jõustus ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse
(taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine), millega luuakse
meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba. Kui seni pidi
elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja
ehitusloa, siis seadusemuudatusega koondatakse nende loamenetluste nõuded
üheks. Kirjutasime eelnõust ka kevadises uudiskirjas ja 2023. a novembrikuu uudiskirjas.
Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam, kui iga menetlus
eraldi, kuid samas kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on
kokkuvõttes vähem. Hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi
ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks
haldusakt, mis peaks vähendama ka kohtuvaidluste arvu.
Samuti lihtsustatakse muudatusega elektrituulikute ja päikeseparkide
uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa
taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse. Lisaks
võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise
transpordivõrgu väljaarendamist.
Riigiteataja uudis
Euroopa Komisjon avaldas soovitused ja juhenddokumendid, et parandada ja ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi
Mais võttis Euroopa komisjon vastu rea uusi ja ajakohastatud soovitusi ja
juhenddokumente, et parandada ja ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi ja
enampakkumusi. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi kohaselt on ELi
eesmärk saavutada 2030. aastaks taastuvenergia 45 % osakaal, kusjuures
õiguslikult siduv miinimumeesmärk on vähemalt 42,5 %.
Ajakohastatud soovituses
loamenetluste kiirendamise kohta ja sellele lisatud
suunistes toob komisjon välja viisid, kuidas parandada
taastuvenergia ja sellega seotud taristuprojektide planeerimis- ja loamenetlusi
ELis. Ajakohastatud lubade andmise suunistes tuuakse näiteid kiiremate ja
lihtsamate loamenetluste headest tavadest, rõhutatakse digitaliseerimise ning
kogukonna osalemise, inimressursside ja oskuste tähtsust; ning kirjeldatakse,
kuidas kõige paremini käsitleda asukoha valikumenetlusi ja võrguühendusi.
Komisjon on vastu võtnud ka täiendava juhenddokumendi
taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohta. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi kohaselt on need
kohad, kus taastuvenergia projektide kasutuselevõtul ei ole eeldatavasti
märkimisväärset keskkonnamõju, mistõttu on vajalikud menetlused kiirkorras, et
tagada konkreetsete tehnoloogiate kiire kasutuselevõtt. Selliste valdkondade
valimise põhielemendid on digivahendite kättesaadavus planeerimiseks ja
kaardistamiseks ning andmed taastuvenergia võimsuse ja võimaliku keskkonnamõju
kohta. Komisjon rõhutab oma suunistes ka sidusrühmade nõuetekohase kaasamise ja
avaliku konsultatsiooni rolli, et hõlbustada selliste kiirendusalade edukat
määramist.
Soovitus ja suunised loamenetluste kiirendamise kohta
Suunised taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohta
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus selgitas loomaliikide range kaitsesüsteemi nõudeid ja huntide kaitsestaatust (C‑601/22 ja C‑436/22)
Juulis tegi Euroopa Kohus kaks eelotsust, milles selgitas loomaliikide
range kaitsesüsteemi nõudeid. Mõlemad olid seotud huntide kaitsekorraldusega -
esimene lahend puudutas Austriat (C‑601/22)
ja teine Hispaaniat (C‑436/22).
EK: isegi kui kaitsealune liik on heas seisundis, võib selle liigi isendite surmamine olla keelatud, kui
naaberriikides on see liik halvas seisundis ja surmamine kahjustaks seda veelgi.
11. juulil tehtud otsus (C‑601/22)
keskendus eelkõige küsimusele, kuidas tuleks liigikaitse korralduses ja
loodusdirektiivi art 16 alusel erandi tegemisel, mille alusel võib näiteks kaitsealuse liigi isendit surmata, arvesse võtta liigi
populatsiooni naaberriikides. Euroopa Kohus selgitas, et kõigepealt tuleb
hinnata kaitstava liigi praegust populatsiooni kohalikul ja liikmesriigi
tasandil ning juhul, kui kaitsestaatus on neil tasemetel soodne, võimaluse
korral järgmisena piiriülesel tasandil. Ilma hinnanguta praegusele seisundile kohalikul tasandil ei saa kaitsealuste loomade isendite surmamist lubada loodusdirektiivi alusel.
Austria oli senini huntide kaitsekorralduses arvestanud seda, et Saksamaal on
piisavalt hunte, et mõlema riigi populatsiooni katta. Euroopa Kohus märkis, et
selline väide ei ole lubatud. Kõik liikmesriigid peavad ise direktiivi täitma
ja hoolitsema selle eest, et liikide seisund nende territooriumil oleks hea. Lisaks rõhutas kohus,
et isegi kui liik on heas seisundis, võib isendite surmamine olla keelatud, kui
naaberriikides on see liik halvas seisundis ja surmamine kahjustaks seda veelgi.
Euroopa Kohus selgitas veel, et üksiku looma (nt lambaid murdva hundi)
tekitatud kahju hindamisel tuleb arvesse võtta ainult kahju, mis on otseselt
seotud selle isendiga. Võimalikke makromajanduslikke arenguid kauges
perspektiivis nagu üldine mõju põllumajandusele, ei tohi arvesse võtta, kui
seos konkreetse isendiga ei ole otsene. Näiteks ei ole üksiku hundi tekitatud
kahju hindamisel lubatav argument, et "hundid on vastutavad selle eest, et
inimesed loobuvad mägipiirkondade põllumajandusest".
Loodusdirektiivi art 16 kohase erandi tegemine, st kaitsealuse liigi isendi surmamise lubamine, nõuab muuhulgas, et puuduks „muu rahuldav alternatiivne
lahendus“. Euroopa Kohus märkis, et eeltoodud kriteeriumi kindlaks tegemiseks
peavad liikmesriigi pädevad asutused hindama parimate kättesaadavate teaduslike
ja tehniliste teadmiste alusel muid võimalikke lahendusi, võttes eelkõige
arvesse nende majanduslikke tagajärgi (arvestades seejuures ka võimalike
riiklike toetustega) ilma, et need oleksid määrava tähtsusega, ning kaaludes
neid üldise eesmärgiga säilitada või taastada asjaomase loomaliigi
populatsiooni soodne kaitsestaatus.
29. juulil tehtud eelotsuses (C‑436/22)
selgitas Euroopa Kohus veel, et loodusdirektiivi artikliga 14 on vastuolus
liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on hunt määratletud liigina, mille
isenditele võib jahti pidada liikmesriigi territooriumi ühes osas, kus ta ei
kuulu art 12 lõikes 1 ettenähtud range kaitse alla, samas kui selle liigi
kaitsestaatus kogu riigis on hinnatud „ebasoodsaks, puudulikuks“. Art 14
põhinevate meetmete otstarbekuse hindamisel tuleb arvesse võtta art 17 alusel
iga kuue aasta järel koostatud seirearuannet, kõiki uusimaid teadusandmeid,
sealhulgas neid, mis on saadud järelevalve tulemusel kui ka
ettevaatuspõhimõtet.
Huntide kaitsestaatuse ja loodusdirektiivi tõlgendamisega seoses esitas ka
Riigikohus mullu oktoobris Euroopa Kohtule taotluse eelotsuse saamiseks
haldusasjas nr 3-20-2368 (loe lähemalt novembriikuu uudiskirjast).
Euroopa Kohtu otsus C‑601/22
Euroopa Kohtu otsus C‑436/22
EL looduse taastamise määrus sai lõpliku heakskiidu
Juunis kiitis EL nõukogu lõplikult heaks looduse taastamise määruse, mille kohaselt
peavad liikmesriigid 2030. aastaks taastama vähemalt 30% kahjustatud looduslike
elupaikade pindalast ja sajandi keskpaigaks kõik taastamist vajavad elupaigad.
Kliimamuutuste ja elurikkuse kao omavahelise vastastikmõju tõttu on määrusel oluline
roll Euroopa roheleppe ning elurikkuse strateegia elluviimisel, sealhulgas
kliimamuutustega kohanemisel ja toidujulgeoleku tagamisel. Määruse tagamaadest
kirjutasime viimati 2023. aasta novembri uudiskirjas.
Määruse kohaselt tuleb taastada nii maismaa-, magevee- kui ka mereelupaiku.
Maismaaökosüsteemide puhul on nähtud ette eraldi kohustused põllumajandus-,
metsa- ja linnaökosüsteemide taastamiseks. Samuti on määruses seatud eesmärk
istutada kümnendi lõpuks üle liidu vähemalt 3 miljardit puud ja taastada
vähemalt 25 000 kilomeetri jõgede vaba vool. 2030. aastaks peavad määruse
alusel kehtestatud meetmed hõlmama vähemalt 20% EL maismaast ja 20% merealast.
Kuni 2030. aastani tuleb prioriseerida Natura 2000 alade hea seisundi
saavutamist ja säilitamist.
Määrusesse viidi sisse oluliselt paindlikkust lubavaid meetmeid võrreldes
algse ettepanekuga. Näiteks võivad riigid põllumajanduses kasutatavate
kuivendatud turvasmuldade taastamise eesmärgi saavutamiseks taasmärjutada
hoopis turbakaevandamisalasid. Ka on kuivendatud turvasmuldade märjutamine
kohustuslik üksnes riigimaadel ja vabatahtlik eramaaomanikele.
Metsaökosüsteemide taastamise puhul võib iga riik valida eesmärgi täitmise
hindamiseks seitsme etteantud mõõdiku hulgast kuus jõukohast, mille põhjal seiratakse
eesmärgi täitmist selles riigis. Samuti on ette nähtud taastamise kohustuse
erandid taastuvenergia tootmise ja riigikaitse jaoks.
Kahe aasta jooksul peavad liikmesriigid koostama taastamiskavad, et panna
paika, kuidas riik määruses sätestatud eesmärgid saavutab. Kahe aasta jooksul peavad liikmesriigid koostama taastamiskavad, et panna
paika, kuidas riik määruses sätestatud eesmärgid saavutab. Kava peab põhinema
parimal olemasoleval teadmisel ja selle
koostamisse tuleb kaasata avalikkust. Kava koostamise järel peavad riigid seda
iga kümne aasta järel läbi vaatama ja vajadusel uuendama. Samuti peavad riigid
seirama elurikkuse seisundit kirjeldavaid näitajaid, muuhulgas elupaikade
seisundit, põllulindude arvukust ja linnade rohealade pindala.
EL nõukogu pressiteade
ERR: looduse taastamise määruse mõju peaks leevendama
selle suur paindlikkus
Bioneeri uudis looduse taastamise määruse kohta
IUCN kajastus looduse taastamise määruse vastuvõtmisest
Õiguskantsler tegi ettepaneku muuta looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseaduspäraseks
Õiguskantsler tegi 6. mail riigikogule ettepaneku viia
põhiseadusega kooskõlla looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõige 4 ja § 40, milles
on sätestatud erandid ranna ja kalda ehituskeeluvööndist ning ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi muutmise regulatsioon.
Õiguskantsleri 06.05.2024 ettepanek
Õiguskantsleri 06.05.2024 kiri Riigikogu
keskkonnakomisjonile
Rootsi Maaülikool viis läbi kaitsealuste liikide laiaulatusliku kohtulahendite uuringu
Rootsi
maaülikool viis projektiga “Courts & Conservation” läbi Euroopa Liidu
liigikaitsealaste kohtuvaidluste süstemaatilise kaardistamise.
Projekti
käigus koguti andmeid Euroopa Liidu liikmesriikidelt loodus- ja
linnudirektiivis nimetatud kaitsealuste liikide liigikaitseliste kohtuasjade
kohta. Kogutud andmed võimaldavad hinnata praeguseid kaitsepraktikaid ning
pakkuda soovitusi, kuidas liikmesriigid saaksid paremini tagada loodus- ja
linnudirektiivi nõuete täitmise.
Projektile
andis oma panuse ka SA Keskkonnaõiguse Keskus, kogudes Eesti kohtulahendite
andmeid.
Uuringu
tulemused on kättesaadavad avalikus andmebaasis Claws & Laws
Valmis Loomakaitseseaduse väljatöötamise kava
Regionaal-
ja põllumajandusministeerium alustas Loomakaitseseaduse muudatuste
väljatöötamist 2023. aasta kevadel. Käesoleva aasta juunikuus valmis
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 21.06.2024 toimus seaduse
väljatöötamiskavatsuse tutvustusüritus.
Planeeritav
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise periood on 2025.
aasta I ja II kvartal ning eeldatav jõustumisaeg 2026. aasta jaanuaris.
VTK-ga
kavandatavad muudatused näevad ette muudatusi loomakaitseseaduses ning relva-
ja/või jahiseaduses.
Loomakaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Jõustus elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus
Mais jõustus elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise
seadus. Seadusega muudetakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja
riigikaitse eesmärgi saavutamiseks looduskaitseseadust, sätestades tingimused,
mille korral on võimalik riigi kaitsmist harjutada ka ranna ja kalda
piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis. Samuti antakse LKS-i muudatusega
võimalus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist riigikaitse eesmärgi
tagamiseks.
Riigiteataja uudis
MAAPÕU
Jõustus EL kriitiliste toormete määrus
23. mail jõustus EL kriitiliste toormete määrus (EL 2024/1252),
eesmärgiga vähendada liidu sõltuvust maavarade sisseveost üksikutest riikidest.
Selleks on määrusega kavas parandada liidu võimekust kriitilisi maavarasid
ammutada, töödelda ja taaskasutada. Viimati kirjutasime määrusest 2023. a septembrikuu
uudiskirjas.
Määrusega seati eesmärk, et 2030. aastaks suudab EL ise
kaevandada vähemalt 10%, töödelda 40% ja ringlusse võtta vähemalt 25% aastasest
strateegiliste toormete tarbimismahust.
Määruses sätestati esmakordselt kriitiliste ja strateegiliste toormete
loetelu, millesse kuuluvad vastavalt toormed, mille puhul on suur risk
tarneahela häireteks või mida kasutatakse strateegilistes sektorites nagu
taastuvenergia ja julgeolek ning mille nõudluse tõttu on tarneahela raskused
tulevikus tõenäolised. Määrusega seati eesmärk, et 2030. aastaks suudab EL ise
kaevandada vähemalt 10%, töödelda 40% ja ringlusse võtta vähemalt 25% aastasest
strateegiliste toormete tarbimismahust. Lisaks seati samaks aastaks eesmärk
mitmekesistada tarneahelaid, et ükski riik ei varustaks liitu rohkem kui 65%
ulatuses konkreetse toorme tarbimismahust.
Projektide tarbeks, mille elluviimine aitab lähitulevikus kestlikult ja
oluliselt suurendada EL strateegiliste toormete tarnekindlust, nähakse
määrusega ette strateegiliste projektide kategooria. Sellesse
kuuluvate algatuste elluviimist tuleb pidada avalikuks huviks, nende lube tuleb
menetleda eelisjärjekorras ja neile on loodud täiendava rahastuse võimalused.
Projekti kuuluvuse strateegiliste projektide hulka otsustab Euroopa komisjon,
võttes muuhulgas arvesse määruse alusel loodud Euroopa kriitiliste toormete
nõukogu arvamust.
Euroopa komisjoni 23.05.2024 pressiteade
Euractivi 18.03.2024 uudis (ingl k)
Euroopa komisjoni küsimused ja vastused kriitiliste
toormete määruse kohta
JÄÄTMED
Riigikontroll: jäätmete vähese ringlussevõtu tõttu ähvardab Eestit oht saada Euroopa Komisjonilt trahvi
Olmejäätmete ringlussevõtu määr on
püsinud Eestis viimase kümne aasta jooksul peaaegu muutumatuna, olles praegu
33% juures. Ülejärgmiseks aastaks peaks see aga tõusma 55 protsendini ja 2030.
aastaks 60 protsendini.
Riigikontroll avaldas 18. juunil olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide
täitmise järelauditi, mille kohaselt on Eesti kaugel Euroopa Liidus seatud
ringlussevõtu eesmärkide saavutamisest. Olmejäätmete ringlussevõtu määr on
püsinud Eestis viimase kümne aasta jooksul peaaegu muutumatuna, olles praegu
33% juures. Ülejärgmiseks aastaks peaks see aga tõusma 55 protsendini ja 2030.
aastaks 60 protsendini. Kui Eesti ei suuda lähiaastatel kiiresti parandada
jäätmete korduskasutuseks ette valmistamist ja ringlussevõttu, võib Euroopa
Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis võib päädida trahviga.
Auditi kohaselt on olnud jäätmete vähese ringlussevõtu probleem teada
aastaid ja kliimaministeerium (varasem keskkonnaministeerium) on püüdnud astuda
samme olukorra parandamiseks, kuid seni on jäätmeseaduse muudatused takerdunud
ning keskkonnaameti järelevalve jätkuvalt nõrk. Riigikontroll esitas
kliimaministrile soovitused seada jäätmetekke vältimiseks jäätmete liikide
kaupa eesmärgid ja mõõdikud eesmärkide hindamiseks, samuti üksikasjalik
tegevuskava koos rahastusega, millega eesmärke saavutada. Keskkonnaameti
peadirektorile tegi riigikontroll soovituse kontrollida jäätmearuandeid
põhjalikumalt.
Riigikontrolli
järelauditi kokkuvõte
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Keskkonnaõiguse keskus: Eesti taganeb rahvusvahelistest lepetest. Kliimaeesmärgid ei tohi juba lubatule alla jääda
KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari jagas Delfi Roheportaalile kommentaare
kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta.
Loe lähemalt
Valmis analüüs keskkonnaseadustiku üldosa ja kliimaseaduse eelnõu seostest
Maikuus valmis kliimaministeeriumi tellimusel Keskkonnaõiguse Keskuse
(KÕKi) poolt koostatud analüüs keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
kavandatava kliimaseaduse seostest. Analüüsi järeldused näitavad, et
keskkonnaseadustiku üldosas sätestatud põhimõtted, õigused ja kohustused seavad
olulised raamid ka kavandatavale kliimaseadusele.
Loe lähemalt
Kohtupraktika analüüs: viimaste aastate kohtupraktika näitab, et metsaraiete lubamise praktikat tuleb muuta
KÕK koostas Päästame Eesti
Metsad MTÜ (PEM) tellimusel analüüsi, milles selgus, et kui metsaraiega
kahjustataks loodusväärtusi, võib see kujutada endast keskkonnaohtu.
Kohtupraktika näitab, et sellistel juhtudel ei ole lubatav anda metsateatisi
automatiseeritud menetluses, mida seni tihtilugu tehakse, vaid tuleb hinnata
raie võimalikku mõju keskkonnale, kaasata avalikkust ja kaaluda erinevaid huve.
Loe lähemalt
KÕK esindab Fridays for Future Eestit uues õlitehase kohtuasjas
25. juunil vaidlustas noorte keskkonnakaitse liikumine Fridays for Future
Eesti Enefit Power AS uuele põlevkiviõlitehasele väljastatud
keskkonnakompleksloa. Peamiselt tehase käitamisega kaasnevale kliimamõjule
tuginedes esitas liikumine kaks kaebust: ühe esitas liikumise noori ühendav MTÜ
Loodusvõlu ja teise esitas noor aktivist
Elo-Lee Maran. Need kaebused on jätk Eesti esimesele kliimakohtuasjale, milles
MTÜ Loodusvõlu vaidlustas KÕKi abiga õlitehasele väljastatud ehitusloa, jõudes Riigikohtus kaebuse rahuldamiseni.
Loe lähemalt Fridays for Future Eesti kodulehelt
Kuula lähemalt „Rohepöörase“ taskuhäälingust
Mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta?
Euroopa Liit põhineb põhiõigustel,
demokraatial ja õigusriigil. Just nende õiguste, vabaduste ja põhimõtete ühtne
termin on ELi põhiõiguste harta või teisisõnu lihtsalt harta.
Loe lähemalt
|
