Pakume õigusabi elukeskkonna
ja looduse kaitsel

Juhtumid

Meie olulisematest juhtumitest suurobjektide valdkonnas saab lugeda allpool:

  • KÕK esindas edukalt klienti vaidluses vallaga sadama detailplaneeringu üle

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Triin Jäädmaa esindasid klienti vaidluses, mille tulemusena kohus tühistas Käsmu sadama detailplaneeringu.

2018.a kevadest on KÕK nõustanud ja esindanud edukalt haldus- ning ringkonnakohtus SA-d Käsmu Meremuuseum, MTÜ-d Käsmu Lahe Kalur ja Haivo Laulikut vaidluses Haljala vallaga Käsmu sadama detailplaneeringu üle. 2021. aprilli lõpul jättis Tartu ringkonnakohus jõusse halduskohtu otsuse, mis tühistas Haljala vallavalitsuse 2018. aastal kehtestatud Käsmu Majaka sadama detailplaneeringu. Kohtuotsuse järgi oli detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga, sisaldas olulisi menetlus- ja kaalutlusvigu, mh oli vald sadama suuruse valikul arvestanud vaid arendaja huvidega ning on kahtlused, et vald pole planeerimismenetlust läbi viinud erapooletult. Loe pikemalt.

  • KÕK esindas kohtus edukalt Tallinna ringtee laienduse läheduses elavaid maaomanikke Maanteeameti vastu (2017-2019)

KÕK nõustas maaomanikke, kelle kodu lähistele kavandatakse maantee ümberehitust ja laiendust. Küsimuse all olid projektilahendusse tehtud muudatused, mis tooksid kohalikele elanikele kaasa varasemaga võrreldes oluliselt suuremad mõjud, projekti kui terviku keskkonnamõjude hindamata jätmine, ebapiisavad uuringud ja puudulik kaasamine. Maaomanikud pöördusid kohtusse, kus esimeses astmes kohus nõustus ja kohustas Maanteeametit koostama uue nõuetele vastava projekti. Loe pikemalt.

  • KÕK nõustab MTÜd Avalikult Rail Balticust (ARB) Rail Balticu planeeringute küsimuses (2016- 2020)

KÕK nõustab MTÜ-d Avalikult Rail Balticust (ARB) Harjumaa, Pärnumaa ja Raplamaa maakonnaplaneeringute menetluses, millega määrati kindlaks Rail Balticu trassi asukoht.

Koostöös advokaadibürooga Derling esindab Keskkonnaõiguse Keskus ARB-d ka kehtestatud planeeringute vaidlustamisel kohtus. Vaidluse all on planeeringumenetluse, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja nn Natura hindamise puudused – ebapiisav alternatiivide käsitlus, ebapiisav teabe kogumine, oluliste asjaoludega arvestamata jätmine, ebaselged ja ebatõhusad leevendusmeetmed jm, mistõttu on kahtluse all maakonnaplaneeringute õiguspärasus. Vaidlus on jõudnud Ringkonnakohtusse. Klienti nõustavad KÕKist Merlyn Mannov ja Siim Vahtrus.

  • KÕK nõustas omavalitsusliitu seoses Rail Balticu planeerimisega (2014)

KÕK nõustas Pärnumaa omavalitsusliitu Rail Balticu planeerimisega seonduvates õiguslikes küsimustes. Lahendamist vajasid küsimused, kas maakonnaplaneeringus on kaalutud piisaval hulgal trassiasukoha alternatiive ja kas saaks või tuleks analüüsida täiendavaid asukohavalikuid. Lisaks koostas KÕK selle nõustamise raames analüüsi, et leida vastused küsimustele seoses Natura 2000 aladega, nagu näiteks raudtee rajamise lubatavusele läbi nende alade. Klienti nõustas KÕKist jurist Siim Vahtrus. 
  • Paldiski LNG terminal (2014)

27. septembril 2012. a kehtestas Paldiski Linnavolikogu teemaplaneeringu, millega nähti ette veeldatud loodusliku maagaasi (LNG) terminali (sadamarajatised, mahutipark ja muud selle juurde kuuluvad ehitised) rajamine. Kavandatava terminali asukoht on Harjumaal Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaarel, jäädes osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku alale (Pakri loodus- ja linnualale). KÕK nõustas selles juhtumis Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiühingut nii teemaplaneeringu kui ka mandriosa detailplaneeringu üle peetavas kohtuvaidluses. Loe pikemalt.

  • Otepää radar (2013)

Otepää valla uus üldplaneering nägi ette riigikaitselise otstarbega maa-ala Otepää valda Pilkuse külla Otepää loodusparki Natura-alale. Sellele maa-alale soovis Kaitseministeerium rajada õhuseire radariposti ning sellega seotud ehitisi. Üldplaneeringu menetluse raames viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Esialgses KSH aruande versioonis ei käsitletud kavandatavate riigikaitseobjektide mõjusid. Hilisemas, Keskkonnaameti poolt heakskiidetud aruandes käsitleti radarijaama mõjusid, ent suhteliselt üldsõnaliselt. KÕK nõustas selles juhtumis kohalikke elanikke nii üldplaneeringu ja selle KSH menetluses kui ka detailplaneeringu menetluses. Loe pikemalt.

  • Saaremaa püsiühendus (2012)

Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006 korraldusega nähti ette arengukava koostamine sõitjate ja veoste üle Suure Väina toimetamiseks, eesmärgiks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu- ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine. KÕK nõustas selles juhtus keskkonnaühendusi, kes vaidlustasid KSH aruande, leides, et selle lõppjäreldused on valed. Loe pikemalt

  • Rae motoringrada (2011)

2007. aastal algatati Rae vallas Jüri alevi lähedal planeering, mille eesmärgiks oli Eesti tolle aja suurima ja moodsaima motoringraja rajamine. Septembris 2008 moodustasid ümbruskonna elanikud seltsingu „Kodurahu“ eesmärgiga kaitsta kohaliku keskkonna, sealhulgas elukeskkonna, kvaliteeti. Keskkonnaõiguse Keskus nõustas selles juhtumis kohalikke elanikke planeerimismenetluses, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses. Loe pikemalt

  • Tallinn-Tartu kiirtee (2009)

Keskkonnaõiguse Keskuse poole pöördus Eesti Roheline Liikumine, kes soovis teada, kas plaanitud Tallinn-Tartu kiirtee Kose-Mäo teelõigu trassikoridori asukohale alternatiivsete trassiasukohtade puudumine on seaduslik. KÕK koostas õigusliku analüüsi, milles andis hinnangu Vabariigi Valitsuse trassivaliku õiguspärasusele ning alternatiivide käsitlemise seaduslikkusele keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis. Loe pikemalt sellest juhtumist ning vaata ka, milliseid suurte infrastruktuuriobjektidega seotud juhtumeid me veel lahendanud oleme.

  • Hellenurme sigala (2010)

Sigala läheduses elavad inimesed kannatasid sigalast lähtuva haisu käes. Hoolimata ettekirjutusest rikkus sigala omanik jätkuvalt väljatöötatud lõhna vähendamise tegevuskavas sisalduvaid meetmeid. KÕK nõustas selles juhtumis kohalikku elanikku, esindades teda väärteoteadete esitamisel Keskkonnainspektsioonile jätkuvate välisõhu kaitse seaduse rikkumiste kohta ja lõhna vähendamise tegevuskava kehtetuks tunnistamiseks taotluse esitamisel. Loe pikemalt.

  • Türi mürajuhtum (2010)

Õigusabi taotlejat häiris müra tema kodukoha lähedal, mida põhjustasid metallijäätmete kogumisega seonduvad tegevused. Suveajal ei ole võimalik kasutada aeda ega avada aknaid, kuna müra on kliendi sõnutsi väljakannatamatu. Häiriv müra kostub aastaringselt ka siseruumidesse.

KÕK analüüsis müra tekitaja tegevuse õiguspärasust ning võimalikke õiguskaitsevahendeid, esitas müraalaste standardite kättesaadavuse küsimuses pöördumise õiguskantsleri poole ning esitas Tervisekaitseinspektsioonile kaebuse müra tekitajale ettekirjutuse tegemiseks. Loe pikemalt.

  • Sangaste jäätmekäitlusterminali juhtum (2009)

OÜ Ecocleaner plaanis Valgamaale Sangaste valda rajada jäätmekäitluskoha tavajäätmete käitlemiseks D.O.M.E meetodil, mida firma kasutab kavandatavaga analoogses terminalis Sillamäel. KÕK nõustas selles juhtumis kohalikke elanikke, koostades õigusliku analüüsi jäätmekäitluskoha asukohavaliku kohta ning koostas kohalikele elanikele ülevaate jäätmekäitluskoha kavandamisega seotud võimalikest menetlustest ja nendes osalemise võimalustest. Loe pikemalt.



Uuendatud 07.05.2019