Meie olulisematest juhtumitest suurobjektide valdkonnas saab lugeda allpool:
Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Triin Jäädmaa esindasid klienti vaidluses, mille tulemusena kohus tühistas Käsmu sadama detailplaneeringu.
2018.a kevadest on KÕK nõustanud ja esindanud edukalt haldus- ning ringkonnakohtus SA-d Käsmu Meremuuseum, MTÜ-d Käsmu Lahe Kalur ja Haivo Laulikut vaidluses Haljala vallaga Käsmu sadama detailplaneeringu üle. 2021. aprilli lõpul jättis Tartu ringkonnakohus jõusse halduskohtu otsuse, mis tühistas Haljala vallavalitsuse 2018. aastal kehtestatud Käsmu Majaka sadama detailplaneeringu. Kohtuotsuse järgi oli detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga, sisaldas olulisi menetlus- ja kaalutlusvigu, mh oli vald sadama suuruse valikul arvestanud vaid arendaja huvidega ning on kahtlused, et vald pole planeerimismenetlust läbi viinud erapooletult. Loe pikemalt.
KÕK nõustab MTÜd Avalikult Rail Balticust (ARB) Rail Balticu planeeringute küsimuses (2016- 2020)
KÕK nõustab MTÜ-d Avalikult Rail Balticust (ARB) Harjumaa, Pärnumaa ja Raplamaa maakonnaplaneeringute menetluses, millega määrati kindlaks Rail Balticu trassi asukoht.
Koostöös advokaadibürooga Derling esindab Keskkonnaõiguse Keskus ARB-d ka kehtestatud planeeringute vaidlustamisel kohtus. Vaidluse all on planeeringumenetluse, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja nn Natura hindamise puudused – ebapiisav alternatiivide käsitlus, ebapiisav teabe kogumine, oluliste asjaoludega arvestamata jätmine, ebaselged ja ebatõhusad leevendusmeetmed jm, mistõttu on kahtluse all maakonnaplaneeringute õiguspärasus. Vaidlus on jõudnud Ringkonnakohtusse. Klienti nõustavad KÕKist Merlyn Mannov ja Siim Vahtrus.
27. septembril 2012. a kehtestas Paldiski Linnavolikogu teemaplaneeringu, millega nähti ette veeldatud loodusliku maagaasi (LNG) terminali (sadamarajatised, mahutipark ja muud selle juurde kuuluvad ehitised) rajamine. Kavandatava terminali asukoht on Harjumaal Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaarel, jäädes osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku alale (Pakri loodus- ja linnualale). KÕK nõustas selles juhtumis Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiühingut nii teemaplaneeringu kui ka mandriosa detailplaneeringu üle peetavas kohtuvaidluses. Loe pikemalt.
Otepää valla uus üldplaneering nägi ette riigikaitselise otstarbega maa-ala Otepää valda Pilkuse külla Otepää loodusparki Natura-alale. Sellele maa-alale soovis Kaitseministeerium rajada õhuseire radariposti ning sellega seotud ehitisi. Üldplaneeringu menetluse raames viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Esialgses KSH aruande versioonis ei käsitletud kavandatavate riigikaitseobjektide mõjusid. Hilisemas, Keskkonnaameti poolt heakskiidetud aruandes käsitleti radarijaama mõjusid, ent suhteliselt üldsõnaliselt. KÕK nõustas selles juhtumis kohalikke elanikke nii üldplaneeringu ja selle KSH menetluses kui ka detailplaneeringu menetluses. Loe pikemalt.
Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006 korraldusega nähti ette arengukava koostamine sõitjate ja veoste üle Suure Väina toimetamiseks, eesmärgiks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu- ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine. KÕK nõustas selles juhtus keskkonnaühendusi, kes vaidlustasid KSH aruande, leides, et selle lõppjäreldused on valed. Loe pikemalt.
2007. aastal algatati Rae vallas Jüri alevi lähedal planeering, mille eesmärgiks oli Eesti tolle aja suurima ja moodsaima motoringraja rajamine. Septembris 2008 moodustasid ümbruskonna elanikud seltsingu „Kodurahu“ eesmärgiga kaitsta kohaliku keskkonna, sealhulgas elukeskkonna, kvaliteeti. Keskkonnaõiguse Keskus nõustas selles juhtumis kohalikke elanikke planeerimismenetluses, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses. Loe pikemalt
Keskkonnaõiguse Keskuse poole pöördus Eesti Roheline Liikumine, kes soovis teada, kas plaanitud Tallinn-Tartu kiirtee Kose-Mäo teelõigu trassikoridori asukohale alternatiivsete trassiasukohtade puudumine on seaduslik. KÕK koostas õigusliku analüüsi, milles andis hinnangu Vabariigi Valitsuse trassivaliku õiguspärasusele ning alternatiivide käsitlemise seaduslikkusele keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis. Loe pikemalt
sellest juhtumist ning vaata ka, milliseid suurte infrastruktuuriobjektidega seotud juhtumeid me veel lahendanud oleme.
Sigala läheduses elavad inimesed kannatasid sigalast lähtuva haisu käes. Hoolimata ettekirjutusest rikkus sigala omanik jätkuvalt väljatöötatud lõhna vähendamise tegevuskavas sisalduvaid meetmeid. KÕK nõustas selles juhtumis kohalikku elanikku, esindades teda väärteoteadete esitamisel Keskkonnainspektsioonile jätkuvate välisõhu kaitse seaduse rikkumiste kohta ja lõhna vähendamise tegevuskava kehtetuks tunnistamiseks taotluse esitamisel. Loe pikemalt.
Õigusabi taotlejat häiris müra tema kodukoha lähedal, mida põhjustasid metallijäätmete kogumisega seonduvad tegevused. Suveajal ei ole võimalik kasutada aeda ega avada aknaid, kuna müra on kliendi sõnutsi väljakannatamatu. Häiriv müra kostub aastaringselt ka siseruumidesse.
KÕK analüüsis müra tekitaja tegevuse õiguspärasust ning võimalikke õiguskaitsevahendeid, esitas müraalaste standardite kättesaadavuse küsimuses pöördumise õiguskantsleri poole ning esitas Tervisekaitseinspektsioonile kaebuse müra tekitajale ettekirjutuse tegemiseks. Loe pikemalt.
