Projekti ühtedeks põhilisteks tegevusteks Eestis oli lisaks õiguslikult ülevaatele ka koolitus vabaühendustele, avaliku arutelu korraldamine ning ümarlaud oluliste osapooltega.
1. Koolitus vabaühendustele
Vabaühendustele korraldasime projekti käigus kaks koolitust. Esimene nendest - „Kliima-ja keskkonnateemade kaitsmine seaduste abil: mida iga aktivist peaks teadma?” toimus Eesti vabaühenduste kliimavõrgustiku liikmetele 4. aprillil 2025. a. Tartu Loodusmajas. Koolitus toimus kliimavõrgustiku koostöö- ja inspiratsioonipäeva raames ning moodustas ühe osa kogu päevast. Kliimavõrgustiku kohtumist korraldasime koostöös Estonian Green Movement-FoEga.
Kliima-ja keskkonnateemade kaitsmine seaduste abil: mida iga aktivist peaks teadma?” teemalise koolituse viis läbi meie õigusekspert Triin Jäädmaa.
Koolitusest võttis osa 25 inimest ja oma ettekandes keskendusime eelkõige sellele, miks õigus on keskkonnaorganisatsioonidele hea tööriist huvikaitse tegemiseks. Tegime ülevaate keskkonnaalastest õigustest ja olulisematest õigusaktidest, millele neid realiseerides saab toetuda. Tegime ka ülevaate sellest, kuidas Euroopa Liidu põhiõiguste harta on keskkonnaalaste õigustega seotud. Samuti andsime soovitusi, millised on konkreetsed tööriistad ühe keskkonnaorganisatsiooni jaoks oma õiguste kaitseks.
Koolituse tulemusena said osalenud organisatsioonid teada, milline saab olla õiguse roll huvikaitses ja kuidas õiguslike vahenditega oma õiguseid kaitsta. Samuti saime rääkida sellest, mis on seos keskkonnaalaste õiguste ja inimõiguste vahel ning kuidas saab keskkonnaasjades abiks olla inimõiguste harta.
Teine koolitus toimus 25. aprillil 2025. a Tartu Loodusmajas koostöös European Climate Foundation (ECF) rahastatud projekti meeskonnaga. Fookusteemaks antud koolitusel oli strateegilised kaebused. Selle koolitusega soovisime pakkuda väga praktilisi teadmisi ning seetõttu oli koolitusele kutsutud eelkõige need Eesti keskkonnaühendused, kes juba kasutavad strateegilisi kaebusi ühe huvikaitse tööriistana.
Koolituspäeva viisid läbi Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari ja nooremjurist Kertu Birgit Anton.
Koolitusest võttis osa 18 inimest ja usume, et taoline koolitus ja ühine arutelu oli keskkonnaühendustele kasulik, sest see võimestab neid algatama strateegilisi kohtuasju või siis selle võimaluse peale rohkem mõtlema. Samuti toetab see nende omavahelist koostööd ja ühes inforuumis olemist.
2. Taastuvenergia ümarlaud
Koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühinguga sai korraldatud kaks taastuvenergia ümarlauda. Esimene ümarlaud "Taastuvenergia ja ruumiline õiglus: kes valib ja kelle huvides?" toimus 3. juunil 2025.a Tallinnas, ministeeriumite ühishoone koosolekusaalis.
Ümarlaua eesmärgiks oli teadvustada probleeme, mis on seotud tänase tuuleparkide planeerimise praktikaga ja koostöös jõuda küsimuste/teemadeni, mis on kõigile osapooltele võrdselt olulised ja kus näeme lahenduste leidmiseks koostööst kasu. Soovisime ümarlaual kaardistada planeeringutega seotud küsimused ja murekohad
eri osapoolte vaates; vaadata millistele küsimustele/murekohtadele on vastused/lahendused olemas ja kus ei ole, nende teemadega tegeleda vaikselt edasi juba järgmisel kohtumisel.
Ümarlauale kutsusime osalejaid keskkonnaühendustest, kliimaministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, maa- ja ruumiametist ning
riigikontrollist. Ümarlauda modereeris Maris Jõgeva, kes on varem töötanud nii vabaühenduste liidu juhina kui ka vallavanemana ühes Eesti omavalitsuses. Ümarlaual tegid põgusa ülevaate hetkeolukorrast Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Marilin Palts ja Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen. Kokku osales ümarlaual 12 inimest.
Projekti käigus otsustasime teha ka jätkuümarlaua, et arutada, kuidas oleks võimalik ületada takistusi keskkonnamõjude hindamisel ning tuuleparkide asukohavalikul senisest paremini arvestada ka kumulatiivsete mõjudega. Jätkuümarlaud toimus 7. oktoobril 2025.a. Ülemiste City Zapp majas. Sinna kutsusime lisaks varasematele osalejatele ka keskkonnaameti, mõju hindajate ja arendajate esindajad. Ümarlauda modereeris taaskord Maris Jõgeva ning ettekande tegid Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Marilin Palts, Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekpert Ingrid Nielsen ja Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse ekspert Liis Keerberg. Kokku osales 19 inimest.
Ümarlaua tulemusena jõudsid osalejad eelkõige suurema arusaamiseni, mis probleemid kellelegi seoses mõju hindamise teemaga on ning mis suunas tasuks liikuda, et tänaseid kitsaskohti lahendada. Kindlasti vajab taastuvenergia arendamise teema ning see, kuidas tuuleparkide rajamisel leida tasakaalu taastuvenergia eesmärkide ja keskkonnakaitse vahel jätkuvaid tegevusi ning ümarlauad hea tööriist ühisele arusaamale jõudmiseks ja kõigile sobivate lahenduste leidmiseks.
3. Avalik arutelu Arvamusfestivalil
Osalesime 9. augustil 2025.a Arvamusfestivali Energilise majanduse arutelualal toimunud "Kuidas planeerida tuuleparke nii, et kogukonnad tunneksid end päriselt kaasatuna?" arutelul. Meie poolse esindajana oli panellis Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen. Lisaks Ingridile osalesid panellis ka Madis Koit (Põhja-Pärnumaa vallavanem), Kaido Keerma (SA Liberaalne Kodanik analüütik) ja Kristiina Nauts (Utilitas Windi arendusjuht). Arutelu juhtis Urmas Vaino (Meta Advisory Groupi kommunikatsiooniekspert).
Arutelu keskmes oli idee, et tuuleenergia planeeringud ei takerdu tehnilistesse, vaid
emotsionaalsetesse küsimustesse. Kohalike inimeste hirmud ei pruugi alati põhineda faktidel, aga need on sellegipoolest päris. Selgituseks korraldatakse küll infopäevi jms, aga lõpuks selgub ikkagi, et räägitakse täiesti erinevat keelt. Kokkuvõttes sünnib dialoogi asemel vastasseis. Arutleme, kas inimesed seisavad vastu arengule
või on see hoopis märk sellest, et muutust on halvasti juhitud. Meie roll sellel arutelul oli eelkõige juhtida tähelepanu probleemidele tuuleparkide planeerimise protsessis ja sellele, et riik ei ole tuuleparkide asukohtade planeerimisel võtnud endale juhtrolli, on jätnud asukohavaliku kohalike omavalitsuste teha ning taoliselt ei pruugi selguda tuuleparkidele parimad asukohad ja on oht üleplaneerimiseks.
Arutelu kuulas hinnanguliselt 30-40 inimest.
1. Koolitus vabaühendustele
Vabaühendustele korraldasime projekti käigus kaks koolitust. Esimene nendest - „Kliima-ja keskkonnateemade kaitsmine seaduste abil: mida iga aktivist peaks teadma?” toimus Eesti vabaühenduste kliimavõrgustiku liikmetele 4. aprillil 2025. a. Tartu Loodusmajas. Koolitus toimus kliimavõrgustiku koostöö- ja inspiratsioonipäeva raames ning moodustas ühe osa kogu päevast. Kliimavõrgustiku kohtumist korraldasime koostöös Estonian Green Movement-FoEga.
Kliima-ja keskkonnateemade kaitsmine seaduste abil: mida iga aktivist peaks teadma?” teemalise koolituse viis läbi meie õigusekspert Triin Jäädmaa.
Koolitusest võttis osa 25 inimest ja oma ettekandes keskendusime eelkõige sellele, miks õigus on keskkonnaorganisatsioonidele hea tööriist huvikaitse tegemiseks. Tegime ülevaate keskkonnaalastest õigustest ja olulisematest õigusaktidest, millele neid realiseerides saab toetuda. Tegime ka ülevaate sellest, kuidas Euroopa Liidu põhiõiguste harta on keskkonnaalaste õigustega seotud. Samuti andsime soovitusi, millised on konkreetsed tööriistad ühe keskkonnaorganisatsiooni jaoks oma õiguste kaitseks.
Koolituse tulemusena said osalenud organisatsioonid teada, milline saab olla õiguse roll huvikaitses ja kuidas õiguslike vahenditega oma õiguseid kaitsta. Samuti saime rääkida sellest, mis on seos keskkonnaalaste õiguste ja inimõiguste vahel ning kuidas saab keskkonnaasjades abiks olla inimõiguste harta.
Teine koolitus toimus 25. aprillil 2025. a Tartu Loodusmajas koostöös European Climate Foundation (ECF) rahastatud projekti meeskonnaga. Fookusteemaks antud koolitusel oli strateegilised kaebused. Selle koolitusega soovisime pakkuda väga praktilisi teadmisi ning seetõttu oli koolitusele kutsutud eelkõige need Eesti keskkonnaühendused, kes juba kasutavad strateegilisi kaebusi ühe huvikaitse tööriistana.
Koolituspäeva viisid läbi Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari ja nooremjurist Kertu Birgit Anton.
Koolitusest võttis osa 18 inimest ja usume, et taoline koolitus ja ühine arutelu oli keskkonnaühendustele kasulik, sest see võimestab neid algatama strateegilisi kohtuasju või siis selle võimaluse peale rohkem mõtlema. Samuti toetab see nende omavahelist koostööd ja ühes inforuumis olemist.
2. Taastuvenergia ümarlaud
Koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühinguga sai korraldatud kaks taastuvenergia ümarlauda. Esimene ümarlaud "Taastuvenergia ja ruumiline õiglus: kes valib ja kelle huvides?" toimus 3. juunil 2025.a Tallinnas, ministeeriumite ühishoone koosolekusaalis.
Ümarlaua eesmärgiks oli teadvustada probleeme, mis on seotud tänase tuuleparkide planeerimise praktikaga ja koostöös jõuda küsimuste/teemadeni, mis on kõigile osapooltele võrdselt olulised ja kus näeme lahenduste leidmiseks koostööst kasu. Soovisime ümarlaual kaardistada planeeringutega seotud küsimused ja murekohad
eri osapoolte vaates; vaadata millistele küsimustele/murekohtadele on vastused/lahendused olemas ja kus ei ole, nende teemadega tegeleda vaikselt edasi juba järgmisel kohtumisel.
Ümarlauale kutsusime osalejaid keskkonnaühendustest, kliimaministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, maa- ja ruumiametist ning
riigikontrollist. Ümarlauda modereeris Maris Jõgeva, kes on varem töötanud nii vabaühenduste liidu juhina kui ka vallavanemana ühes Eesti omavalitsuses. Ümarlaual tegid põgusa ülevaate hetkeolukorrast Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Marilin Palts ja Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen. Kokku osales ümarlaual 12 inimest.
Projekti käigus otsustasime teha ka jätkuümarlaua, et arutada, kuidas oleks võimalik ületada takistusi keskkonnamõjude hindamisel ning tuuleparkide asukohavalikul senisest paremini arvestada ka kumulatiivsete mõjudega. Jätkuümarlaud toimus 7. oktoobril 2025.a. Ülemiste City Zapp majas. Sinna kutsusime lisaks varasematele osalejatele ka keskkonnaameti, mõju hindajate ja arendajate esindajad. Ümarlauda modereeris taaskord Maris Jõgeva ning ettekande tegid Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Marilin Palts, Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekpert Ingrid Nielsen ja Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse ekspert Liis Keerberg. Kokku osales 19 inimest.
Ümarlaua tulemusena jõudsid osalejad eelkõige suurema arusaamiseni, mis probleemid kellelegi seoses mõju hindamise teemaga on ning mis suunas tasuks liikuda, et tänaseid kitsaskohti lahendada. Kindlasti vajab taastuvenergia arendamise teema ning see, kuidas tuuleparkide rajamisel leida tasakaalu taastuvenergia eesmärkide ja keskkonnakaitse vahel jätkuvaid tegevusi ning ümarlauad hea tööriist ühisele arusaamale jõudmiseks ja kõigile sobivate lahenduste leidmiseks.
3. Avalik arutelu Arvamusfestivalil
Osalesime 9. augustil 2025.a Arvamusfestivali Energilise majanduse arutelualal toimunud "Kuidas planeerida tuuleparke nii, et kogukonnad tunneksid end päriselt kaasatuna?" arutelul. Meie poolse esindajana oli panellis Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen. Lisaks Ingridile osalesid panellis ka Madis Koit (Põhja-Pärnumaa vallavanem), Kaido Keerma (SA Liberaalne Kodanik analüütik) ja Kristiina Nauts (Utilitas Windi arendusjuht). Arutelu juhtis Urmas Vaino (Meta Advisory Groupi kommunikatsiooniekspert).
Arutelu keskmes oli idee, et tuuleenergia planeeringud ei takerdu tehnilistesse, vaid
emotsionaalsetesse küsimustesse. Kohalike inimeste hirmud ei pruugi alati põhineda faktidel, aga need on sellegipoolest päris. Selgituseks korraldatakse küll infopäevi jms, aga lõpuks selgub ikkagi, et räägitakse täiesti erinevat keelt. Kokkuvõttes sünnib dialoogi asemel vastasseis. Arutleme, kas inimesed seisavad vastu arengule
või on see hoopis märk sellest, et muutust on halvasti juhitud. Meie roll sellel arutelul oli eelkõige juhtida tähelepanu probleemidele tuuleparkide planeerimise protsessis ja sellele, et riik ei ole tuuleparkide asukohtade planeerimisel võtnud endale juhtrolli, on jätnud asukohavaliku kohalike omavalitsuste teha ning taoliselt ei pruugi selguda tuuleparkidele parimad asukohad ja on oht üleplaneerimiseks.
Arutelu kuulas hinnanguliselt 30-40 inimest.
