Loodus ei tunnista riigipiire. Seetõttu kannavad riikide pingutused elurikkust kaitsta vilja eelkõige siis, kui riigid pingutavad ühiselt. Sellest lähtudes on Euroopa Liit loonud eriti väärtuslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ja parendamiseks kaitsealade võrgustiku, mida tuntakse ka Natura 2000 nime all.
Võrgustiku säilimise ja toimimise tagamiseks on Euroopa Kohus oma praktikas nõudnud rangete kriteeriumite järgimist Natura alasid mõjutada võivate tegevuste mõjude hindamisel ning nende lubamisel. Näiteks tohib sellistel aladel nende kaitsega mitteseotud tegevusi lubada vaid juhul, kui teaduslikust seisukohast on igasugune negatiivne mõju ala terviklikkusele välistatud. Eestis ei arvestata alati Euroopa Kohtu praktikas seatud kriteeriume ega piisavalt ka arendustegevuste mõjuga Natura 2000 võrgustiku aladele.
KÕKi strateegiline eesmärk on, et Natura 2000 aladele avalduva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse praktikas Natura võrgustiku eripära vastavalt Euroopa Liidu loodusdirektiivis ja Euroopa Kohtu praktikas paika pandud põhimõtetele.
Eelkõige liigume selle eesmärgi saavutamise suunas õigusabi andmise
kaudu, ent oleme koostanud ka analüüse ja juhiseid nii koos partneritega kui ka
ainuautorina.
Uuendatud 12.03.2022
_large.jpg){kind=link}