Pakume õigusabi elukeskkonna
ja looduse kaitsel

Kliimamuutusega arvestamine keskkonnamõju hindamisel

Keskkonnategevuslubadega seotud KMH ja strateegiliste planeerimisdokumentide (ruumiliste planeeringute ja valdkondlike arengukavade) KSH menetluses on ühe mõju valdkonnana nimetatud ka mõju kliimale. Keskkonnamõju hindamise uuringu (SEI Tallinn & KÕK, 2019) tulemusena selgus, et keskkonnamõju hindamise asjaosalistele (ekspertidele, otsustajatele) valmistas muuhulgas muret kliimamuutuse mõju käsitlemine keskkonnamõju hindamises ja selles valdkonnas sooviti eraldi koolitust.

Kliimamõju sisulisem arvestamine näiteks maavara kaevandamislubade keskkonnamõjude hindamisel aitaks nii planeerimisdokumentide koostamisel kui ka kaevandamis- ja tootmistegevuste kavandamisel liikuda selles suunas, et eelistataks väiksema negatiivse kliimamõjuga tegevusi ja tehnoloogiaid. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivina võetaks kasutusele tõhusad leevendus- ja kohanemismeetmed. Selline areng aitaks kaasa nii Eesti võetud kliimaeesmärkide täitmisele, kvaliteetsema elukeskkonna loomisele, aga ka suuremale innovatsioonile Eesti tööstuse ja majanduse arendamisel.

Euroopa Komisjon on andnud soovitusi kliimamõju ja elurikkuse võimaliku kao, sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, arvestamiseks nii KMHs kui ka KSH-s (2013). Samuti on ilmunud mitmeid akadeemilisi artikleid kriteeriumitest, mida kliimamõju puhul keskkonnamõju hindamisel arvestada (nt Agrawala et al 2011; Sok et al 2012; Ohsawa et al 2014; Larsen 2014 jt). Eestis on suur vajadus sisustada KMH ja KSH menetluses mõisted mõju kliimale ja kliimamuutusele, sealjuures võttes arvesse nii kliimamuutuse leevendamist kui ka sellega kohanemist.

Eestis puudub õigusselgus, kuidas ja kuivõrd sisuliselt peaks keskkonnamõjude hindamisel kliimaaspekte arvestama. Muuhulgas on mitmete kaevanduste (sh põlevkivikaevanduste) puhul läbi viidud KMHde puhul jäänud kliimamõjud sisuliselt hindamata (näiteks Ahtme II kaevandusloa KMH aruanne). Seni puudub arusaam, kuivõrd oluliselt on sel juhul eksitud seaduse nõuete vastu.


Projekti "Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel" toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.