Kliimamuutusi on nimetatud suurimaks inimkonda ähvardavaks hädaohuks. Alates 20. sajandi keskpaigast on suure tõenäosusega olnud kliimamuutuste peamiseks põhjuseks inimmõju. Kliimamuutusi põhjustab kliima soojenemine, mis omakorda on tingitud nn kasvuhoonegaaside (nt süsihappegaasi) õhku paiskamisest ja sellega kaasnevast nn kasvuhooneefektist. Kasvuhoonegaasid tekivad peamiselt fossiilkütuste põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Kliima soojenemine toob endaga kaasa terve rea teisi keskkonnaprobleeme, nagu näiteks ulatuslikust jää sulamisest tingitud merevee tõus, äärmuslikud ilmastikuolud, nagu näiteks põuad ja tormid, ning looduslike elupaikade hävimine.
2015. a detsembris Pariisis toimunud kliimakonverentsil sõmisid 195 riiki, sh Eesti, õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks - nn Pariisi kokkulepe. Leppe põhieesmärkideks seati kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Lepiti kokku, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C (eelistatavalt alla 1,5°C) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Riiklikult kindlaksmääratud panusena kliimamuutuste ohjamiseks võetavatesse ülemaailmsetesse meetmetesse peavad osalised tegema ulatuslikke jõupingutusi. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Seega on Eesti võtnud endale siduva kohustuse kliimasoojenemise pidurdamiseks ja seadnud võrdlemisi ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite drastiliseks vähendamiseks. Sellest tulenevalt peab riik võtma meetmeid, et neid eesmärke saavutada. Heitkoguste vähendamiseks peavad panustama kõik põhilised majandussektorid. KeHJS loetleb §-s 6 tegevused, mida peetakse olulise keskkonnamõjuga tegevusteks. Nende tegevuste puhul tuleb tegevusloa taotlemisel hinnata keskkonnamõju, mille käigus tuleb ühtlasi selgitada välja kavandatava tegevuse mõju kliimale.
Eeltoodust nähtuvalt on kliimamõjuga arvestamine nii seadusest kui ka siduvast välislepingust tulenev kohustus. Et täita Pariisi kokkuleppest ning Riigikogu otsusest ”Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” tulenevaid ambitsioonikaid eesmärke, ei saa jätta olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul nende mõju kliimale välja selgitamata. Teadmata, milline on mingi kavandatava tegevuse mõju kliimale ja tegevusega kaasnevad heitkogused, ei ole võimalik täita kliimamuutuste leevendamise ja heitkoguste vähendamise eesmärke. Seetõttu ongi oluline kliimamõjuga arvestada KMH-s.
Projekti "Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel" toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.
_block.jpg){kind=link}