Pakume õigusabi elukeskkonna
ja looduse kaitsel

Kuidas ja kes keskkonnamõju hindab?

KMH algatamine otsustatakse pärast seda, kui arendaja on esitanud tegevusloa saamiseks taotluse (erandjuhtudel saab KMH läbi viia ka ehitusprojekti koostamise käigus). Mõjude hindamise menetluses on mitu osapoolt:

  • Arendaja tellib KMH, katab sellega seotud kulud ning vastab avalikkuse poolt esitatud küsimustele
  • Ekspert teeb uuringuid, kogub informatsiooni olemasoleva keskkonnaseisundi ja kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta ning analüüsib saadud andmeid.
  • Otsustaja korraldab KMH läbiviimise, tegeleb teavitamisega ning teeb pärast KMH menetlust otsuse tegevusloa andmise kohta. Otsustajaks on üldjuhul Keskkonnaamet (mõnel juhul võib selleks olla ka muu asutus, sõltuvalt loa liigist ja rajatavast objektist– teeprojektide puhul näiteks Transpordiamet).
  • Huvitatud isikud, asjaomased asutused, avalikkus

Kuna üldiselt katab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud arendaja, võib see kahtluse alla panna KMH objektiivsuse. KMH objektiivsus ja kvaliteet tagatakse järgmiste nõuete kaudu:

    • Keskkonnamõju hindamise viib läbi litsentseeritud juhtekspert või tema juhtimisel ekspertrühm;

    • Avalikkusel peab olema võimalus osaleda KMH menetluses: esitada küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Arendaja ja otsustaja ning ekspert peavad neile oma pädevuse piires ka vastama.

    Planeeringu KSH on osa planeerimismenetlusest ning peaks ideaalis käima käsikäes planeeringulahenduse väljatöötamisega – erinevaid alternatiivseid lahendusi välja töötades tuleks juba jooksvalt hinnata ka seda, millist keskkonnamõju nad võivad avaldada, ja selle alusel alternatiive muuta või nende vahel valikuid teha.

    Kuidas KSH menetlus planeerimismenetlusega seotud on, vt siin lehel olevalt skeemilt.



    Projekti "Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel" toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.