KMH algatamine otsustatakse pärast seda, kui arendaja on esitanud tegevusloa saamiseks taotluse (erandjuhtudel saab KMH läbi viia ka ehitusprojekti koostamise käigus). Mõjude hindamise menetluses on mitu osapoolt:
- Arendaja tellib KMH, katab sellega seotud kulud ning vastab avalikkuse poolt esitatud küsimustele
- Ekspert teeb uuringuid, kogub informatsiooni olemasoleva keskkonnaseisundi ja kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta ning analüüsib saadud andmeid.
- Otsustaja korraldab KMH läbiviimise, tegeleb teavitamisega ning teeb pärast KMH menetlust otsuse tegevusloa andmise kohta. Otsustajaks on üldjuhul Keskkonnaamet (mõnel juhul võib selleks olla ka muu asutus, sõltuvalt loa liigist ja rajatavast objektist– teeprojektide puhul näiteks Transpordiamet).
- Huvitatud isikud, asjaomased asutused, avalikkus
Kuna üldiselt katab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud arendaja, võib see kahtluse alla panna KMH objektiivsuse. KMH objektiivsus ja kvaliteet tagatakse järgmiste nõuete kaudu:
Keskkonnamõju hindamise viib läbi litsentseeritud juhtekspert või tema juhtimisel ekspertrühm;
KMH protsessi ja selle raames koostatava KMH programmi ja KMH aruande vastavust neile nõuetele peab kontrollima otsustaja;
Avalikkusel peab olema võimalus osaleda KMH menetluses: esitada küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Arendaja ja otsustaja ning ekspert peavad neile oma pädevuse piires ka vastama.
Planeeringu KSH on osa planeerimismenetlusest ning peaks ideaalis käima käsikäes planeeringulahenduse väljatöötamisega – erinevaid alternatiivseid lahendusi välja töötades tuleks juba jooksvalt hinnata ka seda, millist keskkonnamõju nad võivad avaldada, ja selle alusel alternatiive muuta või nende vahel valikuid teha.
Kuidas KSH menetlus planeerimismenetlusega seotud on, vt siin lehel olevalt skeemilt.
KeHJS-s on nimetatud KSH osalistena strateegilise planeerimisdokumendi (SPD) koostamise algatajat, koostamise korraldajat ja koostajat, KSH juhteksperti ja KSH eksperdirühma. Samuti tuleb menetluse osalisteks lugeda menetlusse kaasatavad isikud ja asutused
KSH eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab (sh palkab juhteksperdi/eksperdirühma) SPD koostamise korraldaja. KSH algatab või jätab algatamata SPD koostamise algataja. KSH programmi ja aruande koostab juhtekspert (eksperdirühm) koostöös SPD koostajaga. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat KSH-d võib juhtida seaduses toodud nõuetele vastav juhtekspert.
SPD koostamise algataja on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. Kavade puhul on selleks enamasti Vabariigi Valitsus, planeeringute puhul linna või valla volikogu. SPD koostamise korraldaja on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. Kavade puhul on korraldaja rollis valdkonna ministeerium ja planeeringute puhul linna- või vallavalitsus. SPD koostamiseks võib koostamise korraldaja anda ülesande SPD koostajale, kellel peab olema vastav pädevus. Planeeringute puhul peab planeerija olema planeeringu liiki ja eesmärki arvestades asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.
KSH läbiviimisel on asjaomased asutused need, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Nende asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.
Keskkonnaministeerium kuulub asjaomaste asutuste hulka, kui tegemist on piiriülese keskkonnamõju hindamise või piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja või tegevusloa andja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Ülejäänud juhtudel kuulub asjaomaste asutuste hulka Keskkonnaamet.
Projekti "Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel" toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.
_block.jpg){kind=link}