2020. aasta suvel sai Pärnumaal turbakaevandusest alguse põleng, mis levis rabas enam kui 70 hektarile Lavassaare linnu- ja loodusalale, mis kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaamet jättis süüteomenetluse alustamata põhjendades, et põlengu põhjustaja pole teada, ehkki põlengut kustutanud päästeamet oli põlengu esialgse tekkepõhjuse fikseerinud. Klienti nõustas ja esindas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Tiina Georg. Loe pikemalt edasi siit.
Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga nõustas Keskkonnaõiguse Keskus Keskkonnaametit ning maaomanikke Põlvamaal seoses Võhandu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade koostamisega. Kaitseala moodustati nõukogude perioodil ning see asub valdavalt eramaadel, kuid sellel puudub tänaseni kaasaegne kaitsekord. KÕK selgitas looduskaitsealade õiguslikku järjepidevust ning kaitsekorda kaitsealadel, millel puuduvad detailsed kaitse-eeskirjad.
Juhtumis andis nõu Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve projekti NaturallyEst-LIFE raames.
Paldiski Linnavolikogu kehtestas teemaplaneeringu, millega nähti ette veeldatud loodusliku maagaasi (LNG) terminali (sadamarajatised, mahutipark ja muud selle juurde kuuluvad ehitised) rajamine. Kavandatava terminali asukoht on Harjumaal Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaarel, jäädes osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku alale (Pakri loodus- ja linnualale). Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) vaidlustasid teemaplaneeringu, kuna tundsid muret kavandatava LNG terminali mõju pärast ümbritsevale keskkonnale.
KÕK esindas ELFi ja EOÜt nii teemaplaneeringu kui mandriosa detailplaneeringu üle peetavas kohtuvaidluses. Loe pikemalt
Nuckö Farm OÜ soovis rajada Läänemaale Noarootsi valda Suur-Nõmmküla külasse ameerika naaritsa ehk mingi farmi. Selleks esitas ettevõte Keskkonnaametile mingi tehistingimustes pidamise tegevusloa taotluse. Ehkki plaanitava farmi ümbruskonnas asuvad mitmed ökoloogiliselt tundlikud alad, sh Natura 2000 võrgustiku alad, kavandatava tegevuse osas keskkonnamõju hindamist läbi ei viidud. Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed olid mures plaanitava mingifarmi rajamise tagajärgede pärast, kuna mingifarmi turvalisuse nõuded ei välistanud isendite pääsemist keskkonda.
EKO vaidlustas mingifarmi rajamiseks antud loa KÕKi
abiga. Tegemist oli olulise juhtumiga nii Natura hindamise kvaliteedi kui ka
mingi kui võõrliigi pidamise lubamise praktika seisukohalt. Loe pikemalt
Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette arengukava koostamine sõitjate ja veoste üle Suure Väina toimetamiseks, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu- ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine. Suur Väin kuulub üleeuroopalise tähtsusega kaitsealade Natura 2000 võrgustikku.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus on erinevad eksperdid asunud ühendusvariantide võimalike mõjude osas erinevatele järeldustele, eelkõige osas, mis puudutab püsiühenduse rajamist silla kujul. Lõpptulemusena on KSH aruandes aga nende ekspertarvamused kõrvale jäetud ning järeldatud, et ühelgi ühenduse alternatiivil ei oleks kaitstavatele lindudele ja viigerhüljestele olulist mõju. Selles juhtumis ei võimaldanud Natura hindamise puudulikkus otsusetegijal olulise negatiivse mõju puudumises veenduda ning seega ei olnud Suure väina ühenduse kava osas võimalik õiguspärast otsust teha.
KÕK pakkus selles juhtumis õigusabi keskkonnaorganisatsioonidele. Loe pikemalt
Otepää valla uus üldplaneering nägi ette riigikaitselise otstarbega maa-ala Otepää valda Pilkuse külla Otepää loodusparki (Natura alale). Sellele maa-alale soovis Kaitseministeerium rajada õhuseire radariposti ning sellega seotud ehitisi. Üldplaneeringu menetluse raames viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Paralleelselt üldplaneeringuga planeeriti 2012. aastast sama objekti varasemat üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluses. Koos detailplaneeringuga ei algatatud keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
KÕK pakkus kohalikele elanikele õigusabi nii üldplaneeringu ja selle KSH menetluses kui ka detailplaneeringu menetluses. Loe pikemalt
AS FjordFresh Holding plaanis rajada Audru vallas asuvale Suuresilla Suurfarmi kinnistule rajada suurt ning innovaatilist kinnist kalakasvatust. Kinnistu asub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Audru poldri hoiuala läheduses, mis on mitmetele linnuliikidele oluline peatus- või pesitsuspaik.
Kohalik omavalitsus (KOV) algatas kalakasvanduse detailplaneeringu, mille koostamise raames viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH aruandes jõuti järeldusele, et kalakasvandus võib hakata avaldama Audru poldri hoiualal kaitstavatele liikidele olulist negatiivselt mõju. KSH aruannet täiendati peale avalikku arutelu ning leiti, et kuna detailplaneeringuga ei hõlmata hoiuala ning selleni ei ulatu ka otsesed füüsilised mõjutused, siis ei avalda planeeringu elluviimine lindude elupaikadele eeldatavalt olulist mõju. Selline tõlgendus oli otseselt vastuolus KSH käigus läbiviidud linnustikuekspertiisi järeldusega.
KÕK nõustas Eesti Ornitoloogiaühingut detailplaneeringu ja KOVi üldplaneeringu menetlustes ning maavanema järelvalvemenetluses, mh analüüsides KSH aruande ning KSH menetluse vastavust õigusaktidele, iseäranis loodusdirektiivile. Loe pikemalt
Uuendatud 03.07.2022
_large.jpg){kind=link}