Kaevandamise mõjud erinevad esmalt tulenevalt
sellest, kas plaanitakse rajada karjäär või allmaakaevandus.
Allmaakaevandusi kasutatakse tänasel päeval pea eranditult vaid põlevkivi
kaevandamiseks, seepärast keskendume siin leheküljel pikemalt karjääride
mõjudele.
Allmaakaevanduste
puhul on
põhilisteks mõjudeks:
- müra,
mida tekitavad ventilatsioonišahtid ja maapealne tehnika;
- vibratsioon,
mis tekib lõhkamiste jm mäetööde käigus ja mis võib kahjustada hooneid;
- põhjavee
väljapumpamine kaevanduskäikudest, mille käigus kaob vesi vastavatest
põhjaveekihtidest ka lähedalasuvatel aladel;
- pärast
kaevandustegevuste lõppemist oht langatusteks ehk maapinnna vajumiseks
tühjaks jäänud kaevanduskäikudesse.
Kõigi
karjääride puhul
kaasnevad mõjudena:
- müra,
mida tekitavad masinad karjääris (kopad, ekskavaatorid, laadurid, veokid,
soteerimis- ja purustussõlmed);
- müra,
mida tekitavad masinad karjäärivahet liikudes (nt materjali
transportimisel);
- tolm, mis kaasneb nii
kaevandamistegevuse kui transpordiga;
- maastiku ja ala kasutuse
pöördumatu muutus kaevandamise käigus ja selle järel;
- liikluskoormuse
suurenemine, mis mõjutab omakorda nii liiklusohutust kui teede seisukorda.
Veealuse kaevandamise korral lisandub:
- suurem risk põhjavee
kvaliteedi ja koguse vähenemiseks;
- vee väljapumpamise korral nn
depressioonilehter ehk põhjavee kadumine mõjutatud kihtidest nii
kaevandusalal kui väljaspool seda.
Lõhkamistööde
kasutamisel
(eelkõige lubjakivi ja dolomiidi kaevandamisel) kaasneb täiendavalt:
- lühiajaline, ent väga vali
müra;
- vibratsioon, mis võib
kahjustada hooneid;
- karjääri vahetus läheduses
võib esineda oht lõhkamistöödel õhku paiskuvate kivide näol.
Pärast oluliste mõjude läbi mõtlemist, veendu
järgmisena, et kõigi nende suhtes on loa eelnõus pakutud ka
leevendusmeetmeid.
Uuendatud 23.11.2018
