Keskkonnaõiguse Keskuse strateegia 2020-2025
1. Missioon ja visioon
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) missiooniks on pakkuda juriidilist ekspertteadmist keskkonnaõiguse
normide kujundamisel ja nende rakendamisel, seistes keskkonnaalaste avalike
huvide eest.
KÕKi visiooniks
on, et keskkonnaõiguse normid ning nende rakendamine tagavad inimeste tervise-
ja heaoluvajadustele vastava keskkonna ning loodusliku mitmekesisuse. See
eeldab, et:
- keskkonda mõjutavaid otsuseid tehakse avatult ja argumenteeritult,
kogudes piisavalt infot otsuste võimaliku mõju kohta ning kaaludes asjakohaselt
erinevaid huve;
- üldsuse
esindajad osalevad aktiivselt ja oskuslikult keskkonnakaitses, sh olulise mõjuga otsuste tegemises.
KÕKi kui keskkonnaõiguse arendaja visiooniks on olla
aktsepteeritud avalike keskkonnahuvide eest seisev keskkonnaõiguse ekspert, kes
tegutseb kompetentselt ja läbipaistvalt.
2. Väärtused
Oma töös lähtub KÕK järgmistest väärtustest:
- Ausus
- Professionaalsus
- Ambitsioonikus
- Konstruktiivsus
- Tulemustele orienteeritus
- Koostööle orienteeritus
3. Tegevused
KÕKi tegevused missiooni ja visiooni saavutamiseks:
Õigusabi – KÕK annab õigusabi
peamiselt tasulise teenusena üksjuhtumites
minemata vastuollu enda missiooni ja visiooniga, et mõjutada rakenduspraktikat
keskkonna-, ehitus- ja
planeerimisevaldkondades ning koguda vahendeid KÕK strateegiliste
fookusteemade edendamiseks.
Juriidilised analüüsid – KÕK analüüsib süstemaatilisi õiguslikke probleeme
strateegilistel fookusteemadel ning tellimustööna ka muudes keskkonnaõiguse
valdkondades.
Koolitused ja juhendmaterjalide koostamine
– KÕK viib läbi
nii avalikke kui tellimuskoolitusi, et aidata kaasa parema halduspraktika
kujunemisele ning suurendada keskkonnaõigusega tegelevate üksikisikute
organisatsioonide teadlikkust ja võimekust. KÕK koostab ja levitab
juhendmaterjale teemadel, mis puudutavad paljusid inimesi, nt kaasamine ja
osalemine, kaalutlusotsuste ettevalmistamine ja vormistamine.
Infovahendus – KÕK
kogub ja vahendab keskkonnaõiguse
alast teavet, eelkõige
regulaarselt ilmuva keskkonnaõiguse
uudiskirja abil.
Huvikaitse – KÕK
sekkub strateegilistel fookusteemadel aktiivselt õigusnormide ning halduspraktika kujundamisse, tehes
seda avalikult ja läbipaistval viisil.
4. KÕKi fookusteemad
KÕKi fookusteemad strateegiaperioodil toetavad soovi
jõuda visioonis nimetatud olukorrani, kus keskkonnaalased
haldusotsused on tehtud kvaliteetselt ja avalikkus on haldusotsuste
tegemistesse sisuliselt kaasatud.
KLIIMAMUUTUSE PIDURDAMINE
1. Kliimaargumente
arvestatakse olulise kliimamõjuga eelnõude, planeeringute ja
projektide puhul sisuliselt ning kliimamõjudele antakse keskkonnaalaste otsuste
tegemisel vääriline kaal.
2. Kliimavaldkonda puudutavate
strateegiliste kavade koostamisel ja õigusaktide koostamisel kaasatakse avalikkust (sh vabaühendusi)
sisuliselt ning otsused aitavad
jõuda kliimaneutraalsuseni, on
kooskõlas nii rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste kui ka
strateegia “Eesti 2035” põhimõtetega.
3. Avalikkus on teadlik, et kliimamõjudega on vaja kohaneda ning
avalik võim kaasab avalikkust ja vabaühendusi temaatilistesse aruteludesse
sisuliselt.
MAAPÕUE KASUTUS
1. Maardlate kasutuselevõttu suunatakse ruumilise planeerimise vahenditega, sh
arvestatakse planeeringute koostamisel sisuliselt nii kohalike elanike huvisid
kui ka looduskaitselisi vajadusi.
2. Kaevandamis- ja uuringulubade
andmisel arvestatakse sisuliselt nii
kohalike kogukondade elukeskkonda puudutavate kui ka looduskaitseliste argumentidega ning keskkonnamõju hinnatakse piisavalt põhjalikult.
3. Kaevandamisest mõjutatud
kogukondadele pakutakse kaevanduste talumise eest õiglaseid hüvesid ja hüvitisi.
METS
1. Raie
tegemise tingimused ja raiemaht
Eestis tagavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kliimaeesmärkide
täitmise ning arvestab elurikkuse säilitamise vajadusega;
2. Olulise mõjuga raiet puudutavatesse otsustesse (näiteks planeeringud,
rohevõrgustike rajamine, riiklike ja kohalike kaitsealade loomine, raied KAH
aladel) kaasatakse avalikkus sisuliselt
ning otsuste tegemisel arvestatakse kogukondade ja keskkonnaühenduste
argumentidega ning keskkonnamõjudega.
LOODUSKAITSE LÄBI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
1. Natura
hindamise süsteem on Eestis korrastatud selliselt, et
mõjuhindamine toetab Natura 2000
võrgustiku eesmärgi saavutmist, milleks
on EL looduspärandi säilimine ning eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse.
Hindamine viiakse läbi kooskõlas EL õiguse ja kohtupraktikaga. Hindamise
menetluses on võimalik osaleda puudutatud keskkonnaorganisatsioonidel.
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
1. Avalikkuse
keskkonnaalased õigused
(juurdepääs keskkonnateabele ja õigusmõistmisele, keskkonnaalastes otsustes
osalemine) on Eestis tagatud sisuliselt. Riigisisene õigus ja selle elluviimine
vastab Aarhusi konventsiooni
nõuetele. Selle tulemusena on avaliku võimu keskkonnaalane tegevus läbipaistev
ja avalikkust kaasav ning tagatud on selle erapooletu tõhus kontroll.
5. Tulemuste ja mõju
hindamine
1. KÕKi strateegiliste eesmärkide
saavutamist KÕKi fookusteemadel hindame iga-aastaselt koos KÕKi mõju
hindamisega ja lähtudes KÕKi mõju hindamise põhimõtetest.
2. Eesmärkide saavutamist saame hinnata
kolmel tasandil: huvikaitseline, projektipõhine ja juhtumipõhine.
3. Eesmärkide saavutamist hindame
eelkõige kvalitatiivselt, lähtudes meie mõju hindamise süsteemist.
Kvantitatiivsed näitajad on üksnes toeks meie mõju ja tulemuslikkuse sisulisel
hindamisel.
4. Kvalitatiivselt hindame:
- Huvikaitse – milliste muutuste
loomisele või millise kahju ära hoidmisele on meie osalus huvikaitselistes
protsessides kaasa aidanud.
- Projektid - tulemuste otsest
mõju projekti sihtrühmale ja kaudset mõju valdkonnale.
- Juhtumid - tulemuste otsest
mõju kliendi probleemi lahendamisele ning kaudset mõju valdkonnale.
KÕKi strateegia
rakendamine ja uuendamine
1. Strateegiat toetab igal aastal koostatav
üldiste tegevussuundadega aastane tegevusplaan, mis peab olema
piisavalt paindlik aasta jooksul tekkivatele uutele väljakutsetele
reageerimiseks.
2. Detsembris
koos eelmise aasta tegevuste hindamise ja järgmise aasta tegevusplaani koostamisega värskendatakse vajadusel ka strateegiat.
3. Kui strateegia värskendamine sisaldab väiksemaid täpsustusi, näiteks fookusteemade alaeesmärkides, viiakse
need sisse tegevmeeskonna arutelu tulemusena.
4. Kui tekib
vajadus uuendada strateegiat suuremas
ulatuses, näiteks muuta fookusteemasid, eeldab strateegia uuendamine
põhjalikumat arutelu, kuhu kaasatakse nõukogu ja vajadusel ka meie sihtgruppide
ja partnerite esindajaid.
Laadi strateegia alla (pdf)