Pakume õigusabi elukeskkonna
ja looduse kaitsel

Merekeskkonna kaitse

Maailmamerede mõningad probleemid on sarnased siseveekogude omadega - neid on pikalt koheldud kohana, kuhu ladestada inimtegevuse soovimatuid kõrvalprodukte. Lisaprobleemiks on nende puhul aga asjaolu, et kõigil merealadel ei ole riikliku kuuluvust (nn rahvusvahelised veed) ning mõjud ulatuvad allikatest veelgi kaugemale.

Nendest probleemidest ajendatuna on riigid merekeskkonna kaitseks mitmeid rahvusvahelisi konventsioone. Eesti merekaitsealaseid kohustusi reguleerib kõige täpsemalt rahvusvaheline Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Sellega on hõlmatud nii Läänemere mereala kui ka sellesse suubuvad siseveekogud, konventsiooniga on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid. Euroopa Liidus ei ole merekaitse seevastu kuigi põhjalikult reguleeritud valdkonnaks. Alles 2008. aastal võeti vastu merekaitse raamdirektiiv, mis seab liikmesriikidele kohustuse koostada merestrateegiad, mille abil saavutada EL merevete hea staatus aastaks 2020. Eestis on mõlema eelnimetatud õigusakti sätted koondatud veeseadusesse.

 Lisaks eeltoodule on EL asunud reguleerima ka merealade erinevatest kasutusviisidest tulenevaid konflikte (nt kalanduse või mereturismi ja tuuleenergia arendamise vahel). 2014. a vastu võetud EL merealade ruumilise planeerimise raamdirektiivi 2014/89/EL kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama merealade planeeringud 30. märtsiks 2021.

Õigusaktid

Rahvusvahelised

Euroopa Liit

Eesti

Analüüsid ja juhised

Artiklid ja teadustööd

  • Hannes Veinla. Vessel-Source Pollution and Coastal State Jurisdiction in the South-Eastern Baltic Sea: National Report of Estonia // Vessel-source pollution and coastal state jurisdiction in the South-Eastern Baltic Sea. Antwerp (2006)
  • Rene Reisner. Implementation of the Helsinki Convention in Estonia // Proceedings of the fourth conference on the environmental conventions and the Baltic States. Tallinn (2001) 

Uudiskirja uudised

Teisi infoallikaid


Uuendatud 2.10.2019