Vesi on elu aluseks – seda vajavad peaaegu kõik eluvormid meie planeedil. Samas on veekeskkonda pikka aega koheldud sobiva keskkonnana, kuhu paisata erinevaid saasteaineid. Kuna selle tagajärjel tekkinud probleemid on enamasti piiriülesed, on veekeskkonna kaitsel oluline roll Euroopa Liidu õigusaktidel.
Foto: Silver Gutmann
Eestis on keskseks aktiks, mis sisaldab ka paljude EL direktiivide norme, veeseadus. Lisaks EL õigusest tulenevale vee kaitse nõuetele reguleerib see ka vee kasutamise tingimusi.
Euroopa Liidu keskseks siseveekogusid ning rannavett reguleerivaks õigusaktiks on vee raamdirektiiv (2000/60/EÜ), mis lähtub veekeskkonna vesikondadepõhisest kaitsest. Direktiivi eesmärgiks on luua ka ühtne, süsteemne alus vee kaitse regulatsioonile. Üheks tähtsamaks raamdirektiivi alusel välja antud EL õigusaktiks on põhjavee kaitset reguleeriv direktiiv 2006/118/EÜ. Vee raamdirektiivi kehtestamisele järgnevalt on lisandunud veel üleujutusriski hindamise ja maandamise regulatsioon direktiivis 2007/60/EÜ.
Raamdirektiivile eelneval
perioodil olid EL tasandil reguleeritud üksikud valdkonnad - olmevee kvaliteedi
nõuded leidusid direktiivis 98/83/EÜ, suplusvee kvaliteedi nõuded direktiivis 2006/7/EÜ, asulareovee puhastamisele esitatavad
nõuded direktiivis 91/271/EMÜ. Saastuse kompleksse vältimise
ja vähendamise regulatsioon aitab samuti kaasa veekvaliteedi parandamisele, vähendades tööstuse tekitatavat
koormust. Vee kaitset põllumajandustegevusest tuleneva nitraadireostuse eest
reguleerib direktiiv 91/676/EMÜ.
Euroopa Liit
Eesti
Euroopa Liit
Eesti