Välisõhk on inimtervise seisukohalt üks olulisemaid keskkonnaelemente. Kuna inimtegevus mõjutab välisõhu kvaliteeti suure intensiivsusega, on selle kaitseks välja töötatud eraldi regulatsioon. Peamiseks meetmeks välisõhu kvaliteedi tagamisel on erinevatele saasteallikatele piirangute seadmine (nt välisõhu saasteloaga, seades piiranguid transpordivahendite poolt emiteeritavate heitgaaside lubatud kogustele jm).
Foto: Silver Gutmann
Eestis on olulisemad välisõhu kaitse normid koondatud atmosfääriõhu kaitse seadusesse. Selle alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid.
Saasteainete heited
Välisõhu kaitse saasteainete eest lähtub üldjuhul välisõhu kvaliteedinormidest (saastatuse taseme piirväärtused), millele vastav õhk ei ohusta inimtervist olulisel määral. Piirväärtusi võetakse aluseks paiksete saaste valdajatele välisõhu saastelubade või keskkonnakomplekslubade väljastamisel - loa alusel lubatavad tegevused ei tohi viia saastatuse taseme piirväärtuste ületamiseni. Juhul, kui mingi piirkonna välisõhu saastatuse taseme norme siiski ületatakse, tuleb koostada tegevuskava välisõhu kvaliteedi parandamiseks.
Mõningatele saasteallikatele on ette nähtud ka heitenormid (heite piirväärtused), mida samuti jälgida tuleb. Tähtsaimaks on suurtele põletusseadmetele tööstusheite seaduse ja selle rakendusaktidega seatud piirväärtused ning liikuvatele saasteallikate (autod, diiselrongid, põllutöömasinad) seatud heitenormid. Need normid on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antud määrustes.
Müra
Ülemäärasel müral on otsene mõju inimeste tervisele, seetõttu on sotsiaalministri määrusega kehtestatud müra normtasemed, mille järgimise üle teostab järelevalvet Terviseamet. Lisaks sellele on kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada oma territooriumil rangemaid müratasemeid. Suurematel müratekitajatel (nt maantee ja raudtee omanikel) ning mürarikka piirkonna kohalikul omavalitsustel on kohustus koostada välisõhu strateegiline mürakaart ning välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.
Ebameeldiv või ärritav lõhn
Lõhnaainete emissioone keskkonnalubades ei reguleerita, samas on ebameeldivat või ärritavat lõhna tekitava saasteallika valdaja atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt kohustatud lõhnaaine esinemise tuvastamisel koostama lõhnaainete vähendamise tegevuskava. Isikutel, keda ebameeldiv või ärritav lõhn mõjutab, on õigus pöörduda kaebusega Keskkonnainspektsiooni poole.