Pakume õigusabi elukeskkonna
ja looduse kaitsel
Õigusabi Võta meiega ühendust
Koolitused Registreeru või telli
Tehtud tööd Meie kogemus
Uudiskiri Keskkonnaõigusest
Osalusjuhised Räägi otsustamisel kaasa
KeÜS Seaduse kommentaarid
20 / 09
Keskkonnaühendused: seadus ei tohi lubada kaitsealade lagedaks raiumist ja ulatuslikke istandikke
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul kahjustaks metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste elluviimine meie loodust. Ühendused tõid täna Kliimaministeeriumile saadetud kommentaarides välja, et plaanitavad muudatused võimaldavad jätkuvalt kaitsealasid järk-järgult lagedaks raiuda, samuti on taunitav plaan lubada Eestisse ulatuslikke ja elustikuvaeseid istandikke.
05 / 09
Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.
13 / 08
Valmis analüüs keskkonnaseadustiku üldosa ja kliimaseaduse eelnõu seostest
Maikuus valmis kliimaministeeriumi tellimusel Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕKi) poolt koostatud analüüs keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja kavandatava kliimaseaduse seostest. Analüüsi järeldused näitavad, et keskkonnaseadustiku üldosas sätestatud põhimõtted, õigused ja kohustused seavad olulised raamid ka kavandatavale kliimaseadusele.
19 / 06
Kohtupraktika analüüs: viimaste aastate kohtupraktika näitab, et metsaraiete lubamise praktikat tuleb muuta.
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) koostas Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) tellimusel analüüsi, milles selgus, et kui metsaraiega kahjustataks loodusväärtusi, võib see kujutada endast keskkonnaohtu. Kohtupraktika näitab, et sellistel juhtudel ei ole lubatav anda metsateatisi automatiseeritud menetluses, mida seni tihtilugu tehakse, vaid tuleb hinnata raie võimalikku mõju keskkonnale, kaasata avalikkust ja kaaluda erinevaid huve.
18 / 06
Mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta?

Euroopa Liit põhineb põhiõigustel, demokraatial ja õigusriigil. Just nende õiguste, vabaduste ja põhimõtete ühtne termin on ELi põhiõiguste harta või teisisõnu lihtsalt harta.

Miks meil aga sellist õiguslikku vahendit vaja on? Vastus on tegelikult väga lihtne - harta sätestab inimeste põhiõigused ja kaasaegse ning kõikehõlmava vahendina kaitseb ja edendab inimeste õigusi ning vabadusi, arvestades sealjuures ka muutusi ühiskonnas, sotsiaalseid protsesse ja teaduse ning tehnoloogia arengut. Lisaks kaitseb ja edendab harta inimeste õigusi ja vabadusi planeedi kolmekordse kriisi ajel, eriti just kliimamuutuse väljakutsete osas. Üldjoontes kohaldatakse harta koos riiklike ja rahvusvaheliste põhiõigustega, sealhulgas ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

23 / 04
Uudiskiri: Kevad 2024
Selle kevade esimeses uudiskirjas kajastame Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tehtud otsuseid kolmes kliimakohtuasjas: KlimaSeniorinnen vs. Šveits; Duarte Agostinho jt vs. Portugal ja 32 teist riiki ning Damien Carême vs. Prantsusmaa.
30 / 01
Analüüs: õiguslikud võimalused loomade paremaks kaitsmiseks

Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsis uuriti, millised on õiguslikud võimalused kaitsta loomade õiguseid Eestis. Töös tuuakse välja, et loomade paremaks kaitsmiseks saab näiteks teatud tegevusi keelustada, vaiete või kohtu kaudu loomade paremat kaitset nõuda või õiguslike vahenditega üldisele mõtteviisi muutusele kaasa aidata ja tunnustada loomade õigusi.

22 / 01
Aasta esimene uudiskiri: Euroopa Komisjon peab Eesti energia- ja kliimakava puudulikuks

Euroopa komisjon avaldas 2023. aasta lõpus tagasiside liikmesriikide uuendatavatele energia- ja kliimakavadele (REKK), sh Eesti kavale. Praegu uuendavad riigid üle Euroopa 2019. aastal koostatud kavasid, mis on aluseks Euroopa roheleppega, „Eesmärk 55“ paketi ja REPowerEU plaaniga seatud energeetikaeesmärkide saavutamiseks.

17 / 01
Keskkonnaõiguse Keskus otsib kommunikatsioonijuhti

Keskkonnaõiguse Keskus otsib kommunikatsioonijuhti, kes seisaks hea KÕKi sise- ja väliskommunikatsiooni sujuvuse eest.

09 / 01
Keskkonnateoks valiti Sõrve looduskaitseala loomine, kirve sai loodusväärtusi kahjustav kuivendamine
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse. Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.
11 / 12
Uudiskiri: november 2023
Aasta viimases uudiskirjas kajastame terve hulga kliimat ja looduskaitset puudutavaid arenguid, ent lugeda saab uudiseid ka näiteks metsa, vee ja jäätmete vallast.
11 / 12
VAATA JÄRELE ja GALERII: kohanemise konverents

Keskkonnaõiguse Keskuse korraldatud konverents “Aeg kohaneda kliimamuutusega, aga kuidas?” toimus 22. novembril kell 12.30-17.30 Tallinnas Kultuurikatla saalis Stalker.

Kliima muutub, ka Eestis, ja see mõjutab iga inimest üha enam. Kliimamuutusega toimetulekuks on meil ühiskonnana vaja teadmisi ja otsustavat tegutsemist. Samaaegselt heitmete vähendamisega peame tegelema kliimamuutuse tagajärgedega - kohanema. Aga kuidas?

21 / 11
Konverents toob fookusesse kohanemise Eesti tuleviku kliimaga

Kolmapäeval, 22. novembril Tallinnas toimuv konverents „Aeg kohaneda kliimamuutusega, aga kuidas?” keskendub kliimamuutusega kohanemise küsimustele Eestis.

01 / 11
KUTSE 22.11 konverentsile kliimamuutusega kohanemisest

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub konverentsile kliimamuutusega kohanemisest 22.11 kell 12.30 – 17.30 Tallinnas Kultuurikatlas.

31 / 10
Õiguslik ülevaade: kliimamuutustega kohanemine ja kliimaalaste õiguste kaitse Eestis

Keskkonnaõiguse Keskusel (KÕK) on valminud värske õiguslik ülevaade "Kliimamuutustega kohanemine ja kliimaalaste õiguste kaitse Eestis". Ülevaate peamine eesmärk on selgitada, kuidas Eesti riik on seni kliimamuutusega kohanemist õiguslikult reguleerinud ning milliste kliimaalaste õigustega tuleb otsustajatel arvestada.

26 / 10
Keskkonnaühendused: kliimaseadus peab toetuma teadusele
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel. 
11 / 10
Eesti esimene kliimakaebus jõudis võiduka lõpuni

Täna otsustas Riigikohus rahuldada Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) kaebuse ning peatada Eesti Energia uue Enefit280-2 põlevkiviõlitehase ehituse. Sellega lõppes edukalt 2020. aasta kevadel alanud Eesti esimene kliimakohtuasi.

19 / 09
Avalik pöördumine: kliimaseadus peab saama teaduspõhine
Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.
13 / 09
Uudiskiri: august 2023
Riigikohus tegi juunis olulise otsuse tuulegeneraatorite planeerimise teemal. Riigikohtu lahendist nähtuvalt on KOVidel õigus ja kohustus kaaluda tuulegeneraatoritele ehitusõiguse andmisel planeeringutes mürahäiringu olulisust ka juhul, kui müra jääb olemasoleva üldplaneeringu alal alla piirväärtuse.

03 / 07
Kliimakohtuvaidlustes on veel palju avastamata võimalusi
13. juunil korraldas Austria keskkonnaühendus Ökobüro veebiseminari “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses: kliimapoliitika ja -õiguste edendamisvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopas strateegiliste kohtuvaidluste kaudu.” Seminaril anti ülevaade Austria, Tšehhi ja Eesti kliimakaebustest ning arutati kliimamuutuse peatamise võimaluste üle kohtu kaudu. Kõlama jäi, et kliimamuutuse peatamiseks õigusega on väga mitmekülgseid vahendeid, millest osa on alles katsetamisel. Allpool on lühidalt kokku võetud seminaril kõlanud erinevate riikide kliimakaebuste sisu.
29 / 06
Kohus: RMK peab kandma kohtumenetluses enda menetluskulud ise

Hiljutistes kohtuasjades nõustus ringkonnakohus, et Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) on kohaldatav haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika, mis tähendab seda, et RMK peab enda põhitegevusega seonduvates kohtuvaidlustes kandma menetluskulud ise.

15 / 06
Uuring: Eesti elanikud on kliimamuutuse tagajärgede pärast mures
Värske uuring toob välja, et Eesti elanikud on mures kliimamuutuse tagajärgede pärast. Enamiku arvates võivad need nende elukvaliteeti tulevikus negatiivselt mõjutada. Vaid käputäis küsitletuist teab aga, millised riigiasutused kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise eest seisavad.
30 / 05
KUTSE veebiseminarile 13.06 kell 10.30 “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses”

Olete oodatud 13. juunil kell 10.30 – 13.00 kliimaõiguste veebiseminarile “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses: kliimapoliitika ja -õiguste edendamisvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopas strateegiliste kohtuvaidluste kaudu.”

Kliimamuutus süveneb, jättes endast maha aina nähtavamaid jälgi. Otsustajate tagasihoidliku tegevuse tõttu nende jälgedega tegeleda, kasutavad üksikisikud otsustajate nügimiseks aina sagedamini õiguslikke võimalusi. Teisalt puuduvad inimestel tihti teadmised oma õigustest ja võimalustest, mis neil kliimamuutuse ohjeldamiseks ja sellega hakkama saamiseks olemas on.

23 / 05
Keskkonnaühendused: uue õlitehase kasutussevõtt seaks ohtu nii looduse kui ka majanduse
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.
21 / 04
Marilin Palts: loodan, et maapõueseadust täiendatakse selgemate tingimuste ja ühtsemate reeglitega
Märtsis asus KÕKi juristina tööle Marilin Palts, kes keskendub eeskätt maapõuega seonduvatele küsimustele. Marilinil on omajagu kogemust nii tsiviilasjades kui ka haldusasjades ning klientide esindamises küll kohtuväliselt kui ka kohtus. Küsisime Marilinilt mõned küsimused, et teada saada, miks just keskkonnaõigus ning miks just vabaühendus.
18 / 04
KUTSE: koolitus KOVidele nende õigustest ja võimalustest maavara kaevandamise lubade menetlustes
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalike omavalitsuste ametnikke koolitusele maavara uuringuloa ja kaevandamisloa väljaandmisest ja kohaliku omavalitsuse rollist lubade andmise protsessis ning sõnaõigusest mitte lubada kaevandada enda haldusterritooriumil.

12 / 04
Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi täna avaldatud raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid.
30 / 03
Avalik pöördumine: Eesti vajab poliitilist tahet taastuvenergiale üleminekuks

Ligi 20 organisatsiooni saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles avaldavad toetust majandus- ja taristuministri seisukohale loobuda uute põlevkivikaevanduste avamisest. Pöördumises julgustatakse loodavat valitsust tegutsema kliimaneutraalsuse eesmärgist lähtuvalt ja võtma selge tulevikusuund taastuvenergiale.

28 / 03
Soovitused kliimamõju hindamiseks ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks

Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud suunis, mis annab soovitusi kliimamõju hindamiseks KMHs ja KSHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes.

23 / 03
Kertu Birgit Anton: kehtiv õigus ei ole veel järele jõudnud keskkonnakriiside tõsidusele ja vajadusele kiiresti tegutseda
Märtsis asus KÕKi juristi abina tööle Kertu Birgit Anton, kes tegutseb ka Fridays for Future Eesti keskkonnaaktivistina. Ühtlasi on tal käsil juuraõpingud Tartu Ülikoolis. Tööle asumise puhul küsisime Kertu Birgitilt mõned küsimused ja kõige lõpuks ühe soovituse.
16 / 03
Analüüs: RMK tegevust reguleerivad õigusnormid võimaldavad Eesti riigimetsa majandada läbipaistmatult

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas täna KÕKi ja ELFi ekspertide koostöös valminud analüüsi „RMK roll ja kohustused metsakasutuse otsuste tegemisel“, mis vaatles RMK erinevaid ülesandeid riigimetsa vardjana, mille hulgas on nii riigile tulu teenimine kui ka loodusväärtuste kaitse. Analüüsist nähtub, et RMK tegevust reguleerivad õigusnormid on niivõrd üldised ja ebamäärased, et neist ei tulene otsesõnu nõudeid, kuidas RMK oma tegevuses näiteks loodusväärtustega arvestama peab. Seetõttu on aga RMK tegevus väljapoole läbipaistmatu ja raskesti kontrollitav. Samuti ei taga kehtivad õigusnormid, et RMK oma tegevusega keskkonda ei kahjusta.

15 / 03
Keskkonnaühendused saatsid ettepanekud koalitsioonileppesse

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. Ühendused toonitavad, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

23 / 02
KUTSE KOVidele ja keskkonnaühendustele 17.03: Kuidas arvestada kliimamõjudega? Kogemused, võimalused ja soovitused
Keskkonnaõiguse Keskus ja Eesti Roheline Liikumine kutsuvad kohalikke omavalitsusi ja keskkonnaühendusi 17. märtsil kell 13:20-15:20 Eesti Arhitektuurikeskusesse (Põhja pst 27a, Tallinn) seminarile kliimamõju hindamisest “Kuidas arvestada kliimamõjudega? Kogemused, võimalused ja soovitused KOVidele”.
14 / 02
Avalik pöördumine Sõrve looduskaitseala kehtestamiseks
Eesti keskkonnaühenduste, kohalike seltside ning kogukondade üleskutse Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallasele ja Vabariigi Valitsusele − teeme Sõrve looduskaitseala ära!
23 / 01
Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud kliimaõigust tutvustav materjal noortele

2022. aastal pühendas KÕK mitmeid kliimaõigust puudutavaid tegevusi noortele. Tegevused jagunesid temaatiliselt kolmeks: kliimamuutus ja inimõigused, kliimakaebused ning mida saab igaüks teha kliima heaks.

19 / 01
Analüüs: Eesti vajab mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat kliimaseadust

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest.

02 / 01
2022. aasta keskkonnateo tiitli pälvis vääriselupaikade kaardistamine, kirve sai olulise keskkonnaotsuse tegemise vildakas praktika
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.
14 / 12
Keskkonnaõiguse Keskus võtab tööle juristi

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib meeskonda taibukat ja toimekat juristi, kelle peamisteks ülesanneteks on klientide õigusalane nõustamine ja esindamine ning õigusalaste analüüside koostamine.

17 / 11
KÕKi analüüs: VV korraldus Linnamäe HEJ tegevuse jätkamise lubamiseks ei ole Keskkonnaametile loa andmisel siduv

Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis Natura erandi tingimusi Linnamäe hüdroelektijaama (HEJ) jätkuva tegevuse lubamiseks ning Vabariigi Valitsuse (VV) korraldust, mis annab nõusoleku jätkata Jägala jõe paisutamist Linnamäe paisul ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (HEJ) hüdroenergia kasutamist elektrienergia tootmiseks. VV korraldusega leiti, et HEJ tegevuse jätkamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja puuduvad alternatiivid.

03 / 11
Riigikohus: KOV võib jätta kaevandamisloale nõusoleku andmata

Riigikohus langetas 30. septembril otsuse Saue valla ja kaevandamisloast huvitatud isiku vahelises vaidluses valla kasuks. Vaidlus käis piirkonna elanike õiguste ja üldplaneeringus käsitletud rohevõrgustiku üle. Tegemist on märgilise lahendiga, mis loob õigusselgust seni valitsenud ebaselges olukorras sellest, millised on kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja võimalused kaevandamislubade väljastamisel olukorras, kus kaevandamise mõjud on (veel) hindamata.

31 / 10
Koolitus noortele: "Mida saan mina teha kliima heaks?"

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub noori kliimaõiguse koolitustesarja viimasele koolitusele “Kliimaõigus: mida saan mina teha kliima heaks?” ning kliimapeatusesse 08. novembril kell 15.00-18.00 Mondos. KLIIMAPEATUSes saab tutvuda kliimavaldkonnas tegutsevate keskkonnaorganisatsioonidega ning otsida omavahelisi koostöövõimalusi. Näiteks on tulekust juba teada andnud Noorte keskkonnaühisus, Eesti Roheline Liikumine ja Bioneer.ee.

26 / 10
Avalik pöördumine: Eesti kliimaeesmärgid on jõukohased ja põhjendatud
Keskkonnaühendused ning idufirmade asutajaid koondav Asutajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles nendivad, et maakasutusele ja metsandusele (LULUCF) seatud kliimaeesmärgid on Eestile jõukohased. Pöördumises julgustatakse valitsust astuma kiireid samme LULUCF eesmärgi täitmiseks ning valdkondliku õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks.
13 / 10
KUTSE KOVidele: koolitus kliimamuutusega arvestamisest otsustes
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke omavalitsusi koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus on mõeldud kohalike omavalitsuste ametnikele (eelkõige KOV-de ehitus- ja keskkonnaspetsialistidele), kes tegelevad arenduste, planeeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubadega.
26 / 09
UUS AEG! KUTSE 05.10 koolitusele “Mida saan mina teha selleks, et kodukoha arendused kliimamuutusega arvestaksid?”
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke ühendusi ja kohaliku elu eestvedajaid koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus keskendub sellele, kuidas kohalikul tasandil seista selle eest, et keskkonnamõju (strateegilised) hindamised (KMH/KSH) arvestaksid kliimamuutusega. Näiteks, kui minu kodukohta kavandatakse uut kaevandust või tehakse uut ruumiplaneeringut, mis mõjutab/muudab kohalikku eluolu, siis kuidas ja millisel hetkel saan kaasa rääkida ja mida pean tähele panema, et olla kindel, et plaanitav tegevus ei tõukaks meid praegusest veel sügavamasse kliimakriisi, vaid aitaks sellest väljuda.
23 / 09
Tarmo Treimann ERRis: Eesti tee kliimaneutraalsuseni nõuab julgemaid otsuseid

Riigikogu valimiste eel tasub hoolikalt jälgida, milliseid konkreetseid samme plaanivad erakonnad ette võtta Eesti kliimaneutraalsuseni viimiseks, kirjutab Tarmo Treimann.

22 / 09
04.10 koolitus noortele: kliimakaebused ja õiguse roll kliimamuutusega tegelemises
Hea kliima- ja keskkonnahuviline noor!

Kutsume Sind osalema kliimaõiguse koolitustesarja teisel koolitusel “Kliimakaebused ja õiguse roll kliimamuutuse vastases võitluses”. Koolitus toimub 04. oktoobril kell 17.00-19.00 MTÜ Mondo ruumides (Telliskivi 60a/5): https://mondo.org.ee/kontakt/ ja Zoomis. Koolitus on mõeldud tudengitele ning õpilastele alates 7.klassist. Koolitab Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa.
16 / 09
UUS AEG! KUTSE 05.10 koolitusele “Mida saan mina teha selleks, et kodukoha arendused kliimamuutusega arvestaksid?”

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke ühendusi ja kohaliku elu eestvedajaid koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus keskendub sellele, kuidas kohalikul tasandil seista selle eest, et keskkonnamõju (strateegilised) hindamised (KMH/KSH) arvestaksid kliimamuutusega. Näiteks, kui minu kodukohta kavandatakse uut kaevandust või tehakse uut ruumiplaneeringut, mis mõjutab/muudab kohalikku eluolu, siis kuidas ja millisel hetkel saan kaasa rääkida ja mida pean tähele panema, et olla kindel, et plaanitav tegevus ei tõukaks meid praegusest veel sügavamasse kliimakriisi, vaid aitaks sellest väljuda.

15 / 09
KUULA JÄRELE: AF2022 arutelu "Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada?"

12. augustil kell 16 arutati Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna alal selle üle, kuivõrd julge otsustaja Eesti kliimakriisis on. Arutlesid Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk ja Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.

15 / 09
Keskkonnaõiguse uudiskiri: suvi 2022

Värske keskkonnaõiguse uudiskiri võtab kokku suvised keskkonnaõiguse arengud. Kirjutame põhiuudisena Riigikohtu 25. augusti määrusest, mille järgi võib Auvere põlevkiviõlitehast kohtuvaidluse ajal edasi ehitada, lisatud on Keskkonnaõiguse Keskuse hinnang määrusele.

18 / 08
EKO tähelepanekud ja täiendusettepanekud MAK2030 eelnõu KSH aruandele
Sel nädalal saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) keskkonnaministeeriumile tagasiside metsanduse arengukava 2030 eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule.
17 / 08
GALERII: AF2022 arutelu "Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada?"
Aitäh kõigile, kes möödunud reedel Paides KÕKi korraldatud arutelu kuulamas käisid, kaasa mõtlesid ja arvasid!

Arutelus osalesid: Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle ja Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk. Oma vaatenurga esitasid publikust keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska, kliimaaktivist Kertu Birgit Anton ja Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidust. Arutelu juhtis ERRi ajakirjanik Anna Pihl ning arutelu korraldas Keskkonnaõiguse Keskus.

Jagame pildilist meenutust arutelust. Rohkem fotosid leiab meie FB albumist: https://bit.ly/3CaKGKJ
Fotode autor: Katre Liiv



12 / 08
Eksperthinnang: metsanduse arengukava koostamine on olnud läbipaistmatu ning õiguslikke nõudeid eirav

Värske eksperthinnang jõuab järeldusele, et metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu on vastuolus säästliku metsanduse eesmärkidega ega täida õiguslikke kohustusi. Õiguslike nõuete täitmiseks on vaja MAK2030 eelnõus ilmselgelt oluliselt vähendada kavandatavat raiemahtu ning näha ette konkreetsed ja tõhusad meetmed elurikkuse, kliima ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste kaitseks. Eksperthinnang on leitav siit.

08 / 08
AF 2022: Kui julged on Eesti otsused kliimakriisis? Pihel Kuusk

Reedel, 12. augustil kell 16 toimub Keskkonnaõiguse Keskuse eestvedamisel Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna alal arutelu “Kliimakriis on käes – kas julgeme otsustada?”.

Arutelu üks kahest panelistist on Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk, kellelt uurisime, kui julged Eesti otsused kliimakriisis on:

07 / 08
Triin Jäädmaa EPLis: "Kui riigikohus võtab kliimanoorte kaebuse menetlusse, tuleb kohtul esimest korda võtta seisukoht kliimamõjude hindamise osas.“
Eesti Päevalehe Roheportaal kirjutas augusti alguses kliimamõjude arvestamisest Eesti otsustes, keskendudes kohtuotsustele.
05 / 08
AF 2022: Kui julged on Eesti otsused kliimakriisis? Rein Kalle

Reedel, 12. augustil kell 16 toimub Keskkonnaõiguse Keskuse eestvedamisel Arvamusfestivali tuleviku elukeskkonna alal arutelu “Kliimakriis on käes – kas julgeme otsustada?”.

Arutelu üks kahest panelistist on keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle, kellelt uurisime, kui julged Eesti otsused kliimakriisis on:

02 / 08
Arvamusfestival 2022: kliimakriis on käes – kas julgeme otsustada?

12. augustil kell 16 arutatakse Arvamusestivali tuleviku elukeskkonna alal selle üle, kuivõrd julge otsustaja Eesti kliimakriisis on.

01 / 07
Arvamusfestival 2022: Tuleviku elukeskkonna ala

Ootame teid Arvamusfestivali Tuleviku elukeskkonna alale 12.-13. augustil!

Maailm muutub nii kiiresti, et täna ei tea enam, mis homne toob. Seda enam mõtlevad meist paljud tulevale ning valikutele, mida enda ja oma laste tuleviku elukeskkonda luues iga päev teeme või teha saame.

30 / 05
KUTSE noortele 06.06.2022 kl 15 : “Kliimaõigus: Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub osalema noortele mõeldud kliimaõiguse koolitustesarja esimesele koolitusele “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”. Koolitus-arutelu toimub virtuaalselt 06. juunil kell 15.00-16.30 ja on mõeldud tudengitele ning õpilastele alates progümnaasiumist. Koolitab Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa.

25 / 05
Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks

Ligi 50 kodanikuühendust Balti riikidest ja Soomest kutsuvad ühispöördumisega üles valitsusjuhte edendama regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest. Ühendused pakuvad selleks lahendusi alates viivitamatust Vene fossiilkütuste kasutamise keelustamisest kuni ELi kliimapaketi “Eesmärk 55” energeetikat puudutava ambitsiooni tõstmiseni. Kõnealused teemad on arutlusel valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa Ülemkogul mai lõpus.

28 / 04
KÕK koondas Natura 2000 võrgustiku kaitse õiguslikud küsimused kogumikku

Looduskaitsekuu eel on KÕKil valminud mahukas analüütiline ülevaade, kus selgitakse Natura 2000 võrgustiku kaitse õiguslikke küsimusi õigusaktide, kohtupraktika ja juhendmaterjalide alusel. Natura 2000 on Euroopa Liidu kaitsealade võrgustik, mis on loodud EL-i ühise looduspärandi kõige väärtuslikuma osa kaitseks.

28 / 04
Analüüs: RMK-l puudub õiguslik kohustus uuendusraiete tegemiseks

Keskkonnaõiguse Keskuse värskelt valminud analüüs uuris, kas Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on õiguslik kohustus uuendusraie tegemiseks. Analüüs jõudis järeldusele, et RMK-l ei ole õigusaktidest tulenevalt uuendusraie tegemise kohustust. Raie tegemise ning selle liigi valik on RMK enda otsustada. Ainsaks ega ka primaarseks huviks, millega RMK peab riigimetsa majandajana raieplaanide tegemisel arvestama, ei saa seejuures olla üksnes riigile tulu teenimine, vaid ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse.

05 / 04
Keskkonnaorganisatsioonid: Enefit õlitehase käivitamise mõju kliimale peab hindama
Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Fridays for Future Eesti on põhijoontes nõus keskkonnaameti otsuse eelnõuga algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa menetluse raames. Samuti on ühendused nõus, et KMHga hinnatakse üksnes õlitehasega seonduvat, mitte jäätmeplasti tehast ning et välisõhu ja fenoolvee teemad vajavad KMH-s olulist tähelepanu. Küll aga ei nõustu ühendused Keskkonnaameti põhjenduste ja järeldustega seoses õlitehase kliimamõjude ja Natura hindamisega ning leiavad, et algatatav KMH peaks kindlasti hõlmama ka neid teemasid.
25 / 03
KÕK otsib praktikanti kliimavaldkonda
Praktikandil on võimalus koostöös KÕKi juristiga koostada juhend, mis aitab kaasa sellele, et erinevate tegevuste plaanimisel lisaks muudele mõjudele arvestataks ka kliimamuutusega. Juhend on mõeldud eelkõige kasutamiseks kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele. Lisaks saab praktikant osaleda õigusabi pakkumisel meie klientidele.
14 / 03
EKO avalik pöördumine: keskkonnakriis on jätkuv, mitmed lahendused käega katsuda
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis täna peaministrile ja mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles tõi välja võimalused, mis aitaksid samaaegselt leevendada nii Ukraina sõja toimel kerkinud kriisi kui ka keskkonnakriisi. Keskkonda säästvad lahendused on pikaajalised ning samavõrra looduse kui inimese huvides – kui tagame endile keskkonna, kust saame jätkuvalt eluks vajalikku, saame paremini hakkama ka raskel ajal. Pöördumise terviktekst:
16 / 02
Anneta tulumaksutagastus Keskkonnaõiguse Keskusele

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kogub annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. KÕK on annetusi kogunud alates 2020. aastast. Kokku on KÕK uudiskirja ilmumise jätkumiseks kahe aastaga heade toetajate abiga kogunud 1045 eurot. Siiski oleme igakuise uudiskirja asendanud ülekuisega alates 2021. aasta sügisest. Sellegi regulaarsuse hoidmist saame lubada tänu annetajate lahkusele.

07 / 02
KÕK esindab ELFi vaidluses ehitusloa andmise üle metsa kuivendamiseks ohustatud liikide elupaigas ja lähedal

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) Vilumäe maaparandussüsteemide rekonstrueerimise, st maa kuivendamise ehitusloa. Maad kavandati kuivendada Natura 2000 võrgustiku alaga piirnevalt, II kaitsekategooria linnuliigi metsise elupaikade lähedal ja I kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka elupaigas. PTA koostas eelnõu keskkonnamõjude hindamise (KMH) algatamata jätmiseks ja seaduse kohaselt edastas eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet leidis, et kahtlusi oluliste mõjude osas ei olnud kõrvaldatud, ja palus PTA-l KMH algatamata jätmise eelnõu parandada. PTA tegi muudatusi ja saatis eelnõu uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks, kuid Keskkonnaamet leidis, et puudused ei ole kõrvaldatud ega nõustunud eelnõud kooskõlastama. Hiljem PTA Keskkonnaametile eelnõud kooskõlastamiseks ei saatnud, vaid otsustas jätta KMH algatamata ning väljastas ehitusloa.

04 / 02
EKO: Loodusväärtuste hävitamine kaitsealadel tuleb koheselt lõpetada
Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused.
21 / 12
Kaarel Relve ERRis: looduskaitseseadus ei kaitse randu vaid looduse pärast
KÕKi jurist Kaarel Relve kirjutab ERRi arvamusportaalis looduskaitse seaduse muutmise eelnõust, millega muuhulgas kaotataks sisuliselt praegu veekogude randades ja kallastel kehtiv ehituskeeluvöönd:
21 / 12
EKO: Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.

07 / 12
Ühendused: Eesti Euroopa Liidu kliimapaketi seisukohtades vajavad tugevdamist eeskätt kvoodikaubandus ja metsandus

Täna, 07. detsembril valmistavad Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon ühisistungil ette arvamuse andmist Euroopa Liidu kliimapaketi “Eesmärk 55” Eesti seisukohtade kohta Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Keskkonnaühendused nendivad komisjonidele istungi eel saadetud kirjas, et novembri lõpus avaldatud Eesti seisukohtades kliimapaketile napib nõudlikkust. Eeskätt juhitakse tähelepanu võimalustele heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemis ning raiemahtude vähendamisega seoses.

02 / 12
Eelnõuga plaanitav piirab ligipääsu veekogudele ja ohustab elurikkust
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas täna, 2. detsembril, Riigikogu keskkonnakomisjonile ja fraktsioonidele ettepaneku lükata tagasi seaduse eelnõu 483, millega muudetakse ranna ja kalda kasutamist reguleerivaid seadusi. EKO on seisukohal, et eelnõuga kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine toob kaasa inimeste liikumisvabaduse piiramise rannas ja veekogude kallastel ning seab ohtu sealsed loodusväärtused.
29 / 11
01.12 veebiseminar: kuidas seadusega kliimat kaitsta?
1.detsembril algusega kell 10 toimub Justice and Environment (J&E) võrgustiku eestvedamisel veebiseminar, kus erinevate Euroopa riikide keskkonnajuristid arutlevad õiguslike võimaluste üle kliimakriisi ohjeldamisel.
26 / 11
KÕK kogub annetusi, et Eesti ainus keskkonnaõiguse uudiskiri jõuaks jätkuvalt üle 600 lugeja postkasti

Selle aasta 30. november on ülemaailmne heade tegude päev. Sel puhul käivituvad Eestis juba kolmandat aastat Annetamistalgud, mil kümned vabaühendused üle Eesti võtavad ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Keskkonnaõiguse Keskus osaleb ka tänavu ning kutsub oma toetajaid ja sõpru samuti kaasa.

24 / 11
EPL õlitehasest: Piduri asemel gaasi. Vastuoluline tehas sai nurgakivi hoolimata käimasolevast kohtuvaidlusest
Enne kui kohtuotsust pole, tehast ehitama ei hakka, ütlesid valitsusliikmed selle aasta suvel. Ometi sai õlitehas eelmise nädala teisipäeval ministrite heakskiidul nurgakivi, kirjutab Eesti Päevalehe Roheportaal.
29 / 10
Juhis ehitusmaavarade kaevandamisotsustes osalemiseks
Keskkonnaõiguse Keskusel on värskelt valminud juhis ehitusmaavarade kaevandamist puudutavates otsustes osalemiseks. Juhis on suunatud eelkõige planeeritava kaevanduse piirkonnas elavatele inimestele ja seal tegutsevatele keskkonnaorganisatsioonidele, kuid üht-teist kasulikku võivad sellest leida ka kohalikud omavalitsused.
08 / 10
KÕKi suvepraktikant Prantsusmaalt: ma pole kunagi varem olnud nii sügavuti keskkonnaõiguses

Keskkonnaõiguse Keskusel oli sel suvel praktikant Prantsusmaalt - Delphine Saint-Martin, kes õpib Tartu Ülikoolis magistrantuuris rahvusvahelist õigust ja inimõigusi.

07 / 10
KÕKi uudiskiri: kliimast, metsast, pesitsusrahust ja ohtlikest ainetest
Värskes uudiskirjas kirjutame rohkelt kliimast ja metsast, ent ka rikkumismenetlusest ja lindude pesitsusaegsest kaitsest ning ohtlikest ainetest.
24 / 09
AFi maapõuearutelu kokkuvõte: ühiskonnas tuleb selgeks vaielda, mida me tahame

Arvamusfestivalil (AF) 13.08.2021 toimunud arutelu võtame kokku kolme peamise teema kaupa, mis vestlusel esile kerkisid: teadusuuringute ja keskkonnamõju hinnangute sõltumatus, rohepööre, nõudlus maavarade järele ja riigi roll ning kogukonna kaasamine ja kohalik kasu.

Arutelu eesmärk oli kaardistada maavaradega seotud kriitilised küsimused, mida erinevad huvipooled peavad oluliseks üheskoos püstitada. Niiviisi püüdsime luua rohkem mõistmist arutelul osalenud huvipoolte vahel, mis annaks ühe aluse, mille pinnalt leida tulevikus võimalikult head lahendused maapõuepoliitikas. Arutelu salvestust saab kuulata siit.

26 / 08
KÕK esindas edukalt ELFi vaidluses keskkonnaametiga Natura ala rabapõlengu üle
2020. aasta suvel sai Pärnumaal turbakaevandusest alguse põleng, mis levis rabas enam kui 70 hektarile Lavassaare linnu- ja loodusalale, mis kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaamet* jättis süüteomenetluse alustamata põhjendades, et põlengu põhjustaja pole teada, ehkki põlengut kustutanud päästeamet oli põlengu esialgse tekkepõhjuse fikseerinud.
19 / 08
KÕKi analüüs: eelnõus 292SE kavandatud juurdepääsupiirangud metsaandmetele on õigusvastased
Riigikogu menetluses on seaduseelnõu 292SE, millega on kavas muuta keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS) ja teatud muid seadusi. Riigikogu menetluse ajal - 18.02.21 - esitas Keskkonnaministeerium (KeM) ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis muudavad metsaseadust (MS). Seaduseelnõu 292SE täiendati vastavalt ettepanekule. Eelnõu on analüüsi lõpetamise hetkel läbinud teise lugemise.
17 / 08
Kaarel Relve ERRis: rikkumismenetlus, mida riik niisama ära siluda ei saa
Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitas 2019. aasta kevadel Euroopa Komisjonile kaebuse seoses raietega Natura 2000 aladel. Selle aasta 9. juunil algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse, mille järgi Eesti rikub Euroopa Liidu õigust: loodusdirektiivi ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise direktiivi.

01 / 06
KÕKi uudiskiri: Riigikohus: tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi 

Riigikohus leidis 26. mai otsuses, et tuuleenergia arendamise kasuks räägib oluline avalik huvi ja nii riigiasutustel kui ka kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud tuulepargi rajamine oleks võimalik.

24 / 05
Oandu kaevanduse loataotluse KMH järeldused mõju kohta kliimamuutusele on liiga üldised
Aprillis saatsid Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Märgalade Ühing Keskkonnaametile oma tähelepanekud Oandu kaevanduse keskkonaloa taotluse keskkonnamõju hindamisele (KMH). Muude aspektide hulgas analüüsiti Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel KMH järeldusi kaevandustegevuse mõjust kliimamuutusele ning leiti, et praeguse KMH põhjal on otsustajal raske kliimamõjule kaalu anda. Keskkonnaametile tehti ettepanek peatada kaevandamisloa menetlemine kuni valdkondlike arengudokumentide uuendatud versioonide kinnitamiseni.
21 / 05
Täiendatud 31.05.2021! KÕK esindas edukalt klienti vaidluses vallaga sadama detailplaneeringu üle

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Triin Jäädmaa esindasid edukalt klienti vaidluses, mille tulemusena kohus tühistas Käsmu sadama detailplaneeringu.

21 / 05
Keskkonnaühendused: väärtusliku põllumajandusmaa eelnõu tuleb tagasi lükata
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.
07 / 05
Kohus peatas Eesti Energia plaanitava õlitehase ehitusloa kehtivuse

Tartu Ringkonnakohus peatas tänase määrusega Eesti Energia Enefiti põlevkiviõlitehase ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse. Kohtumäärusega on ehitustegevus peatatud kuni asjas lõpliku otsuse tegemiseni.

04 / 05
Osale fotokonkursil "Kliimaklõps"
Täna, 4. mail kuulutati välja fotokonkurss “Kliimaklõps”, mille raames kutsutakse inimesi jagama fotosid kliimasõbralikest paikadest, rajatistest, nähtustest kui ka tegevustest Eestis. Samuti on oodatud pildid näidetest, mida soovitakse tulevikus näha vähem.
03 / 05
Euroopa Kohus: traditsioonid ei õigusta valimatut lindude püüdmist liimi abil

Euroopa Kohus leidis 17. märtsi otsuses, et lindude püüdmise viisi traditsioonilisuse argument ei seadusta olukorda, kus kaaspüügina langevad ohvriks ka linnud, kelle püük ei ole lubatud.

30 / 04
Tiina Georg Sirbis: keskkonnaotsustes saab osaleda tihti vaid kohtu kaudu

Nagu keskkonnaõiguse keskus (KÕK) keskkonnaministeeriumile saadetud konventsiooni täitmise seisukohas5 möödunud sügisel välja tõi, on Århusi konventsioon Eesti õigusse puudulikult üle võetud. Avaliku teabe seaduses on avaliku teabe määratlus liiga kitsas, hõlmates vaid kirjalikku teavet. Üle võtmata on säte, mis ütleks, et keskkonnateabe nõudmisel ei ole teabenõudjal kohustust avaldada teabe kasutamise eesmärki.

16 / 04
Riigikogus arutati ambitsioonikate kliimaplaanide võimalusi ja takistusi
Eile, 15. aprillil arutati Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkuse ja tähtaja üle Eestis. Kõneks tulid ka konkreetsemad probleemid ja vajadused näiteks transpordi-, energia- ja metsandussektoris ning lahenduste otsimisel rõhutati tervikpildi olulisust.
15 / 04
Ühendused: kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2035 on vajalik ja võimalik

Täna, 15. aprillil algusega kell 10 toimub Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kliimaneutraalsuse arutelu, mis lähtub rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu, et saavutada Eestis kliimaneutraalsus seatud eesmärgist 15 aastat varem.

24 / 03
KÕKi uudiskiri: Euroopa Kohus: asutusesisese teabevahetuse avaldamisest saab riigiasutus keelduda üksnes senikaua, kuni teabe kaitse on põhjendatud (C‑619/19)

Euroopa Kohus leidis 20. jaanuaril keskkonnainfo direktiivi (direktiiv 2003/313/EÜ) tõlgendamist käsitlevas lahendis, et keskkonnateabe avaldamisest keeldumist tuleb iga kord uuesti kaaluda ja aja jooksul võib teabe varjamist õigustanud ülekaalukas huvi ära langeda.

03 / 03
Üle 20 keskkonnaühenduse taotlevad Vabariigi Valitsuselt kliima- ja energeetika valdkonna alusdokumentide uuendamist
Täna, 03. märtsil saatsid keskkonnaühendused Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) avamist ning kaasajastamist. Neli aastat tagasi vastu võetud dokumendid ei ole kooskõlas värskeima teadusinfoga, nii Eestis kui ka Euroopa Liidus viimastel aastatel oluliselt kasvanud kliimaambitsioonidega ega Eesti valitsuse enda eesmärkidega.
22 / 02
25.02 põhjaranniku kaevandamiskogukondade koostöökohtumine
Kaevandamiskogukonnad eelkõige Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal on kutsutud ühisarutelule 25. veebruaril, et toetada kogukondade võimekust kaasa rääkida otsustusprotsessides, mis kaasnevad kaevanduste planeerimisega, aga ka juba töös olevate kaevandustega.
17 / 02
Tule KÕKi praktikale!
Keskkonnaõiguse Keskus pakub praktikakohta ühele õigusteadust õppivale tudengile. Praktikat saab teha märtsist juunini. Täpse kestuse lepime omavahel kokku.
04 / 02
Keskkonnaühendused: tulevikus on Eesti energeetika märksõnad hajutatus, kogukondlikkus ja säästlikkus
Keskkonnaühendused avalikustasid täna, 4. veebruaril ühise energeetikavisiooni, mis kutsub riiki, kogukondi ja ettevõtjaid edendama kogukonnapõhist ja hajutatud energia tootmist ning nutikaid energia salvestamise lahendusi. Samuti on visioonis olulisel kohal tuule- ja päikeseenergia laialdane kasutuselevõtt ning energiasääst.
01 / 02
PRESSITEADE: Keskkonnaühendused kutsuvad Põhja-Eesti kaevandamiskogukondi ühisarutelule

Põhja-Eesti kaevandamiskogukonnad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal on kutsutud ühisarutelule 25. veebruaril, et edendada nende kogukondade oskusi kaasa rääkida nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste töö korraldamisel.

28 / 01
Tuula motokrossirada: KÕK sai vahevõidu, esindades kohalikke elanikke edukalt halduskohtus
Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt maaomanikke, kelle kodude naabrusesse rajatud ajutisele motokrossirajale püüti ebaseaduslikult anda tähtajatut kasutusluba. Kohus rahuldas mullu detsembris maaomanike kaebuse leides, et kohalik omavalitsus on andnud tähtajatu kasutusloa välja vastuolus kehtiva õigusega, kuna ajutisele ehitisele ei saa väljastada tähtajatut kasutusluba ilma eelnevalt planeerimis- ja ehitusloamenetlust läbimata.
15 / 01
Kliima- ja energeetika valdkonna ettepanekud valitsusleppesse
Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eesti Roheline Liikumine  (ERL) saatsid täna valitsuskõneluste lauale kliima- ja energeetikavaldkonna seitse ettepanekut.
07 / 01
EKO: Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine, kirve sai loodust kahjustav kuivendamine
EKO valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.
31 / 12
Detsembri uudiskiri: ÜRO raport: riikide senised Pariisi kliimaleppe ambitsioonid peavad kasvama viiekordselt

Detsembri alguses avaldatud värske ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) põhijäreldustes nähtub, et riikide senised ambitsioonid Pariisi kliimaleppe elluviimiseks peavad kolmekordistuma selleks, et globaalne soojenemine jääks alla 2 kraadi ning viiekordistuma selleks, et soojenemine jääks alla 1,5 kraadi. Raportis rõhutatakse, et riikidel tuleb kiiremas korras uuendada oma riiklikke tegevuskavasid ning seada konkreetsed poliitilised meetmed lähitulevikuks.

30 / 12
Toetades Keskkonnaõiguse Keskust paned õla alla keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumise jätkumisele

Keskkonnaõiguse Keskusele saab teha annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. Uudiskirja ajalugu on pea sama pikk kui KÕKi ajalugu ja nii on praegu jooksmas juba uudiskirja 12. aastakäik. Uudiskiri kajastab lihtsas keeles uusi seadusi, eelnõusid, kohtupraktikat ning keskkonnaõiguse arenguid Eestis ja mujal maailmas.

30 / 12
Riigikohus metsise asurkonda kahjustada võivatest raietest: looduskaitselised avalikud huvid kaaluvad üles riigi huvi metsast tulu teenida

2020. aasta kevadest on Keskkonnaõiguse Keskus nõustanud ja esindanud haldus- ning ringkonnakohtus MTÜd Eesti Metsa Abiks vaidluses Keskkonnaametiga metsateatiste üle. Küsimuse all on metsateatised, mille mõjusid ei ole hinnatud ei Natura-aladele ega ka kumulatiivselt. Kõnealuste metsateatiste alusel tehtavatel raietöödel võib olla kahjulik mõju piirkonna metsise asurkonnale.

23 / 12
Ekspertide ja Ida-Virumaa kohaliku kogukonna koostöös on valminud roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonna ettepanekud

Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekud on ekspertide poolt valmis saanud ning neile oodatakse tagasisidet eelkõige Ida-Virumaa kohalikult kogukonnalt. Tagasisidet kasutatakse roheplaani järgmiste etappide koostamisel 2021. aastal.

14 / 12
Keskkonnaorganisatsioonid: õiglase ülemineku fondi toetused peavad jääma täies mahus Ida-Virumaale

Detsembri alguses pani Eesti Valitsus paika jaotuse ja üldprintsiibid, mille alusel kasutada välistoetuseid, sealhulgas õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahastust. Selle käigus otsustas valitsus taotleda Euroopa Komisjonilt ka õiglase ülemineku piirkonna laiendamist Ida-Virumaaga piirnevatele maakondadele. Otsus tuli paljudele osapooltele ebameeldiva üllatusena.

01 / 12
ARUTELU TOIMUB VIRTUAALSELT! KUTSE arutelule: "Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”
Koostöös Vabaühenduste Liiduga korraldab Keskkonnaõiguse Keskus 8. detsembril kell 17 selle aasta viimase Hea Kodaniku klubi pealkirjaga “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägime looduse õigustest.
30 / 11
Novembri uudiskiri: Riigikohus: metsateatiste väljastamisel tuleb järgida haldusaktide andmise nõudeid
Oktoobri lõpus väljastas Riigikohus määruse, milles selgitas metsateatiste olemust ja nende vormile esitatavaid nõudeid. Kohtuasi puudutas Märjamaa elaniku poolt vaidlustatud metsateatisi, mis olid väljastatud tema elukoha lähedal olevale puistule.
27 / 11
TOETA keskkonnaõiguse uudiskirja väljaandmise jätkumist!

Keskkonnaõiguse Keskus kogub sel aastal esmakordselt oma tegutsemisaja jooksul annetusi ning osaleb 1. detsembril toimuvatel annetamistalgutel.

17 / 11
KUTSE e-konverentsile looduse õiguste tunnustamisest Euroopas

Neljapäeval, 19. novembril kutsume osa saama e-konverentsist "Ökosüsteemidele õigusliku staatuse andmine: vaade Euroopast ja kaugemalt" ("A legal status for ecosystems: perspectives from Europe and beyond"), kus kaevutakse juriidilistesse üksikasjadesse seoses looduse õigustega. Saab kuulda kogemusi nii Kolumbiast kui ka Hollandist. Aga ka Eestist – üheks sõnavõtjaks on Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve.

16 / 11
Energiatõhususe ja taastuvenergeetika ettepanekud tuuakse idavirulastele testimiseks

Keskkonnaühendused ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsuvad idavirulasi eeloleval neljapäeval, 19. novembril kell 17 veebi teel mõtteid vahetama, et ühiselt edasi arendada esialgseid ekspertide väljatöötatud roheideid kohaliku majandus- ja elukeskkonna tasakaalukaks edendamiseks. Arutelu tulemused panustavad maakonna arengustrateegiasse ja selle kaudu õiglase ülemineku kavasse.

20 / 10
KÕK kutsub järelkuulama seminari juurdepääsust õiguse mõistmisele keskkonnaasjus
Eelmise nädala lõpus, 15.-16. oktoobril toimunud e-seminaril tutvustati parimaid praktikaid, takistusi ja võimalikke lahendusi seoses juurdepääsuga õiguse mõistmisele keskkonaasjus Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Eestist andis ülevaate Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.
13 / 10
Baltimaade ühendused kutsuvad peaministreid üles ELi kliimaambitsiooni suurendama
Eile pöördusid üle 50 ühenduse kolmest Balti riigist oma peaministrite poole seoses läheneva Euroopa Ülemkogu istungiga käimasoleva nädala lõpus, kutsudes neid üles toetama Euroopa Liidu kliimaeesmärgi tõstmist 2030. aastaks vähemalt 65 protsendini.

Alloleva pöördumise on lisaks Eesti, Läti ja Leedu peaministritele saanud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ning Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Lisaks Eesti esindajad Euroopa Parlamendis ning nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi presidendid Ursula von der Leyen ja David Maria Sassoli, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ja Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Saksamaa kantsler Angela Merkel. Samuti Eesti keskkonnaminister, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning Vabariigi Presidendi kantselei.
09 / 10
Triin Jäädmaa: võõraste viibimist eramaal ei saa täielikult keelata

Kuigi maaomanikul on peaaegu alati õigus võõrastel oma maatükil viibimine ära keelata, on seaduses igaüheõigusega seoses kolm erandlikku olukorda, mil maaomanik sellist keeldu päris oma äranägemise järgi seada ei saa.

30 / 09
ELF: Valmisid kohalikke kogukondi ja omavalitsusi metsaotsustes abistavad juhendid

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas täna juhendid, mis aitavad kohalikul tasandil paremaid metsaotsuseid teha. Kogukondadele pakub juhend nõu teadlikuks ja sisukaks kaasa rääkimiseks. Omavalitsustele mõeldud juhend aitab langetada eri huve tasakaalustavaid ja õiguslikult asjakohaseid planeerimisotsuseid.

29 / 09
Septembri uudiskiri: Euroopa Komisjon tegi ettepaneku tõsta kliimaeesmärki veelgi
Euroopa Komisjon esitas kava tõsta ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40 protsendilt vähemalt 55 peale võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus eesmärk aitaks saavutada kliimaneutraalsust aastaks 2050 ning rajaneb sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude põhjalikul hindamisel.
10 / 09
Keskkonnaõiguse Keskuse vastused Aarhusi konventsiooni rakendamise küsimustikule
01. septembril saatis Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) Keskkonnaministeeriumile vastused Århusi konventsiooni rakendamisega seonduvale küsimustikule. Allpool toome välja mõned küsimused ja vastused. KÕK vastas küsimustikule valikuliselt lähtuvalt sellest, millised küsimused puudutasid otseselt või kaudselt KÕKi tegevust ning millele KÕKil oli olulist infot anda. Nii on vastuses Keskkonnaministeeriumile näha ka vaid need küsimused, millele KÕK vastas, mitte kogu küsimustik.
08 / 09
Keskkonnaõiguse Keskus otsib juristi
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib taibukat ja toimekat juristi, kelle peamisteks ülesanneteks on õigusalane nõustamine, õigusalaste analüüside tegemine ja projektide juhtimine.
26 / 08
Augusti uudiskiri: Iiri kõrgeim kohus tühistas valitsuse liiga ebamäärase kliimakava

Maailmas üha hoogu koguvad kliimakaebused on saanud järjekordse olulise pretsedendi: Iirimaa kõrgeim kohus tegi 31. juulil märgilise otsuse, kui tühistas valitsuse kliimakava põhjusel, et selles sisalduvad meetmed ei olnud piisavalt konkreetsed. Tegemist on teistkordse juhtumiga maailmas, kus riigi kõrgeim kohus on kohustanud riiki võtma ambitsioonikamaid samme kliimamuutuste leevendamiseks. Esimest neist käsitlesime oma jaanuarikuu uudiskirjas.

28 / 07
Juuli uudiskiri: Euroopa Kohus selgitas keskkonnavastutuse direktiivis sätestatud erandeid

Euroopa Kohus tegi 9. juulil eelotsuse kohtuasjas, mis puudutas keskkonnavastutuse direktiivis 2004/35 sätestatud erandeid. Otsuses selgitas kohus, kuidas tõlgendada direktiivi väljendit "territooriumi tavaline majandamine, nagu see on määratletud loodusliku elupaiga registris või sihtdokumentides või nii nagu maa-ala omanikud või ettevõtjad on varem majandanud“ ning kuidas määratleda mõistet "ametialane tegevus". 

22 / 06
10 keskkonnaorganisatsiooni: Suure väina püsiühenduse keskkonnamõju on juba hinnatud – sild ei sobi
Vabariigi Valitsus algatas 18. juunil riigi eriplaneeringu ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Eriplaneeringus kaalutakse alternatiivsete püsiühenduse võimalustena silla ning tunneli trassivariante. Samas näitavad varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemused selgelt, et silla rajamine Natura-alale on teistest alternatiividest suurema negatiivse keskkonnamõju tõttu välistatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teinud nii Rahandusministeeriumile kui ka Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda silla kavandamisest mandri ja Muhu saare vahele ning keskenduda tunneli variantidele.
22 / 06
Juuni uudiskiri: Riigikohtu otsus RB kohta: väiksemagi kahtluse korral tuleb läbi viia põhjalik Natura hinnang

Riigikohus tegi 19. mail otsuse haldusasjas nr 3-18-529, millega tühistas Natura hindamise reeglite rikkumise tõttu osaliselt Rail Baltic trassivaliku. Riigikohus leidis, et planeeringu koostajad on jätnud Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. Tegemist oli nii Eesti seadustest kui Euroopa Kohtu praktikast tuleneva olulise rikkumisega, mis tingis planeeringu osalise õigusvastasuse ja tühistamise. Antud Riigikohtu lahend toob taaskord esile Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude hindamise tähtsust ning selgitab põhjalikult Natura hindamise õiguslikke aspekte.

16 / 06
Keskkonnaühendused kaardistavad kaevandamispiirkondi ning aktiivseid kohalikke kogukondi Põhja-Eestis

Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Maavarade Ühing ning Purtse Jõe Arenduskeskus on asunud kaardistama ehitusmaavarade kaevandamispiirkondi Harjumaal, Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal. Ühtlasi kaardistatakse nendes piirkondades tegutsevaid kogukondlikult aktiivseid inimesi ja kodanikuühendusi, kellele jagatakse teadmisi kaasamisnõuete ja -praktika kohta nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste plaanimisel ja töö korraldamisel.

03 / 06
KUTSE veebiseminarile „Loodusdirektiivi rakendamine kohtutes"
Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 04. juunil kell 12:00 veebiseminarile „Loodusdirektiivi rakendamine kohtutes” (“Enforcing the Habitats Directive in national courts”).
21 / 05
Mai uudiskiri: jäätmeseaduse muudatused peaksid viima jäätmete taaskasutamise suurenemiseni

Maikuu uudiskirjas kajastame peamise teemana Riigikogus menetluses olevat jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muutmise seaduse eelnõud. Seaduse muutmise eesmärk on kehtestada hulk uusi meetmeid, millega vähendataks jäätmete teket ning jäätmetega seonduvat negatiivset keskkonnamõju ning soodustataks ressursside tõhusamat kasutamist. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavasid, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. 

19 / 05
Keskkonnaõiguse Keskus nõustas Riigikohtus edukalt kodanikuühendusi Rail Balticu trassi keskkonnamõju küsimuses
Riigikohus tühistas tänase otsusega Rail Balticu trassivaliku osas, mis puudutab Lõuna-Pärnumaad. Põhjus, miks kohus nii otsustas, on Natura 2000 alale avalduvate mõjude puudulik hindamine.
12 / 05
Ühenduste pöördumine Euroopa Komisjoni poole: Eesti investeeringud põlevkivisse lähevad vastuollu ELi toetustega

Täna, 12. mail saatsid 24 Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus ELi lepingute ja toetustega.

07 / 05
Keskkonnaõiguse Keskust asub juhtima Tarmo Treimann
Tarmo Treimann tuleb Keskkonnaõiguse Keskusesse (KÕK) Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist (KÜSK). KÜSKis koordineerib ta vabaühenduste konsultante ning on pikemalt olnud seotud kohaliku omaalgatuse programmi teemadega. Tarmol on aastatepikkune töökogemus ka notaribüroost ning ta on tegutsenud MTÜ Kodaniku Hääl ühe eestvedajana. Ta on õppinud õigusteadust Tallinna Majanduskoolis ning haldusjuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis.
24 / 04
Keskkonnapoliitika ja keskkonnaõigus koroonakriisis

Ülemaailmne COVID-19 epideemia on juba enam kui kuu aega domineerinud ja raamistanud pea igat meedias avalikustatud infokildu ning muutnud lühikese ajaga põhjalikult meie kõigi elukorraldust.

23 / 04
Aprilli uudiskiri: kuidas mõjub koroonakriis keskkonnapoliitikale ja -õigusele?

Olukorras, kus inimeste igapäevarütm on pea peale pööratud ning tervishoiukriis nii kogu maailmas kui ka ELis läheb kahtlusteta üle majanduskriisiks, tekib paratamatult küsimus, kas enne kriisi tehtud plaanid ja eesmärgid on jätkuvalt asjakohased? EL roheleppe elluviimine nõuab investeeringuid nii avalikult kui erasektorilt, kuid nende tegemine kriisiolukorras võib olla keerulisem kui stabiilse majanduskasvu tingimustes.

14 / 04
Keskkonnaõiguse Keskus otsib uut juhti
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib uut võimekat visiooniga juhti. Töö on omal valikul kas täis- või poole kohaga. Sulle avaneb võimalus arendada ja suunata üht aina olulisemaks muutuvat valdkonda Eestis - keskkonnaõigust. Saad teha rahvusvahelist koostööd oma ala parimate keskkonnajuristidega Euroopas ja kaugemal. Sinu tööd Keskkonnaõiguse Keskuse juhina toetavad nii KÕKi asjatundlik nõukogu kui ka keskkonnavaldkonna vabaühenduste võrgustik Eestis. Seda kõike saad teha paindliku tööaja ja -kohaga.
09 / 04
Analüüs: Õiglane üleminek vajab ühiskondlikku debatti

Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.

27 / 03
Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu

Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

27 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri: Riigikohus leiab, et poollooduslike koosluste hooldamisele lisatingimuste seadmine peab olema hoolikalt läbi kaalutud
Riigikohus tegi veebruari keskpaigas otsuse, milles selgitas poollooduslike koosluste (PLK) hooldamise toetuse saajatele lisatingimuste seadmise korda. Vaidlus sai alguse sellest, kui Keskkonnaamet seadis Hiiumaal tegutsevale talunikule lisatingimuseks ligi 13 hektari suuruselt alalt kadakate ja mändide eemaldamise. Kohus leidis, et ulatuslikult alalt puittaimestiku eemaldamise kohustus ei olnud toetuse eesmärki arvestades proportsionaalne.
06 / 03
Avalik kiri: Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

27 / 02
Mürakaardi koostamise juhend kohalikele omavalitsustele ja müraekspertidele

ELis kehtiv nn keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ nõuab liikmesriikidelt strateegiliste mürakaartide koostamist. Direktiivi kohaselt on Eesti EL liikmesriigina kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Ka siseriiklik õigus (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63) nõuab kohalikelt omavalitsustelt müraprobleemide esinemise korral müra kaardistamist ning tegevuskavade koostamist.

20 / 02
Keskkonnaõiguse Keskus otsib juhti
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib uut võimekat visiooniga juhti. Sulle avaneb võimalus arendada ja suunata üht aina olulisemaks muutuvat valdkonda Eestis - keskkonnaõigust. Saad teha rahvusvahelist koostööd oma ala parimate keskkonnajuristidega Euroopas ja kaugemal. Sinu tööd Keskkonnaõiguse Keskuse juhina toetavad nii KÕKi asjatundlik nõukogu kui ka keskkonnavaldkonna vabaühenduste võrgustik Eestis. Seda kõike saad teha paindliku tööaja ja -kohaga.
19 / 02
17.03 Tasuta koolitus kohalike omavalitsuste ametnikele: Keskkonnaalastele teabenõuetele vastamine ning avalikkuse kaasamine keskkonnaasjades
Keskkonnaõiguse Keskus ootab kohalike omavalitsuste ametnikke koolitusele, mille sisu on Eesti ja EL õigusest tulenevad nõuded keskkonnateabe avalikustamisel ja kaasamisel keskkonnaasjadesse.
13 / 02
Mürakaardi koostamise infopäevad müraekspertidele ning kohalike omavalitsuste ametnikele
Keskkonnaõiguse Keskus ootab müraeksperte ning kohalike omavalitsuste ametnikke mürateemalisele infopäevale “Mürakaardi koostamise ABC” 18.02 Tallinnas ja 20.02 Tartus
29 / 01
19.02 Koolitus kohalike omavalitsuste ametnikele "Uued arengud ehitamise ja ruumilise planeerimise valdkonnas"
Keskkonnaõiguse Keskuse aasta alguse viimane koolitus „Uued arengud ehitamise ja ruumilise planeerimise valdkonnas“  toimub 19.veebruaril.
23 / 01
Veebruarikuu koolitustele registreerimise tähtajad lähenevad
Keskkonnaõiguse Keskus korraldab veebruarikuus kaks koolitust – keskkonnaõiguse põhialused ning arengud ehituse ja ruumilise planeerimise valdkonnas. Varajastele registreerujatele, mitmekesi tulijatele ning mitmel koolitusel osalejatele pakume soodsamat hinda:
22 / 01
Keskkonnaõiguse Keskus ootab praktikale

Keskkonnaõiguse Keskus pakub õigusteaduste tudengitele taas praktikavõimalust nii kevadel kui sügisel. Mõlemale perioodile saab juba nüüd kandideerida. Tähtaeg on 9. veebruar.

15 / 01
KUTSE veebiseminarile „Samm-sammuline praktiline juhend ELi asutustelt keskkonnateabe küsimiseks ja keeldumiste vaidlustamiseks”

Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 16. jaanuaril veebiseminarile „Samm-sammuline praktiline juhend ELi asutustelt keskkonnateabe küsimiseks ja keeldumiste vaidlustamiseks” (“Step by step practical guide to requesting environmental information from EU bodies and challenging refusals”).

07 / 01
Aasta keskkonnateo pälvisid kliima fookusesse toonud noored, laituse kliimakriisi kaaperdamine metsade intensiivsemaks majandamiseks

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

23 / 12
Häid pühi ja head uut aastat!
Keskkonnaõiguse Keskus soovib rahulikke pühi ja head uut aastat!
Meiega saab taas kontakti 6. jaanuaril 2020, seni puhkame.
19 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri: Riigikohus leiab, et hoiualale ehitamine ei pruugi tingimata välistatud olla

Riigikohus tegi novembri viimastel päevadel olulise otsuse, kus selgitas põhjalikult seda, kuidas tuleks Keskkonnaametil ja teistel haldusorganitel suhtuda inimtegevuse lubatavusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel. Riigikohus selgitas, et igasugust elupaiku mõjutavat tegevust ei saa tingimata välistada. Samas tuleb uute arendustegevuste mõjud kaitse-eesmärkide saavutamisele põhjalikult välja selgitada ning keelduda tegevustest, mis võivad kahjustada ala terviklikkust. Kuigi lahendis leidub vastus nii mõnelegi seni praktikas tekkinud küsimusele, jäid mõned küsimused ka selge vastuseta. Riigikohtu otsust ja Keskkonnaõiguse Keskuse pikemat arutelu sel teemal loe uudiskirjast. Looduskaitsealastes küsimustes pakuvad Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond tasuta nõu Looduskaitse nõuandlas.

19 / 12
Keskkonnaküsimustes kohtusse pöördumine: võimalused ja takistused
13.12.2019 koolitas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi liikmeid keskkonnaasjus kohtu poole pöördumise teemadel.
19 / 12
Keskkonnaõiguse Keskuse koolitused 2020

Keskkonnaõiguse Keskus korraldab 2020. aasta alguses kolm koolitust, mis on mõeldud eeskätt kohaliku omavalitsuse juristidele ning keskkonna- ja planeeringuspetsialistidele. Kõikidele koolitustele saab juba registreeruda:

10 / 12
KÕKi praktikant Triin Jäädmaa: KÕKis leidsin end nagu Alice Imedemaal

Praktika KÕKis oli minu juuraõpingute plaanis nagu kirss tordil. Juba praktika alguses avastasin kuivõrd olulise vahe loob juurast ja töötegemisest rõõmu tundmiseks see, kui tegeleda tõsiselt huvitava valdkonnaga ja olla ümbritsetud tugeva missioonitundega lõbusatest inimestest.

04 / 12
KUTSE veebiseminarile “Juurdepääs keskkonnainfole – kuidas saada hakkama olukordades, kus riigiasutus keelab keskkonnainfole juurdepääsu eranditele tuginedes”

Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 05. Detsembril veebiseminarile “Juurdepääs keskkonnainfole – kuidas saada hakkama olukordades, kus riigiasutus keelab keskkonnainfole juurdepääsu” (Access to environmental information – how to tackle contentious exceptions).

29 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri: põllumajanduse ja kalanduse arengukava liidab valdkonnad

Maaeluministeeriumis on valminud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Arengukava koostamine algas juba käesoleva aasta veebruaris, selle eelnõu on saadetud kooskõlastusringile teistesse ministeeriumitesse. Kavale tuginedes hakatakse tulevikus välja maksma põllumajanduse, kalanduse ja maaelu toetusi. Keskkonnaõiguse Keskuse pikemat arutelu sel teemal loe uudiskirjast.

28 / 11
Aruanne: EL riigid peavad 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks oluliselt rohkem pingutama

Täna, 28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.

26 / 11
19.11.2019 ettekande "Huvi ja tõend – takistused õigusemõistmisele keskkonnaasjades?" slaidid ja fotod

19. novembril pidas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve avaliku ettekande Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis. Ettekande sisuks oli huvi ja tõend õigusemõistmises keskkonnaasjus:

07 / 11
Keskkonnaühendused soovivad ambitsioonikamat kliimakava

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

03 / 11
Keskkonnaõiguse Keskus esindas Riigikohtus edukalt kohalikku omavalitsust turba kaevadamise laiendamise küsimuses
Keskkonnaõiguse Keskus nõustas ja esindas Lääne-Nigula valda kohtumenetluses, mis puudutas turba kaevandamisala laiendamist Salajõe piirkonnas. 2017. aastal, kui kaevandaja taotles kaevandamisluba, viis ta läbi ka keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH tuvastas, et kaevandmisel on küll mõju, ent ei selgitanud selle täpset ulatust ning jõudis järeldusele, et ka kaevandamata on selles piirkonnas veekvaliteet halb. Lääne-Nigula vald ei jäänud KMHga rahule ja jättis andmata nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks ning tellis  ise täiendavad uuringud.
24 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Oktoobrikuu põhiuudistes kirjutame pikemalt Riigikohtu otsusest, mis selgitab kohalike omavalitsuste võimalusi keelduda kaevandamisloale nõusoleku andmisest, Eesti toetusest Euroopa Liidu süsinikuneutraalsuse eesmärgile ning Euroopa Kohtu otsusest, mis selgitab õigust erandkorras küttida rangelt kaitstavaid liike.

15 / 10
KUTSE veebiseminarile “Keskkonda kahjustavate tegevuste vaidlustamine” 17.10.2019

Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 17. oktoobril veebiseminarile “Keskkonda kahjustavate tegevuste vaidlustamine: Århusi konventsiooni artikkel 9.2”(“Challenging the activities that harm the environment: article 9.2 of the Århus Convention”).

14 / 10
Kadi-Kaisa Kaljuveer: Info andmisest keeldumist peab põhjendama

Ajal, mil keskkonnaküsimused ühiskonnas suurt kõneainet pakuvad, tekib avalikkusel soovi keskkonnainfot küsida ja teavet saada. Keskkonnainfole juurdepääsu alustalaks on Århusi konventsioon, mille artikkel 4 annab igaühele õiguse küsida ja saada avaliku võimu asutuste käes olevat keskkonnateavet. Vaatame allpool, kuidas Eestis keskkonnainfot mõtestatakse ja kuidas seda küsida ning mida teha, kui avaliku võimu asutus küsitud infot ei anna.

11 / 10
Praktikant Triin Jäädmaa: KÕK on Eestis ainulaadne tugeva missiooniga organisatsioon
Oktoobri algusest novembri alguseni ehk kuuks ajaks on Keskkonnaõiguse Keskusega praktika tegemiseks liitunud Tartu Ülikooli õigusteaduste magistrant Triin Jäädmaa. Küsisime Triinult, et mis ajendas KÕKi praktikale kandideerima? 
30 / 09
Peaministrile anti üle 2848 toetusallkirjaga kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatus
Täna, 30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

25 / 09
Üle 2500 toetusallkirja kogunud kliimaneutraalsuse rahvaalgatust saab toetada kuni 29.09

Kutsume toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Augusti alguses toimunud Arvamusfestivalist alguse saanud algatus on kogunud juba üle 2500 toetusallkirja.

24 / 09
KUTSE veebiseminarile “Keskkonnainfo avalikustamisest keeldumise vaidlustamine” 26.09.2019

Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa keskkonnajuristide võrgustik Justice & Environment ja Client Earth kutsuvad 26. septembril veebiseminarile “Keskkonnainfo avalikustamisest keeldumise vaidlustamine”(“Challenging non-disclosure of environmental information in Europe”). Veebiseminaril räägivad Client Earth’i keskkonnajuristid juurdepääsust keskkonnainfole ning sellest, kuidas vaidlustada avaliku võimu keeldumist keskkonnainfole juurdepääsemiseks.

10 / 09
Kaarel Relve ja Siim Vahtrus: keskkonnamõjude hindamine on omadega metsas
Viimasel ajal on metsaraie küsimused ühiskonnas palju tähelepanu pälvinud. Metsas toimuv näib korda minevat ka neile, kes ise metsaomanikud pole. Muu hulgas valutatakse südant raie käigus tehtava keskkonnakahju pärast, nagu lindude pesitsemise häirimine. Käesoleva aasta juunis asus õiguskantsler seisukohale, et vastutust lindude pesitsusrahu tagamise eest ei saa panna vaid raietööde tegijaile. Raiumiseks luba andes peab Keskkonnaamet seadma tingimused, mis tagaksid metsaomaniku ja looduskaitse huvide mõistliku tasakaalu, ning selleks hindama raiete mõju. Käesoleva artikli kirjutamise ajend on justnimelt raiete ökoloogilise mõju hindamine, täpsemalt Natura võrgustiku aladel raiete mõjude süsteemne hindamata jätmine selleks seadusega ettenähtud menetluses. Natura 2000 on Euroopa Liidu õiguse alusel moodustatud üleeuroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille loomise eesmärgiks on tagada Euroopa kõige väärtuslikumate ja rohkem ohustatud liikide ja elupaikade säilimine. Artikkel otsib vastust küsimusele, kas mõjude hindamist Natura aladel tehakse Eestis kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõuetega, sealjuures keskendudes metsaraietele ning hindamise algatamise kohustusele.
29 / 08
Kliimaneutraalse Eesti algatus ootab liitujaid

Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.

22 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Augustikuu pikemas uudises analüüsime Euroopa Kohtu otsust, milles kohus leidis, et keskkonnamõju hindamine võib olla kohustuslik ka käitise tegevusaja pikendamisel. Muu hulgas vaagis kohus erandeid, millisel juhul võib keskkonnamõju hindamist ja Natura hindamist eirata.

22 / 08
Keskkonnaõiguse Keskus ootab praktikale

Keskkonnaõiguse Keskus ootab taas ühte õigusteaduste tudengit sügisperioodiks (oktoober – november) praktikale. Meie juures saad lahendada keskkonnaõigusega seotud nö pärisjuhtumeid, kasutada keskkonnaõiguse reegleid päriselus, lüüa kaasa rahvusvahelistes projektides ja ehk aidata kaasa ka mõne õigusanalüüsi valmimisele.

08 / 08
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub Arvamusfestivali Hea kliima alale Paide vallimäele 9.-10. augustil!

Kõik Hea kliima ala arutelud vaatavad ühel või teisel moel otsa nii kliimakriisile kui ka võimalikele lahendustele. Alal toimub 8 erinäolist sündmust - mitu arutelu, performance, kliimaviktoriin ning festivali kahe päeva jooksul saab tutvuda temaatilise posternäitusega Eesti kliimapoliitika kujunemisest, hetkeseisust ja tulevikutrendidest.



17 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Juulikuu uudiskirja pikemas uudises analüüsime Euroopa Kohtu otsuseid selle kohta, millised on Natura aladega seotud kavad ja programmid, mille keskkonnamõju hindamine on KSH direktiivi järgi kohustuslik.

01 / 07
Kadi-Kaisa Kaljuveer: kliima kaitseks kohtusse

Samal ajal kui Eestis koguvad jõudsalt tuure kodanikuliikumised, avaldatakse üha enam arvamust siinse kliimapoliitika ambitsioonikuse ja eesmärkide üle, on maailmas juba tehtud palju julgemaid samme ning pöördutakse üha enam oma õiguste tagamiseks ka kohtute poole. Üheks esimeseks positiivseks lahendiks on Haagi ringkonnakohtu 2015. a juunikuus tehtud otsus, mille kohaselt peab Holland aastaks 2020 CO2 heite taset vähendama vähemalt 25% võrreldes 1990. aastaga. Haagi apellatsioonikohus jättis 2018. a oktoobrikuus selle otsuse jõusse. Hollandi riik kaebas küll otsuse Riigikohtusse edasi, kuid on lubanud varasemate kohtuotsustega seatud kohustustest kinni pidada. Tänaseks on kohtusse jõudnud sarnaseid juhtumeid mitmel pool üle maailma. Nüüd, kus valitsuse järjekindla tegevuse tulemusena on e-Eesti võtnud suuna c-riigile, nagu Kaarel Tarand hiljuti tabavalt kirjutas, kostub Eestiski nii avalikus ruumis kui ka omavahelistes vestlustes sagedamini mõtteid kliima kaitseks kohtusse pöördumise võimalustest. Kas ja kuidas sellega siis on?

01 / 07
Siim Vahtrus: kaevandamine ajab kohalikud riigiga tülli

Mai viimastel päevadel tegi riigikohus otsuse Tallinna lähedal Jõelähtme vallas loodud Ruu kohaliku kaitseala asjas. Otsus on järjekordne vahefiniš juba 15 aastat kestnud saagas, kus ühelt poolt soovivad AS Väo Paas ja riik pealinna lähedal paekivi kaevandada, kohalik kogukond ning Jõelähtme vald aga võitlevad sellele vastu.

Seesuguseid vaidlusi peetakse ka kümmekonnas muus kohas üle Eesti. Kuna omavalitsuste õigus takistada kaevandamist kohalikke kaitsealasid luues tekitab jätkuvalt küsimusi, on hea, et riigi kõrgeim kohus nüüdseks küsimust arutanud on.

20 / 06
Keskkonnaõiguse juunikuu uudiskiri: kohalike omavalitsuste õigus moodustada kohalikke kaitsealasid
Keskkonnaõiguse juunikuu uudiskiri kajastab peateemana Riigikohtu otsust kohaliku omavalitsuse õiguse kohta luua kohalikke kaitsealasid.
19 / 06
Hea KÕKi kodulehe kasutaja, ootame Sinu tagasisidet !
Keskkonnaõiguse Keskus on üle vaatamas nii oma kodulehe sisulist külge kui ka struktuuri, kasutajasõbralikkust ja -mugavust. Et sellest aimu saada, soovime ühe sisendina meie kodulehe kasutajatelt vastuseid 5 küsimusele:
12 / 06
Kolm küsimust, millele mõelda enne, kui keskkonnaasjus kohtusse pöörduda
Kohtusse pöördudes ei saa üldiselt kunagi olla kindel lõpptulemuses, seda enam tuleb kaebuse koostamisel olla põhjalik. Kohtusse pöördumisel peab endale olema väga selge, miks seda teen ning kaebus peab tuginema selgetele õiguslikele argumentidele. Kolm küsimust, millele mõelda enne kaebuse esitamist:
04 / 06
Keskkonnaühendused: kriisile põlevkivitöötuses tuleb leida jätkusuutlikud lahendused
Keskkonnaühendused nõustuvad ametiühingute eilse seisukohaga, et valitsus peab otsima jõulisemalt lahendusi nii Ida-Virumaa tööhõive kui ka sotsiaalse heaolu küsimustes ning leidma võimalusi Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ka tulevikus. Need peavad olema pikaajalised ning tagama Eesti õiglase panuse CO2 heitme vähendamisel. Üks võimalus selleks on kasutada mujal maailmas ennast juba õigustanud õiglase ülemineku (just transition) mudelit.
27 / 05
Andreas Piwek: üleminek taastuvenergiale vajab realistlikku plaani

Andreas Piwek on mees, kes on Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt juhtinud söekaevanduste sulgemist ning nende asendamist uute puhaste tööstusharudega. Ta on eest vedanud muutust, kus endine tahmav ning kehva mainega kaevanduslinn Gelsenkirchen on tõusnud ihaldusväärseks elukohaks ning seitsmendaks kõige rohelisemaks linnaks Saksamaal. Selle saavutamiseks on tulnud endine saastav tööstuspiirkond muuta investoreid ligimeelitavaks ning pidada raskeid läbirääkimisi tööstustega. Iga tööstuste sulgemisega kadus ligikaudu 3000 töökohta ning nende asemele tuli leida uued. Seda protsessi nimetatakse õiglaseks üleminekuks taastuvenergiale (Just Transition). Piwek nimetab seda üheks võimaluseks olukorda, tingimusi muuta. See on vanade töötamis- ja tootmisviiside uuendamine. Ta rõhutab, et eesmärk on juhtida seda protsessi nii, et kõikide huvirühmade vahel valitseks üksmeel. Piwek on majandus- ja juhtimisharidusega ning töötanud ligi 10 aastat ka ise rasketööstuses. Praegu on ta Gelsenkircheni linna Euroopa suhete juht, ent on varem juhtinud ka sama linna majandusarengu agentuuri. Ta on üks väheseid õiglase ülemineku eksperte Euroopas.


27 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Looduskaitsekuul on peateemaks looduslik mitmekesisus. Uudiskirja pikemas uudises kirjutame hiljuti ilmunud ÜRO raportist, mille kohaselt halveneb elurikkuse ja ökosüsteemide seisund enneolematul kiirusel. Raporti koostanud teadlased ütlevad, et hoolimata kriitilisest olukorrast on inimkonnal siiski võimalik veel suunda muuta, kuid ümber tuleb korraldada sisuliselt kogu inimühiskond selle tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite osas, samuti väärtused ja arusaamad.

22 / 05
KUTSE avalikule loengule 28.05: "Õiglane üleminek taastuvenergiale - Eesti järgmine suur hüpe"
Kutsume osalema õiglasele üleminekule pühendatud loengul 28. mail algusega kell 18:30 Tallinna Ülikoolis ruumis A121 (Astra maja, Narva mnt 29)!
17 / 05
Kadi-Kaisa Kaljuveer: õlitehased sulgevad Eesti fossiilkütuste lõksu

Tuleb suunata kogu energia sellesse, et loobuksime põlevkivienergeetikast hiljemalt aastaks 2030, kirjutab meie kliimavaldkonna huvikaitse ekspert Kadi-Kaisa Kaljuveer.

26 / 04
Analüüs: märgalaviljeluse võimalused ja väljakutsed Eestis
Kaasaegse majandustegevuse vormina on märgalaviljelus nii Eestis kui ka mujal maailmas üsna uus nähtus. Viimaste sajandite jooksul on turbaalade ja märgalade majandamine olnud peamiselt rajatud alade kuivendamisele, et neid saaks kasutada samamoodi kui tavapäraseid põllumajanduslikke maaalasid.
24 / 04
Aprillikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Aprillikuu uudiskirja pikemas uudises kirjutame Euroopa Komisjoni aruandest, milles antakse ülevaade keskkonnapoliitika ja -eeskirjade rakendamise olukorrast igas ELi liikmesriigis. Eesti probleemidena tuuakse välja ressursitõhusus, ökoinnovatsioon ning jäätmekäitlus, kuid Eesti eelarvetulu keskkonnatasudest ja -maksudest on  üks EL suurimaid.

23 / 04
Keskkonnaõiguse Keskus koostab mürajuhised nii kohalikele ametnikele kui ka müraekspertidele

Igal aastal aprilli lõpus tähistatakse üle maailma rahvusvahelist mürapäeva. Aasta aastalt kogub see aina enam tähelepanu, sest müra on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tõusnud üheks kõige enam inimeste tervist ja heaolu häirivaks keskkonnaprobleemiks. 

17 / 04
Kuidas korraldada vastutustundlikke ja keskkonnahoidlikke riigihankeid kohalikus omavalitsuses?
Keskkonnaõiguse Keskusel on koostöös MTÜga Mondo valminud nõuannete kogu kohalikele omavalitsustele vastutustundlike riigihangete korraldamisest.
27 / 03
Keskkonnaõiguse Keskus esindas kohtus edukalt maaomanikke Maanteeameti vastu
Alates 2017. a nõustasime ning esindasime kohtus edukalt maaomanikke, kelle kodu lähistele kavandati maantee ümberehitust ja laiendust.
26 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Märtsikuu uudiskirjas kajastame mitmeid hiljutisi kohtulahendeid. Riigikohus selgitas erinevaid planeeringutingimusi – taristu väljaehitamist ja naabrite kaasamist ehitus- ja kasutuslubade andmisesse. Euroopa Kohus vaagis, kas uuringud taimekaitsevahendite mõjust on avalikustamisele kuuluv keskkonnainfo.

04 / 03
Tule meile praktikale!
Keskkonnaõiguse Keskus pakub õigusteaduste tudengitele praktikavõimalust nii kevadel kui sügisel.
27 / 02
Vabaühendused kutsuvad ministreid üles toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni
4. ja 5. märtsil kohtuvad Brüsselis ELi riikide ministrid, et muuhulgas arutada Euroopa Komisjoni pakutud pikaajalist strateegilist visiooni kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks ehk visiooni „Puhas planeet kõigile“ (“A Clean Planet for All”). Keskkonnaõiguse Keskus koos Eestimaa Looduse FondigaEesti Rohelise Liikumisega ja Arengukoostöö Ümarlauaga saatsid majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ning keskkonnaminister Siim Kiislerile sel teemal avaliku üleskutse:
21 / 02
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Veebruarikuu uudiskirja peateemaks on Riigikogus vastu võetud uuendatud veeseadus, mis jõustub selle aasta oktoobris. Veeseadus on eelviimane eriseadus nn keskkonnaõiguse kodifitseerimisprotsessis, mis keskkonnaõiguse üldosa seadusega kooskõlla on viidud. 

21 / 02
Analüüs: ilutulestiku kasutamist on võimalik piirata
Möödunud aastalõpu lähenedes tõusis ühiskonnas taas terava tähelepanu alla ilutulestiku kasutamine ning samuti võimalused selle piiramiseks ja keelamiseks. See teema tõmbas nii kohalike omavalitsuste kui ka elanike tähelepanu. Lisaks vana aasta õhtule ja ööle lubab korrakaitseseadus ilutulestikku piiramatult kasutada veel kahel korral aastas - peagi läheneval iseseisvuspäeval ning juunikuus võidupüha puhul. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel koostas KÕK õigusliku analüüsi, et selgitada välja, millised on võimalused ilutulestikuga kaasnevate keskkonnahäringute vähendamiseks.
21 / 02
Erakondade keskkonnalubadustes on esikohal metsanduse areng ning kliimaküsimused
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks.
11 / 02
Kliimadebatt - järelvaatamine ja fotod
6. veebruaril toimus Energia avastuskeskuses erakondade debatt, kus teemaks oli Eesti kliimapoliitika.
28 / 01
KUTSE valimiste-eelsele kliimadebatile: Planeedil on juba kiire, aga Eestil?
Ootame Sind 6. veebruaril kl 18.00 meie kõigi tulevikku puudutavale sündmusele - valimiste-eelsele erakondade kliimadebatile Energia avastuskeskusesse!
25 / 01
Jaanuari keskkonnaõiguse uudiskiri

Jaanuarikuu uudiskirjas kajastame peateemana detsembris Poolas toimunud 24. ÜRO kliimakonverentsi tulemusi. Kliimamuutuste teemal on veelgi uudiseid: Eesti liitus ÜRO kliimasõbraliku metsanduse deklaratsiooniga ning avalikustati Eesti energia- ja kliimakava aastani 2030 eelnõu.

03 / 01
Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

21 / 12
KÕKi pühadetervitus
Keskkonnaõiguse Keskus soovib teile mõnusat pühadeaega ning rohkelt häid mõtteid ja tegusid uueks aastaks!



19 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Detsembrikuu uudiskirja pikemas uudises leiab kajastamist Euroopa Kohtu lahend, milles kohus täpsustas nn Natura hindamise kohustuse ulatust. Muu hulgas käsitles kohus termini „projekt“ sisu loodusdirektiivi tähenduses ning selgitas, kuidas tuleb loodusdirektiivi kohaldada korduvale tegevusele, nagu näiteks regulaarne väetamine ja karjatamine.

11 / 12
Avalik pöördumine: Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni
Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.
06 / 12
Keskkond peab olema valimiste üks võtmeküsimusi
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) uurib eelseisvate Riigikogu valimiste valguses erakondadelt nende meelsust põletavamates keskkonnaküsimustes. Ühendused leiavad, et erakondade programmid peaksid sisaldama kõiki olulisi keskkonnaga seotud eesmärke ja konkreetseid lubadusi, sh kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning säästva metsanduse arendamiseks. Ühenduste koostatud poliitikasoovitustega saab tutvuda siin: www.eko.org.ee/tegevus/poliitikasoovitused
28 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Novembrikuu uudiskirja peateema on uudiskirja külalisautorite päralt. Osalemise ja kaasamise teemal avaldavad mõtteid TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Maie Kiisel ning Rein Kalle ja Martin Nurme Keskkonnaametist.

16 / 11
KÕKi praktikant Heliise Harriet: tundsin end kui osake KÕKi meeskonnast

Kui KÕKi praktikale kandideerisin, oli mul tugev huvi keskkonnakaitse vastu, kuid sellegipoolest tundsin end keskkonnaõiguse valdkonnas veel kaugena. Seetõttu soovisin, et praktika avardaks minu silmaringi keskkonnaõiguse vallas ja oleks seejuures põnev ning arendav. Kokkuvõttes sain praktikalt rohkem, kui lootsin – lisaks uutele kogemustele, teadmistele ja enesearengule sain tuttavaks ka väga tarkade ja toredate inimestega, kes panid mind selle pooleteise kuu jooksul tundma kui osake oma kollektiivist. Mind võeti väga soojalt vastu ning alati, kui mul mõni “algaja” küsimus tekkis, vastati sellele põhjalikult, avatult ja hea meelega.

13 / 11
Hoone ehitamine detailplaneeringut koostamata on võimalik vaid erandjuhul
Septembri lõpus selgitas Õiguskantsler oma vastuses kodanikule planeerimisseadust. Kodaniku küsimus puudutas kohaliku omavalitsuse õigust nõuda elamu ehitamisel detailplaneeringut.
25 / 10
Keskkonnaotsuste tegemisel osaleb suhteliselt väike osa elanikkonnast
Keskkonnaministeerium avalikustas täna keskkonnateadlikkuse uuringu, milles võrreldes eelnevate aastatega käsitletakse ühe uue teemana kodanikuosalust. Sellest selgub, et olgugi, et suurem osa elanikkonnast peab end keskkonnateadlikuks ja keskkonnasäästlikku eluviisi oluliseks ning huvitub keskkonnateemadest, on elanikud keskkonnasäästlikkuse edendamisel siiski passiivsed – nii kaaskodanikke keskkonnasäästlikkusele innustamisel kui ka keskkonnaotsuste tegemises osalemisel.
25 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Oktoobrikuu uudiskirjas on kolm pikemat uudist, mis puudutavad erinevaid kohtuotsuseid. Esimeses kohtuotsuses selgitas Riigikohus riikliku huvi ja planeeringuala määratlemist riigi eriplaneeringus, teises KMH läbiviimise kohustuslikkust ja keskkonnaeesmärkidele tuginemist loast keeldumisel. Kolmandas peauudises kirjutame sellest, kuidas MTÜ Roheline Liikumine kaotas Reidi tee ehitusloa kohtuvaidluse, milles palus ehitusloa tühistamist ennekõike põhjusel, et keskkonnamõju hindamisest oli möödunud kümme aastat.

24 / 10
Täna avalikustasid 11 keskkonnaühendust visiooni Eesti metsanduse tulevikust
Keskkonnaühendused avalikustasid täna, 24. oktoobril metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav siit: www.eko.org.ee/metsavisioon
22 / 10
Keskkonnaühendused ootavad riigilt selget tegevusplaani kliimavaenulikust põlevkivienergeetikast  loobumiseks

Homme 23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele,  et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks.

29 / 09
Kasvav surve veekogudele sunnib Euroopa Liitu veepoliitika raamdirektiivi üle vaatama
Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA) avaldas juulis raporti Euroopa riikide vee seisukorra kohta. Peale raporti ilmumist hoiatas Euroopa Komisjon, et võib liikmesriikide suhtes võtta õiguslikke meetmeid ELi veekvaliteeti käsitlevate õigusaktide täitmata jätmise eest. EKA aruande kohaselt on EL riikide järvede, jõgede ja suudmealade keskkonnanõuete täitmine olnud puudulik.
27 / 09
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Septembrikuu uudiskirja üheks peateemaks on Euroopa Kohtu otsus, mille kohaselt ei saa Euroopa Komisjon seadusandliku protsessi läbiviimise ajal piirata „blanketselt“ juurdepääsu olulisele keskkonnateabele. Teises suures uudises tutvustame Riigikogu menetluses olevaid eelnõusid, mis tuleb Riigikogu koosseisul kas kevadeks ära menetleda või siis otsast alustada.

26 / 09
Viljakad põllumajandusmaad lähevad hinda
Vabariigi Valitsusse on jõudnud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon. See sisustab esmakordselt Eestis väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ning on konkreetne maailma rahvaarvu kasvu ja sellest tuleneva toiduainete nõudluse suurenemist peegeldav samm. Eelnõu mõte on kaitsta ja säilitada Eesti keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaid, mis rahvaarvu kasvades väärtuslikuks toiduainete kasvatamise maaks võiksid osutuda. Erinevate uuringute kohaselt peab maailma toidutootmine 2050. aastaks tänasega võrreldes suurenema 50-70% . Et põllumajandusmaa laiendamise võimalused on praeguseks valdavalt ammendunud, muutub oluliseks olemasoleva põllumajandusmaa kaitsmine. Ühtlasi peaks eelnõuga plaanitavad muudatused kaasa aitama ”Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030” seatud eesmärgile kaitsta väärtuslikke põllumajandusmaid liigse keskkonnakoormuse ja kasutusotstarbe muutmise eest. Eelnõu järgi jaotataks väärtuslik põllumajandusmaa riikliku ja kohaliku tähtsusega põllumajandusmaaks. Kokku on Eestis sellist maad ca 700 000 ha ehk 63% kogu põllumajandusmaast.

Eelnõuga kavandatavad muudatused tooksid lisaks Põllumajandusametile (PMA), kaasa omajagu muudatusi ka maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele (KOV).
21 / 09
KÕKi praktikant Heliise Harriet: kümnest sõrmest jääb väheks, et loetleda üles valdkonnad, mis vajavad tähelepanu ja kaitset

Septembri keskpaigast oktoobri lõpuni praktiseerib Keskkonnaõiguse Keskuses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Heliise Harriet Harusoo. Heliise mõtiskles veidi ja pani kirja enda mõtted sellest, miks ta otsustas KÕKi praktikandiks kandideerida ja millised on tema ootused praktika kuuele nädalale.

17 / 09
Õiguskantsler: tee ehitusest puudutatud inimesi tuleb kaasata ka projekteerimistingimuste menetlusse

Õiguskantsler avaldas 18. juulil seisukoha seoses kaasamisega projekteerimistingimuste menetluses. Õiguskantsleri poole pöördus kinnistuomanik, keda ei kaasatud tema kinnistuga piirneva kergliiklustee rajamisse. Õiguskantsler leidis, et linnavalitsus rikkus menetlusreegleid, jättes kaasamata maaomanikud, kelle õigusi (sh kinnistule juurdepääsu kaudu) liikluskorralduse muudatus piirab.

12 / 09
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalike omavalitsuste ametnikke looduskaitsealastes küsimustes tasuta nõu saama
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kutsub omavalitsuste ametnikke pöörduma looduskaitsealaste küsimuste ja probleemidega tasuta nõuandlasse. Nõuandla kaudu saab juristidelt abi näiteks looduskaitselistest piirangutest mõjutatud ehitus- ja planeerimisküsimustes.
11 / 09
Euroopa Kohus: et uue elupaiga loomise kasulik mõju avaldub pikema aja jooksul, on tegemist kompensatsioonimeetmega, mitte leevendava meetmega
Euroopa Kohus tegi 25. juulil otsuse kohtuasjas C‑164/17, milles taotleti Euroopa Kohtu eelotsust küsimuses, kuidas tõlgendada nn loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõikeid 3 ja 4. Täpsemalt tahtis Iirimaa kõrgeim kohus teada, kas tuulepargi projektile lisatud kaitsekorralduskavas välja pakutud meetmed, mille eesmärgiks on tagada, et välja-loorkulli elupaigaks sobiva ala kogupindala ei väheneks ja et seda saaks isegi suurendada, tuleb klassifitseerida leevendavateks meetmeteks või kompensatsioonimeetmeteks.
10 / 09
KÕKis asus juristina tööle Kaarel Relve

Septembrist töötab KÕKis juristina Kaarel Relve. Kaarel tegeleb keskkonnaõiguse uudiskirja koostamisega, õigusabi pakkumisega, sh looduskaitse nõuandla kaudu, ning osaleb Justice and Environment võrgustiku töös.

05 / 09
Euroopa Komisjon on asunud ette valmistama pikaajalist kliimapoliitikat aastani 2050

Euroopa Komisjon valmistab Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärkide täitmiseks ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajalist strateegiat, mis aitaks ELil jõuda aastaks 2050 tasakaaluni kasvuhoonegaaside emissiooni ja sidumise vahel (nn nulliga võrduva kasvuhoonegaaside netoheitkoguseni).

31 / 08
Uus määrus nõuab radoonitaseme mõõtmist tööruumides

Alates 6. augustist kehtib uus keskkonnaministri määrus, mis sätestab tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme ja õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ning tööandja kohustused vähendamaks radoonist lähtuvat töötaja terviseriski.

28 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Augustikuise uudiskirja põhiuudis tutvustab lähemalt Riigikohtu lahendit, milles kohus lahendas küsimust Hiiu maakonna merealade teemaplaneeringu õiguspärasusest. Erialaringkondades juba tänaseks palju vastukaja saanud lahendis selgitas kohus KSH rolli planeerimismenetluses ning seda, millise täpsusega tuleb mõjusid hinnata kõrgema tasandi, üldisema loomuga planeeringute puhul.
23 / 08
Suviste uudiskirjade loetuimad lood
Juunis ja juulis tõmbasid meie uudiskirja lugejate tähelepanu enim Euroopa Liidu veekogude kehv seisund, mis võib lõppeda nii mõnelegi riigile kohtuskäiguga, aga ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, muldade kaitse ja välisõhu saastamise vähendamise teemad.
07 / 08
Mismoodi aitab looduskaitse nõuandla maaomanikel ja ametnikel õigusest ja loodusest aru saada?

Käesolevast kevadest pakuvad Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) tasuta õigus- ja looduskaitsealast nõu maaomanikele ning kohalike omavalitsuste ametnikele. Nõu saab nii selle kohta, kuidas oma tegevusi looduskaitsealadel, sh Natura2000 aladel, õiguspäraselt ellu viia kui ka selle kohta, kuidas kaitseväärtusi kõige paremini hoida. Nõuandla ongi loodud selleks, et looduskaitseliste piirangutega seotud arusaamatusi ennetada ja lahendada.

18 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Südasuvine uudiskiri on puhkuste ajale kohaselt lühike. Rohkem uudiseid on kliimamuutuste valdkonnas. Näiteks on jõustunud kaks EL määrust (maakasutuse ja ühiste kohustuste teemal) ja kavandamisel veel üks uus määrus (kliima- ja energiapoliitika haldamise teemal), mis aitavad liikmesriikidel kliimamuutuste vähendamisega seotud eesmärke saavutada

06 / 07
EL võttis vastu ringmajanduse aluseks olevad eelnõud

EL liikmesriigid kiitsid 22. mail heaks uued jäätmekäitluse alased eeskirjad, mis põhinevad Euroopa Komisjoni 2015. aastal ringmajanduspaketi raames esitatud ettepanekutel. Ringmajanduse põhimõtte kohaselt püütakse materjalide ja toodete väärtust säilitada võimalikult kaua, kasutades materjali pärast toodete kasutusaja lõppu üha uuesti, ning viia sel moel jäätmeteke ja materjalikasutus miinimumini. Vastu võetud meetmetega soovitakse vältida jäätmeteket ning oluliselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu, kui nende teket vältida ei saa. Uute eeskirjadega nähakse ette jäätmete prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, tugevdatakse jäätmehierarhia rakendamist ning soodustatakse majandusvahendite (nt laiendatud tootjavastutuse) süsteemide kasutamist. Alljärgnevalt tutvustame muudatusi lähemalt.

27 / 06
Juunikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Uudiskirja peauudises kirjutame lahti EL ringmajanduse aluseks olevate eelnõude sisu. Veel saab uudistest teada, et EL teeb otsustavaid samme ühekordseks kasutuseks mõeldud plasttoodete kasutuse piiramiseks. Komisjoni kavandatav direktiiv puudutab igapäevaseid tooteid alates toidunõudest kuni õhupallideni.

22 / 06
Karksi krossiraja juhtum: krossirada ei saa pidada erateeks

Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kolme Karksi valla maaomanikku, kelle kodude naabrusesse rajati ebaseaduslik motokrossirada. Raja püstitanud maaomanik alustas valla nõudmisel selle tagantjärgi seadustamist. Kui detailplaneeringu algatamise järel selgus, et on vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), keeldus krossiraja omanik sellest. Advokaadi vahendusel asus maaomanik väitma, et tegemist ei ole mitte motokrossiraja, vaid erateega, mille rajamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja ei planeeringuid ega lube. Vald lõpetas krossiraja ehitanud maaomaniku survel detailplaneeringu menetluse. Raja kasutamisest häiritud naabrite avalduste alusel algatatud ehitusjärelevalve käigus leidis vald, et tegemist on tõepoolest erateega, mille ehitamine ja kasutamine ilma igasuguste lubade ja täiendavate tingimusteta on põhjendatud.

19 / 06
KÕKi praktikant Maris: igaühe panus loeb

Praktikale tulles küsis juhendaja Kadi-Kaisa, et millega ma tegeleda tahaksin, mis paneb mu südame kiiremini tuksuma. Kummaline, kui oluline mulle see lause oli. Sellest küsimusest peegelduvad minu kahe ootuse täitumine. Esiteks lootsin, et mu juhendaja ning kogu meeskond on sõbralikud ja abivalmid, sest see on hea koostöö väga suureks eeliseks. Seda nad kindlasti on. Teiseks näitas see hoolivust ja huvidega arvestamist. Vastasin tookord, et tahaksin võimalikult paljudesse asjadesse kaasatud olla, eesmärgiga praktikat täiel rinnal nautida ja ma ei pidanud pettuma.

12 / 06
Austria keskkonnajurist Summer Kern: juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus on Århusi konventsiooni nõrgim lüli

1998. aastal allkirjastatud ja 2001. aastal jõustunud Århusi konventsioon on algusest peale olnud üpris imepärane ühenduslüli keskkonnaalaste õiguste ja inimõiguste vahel.

Konventsiooni erilisust rõhutab ja tugevdab spetsiaalne Århusi konventsiooni vastavuskontrolli süsteem. Selle järgi saavad lisaks konventsiooniosalistele riikidele ja teistele organitele ka üldsuse liikmed pöörduda küsimuste ja probleemidega spetsiaalse ekspertidest koosneva komitee poole.
06 / 06
Siim Vahtrus: kulude kokkuhoid on kaugendanud looduskaitse inimestest

Kulude kokkuhoiu nimel toimuv tsentraliseerimine looduskaitses on inimestes tekitanud tunde, et riik ja nende elu üle otsustavad ametnikud jäävad neist kaugele. Pikaajaline lahendus saab olla looduskaitse senisest suurem rahastamine, nendib Siim Vahtrus.

Juba aastaid on üha häälekamalt räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas looduslik mitmekesisus kogu maailmas suurel kiirusel väheneb. ERRi portaalis Novaator ilmus hiljuti lugu sellest, et maailmas on viimase ligi 30 aasta jooksul kaitsealade pindala kahekordistunud. Selgub, et suur osa maailma kaitsealadest on sellegipoolest kaitsealad vaid paberil, sest tegelik kaitse nii konkreetsete tegevustena kui ka rahastusena puudub.

06 / 06
Milliseid Kagu-Eesti eelarvamusfestivali arutelusid Keskkonnaõiguse Keskus soovitab?

2018. aasta arvamusfestivalide hooaeg on kohe algamas. Avapauk tuleb Kagu-Eestist Eesti Maanteemuuseumist, kus 9. juunil tulevad arutlusele 12 teemat. Neist üsna mitmed on vähemal või rohkemal määral seotud keskkonnaga. Valisime välja kolm arutelu, millel Keskkonnaõiguse Keskus silma peal hoiab ja mida soovitame ka teistele, kellele meie elukeskkond korda läheb.

01 / 06
Keskkonnaõiguse Keskus pälvis Kaugtöö Tegija märgise
Eile kuulutas Targa Töö Ühing koos Eesti Personalijuhtimise Ühingu ja Elisaga teist korda välja Kaugtöö Tegija märgise saajad. Nende hulka kuulub nüüd ka Keskkonnaõiguse Keskus.
31 / 05
Keskkonnaõiguse uudiskirja lugejad hindavad selle põhjalikkust ja kompaktsust

Igal aastal küsime enda uudiskirja lugejatelt 10-15 küsimust, et teada saada, kuidas lugejad uudiskirjaga rahul on, et uudiskirja ikka paremaks muuta. Suurem osa selle aasta vastanutest kuulusid uudiskirja tellijate hulka. Hea meel on taas tõdeda, et meie uudiskirjast leiavad endale kasulikku nii riigiametnikud, valitsusvälised organisatsioonid, aktiivsed keskkonnahuvilised kodanikud kui ka ettevõtete esindajad. Viimaseid Uudiskirja sisu peetakse põhjalikuks ja kompaktseks.

24 / 05
Silvia Lotman: kaitsealadega seotud suhtlemisega tegeleb riigis kordades vähem inimesi, kui selle töö tegemiseks tegelikult vaja oleks

Üleeuroopaline looduskaitsealade võrgustik on tuntud ka hellitusnimega Natura 2000. Suurem osa Eesti kaitsealasid kuulub ka sellesse võrgustikku. Euroopa Komisjon, kes võrgustiku lõi, saab riikidelt regulaarselt aruandeid võrgustiku seisukorra kohta, vaatab läbi kaebusi, rahastab näidisprojekte ning vahendab teavet ekspertide ja ametnike vahel. Igapäevane looduskaitse töö tehakse igal kaitsealal ja igas liikmesriigis loomulikult kohapeal.

17 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Maikuu uudiskirjas saavad taas sõna uudiskirja külalisautorid. Kuna käimas on looduskaitsekuu, on keskpunktis looduskaitselised teemad, eelkõige Natura kaitsealadega seonduv.

15 / 05
Aprillikuu uudiskirja loetuimad lood
Eelmise kuu uudiskirja enim tähelepanu tõmmanud uudised puudutasid ruumilist planeerimist ning oodatult Keskkonnaministeeriumi planeeritavaid muudatusi keskkonnavaldkonna rahastamises, keskkonnatasude korralduses ja õhusaasteainete reguleerimisel. 
08 / 05
KÕKi kevadise praktikandina alustas ökoloogist juuratudeng
Maist juuni alguseni toimetab koos meiega praktikant Maris Markus. Maris on magistrikraadiga ökoloog ja õpib praegu lisaks õigusteadust. Ökoloogina on Maris eelkõige teinud välitöid – seiranud kahepaikseid ja roomajaid. Juura juurde tõi Marise tahtmine saada teadmisi, mis annavad laiema arusaamise õiguslikust raamistikust, milles elame, ja teisalt soov lisada loodusteaduslikele teadmistele uut aspekti.
30 / 04
Riigikogule anti üle 1079 inimese pöördumine, toetamaks põlevkivilt taastuvenergiale üleminekut

Täna andis MTÜ Eesti Roheline Liikumine Riigikogule üle rahvaalgatuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit” pöördumise koos 1079 toetusallkirjaga. Ühispöördumisele allakirjutanud soovivad riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergiast loobuda ning järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna.

26 / 04
Tänasest hakkavad maaomanikud saama tasuta õigusabi looduskaitsealastes küsimustes

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustavad tänasest tasuta juriidilise ja looduskaitsealase nõu pakkumist maaomanikele, kes puutuvad kokku looduskaitseliste piirangutega ning kellel on sellega seoses tekkinud küsimusi või lahendamist vajavaid olukordi. Looduskaitse nõuandla on virtuaalne nõustamiskeskkond, kus maaomanikud saavad KÕKi ja ELFi ekspertidelt nõu, kuidas tegutseda looduskaitsealadel nii, et inimeste heaolu kõrval ka loodusväärtused hoitud oleksid.

19 / 04
Evelin Lopman: Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus tagatud, ent inimestel puudub sageli võimalus seda õigust kasutada

Lähtudes enda muljetest ja sellest, et õiguskantslerile pole juba pikka aega esitatud avaldusi, milles oleks kurdetud, et keskkonnavaidlustes kohtusse pöördumine oleks raskendatud, julgen arvata, et juurdepääs õigusemõistmisele on tagatud. Iseküsimus on, et kas kvaliteetne õigusabi on inimestele ka tegelikult kättesaadav, kuna see maksab palju. Teisisõnu, õiguslikud võimalused kohtu poole pöördumiseks on olemas, kuid seda pole alati võimalik kasutada. Seejuures ei pea ma silmas üksnes avalike huvide kaitset, vaid keskkonda puudutavaid vaidlusi laiemalt, sh juhtumeid, mil isik soovib vaidlustada riigi otsust, et kaitsta enda õigusi.

18 / 04
Aprillikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Aprillikuu uudiskirja peauudises anname ülevaate Euroopa Kohtu lahendist, milles kohus analüüsis keskkonnaasjades kohtukulude vähendamise teemat. Täpsemalt selgitas kohus, millistel juhtudel ning kuidas tuleb EL riikidel tagada, et kohtusse pöördumisel kaasnevad kulud ei oleks isikutele üle jõu käivad ja ei takistaks seetõttu kohtusse pöördumist.
09 / 04
Riigikohus määras omavalitsusele 7000 eurot trahvi kohtulahendi täitmata jätmise eest 

Riigikohus tegi 13. märtsil lahendi asjas, kus vaidluse all oli, kas vallal oli planeerimismenetluses õigus kõrvale kalduda Riigikohtu otsuses antud juhistest. Riigikohus kohustas varasemas kohtuvaidluses oma 6.11.2016 otsusega valda otsustama hiljemalt 1.03.2017, kas varasemad menetlusetapid läbinud üldplaneering kehtestada või jätta kehtestamata. Vald otsustas üldplaneeringu osaliselt kehtestada ning teise osas menetlust jätkata, mistõttu ei teinud vald kohtu poolt antud tähtajaks otsust kogu üldplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Sellega jäi vallal Riigikohtu otsus tähtajaks täies ulatuses täitmata. Kinnistu omanik taotles kohtult vallale rahatrahvi määramist kohtulahendi täitmata jätmise eest.

04 / 04
Veel viimast nädalat saab toetada PÕXITi rahvaalgatust

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsub toetama PÕXITi rahvaalgatust. PÕXIT ehk põlevkivi-exit tähendab järkjärgulist üleminekut põlevkivilt taastuvatele energiaallikatele. Kollektiivse pöördumisega soovitakse riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani põlevkivienergiast loobumiseks ning taastuvate energialahenduste leidmiseks. Põlevkivienergeetika on täna Eestis üks suurimaid keskkonnaprobleeme, põhjustades näiteks vee ja õhu saastumist, põhjavee taseme langust ning mitmeid tervisehädasid. Algatust on tänaseks toetanud üle 700 inimese, oma allkirja saab anda veel nädala jooksul siin. Pöördumine jõuab Riigikokku arutusele ainult siis, kui koos on vähemalt 1000 allkirja.

20 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Märtsikuu uudiskirja peateemaks on kemikaalide registreerimist ja käitlemist reguleeriv REACH-määrus, mida Komisjon on asunud üle vaatama. Eesmärgiks on muuta määrus lihtsamaks ja tõhusamaks, sh valdkonna ettevõtjate jaoks paremini rakendatavaks.

15 / 03
Rita Annus: konventsiooniga võetud riikide kohustused on õigupoolest inimeste õigused
Århusi konventsioon on keskkonnakaitse ja inimõiguste seostamisel teedrajav rahvusvaheline kokkulepe. Juba aastaid oli maailma erinevates piirkondades toiminud liikumine, mida inglise keeles kutsutakse „environmental justice“. Juristi kõrvale kõlab otsetõlge „keskkonnaõiglus“ kohmakalt ja viitab justkui sellele, et õigluse subjektiks on keskkond, mitte inimene. Keskkonnaõigluse liikumise tunnuseks olid ja on tänaseni inimesed, keda mõjutavad keskkonnas nende teadmata ellu viidud ulatuslikud muutused, mis otseselt ja vahetult mõjutavad nende elukvaliteeti ja tervist. Keskkonnaõigluse liikumise ja Århusi konventsiooni keskmes on inimene ja tema õigus teada saada, millises seisundis on teda ümbritsev keskkond, õigus kaasa rääkida keskkonda puudutavate otsuste tegemises ja neid otsuseid ka vaidlustada.
13 / 03
Veebruarikuu uudiskirja neli loetuimat lugu
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskirja lugejate suurima tähelepanu osaliseks said tänavu 20. aastaseks saava keskkonnainfo avalikustamist, otsustes osalemist ja kohtusse pöördumist reguleeriva Århusi konventsiooni puudutavad lood, aga ka uus jäätmeseaduse eelnõu ning lugu sellest, et kliima ja energeetika valdkonnas jääb Eesti 180 riigi võrdluses 155. kohale. Veebruari uudiskirja neli loetuimat lugu:
06 / 03
Kliimamuutustega hakkama saamine nõuab riigilt senisest julgemaid samme

Eestis on hästi inimeste teadlikkusega – kliimamuutustest räägitakse üha enam ja ilmselt pole enam kedagi, kes ei teaks, et selline nähtus on olemas. Positiivne on ka see, et Eesti on juba täitnud oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi - 2015. aastal oli taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest Eestis 28,6%.[1]

22 / 02
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Seekordne uudiskiri on sarnaselt veebruarikuuga lühike. Samas on see eriline, kuna esimest korda uudiskirja kümne aasta pikkuse ilmumise ajaloos sisaldab uudiskiri artikleid külalisautoritelt, kes seekord arutlevad Århusi konventsiooni teemadel.

19 / 02
KÕKi praktikandid tunnevad end pärast praktikat kindlamalt 

„Ma väga tahaksin, et keskkonnapoliitilised otsused arvestaksid praegusest rohkem tegeliku olukorraga ehk oleksid päriselt hästi rakendatavad ja aitaksid hoida nii looduskeskkonda kui ka inimeste heaolu ja tervist,“ ütles Tartu Ülikoolis õigusteaduse bakalaureuse õppe lõpetanud ning Euroülikoolis keskkonnakaitset ja –poliitikat tudeeriv Jolanda Lipu, kui möödunud kevadel meie juurde praktikale tuli. Meie möödunud aasta teine praktikant õigusteaduse tudeng Henrik Link tuli praktikale väga praktilise sooviga meie juures õppida, mida tähendab keskkonnaõiguslike vaidluste lahendamine ja regulatsioonide kujunemine. Selle kõrval pidas ta silmas aga ka pikemat perspektiivi: „eriti õnnelikuks teeks mind, kui rabamatkad ka veel mitme inimpõlve pärast niivõrd toredaid elamusi tooksid, miljarditehas Eesti metsasid täiesti tühjaks ei tõmbaks ja Reidi tee äärde mõned merevaatega kohvikud tekiksid. Ma ei ole ka selle vastu, et kohalikud omavalitsused veenduksid raielubade olemasolus enne, kui sae käima tõmbavad." 


Tartu Ülikooli õigusteaduste tudeng Marian Hiire, kes varem oli õppinud loodusteaduste suunal, soovis praktika jooksul ühendada enda teadmised ja kire looduse, ökoloogia ja põllumajanduse valdkonna vastu õigusala teadmistega. Lisaks tahtis ta praktika lõpuks paremini aru saada sellest, et kes, kus ja miks otsuseid langetavad ning kuidas on võimalik otsustusprotsessi õiguslike vahenditega sekkuda.


13 / 02
Jaanuarikuu uudiskirja neli loetuimat lugu

Meie igakuise uudiskirja viiesajapealine tellijaskond on jaanuarikuu uudiskirja lugudest enim huvi tundnud ühe valla ja perekonna vahelise vaidluse vastu. Aga ka Riigikohtu otsus jäätmeseaduse tõlgendamisest, lugu kliimapaketi kokkuleppest EL institutsioonide vahel ning Õiguskantsleri seisukoht lendorava püsielupaiga moodustamisele kuluva aja kohta on pälvinud suure hulga lugejate tähelepanu:

Harukadaka-Hõbekuuse juhtum: valla nõudmine tee rekonstrueerimiseks oli õigusvastane

Kõnealune juhtum on eelkõige oluline tulevase praktika kujundamise mõttes. Uute elamute rajamisel soovivad vallad ja linnad sageli teede ehitamise või rekonstrueerimise kohustust kinnistuomanikele seada. Selle juhtumiga sai oluliselt selgemaks, millistel tingimustel ja millal võib kohalik omavalitsus nõuda kinnistuomanikult avalike teede rekonstrueerimist. Samuti näitas juhtum, et kodanikel on ka avaliku võimu tegevusetuse korral võimalik oma õiguseid kohtus kaitsta.

Riigikohus: korraldatud jäätmeveoga liitumisest saab isikut vabastada vaid erandkorras

Riigikohus selgitas, et jäätmeseaduse eesmärgiks on teha tiheasustusaladel korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuseks otse seaduse alusel. Jäätmeseaduse kohaselt loetakse nii suvila, elu- kui ka äriruumi omanik automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks kinnisasja asukohajärgses kohalikus omavalitsuses. Seejuures ei oma tähtsust kinnisasja omaniku (jäätmevaldaja) tegelik elukoht ega registrijärgne aadress. Samuti ei pea kohalik omavalitsus kontrollima, kas jäätmevaldaja elab või tegutseb talle kuuluval kinnistul, vaid võib kinnistul elamist eeldada. Kui kinnistu omanik soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist, siis peab ta tõendama, et ta kinnistul ei ela.

EL institutsioonid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele uue kliimapaketi osas

Olgugi, et Eesti saavutas eesistumise aja lõpuks esialgsed kokkulepped LULUCF määruse, nn kohustuste jagamise määruse ja heitgaaside kauplemissüsteemi osas, mis tähendab, et EL 2030 kliimapoliitika õiguslik raamistik on nüüd paigas, on Eesti tegevus eesistujariigina saanud ka kriitikat.

Õiguskantsler: püsielupaikade määramisega viivitamine on vastuolus hea halduse tavaga
Õiguskantsler analüüsis ühe maaomaniku palvel lendorava kaitseks püsielupaiga moodustamise praktikat ja leidis, et ebamõistlikult pika menetlusega rikutakse hea halduse tava. Samuti võib ebamõistlikult pikk viivitus rikkuda maaomaniku PS §-s 14 sätestatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust. 
25 / 01
Jaanuarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

2018.a esimene keskkonnaõiguse uudiskiri on valmis. Peateemaks on seekord EL kliimapakett, milles EL institutsioonid Eesti eesistumise lõpuks põhimõttelisele kokkuleppele jõudsid. Paketi olulisemad osad on maakasutust ja metsandust käsitlev nn LULUCF määrus, seda täiendav kohustuste jagamise määrus ning hoonete energiatõhususe direktiivi muudatused.

25 / 01
Harukadaka-Hõbekuuse juhtum: valla nõudmine tee rekonstrueerimiseks oli õigusvastane

Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kahte perekonda, kes soovisid endale Raasiku valda kodud rajada. Selleks olid perekonnad 2015. aastal taotlenud vallalt ka detailplaneeringu koostamist, nagu seadus ette näeb. Kui detailplaneering oli algatatud, leidis vald, et perekondadel tuleks välja ehitada ka nende kinnistutega piirnev avalik tee. Vald nõudis seejuures väga täpselt, et tulevane tee peab vastama konkreetsetele standarditele (nt nõudis vald, et see kaetaks freesasfaldiga). Kuna kinnistuomanikud sellega ei nõustunud, jättis vald detailplaneeringu menetluse soiku. Pärast ligi aastast seisakut pöördusid kinnistuomanikud meie poole.

04 / 01
Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.
19 / 12
Pühadetervitused

















19 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Värske keskkonnaõiguse uudiskiri toob teieni veel selle aastanumbri sisse mahtunud arengud keskkonnaõiguse valdkonnas.

Analüüsime kahte Riigikohtu lahendit, milles kohus on vaaginud juriidilise isiku kaebeõigust ja kasutuslubade põhjendamise ning menetlusse kaasamise kohustust.

28 / 11
KÕK hakkab juhtima tähelepanu senisest tõhusama õiguskaitse vajadusele keskkonnaasjades

Keskkonnaõiguse Keskus ühes Euroopa keskkonnajuristide võrgustikuga Justice & Environment  ning juristidest koosneva ülemaailmse keskkonnaühendusega ClientEarth püüavad ühisprojektiga “Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus - õigusala spetsialistide teadlikkuse tõstmine” („Education and Awareness Raising of Legal Professionals on Access to Justice”) parandada avalikkuse juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Lisaks Eestile on projekti partnerriigid Suurbritannia, Ungari, Hispaania, Austria, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa ja Slovakkia.


27 / 11
Marian Hiire: Kes peab keskkonnaalastes kohtuvaidlustes tõendama kahju tekkimist loodusele?
Marian oli meie juures praktikal septembrikuus. Praktika ajal alustas ta ülevaate koostamist sellest, kuidas keskkonnaõigus reguleerib tõendamiskoormist keskkonnaasjus ning milline näeb välja praktika. Lihtsamalt öeldes uuris Marian seda, kes peab keskkonnaalastes kohtuvaidlustes tõendama (võimalikku) kahju tekkimist loodusele? Ta leiab, et on kummaline, et mitmetes kohtuvaidlustes on leitud, et see on keskkonna eest võitlejate-vaidlejate kohustus ning tõstatab küsimuse, et kas selline praktika üldse toetab ideelist mõtet, et tegelikult vajame me kõik keskkonda iseendale, elamiseks?
17 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Novembrikuu uudiskirjas käsitleme põhjalikumalt kahte teemat. Esimene neist puudutab Euroopa Kohtu lahendit, kus keskseks vaidlusküsimuseks Natura 2000 võrgustiku liidetud alade hilisemad võrgustikust eemaldamise võimalused. Teise teemana kirjutame lahti EL uue kiirgusohutuse direktiivi ülevõtmiseks kavandatavad kiirgusseaduse muudatused.

Lühemates uudistes tuleb juttu mitmetest EL kliimamuutustega võitlemise meetmetest, mis on eriti päevakorrale kerkinud seoses äsjatoimunud kliimakõnelustega Bonnis. Analüüsime ka EL tasandil toimuvat nn glüfosaadi-tüli ja EL väetiste määruse muudatusi.

Eesti tasandi uudistest vahendame mitmeid kavandatavaid määrusi ja anname ülevaate Eesti kavatsusest liituda maastikukonventsiooniga.

Neid ja teisi uudiseid saab lugeda siit.

Head lugemist!
14 / 11
Siim Vahtrus: Alati pole vaja kohtusse minna

Viimasel aastal on esile kerkinud arvukalt kodanike ja riigi või arendajate vahelisi mõõduvõtmisi keskkonnaküsimustes. Üha rohkem on selliseid vaidlusi, mille lahendamiseks on kodanikud ja ühendused valmis kohtusse pöörduma. Kas see on aga tingimata parim viis erimeelsuste lahendamiseks?

13 / 11
Kodanikuühiskonna sihtkapital KÜSK valis KÕKi inspireerivate edulugude hulka

Kui Keskkonnaõiguse Keskus 10 aastat tagasi tegevust alustas, olid keskkonnateemad ühiskonnas praegusest märksa tagasihoidlikuma tähelepanu all, ent mitte olematud. Vaikselt hakkas esile kerkima üha enam olukordi, mille lahendamiseks olid hädavajalikud õigusalased teadmised. Kõige enam läks neid tarvis üksikutel kodanikel ja kogukondadel, ent teadmisi keskkonnaõigusest ja selle rakendamisest nappis ka amentikel. Tühimik laiutas ka seal, kus oli võimalus seista keskkonnaga seotud avalike huvide eest seadusloomes ja poliitika kujundamises.

07 / 11
Kuidas tulla toime häiriva müraga?
On see liiklus või ehitus, meelelahutusasutused või muu müraallikas, väga raske on leida täiesti müravaba kohta. Mingil määral me ka harjume müraga ja ei pane seda seega mõnikord tähele. Tuleks siiski panna, sest liiga intensiivsel müral võivad olla meie tervise ning sedakaudu üldisele heaolule tõsised tagajärjed.
03 / 11
Keskkonnaühendused: raietegevus Nursipalus loob lubamatu pretsedendi

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul loob viimasel nädalal Nursipalu harjutusväljal 94 hektaril kiirkorras tehtud raie ohtliku ja lubamatu pretsedendi, mis eirab nii keskkonnamõju hindamise põhimõtteid, kodanike arvamust kui ka võimalikku kahju loodusväärtustele.

19 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Seekordses uudiskirjas anname pikema ülevaate värskest Riigikohtu lahendist, millel on oluline tähendus ka keskkonnavaldkonna vaidluste jaoks. Ehitusluba puudutavas naabrite vahelises vaidluses rõhutas kohus muuhulgas, et kahtluse korral tuleb kaebusi menetleda, isegi kui kaebaja õiguste riive (nt keskkonnahäiringute läbi) näib väheoluline.

09 / 10
KÕKis asus juristina tööle Merlyn Mannov
Oktoobrist töötab KÕKis juristina Merlyn Mannov. Merlyn osaleb keskkonnaõiguse uudiskirja koostamisel ja tegeleb õigusabi pakkumisega.
02 / 10
EKO ja KÕKi ühisseisukoht: ehitusmaavarade arengukava elluviimist ei tohiks lõpetada
Reedel, 29. septembril saatsid EKO ja KÕK keskkonnaministeeriumile ühisseisukoha ehitusmaavarade arengukava (EHMAAK) lõpetamise ettepaneku kohta. Keskkonnaühendused leiavad, et 2020. aastani kehtivat EHMAAKi täitmise lõpetamine pole õige samm. Selle asemel soovitavad EKO ja KÕK arengukava üle vaadata või alustada uue välja töötamist. Keskkonnaorganisatsioonid toovad oma kirjas keskkonnaministeeriumile välja kolm peamist põhjust, miks arengukava täitmise ennetähtaegselt lõpetamine ohustab keskkonnakaitselisi huve.
19 / 09
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Septembrikuu uudiskirja pikemas uudises anname ülevaate Keskkonnaministeeriumi eelnõust, mille eesmärgiks on piirata nn keskmiste põletusseadmete õhuheidet. Määrus puudutaks ligikaudu 1000 põletusseadet üle kogu Eesti, nõudes neilt mitmeid investeeringuid, kuid samas vähendades oluliselt ka õhuheidet.

12 / 09
KÕKis asub praktikandina tööle Marian Hiire
Käesoleva aasta kolmanda praktikandina alustas septembris meie juures tööd Marian Hiire. Ühe praktilise tööna aitab Marian meil teha ülevaadet tõendamiskoormistest keskkonnaasjades ehk ta võrdleb praktikat ja kehtivat keskkonnaõigust.
17 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Augustikuu uudiskirjas anname pikema ülevaate Euroopa Kohtu otsusest, milles kohus selgitas, millistel juhtudel on EL liikmesriikidel õigus kehtestada keskkonnavastutuse direktiiviga „paralleelseid“ kahju hüvitamise mehhanisme. Kohus leidis, et sellised reeglid on lubatud, kui nad täidavad sarnast eesmärki, on direktiivi nõuetest rangemad, ent samas mõõdukad.


31 / 07
Keskkonnaõiguse Keskus otsib juristi

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib taibukat juristi, kelle peamisteks ülesanneteks on klientide nõustamine ja analüüside koostamine.

13 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Südasuvises uudiskirjas käsitleme mitmeid seadusemuudatusi, mille Riigikogu jõudis enne suveperioodi vastu võtta, nt metsade raievanuste, harrastuspüügi piirangute ja kütuste kliimasõbralikumaks muutmise vallas. Samuti toome teieni kaks uut ja olulist Riigikohtu otsust. Esimeses neist selgitas kohus millal on põlevkivi kaevandamisel tekkiv kaevandamisjääde kõrvalsaaduseks ja millal jäätmeks. Teises otsuses käsitles kohus planeeringuotsuste põhjendamist ehk motiveerimist.

09 / 07
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Juba 20. sajandi keskpaigast on mitmed ökoloogilised (nt energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliigid jms) ja inimtekkelised (nt Tšernobõl) kriisid, süvenenud mõistmine loodusvarade piiratusest ja loodusteaduslike teadmiste areng ning järgnenud kokkulepped ja muud reageeringud (nt Rachel Carson'i "Vaikne kevad", Brundtlandi raport, säästva arengu tegevuskavad, eesmärgid jms) maailmas jõuliselt teed näidanud vajadusele arvestada inimtekkelise keskkonnamõjuga. Arusaam, et ühiskond eksisteerib sõltumata keskkonnast ja looduses paika pandud reeglitest on muutunud ja muutumas. Hoolimata sellest vajab keskkonnamõju hindamine jätkuvalt järele aitamist.


20 / 06
Keskkonnaõiguse uudiskiri number 100
Head keskkonnaõiguse uudiskirja lugejad! Teie ees on uudiskirja sajas number. Selle tähtsa sündmuse puhul räägivad uudiskirja tegijad seekordses numbris uudiskirja saamisloost ja selle arengust läbi üheksa aasta. Lugejaile avatakse ka uudiskirja valmimise telgitaguseid ja huvitavaid statistilisi fakte. 
07 / 06
Analüüs: Kohalik omavalitsus võib inimeste elukeskkonna hoidmiseks ka kasutuslubadele kõrvaltingimusi seada
Äsja valminud analüüsis uurisime õigusnorme ja kohtupraktikat, et saada kinnitust, kas nt tegevusaja piiramine, müra summutavate lisaseadmete kasutamise kohustus jms võiksid olla nõuded, mida kohalik omavalitsus võiks inimeste elu- ja looduskeskkonna hoidmiseks ehitise kasutusloas seada.
16 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Maikuu uudiskirjas toome teieni uudised nii Eesti kui EL tasandilt. Eesti on seejuures tempokalt asunud kaasajastama keskkonnaalaseid infosüsteeme. Keskkonnaseire seaduse muudatustega kavatsetakse asutada uus keskkonnaseire andmekogu. Samal ajal on asutamisel ka uus keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, mille kaudu toimuks edaspidi keskkonnalubade taotlemine, aruandlus ja seire. Mõlemal puhul on eesmärgiks kasutajamugavus ja ametnike paberitöö vähendamine.

16 / 05
Uudiskirja lugejad: uudiskiri on põhjalik ja infoküllane

2017. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et uudiskirja lugejad on pakutavaga rahul. Juba üheksandat aastat ilmuva keskkonnaõiguse uudiskirja lugejaküsitlusele vastanutest valdav osa loeb uudiskirja iga-kord või sageli ja ilmumissagedusega on rahul 82% vastanutest. Küsitlusele vastas kokku 44 uudiskirja lugejat. Täname kõiki vastajaid!

10 / 05
Looduskaitsedirektiivide parema rakendamise tegevuskava täitmiseks on vaja liikmesriikide jõulist tegutsemist

Aprilli lõpus avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava, kuidas peatada loodusliku mitmekesisuse kadu 2020. aastaks. Selle nimel, et Euroopa Komisjon looduskaitsedirektiivide muutmise asemel nende parema rakendamise kallal töötaks, tegelesid eelmise aasta lõpus aktiivselt paljud keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa. Nii saatsime ka meie möödunud novembris ühes Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Kojaga sellesisulise kirja Euroopa Komisjoni asepresidendile Andrus Ansipile. Samuti esitasime Justice and Environment (JE) võrgustiku liikmena jaanuaris 2017 koos Euroopa teiste keskkonnaorganisatsioonidega konkreetsed ettepanekud Euroopa Komisjonile direktiivide rakendamise tegevuskavas arvesse võtmiseks. Need tuginesid muu seas JE tehtud õiguslikul analüüsil, mille tulemustest võib järeldada, et arendusprojektide keskkonnamõjude hindamisel kaitstavatele aladele esineb riikides olulisi puudujääke, ka Eestis.

04 / 05
Tere tulemast meie praktikandile Jolandale!

Teisipäeval 2. mail liitus meiega Jolanda Lipu, kes püüab kuu aja jooksul selgust saada, milliseid probleeme esineb kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil keskkonnaõigusega seotud küsimustes ning aidata kaasa lahenduste leidmisele.

21 / 04
Aprillikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Aprillikuu uudiskirjas käsitleme ühe peateemana Aarhusi konventsiooni kontrollkomitee otsust, milles leiti, et Euroopa Liidu õigus on vastuolus Aarhusi konventsiooni nõuetega. Puuduseks on, et EL institutsioonide (Euroopa Komisjon, EL Nõukogu jt) otsuseid ei saa avalikkus piisavalt tõhusalt vaidlustada. Teises peauudises on vaatluse all Riigikogus arutusel olevad keskkonnamõju hindamise (KMH) süsteemi muudatused, millega Eesti võtab üle EL KMH direktiivi muutunud nõudeid.

17 / 04
KÕKi juristidest saavad head läbirääkijad

Konfliktide ja õiguslike vaidluste lahendamine osapoolte (arendaja, kohalikud elanikud, teised ettevõtjad) kokkuleppega on sageli kohtuvaidlustest tõhusamad. Seepärast püüdleme me KÕKis sinnapoole, et suurendada kokkuleppe teel lahendatud õigusvaidluste hulka ning osaleda tulemuslikumalt huvikaitses. Selleks suurendame enda meeskonna läbirääkimisoskuseid projekti "KÕKi meeskonna läbirääkimisoskuste arendamine" raames siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel 2017. aasta aprillist 2018. aasta aprillini.

28 / 03
KÕKi juristid andsid Tagasi kooli! programmi raames külalistunde

Märtsi lõpus käis Siim Rocca al Mare Koolis ning Kadi-Kaisa Tallinnas Reaalkoolis tunde andmas.

Siim rääkis 7. klassi lastele keskkonnajuristi igapäevatööst. Siimu põhisõnum oli, et juristi töö ei ole kindlasti igav ja juristiks tasub igal juhul õppida, kui vähegi huvi on. Õigus nimelt reguleerib suuremat osa inimeste elust ning igaühel on tahtmise korral võimalik leida endale kõige meelepärasem teemavaldkond selles laias erialas – olgu see siis keskkond või midagi muud.

28 / 03
Euroopa Liidu õigussüsteem ei kaitse turbaalasid piisavalt

Hiljuti valmis meie kaasabil Saksamaa, Poola ja Eesti koostöös uuring turbaalade kaitset ja taastamist mõjutavatest Euroopa Liidu poliitikatest ja õiguslikest regulatsioonidest ning nende rakendamisest Poolas ja Eestis. Uurimise all olid eelkõige looduskaitse (Natura2000), infrastruktuuri planeeringud, Euroopa Liidu veepoliitika, EL ühtne põllumajanduspoliitika, maaeluareng ja struktuurifondid, LIFE'i energiapoliitika ning kliimamuutustega seonduvad regulatsioonid. Kõigis nimetatud valdkondades annab uuringuraport lisaks leidudele ka soovitusi.

17 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskirja peauudises teeme kokkuvõtte kuu alguses avaldatud OECD ülevaatest Eesti keskkonnavaldkonna arengute kohta. Raporti põhisõnum Eesti jaoks on ühene ja selge – Eesti kui kõige süsinikumahukama majandusega OECD riik peab põlevkivisõltuvuse vähendamiseks seadma senisest ambitsioonikamad eesmärgid ja rakendama konkreetseid samme nende saavutamiseks.

17 / 02
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Aasta lühima kuu uudiskirjas on meil vastavalt ka vaid lühemat sorti uudised – samas sisu on neis jätkuvalt palju. Näiteks on Euroopa Komisjoni koostanud ülevaate keskkonnapoliitika rakendamise kohta liikmesriikides ja selle avalikustanud. Ülevaate kohaselt on Eestis probleemiks tööstuse ressursimahukus ja jäätmete liigne põletamine, teistest paremini on meil lood elurikkusega.

31 / 01
Seisukohad maapõue strateegia eelnõule
Keskkonnaministeerium tutvustab täna 31. jaanuaril KUMUs riigi maapõue strateegia eelnõud. Meie ja EKO hinnangul soodustab valminud eelnõu kaevandamise intensiivistumist. See on aga vastuolus globaalsete suundumustega ega aita Eestil vähendada kaevandamisest tulenevat keskkonnamõju ehk surve nii looduskeskkonnale kui inimeste heaolule jätkub.
25 / 01
Jaanuarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Aasta esimeses uudiskirjas on pikemas uudises luubi alla võetud Eesti kliimamuutuste raamstrateegia, millega pannakse paika kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Keskkonnaministeeriumis koostatud arengukava on koos kliimamuutustega kohanemise strateegiaga saadetud Riigikogule arutamiseks ja heakskiitmiseks.

24 / 01
Maapõuepoliitika põhialustega tutvumiseks on jäetud vaid kaks nädalat

Keskkonnaministeerium avalikustas 19. jaanuaril Maapõuepoliitika põhialused 2050. Avalikkusele on ministeerium jätnud konsulteerimisaega kõigest kaks nädalat ehk 2. veebruarini. Selle dokumendiga pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sealhulgas kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks. Nii olulisse ja meie elu pikaajaliselt mõjutama määratud dokumenti sisuliselt süvenemiseks ja arvamuse avaldamiseks on aeg napp. Teisalt läheb sedavõrd lühike tähtaeg vastuollu ka kaasamise hea tavaga, mis näeb ette vähemalt nelja nädala pikkust konsulteerimisaega, mida on põhjendatud juhtudel võimalik nii lühendada kui ka pikendada.

22 / 12
Pühadetervitused

22 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Selle aasta viimases uudiskirjas on peauudiseks Euroopa Komisjoni puhta energia pakett, mille eesmärgiks on järgmise kümnendi jooksul vähendada kasvuhoone gaaside heidet 40% võrra. Missuguseid meetmeid kavatseb EL selleks kasutada, millised on kava plussid ja miinused, saab lähemalt lugeda uudiskirjast.
09 / 12
Linnujahi normid on Eestis liiga leebed

Värskelt valmis saanud analüüsis jõudsime järeldusele, et Eestis kehtiv veelindude jahi regulatsioon ei lähtu avalikest huvidest ega toeta jahipidamist säästval, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikul moel. Probleemiks on ka kehtestatud reeglite sage rikkumine, ent rikkumiste tuvastamine on keeruline ning sanktsioonid ebapiisavad nende ennetamiseks ja vältimiseks.

22 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Novembrikuu uudiskirja peateemaks on uuest aastast jõustuv maapõueseadus, mis toob kaasa mitmeid muudatusi, sealhulgas seoses kaevandamislubade taotlemise ja andmisega. Mõjukaid muudatusi on tehtud ka turba kaevandamise ja kaevise võõrandamise reeglitesse. Maapõue teemat on ühes hiljutises lahendis käsitlenud ka Riigikohus. Kohus rõhutas, et kaevandamise vastuolu kohalike huvidega peab omavalitsuse poolt olema välja toodud võimalikult vara, eelkõige kaevandamisloa menetluses.

18 / 11
Looduskaitsedirektiivide muutmise asemel tuleks olemasolevaid paremini rakendada

Keskkonnaõiguse Keskus ühines Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmete täna väljasaadetatud kirjaga Euroopa Komisjoni asepresidendile Andrus Ansipile. Kirja ajendiks on eesseisev linnu- ja loodusdirektiivide toimivuskontrolli tulemuste avalikustamine ja nende tulemuste hindamine Euroopa Komisjoni volinike kohtumisel novembri lõpus. 

20 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Loodus võib küll valmistuda talviseks vaikeluks, ent keskkonnaõiguse vallas on oktoobris palju uudiseid! Põhjalikumalt tutvustame sellekuises uudiskirjas uut energiamajanduse arengukava, mida Riigikogu lähiajal arutama asub. Kaua ettevalmistatud kavas on nii positiivset, nt soov arendada taastuvenergiat, ent samas tekitab mulluse Pariisi leppe valguses kõhklusi plaan jätkata ja isegi suurendada investeeringuid põlevkivitööstusesse kui Eesti süsinikujalajälje suurimasse panustajasse.

12 / 10
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub koolitusele "Õhu kvaliteedi kaitse ja müra piiramine – uued nõuded KOVidele alates 2017"

1. jaanuarist 2017 jõustub uus välisõhu kaitset puudutav seadus, mis näeb ette rea uusi kohustusi, aga ka võimalusi omavalitsustele, millest olulisimad on:

  • Välisõhus leviva müra kaardistamine ja tegevuskavade koostamine
  • Õhukvaliteedi normide ületamise korral õhukvaliteedi parandamise kava koostamine ja rakendamine
  • Kaasarääkimise võimalused õhusaastelubade väljastamisel ja saasteainete vähendamise tegevuskavade osas
06 / 10
KÕKi meeskonnaga liitus kommunikatsioonijuht

Alates oktoobrist asus KÕKis kommunikatsioonijuhina tööle Katre Liiv, kes aitab kaasa KÕKi kui tõsiseltvõetava partneri ja keskkonnaõiguse eksperdi arengule. Katre vastutab selle eest, et õige info oleks õigel ajal õiges kohas.


21 / 09
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Septembrikuus võib olla küll palju uut, ent meie uudiskiri jätkab ka sügisel lugejate informeerimist viimastest arengutest keskkonnaõiguse ja –poliitika alal. Sellekuises uudiskirjas on teiste seas kaks uudist looduskaitse valdkonnast. Õiguskantsler on Riigikogule teinud ettepaneku viia põhiseadusega kookõlla looduskaitseliste piirangutega maade riigile ostmise kord. Keskkonnaministeerium on aga ette valmistamas looduskaitseseaduse muudatusi, millega soovitakse lihtsustada asjaajamist ja täpsemalt reguleerida ehitustegevust hoiualadel.

24 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Augustikuises uudiskirjas on meil lausa kaks pikemat uudist! Ühe peateemana käsitleme Euroopa Komisjoni uut kliimapaketti, mis sisaldab meetmeid kasvuhoonegaaside vähendamiseks transpordi-, põllumajandus-, maakasutus-, jt majandussektorites. Teise peauudisena analüüsime Riigikohtu hiljutist lahendit, mis andis vastuse mitmele olulisele küsimusele müranormide rakendamisel. Muuhulgas selgitas Riigikohus mürahäiringu planeeringus käsitlemise nõudeid ning Natura-hindamise läbiviimise korda.

25 / 07
Keskkonnaõiguse Keskus otsib kommunikatsioonijuhti
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) otsib hakkajat ja nupukat kommunikatsioonijuhti.
19 / 07
Justice&Environment avaldas Natura 2000 teemalise uudiskirja

Keskkonnaorganisatsioonide võrgustik Justice and Environment (J&E) on avaldanud oma suvise uudiskirja Natura 2000 teemal. Fookuses on Euroopa Komisjoni tellitud ja kaua oodatud uuring  EL direktiivide 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv) ülevaatamise („Fitness Check“) kohta. Pea 700-lk koosnevas raportis leitakse, et mõlemad direktiivid on elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks igati sobivad ja nende muutmine oleks ebasoovitav. Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, sh seoses nn Natura-hindamisega.

18 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Juulikuu uudiskiri on valmis! Peauudisena tutvustame uue atmosfääri kaitse seaduse olulisemaid tahke. Lühiuudistes kirjutame Riigikogus enne suvepuhkust vastu võetud turba ja põlevkivi maksustamise muudatustest, veeseaduse ja –seireprogrammi puudutavatest muudatustest ning sügisel jõustuvast uuest kiirgusseadusest.


20 / 06
Juunikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Juunikuu peauudis räägib Eesti kliimapoliitika põhialuste eelnõust, millega seatakse paika Eesti kliimaalased eesmärgid ja suunised kuni aastani 2050. Tutvustame nii eelnõu tausta kui selle peamisi suuniseid. Kui uudis tekitab tahtmist kaasa rääkida, siis 7. juulini saab igaüks eelnõule oma arvamusi esitada.


30 / 05
Uus juhend selgitab Natura hindamise reegleid

Justice & Environment (J&E), üle-euroopaline keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustik, kuhu kuulub ka KÕK, avaldas täna uue juhendi. Selles selgitatakse Natura 2000 alasid mõjutavate kavade ja projektide hindamise reegleid (nn asjakohane hindamine). Väljaandes tutvustatakse lihtsas keeles nii EL loodusdirektiivi nõudeid kui ka Euroopa Kohtu (EK) praktikat.

24 / 05
Euroopa Komisjon alustas Brüsselis toimunud seminariga KSH-direktiivi hindamist

Möödunud nädalal toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud seminar, kus eksperdid erinevatest riikidest jagasid oma kogemusi keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi (2001/42/EÜ, nn KSH direktiiv) praktikast. Esindatud olid nii akadeemikud kui praktikud era- ja avalikust sektorist. Siim Vahtrus KÕKist osales üritusel võrgustiku Justice&Environment esindajana.

17 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Maikuu uudiskiri on valmis! Seekordses uudiskirjas on uudiseid nii globaalselt, EL kui kohalikult tasandilt. Võitlus kliimamuutustega jätkub: New Yorkis allkirjastati kliimakokkulepe, millele kirjutasid alla rohkem kui 165 erinevat riiki üle maailma. Euroopa Liit võitleb kliimamuutustega ka uues Arktika-poliitikas, mis äsja avalikustatud sai.

22 / 04
Täna esitletakse Maamessil uut veekaitsemeetmete käsiraamatut
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Keskkonnaõiguse Keskuse eksperdid koostasid praktilise käsiraamatu põllumajandustootjatele, kuhu koondatud juhised aitavad hoida meie veekeskkonda parema tervise juures. Käsiraamatu koostamisel on silmas peetud ühisosa leidmist, et lisaks veekaitsele tekiks ka põllumajandustootjale vahetum kasu.
18 / 04
Aprillikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Aprillikuu pikemas uudises tutvustame, milliseid muudatusi toob kaasa uue maapõueseaduse eelnõu, mis on viimaks jõudnud Riigikogu menetlusse. Muudatused puudutab mitmeid maapõue kasutuse aspekte nt loamenetlust, maardlate jaotust, turba ja põlevkivi kaevandamise regulatsioone, samuti ka ehitustegevust maardlate alal jm. Keskkonna seisukohalt on eelnõus mõningaid positiivseid muudatusi, kuid leidub ka negatiivseid arenguid.

13 / 04
Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga rahul

2016. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et juba kaheksandat aastat ilmuva keskkonnaõiguse uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 59 uudiskirja lugejat. Täname kõiki vastajaid! Selleaastased tulemused näitasid, et valdav osa vastanutest loeb uudiskirja iga kord (68%) ja leiab sealt sageli või alati enda jaoks kasulikku infot. Lühiuudiseid pidas kompaktseks 87% ja pikki uudiseid piisavalt põhjalikuks 80% vastanutest.

23 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Märtsikuu uudiskirja peauudises räägime Keskkonnaministeeriumi kavatsusest leevendada raiereegleid. Muudatuste kohaselt soovitakse mh lihtsustada lageraie alternatiivide kasutamist ning alandada raievanust kuusikutes. Veel teinegi uudis puudutab puude raiet – keskkonnakomisjon arutab võimalust anda KOV-dele otsustusõigus puuderaieks linnades.

21 / 03
Võrgustik Justice&Environment laienes Bulgaariasse

Möödunud nädalal toimus Bratislavas võrgustiku Justice&Environment iga-aastane üldkoosolek. Teiste teemade seas otsustati võtta vastu uus liige Bulgaariast – organisatsioon nimega Bluelink. Uuel aastal teeb J&E tegemistes taas kaasa ka Slovakkia organisatsioon Via Iuris, mis viimasel paaril aastal oli vähem aktiivne.

10 / 03
Uus juhis aitab osaleda kaevandamisotsuste tegemisel

Tänasest on KÕKi kodulehel avalikustatud uus juhis kohalikele kogukondadele ja inimestele, kelle lähikonnas soovitakse asuda maavarasid kaevandama. Juhises anname nõu, millistele mõjudele tuleks juba enne kaevandamist ettevõtjate ja asutuste tähelepanu juhtida ja kuidas saab oma huve loamenetluses kaitsta.

25 / 02
Keskkonnaühendused: uues põlevkivi arengukavas on suured puudused
Eesti keskkonnaühendused (sh KÕK) saatsid Riigikogu liikmetele seisukohad ja ettepanekud „Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise arengukava 2016-2030“ eelnõule. Praegu laual olev põlevkivi arengukava ei ole kestlik, kõiki kaevandamisega kaasnevaid mõjusid arvesse võttev ning tulevikku vaatav nutika riigi visioon. Keskkonnaorganisatsioonid loodavad, et Riigikogu saadikud peatavad ulatuslikult keskkonda ja elukvaliteeti kahjustava arengukava menetluse ning nõuavad valitsuselt selle olulist täiendamist.
05 / 02
KÕKi ülevaade: uued maakonnaplaneeringud maavarade kasutuse praktikat ei muudaks

2014. a lõpus koostas KÕK analüüsi võimalustest kavandada maavarade kasutust planeeringutega. Analüüsi põhijärelduseks oli, et maakonnaplaneeringutes eelistatud kaevanduspiirkondade ning ruumikasutuse konfliktide lahendamine oleks mõistlik samm. Käesoleva aasta alguses koostasime oma analüüsi jätkutegevusena uute, koostamisel olevate maakonnaplaneeringute ülevaate. Ülevaate eesmärgiks oli hinnata seda, kas ja kuivõrd muutuks maavarade kasutuse ja kaevandamise praktika uute planeeringute kehtestamisel.

02 / 02
KÕK kutsub omavalitsuste ametnikke kaasamise teemalisele koolitustele

Kaasamine on väga tähtis planeerimismenetluses, uue ehitusseadustiku kohaselt võib see nõutav olla ka projekteerimistingimuste andmisel. Kaasamise nõuete hea tundmine aitab teha sisuliselt häid otsuseid ning vältida otsuste tühistamist kohtus. Samas on nõuete süsteem keeruline: lisaks planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule tuleb silmas pidada kohtupraktikat, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevaid nõudeid, EL- ja rahvusvahelise õiguse reegleid.

22 / 01
Jaanuarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Keskkonnaõiguse uudiskiri rõõmustab lugejaid ka 2016. aastal! Aasta esimeses uudiskirjas võtame lähema vaatluse alla Euroopa Kohtu lahendi seoses Natura-hindamisega. Euroopa Kohus selgitab uues otsuses, kuidas käituda, kui Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võivale projektile on luba antud enne ala võrgustikuga liitmist, ent projekti elluviimine toimub alles pärast seda.

21 / 12
Pühadetervitused

17 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Selle aasta viimane uudiskiri on pühadeelselt sisutihe ja mitmekesine. Peateemana leiab kajastamist uus rahvusvaheline kliimakokkulepe, mis Pariisis sõlmiti ning mis sisaldab mitmeid ambitsioonikaid eesmärke. Erinevad osapooled nendivad samas, et planeet pole sellega veel päästetud ja töö peab jätkuma.

24 / 11
Brüsselis tutvustati esialgseid järeldusi Natura-direktiivide muutmise vajaduse osas

Eelmisel reedel, 20. novembril toimus Brüsselis konverents, kus Euroopa Komisjoni tellimusel tegutsenud eksperdid tutvustasid EL nn linnudirektiivi ja loodusdirektiivi muutmise teemal koostatud analüüsi esialgseid tulemusi. Üritusel osales KÕKi ja võrgustiku Justice&Environment esindajana ka Siim Vahtrus.

17 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Novembrikuu uudiskirja pikemad uudised käsitlevad Euroopa Kohtu ja Eesti Riigikohtu lahendeid. Euroopa Kohus selgitas kaebeõiguse eripärasid keskkonnaasjades; Riigikohtu lahend aga selgitab, millest peaksid kohalikud omavalitsused lähtuma geoloogilisi uuringulube kooskõlastades. Kohtupraktikat kajastame ka lühiuudistes: Euroopa Kohus on teinud taaskord ühe otsuse keskkonnaasjades Euroopa Komisjoni dokumentide kättesaadavuse kohta.

26 / 10
Euroopa keskkonnaühendused arutlesid Brüsselis EL jätkusuutliku tuleviku üle

Möödunud nädalal toimus Brüsselis Euroopa keskkonnaühenduste võrgustiku European Environmental Bureau (EEB) iga-aastane konverents, millele järgnes organisatsiooni üldkoosolek. Üritustel osales võrgustiku Justice&Environment (J&E) nimel ka KÕKi jurist ja juhatuse liige Siim Vahtrus.

22 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Seekordse keskkonnaõiguse uudiskirja peateemaks on uue jäätmeseaduse eelnõu, mille keskkonnaministeerium on kooskõlastamiseks saatnud. Artiklis keskendume uuendustele, mis puudutavad korraldatud olmejäätme vedu ja jäätmekäitlustegevuse registreerimise temaatikat.

07 / 10
KÕK asub hindama keskkonnaotsustesse kaasamist

Keskkonnaõiguse Keskus on oma loomisest saati tegelenud avalikkuse keskkonnaotsustesse kaasamise küsimustega. Oleme avaldanud juhiseid nii kodanikele kui ametnikele, eesmärgiga tõsta nii osalejate kui kaasajate teadmisi ja oskusi. Selle aasta sügisest asume lisaks hindama ja võrdlema avalikkuse kaasamist oluliste keskkonnaotsuste tegemisse. Uue hindamissüsteemi lähtekohaks on sel suvel valminud juhis „Keskkonnainfo kättesaadavus ja kaasamine keskkonnaotsuste tegemisse

25 / 09
Ühishuviprojektid - mis need on ja miks need meid huvitama peaks?
EL ühishuviprojektideks (projects of common interest - PCI) energeetika valdkonnas loetakse energia transpordiga ja energiavõrkude arendamisega seotud projekte, mis saavad vastavalt EL õigusele erikohtlemise osaks. Taoliste projektide puhul peavad liikmesriigid tagama kiire otsusetegemise ning neil on õigus saada soodustingimustel toetust. Olulised on projektid seega nii Eesti asutustele kui maksumaksjatele.
23 / 09
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri on lugemiseks valmis! Seekordses peauudises anname ülevaate Riigikogus menetlusjärge ootavatest eelnõudest. Muudatusi on oodata jahiseaduse, jäätmeseaduse, veeseaduse mitmetes punktides; täiesti uues kuues soovitakse kehtestada kemikaaliseadus.

16 / 09
KÕK kutsub ametnikke praktilisele kaalutlusotsuste tegemise koolitusele
Kaalutlusnõuete tundmine ning eriti otsuste põhjendamine on planeerimis- ja keskkonnaasjades olulise tähtsusega. Nõuete ebapiisav täitmine võib praktikas kaasa tuua keerukad ja kulukad kohtuvaidlused. Ent kuidas rakendada abstraktseid nõudeid konkreetse üksikjuhtumi lahendamisel?
15 / 09
Analüüs: Transatlantiline kaubanduslepe (TTIP) võib seada ohtu Euroopa inimeste tervise ja keskkonna
Täna avalikustas Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) lühianalüüsi Transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse ehk TTIP mõjudest EL ja Eesti õigusele. Analüüsis järeldatakse, et plaanitavas leppes leidub vastuolusid läänelike õiguspõhimõtetega. Pikemas plaanis võivad leppe tagajärjel tõenäoliselt alaneda ELi standardid kemikaali- ja toiduohutuses ning samuti geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) lubamises.
03 / 09
KÕKi meeskonnaga liitus uus nooremjurist
1. septembrist asus KÕKis nooremjuristina tööle Kadi-Kaisa Kaljuveer. Kadi-Kaisa lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureuseõppe ning jätkab hetkel õpinguid magistrantuuris. Oma magistritöö plaanib Kadi-Kaisa samuti kirjutada keskkonnaõiguse alal.
21 / 08
Uus käsiraamat aitab ametnikel kohalikke paremini kaasata
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) koostas ametnikele ja teistele huvilisele juhendi, mis aitab paremini mõista rahvusvahelisest  ja Euroopa Liidu õigusest tulevaid keskkonnainfo avalikustamise nõudeid ning osavamalt kaasata kohalikke inimesi. Keerulisi ning sageli mitmeti tõlgendatavaid juriidilisi nõudeid on lahti kirjutanud ja näidetega ilmestanud KÕKi juristid.
19 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Kuigi seekordne uudiskiri on südasuviselt õhuke, leiab keskkonnaõiguse vallast siiski huvitavaid arenguid. Tutvustame näiteks maaparandusseaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada täiendavad nõuded veekogude kaitseks, samuti turbaalade nimekirja täiendamise plaane. Lisaks on Riigikogule esitatud jahiseaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärk on kiiresti piirata metssigade arvukust seoses sigade Aafrika katku levimisegaga.

24 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Hoolimata puhkusehooaja algusest on äsja valminud juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri vägagi sisukas. Teiste seas on töökas olnud Euroopa Kohus, kes on teinud kolm olulist otsust. Kahes otsuses selgitab kohus juurdepääsu keskkonnaga seotud infole, kolmandas aga sedastas kohus, et EL vee raamdirektiivist tuleneb mh kohustus mitte lubada projekte, mis ohustavad veekogude seisundit. Seda juhist tuleb tulevikus järgida ka Eestis planeeringute ja lubade andmisel.

19 / 06
KÕKi juhised selgitavad 1. juulist jõustuvat planeerimisseadust
1. juulist jõustuva uue planeerimisseaduse selgitamiseks uuendas Keskkonnaõiguse Keskus veebijuhist „Oska osaleda”. Lisaks kodanike abistamisele planeeringute menetluses osalemisel selgitatakse juhistes ka samaaegselt jõustuvaid muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites.
18 / 06
Juunikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Seekordse keskkonnaõiguse uudiskirja peateemana käsitleme Riigikontrolli põlevkivijäätmete teemalise auditi järeldusi. Mai lõpus avaldatud dokumendis hinnati riigi tegevust põlevkivijäätmete tekke ja käitlemise suunamisel. Auditi käigus selgus, et riigi kontroll jäätmeid tekitavate ettevõtjate üle ei ole olnud piisavalt tõhus, puudub täielik ülevaade jäätmete kogusest, käitlemisest ja mõjudest ning riik peaks otsustavamalt sekkuma jäätmete koguste ja ladestamise vähendamisesse.

25 / 05
Osalusvõimaluste teabepäevad juunis: Mäetaguse ja Tartu

Jätkub KÕKi maakondlik infopäevade sari, juunikusse jäävad veel kaks viimast infopäeva:

  • 2. juunil 2015 kell 18 - Ida-Virumaa, Mäetaguse vald, Pagari seltsimaja
  • 8. juunil 2015 kell 18:30 - Tartumaa, Tartu linn, kohvik Anna Edasi

21 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri on valmis saanud! Peateemaks on seekord Riigikohtu lahend, milles kohus selgitab kaebeõigust keskkonnaasjades. Uudises tutvustame antud kohtulahendi valguses kohtusse pöördumise õigust ka peale KeÜS jõustumist möödunud aasta augusti alguses.

18 / 05
KÕKi kontor on nüüd ametlikult roheline

14. mail sai KÕKi kontor Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Euroopa Rohelise Kontori tunnistuse. Sellega kuulume nüüdsest nende valitud töökollektiivide ridadesse, kes on oma tegevuses süsteemselt ja mõtestatult sisse viinud keskkonnahoiu põhimõtted.

15 / 04
Keskkonnaseadustiku kommentaarid ja teabepäevad teevad uue seaduse inimestele arusaadavamaks
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) eestvedamisel ilmusid täiendatud kommentaarid hiljuti jõustunud ja Eesti õigusruumis uuenduslikule keskkonnaseadustiku üldosale. Kommentaarid aitavad inimestel uues seaduses märkimisväärselt paremini orienteeruda ning muudavad lihtsamaks nn katusseaduse kasutamise nii ettevõtetele, avaliku võimu asutustele kui ka tavalisele inimesele.
13 / 04
KÕKiga saab ühendust uuel aadressil

Alates tänasest, 13. aprillist, tegutseb KÕKi meeskond uues kontoris, mille asukohaks on Kastani 42, 50410, Tartu (Riia ja Kastani tn nurgal). Meie telefoninumbrid, meiliaadressid ja muud andmed jäävad samaks.

29 / 03
Osalusvõimaluste teabeõhtud aprillis: Kassari ja Muhu

Jätkame infopäevadega kohalikele kogukondadele keskkonnaotsustes kaasarääkimise võimaluste teemal.

Aprillis toimuvad infopäevad:

  • 13. aprill kell 17.30 Hiiumaal, Kassari rahvamajas
  • 14. aprill kell 16 Muhu lasteaia saalis

18 / 03
Märtsikuu uudiskiri: uus ehitusseadustik, KMH muudatused jpm
Valminud on märtsikuine keskkonnaõiguse uudiskiri! Sellekuises uudiskirja numbris tutvustame lähemalt kahte väga olulist uut seadust. Esimene on täiesti uus ehitusseadustik, mis lisaks ehitusõiguse reeglite uuendamisele ühildab üldreeglitega ka maanteede, raudteede, puurkaevude jms eriliste objektide ehitamise nõuded. Teine on keskkonnamõju hindamise muudatuste pakett, mis muudab põhjalikult senist ülesannete jaotust erinevate asutuste vahel, aga ka nõudeid ekspertidele jpm.
13 / 03
Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga jätkuvalt rahul

2015. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 52 uudiskirja lugejat, kellest valdav osa on rahul nii uudiskirja sisulise poole kui ka edastamise viisi ja uudiskirja ilmumissagedusega. Täname kõiki vastajaid!

09 / 03
Osalusvõimaluste teabeõhtud märtsis: Linnamäe ja Raikküla

KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Märtsis toimuvad infopäevad:

  • 10. märtsil kell 18 - Läänemaa, Linnamäe, Oru endine vallamaja
  • 19. märts 2015 kell 16.30 - Raplamaa, Raikküla vald, Lipa küla, Raikküla Valla Vabaajakeskus
25 / 02
KÕK pakub võimalust suvel praktikale tulla
16. märtsini on õigusteaduse üliõpilased oodatud kandideerima KÕKi kahele praktikakohale. Eduka praktika korral pakume sügisest ka osalise koormusega tööd! Praktikat saab sooritada ajavahemikus 15. juunist 28. augustini (täpsem aeg kokkuleppel). Keskkonnaõiguse ja KÕK tegemistega saab tutvuda meie juristide juhendamisel KÕKi Tartu kontoris. Kandideerimiseks saada oma CV ja lühike motivatsioonikiri (max 500 sõna) aadressile siim@k6k.ee.
20 / 02
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Ilmunud on veebruarikuine keskkonnaõiguse uudiskiri! Seekordse numbri pikemas uudises tutvustame uut planeerimisseadust, mille lahkuv Riigikogu jõudis veel viimastel nädalatel lõpuni menetleda. Kuna veel mõni päev enne uudiskirja valmimist võeti vastu ka ehitusseadustik ja mõlema seaduse rakendusseadus, pühendume neile teemadele juba järgmises numbris.

19 / 02
Muutused KÕKi meeskonnas

Märtsi lõpus toimub KÕKis oluline muutus – meeskonnast lahkub senine jurist ja juhatuse liige Kärt Vaarmari. KÕKi tegemisi jääb vedama senine meeskond, mida on plaanis aasta teises pooles taas laiendada.

18 / 02
Kogukonnad: maavarade kasutust tuleb paremini planeerida
Möödunud reedel ja laupäeval (13. ja 14. veebruaril) kogunes Lääne-Virumaal Miila küla seltsimajas lai ring Eesti kohalike kogukondade esindajaid maavarade teemalistele kärajatele. Kärajatel osalejad leidsid, et üksteiselt õppimine on oluline ning lisaks kaardistati mitmeid süsteemseid vigu riiklikus maavarade kasutamise praktikas.
10 / 02
Osalusvõimaluste teabeõhtud veebruaris: Sadala, Leevi, Otepää

KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Veebruaris toimuvad infopäevad:

  • 16. veebruaril kell 16.30 – Jõgevamaa, Sadala Rahvamajas (Torma vald, Sillasoo 4)
  • 18. veebruaril kell 19 – Põlvamaa, Veriora vald, Leevi kultuurimaja
  • 27. veebruaril kell 16 – Valgamaa, Otepää looduskeskuses (Otepää, Kolga tee 28)

20 / 01
Ootame arvamusi uudiskirja kohta

Hea uudiskirja lugeja! Palun aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha vastates lühikesele küsimustikule. Küsimustikule vastamine võtab aega 2-3 minutit ning on anonüümne. Aitäh kõigile vastajatele!

19 / 01
Jaanuarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Valminud on 2015. a esimene uudiskiri! Sellekuises uudiskirjas kajastame mitut olulist arengut seoses jäätmete käitlemise korraldusega Eestis. Riigikohus on langetanud kaks olulist otsust, hinnates suviste jäätmeveokorralduse muudatuste põhiseaduspärasust ning vastates küsimusele, kas kohalikud omavalitsused võivad kindlaks määrata korraldatud olmejäätmeveo sihtpunkti. Pikemas uudises tutvustame aga põhjaliku jäätmeveoreformi eelnõud, mille algatamine mullu kevadel koalitsioonileppese kirjutati.

12 / 01
Osalusvõimaluste teabeõhtud jaanuaris: Mõniste, Soomaa, Pärnu-Jaagupi

Jätkame infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Jaanuaris toimuvad infopäevad:

  • 15.01 kell 18 Mõniste kultuurimajas (Võrumaa)
  • 22.01 kell 18 Tipu külamajas Tipu külas, Kõpu vallas (Viljandimaa)
  • 28.01 kell 18 Pärnu-Jaagupi raamatukogus, Halinga vallas (Pärnumaa)

23 / 12
Pühadetervitus

19 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Ilmunud on detsembrikuine keskkonnaõiguse uudiskiri! Selles numbris tutvustame lähemalt värsket Riigikohtu lahendit Põhja-Kiviõli II karjääri teemal. Lahend on oluline kahel põhjusel. Esiteks selgitab Riigikohus kaevandamislubade tingimuste olulisust ja seost kaevandamise projektiga. Teiseks aga sedastas kohus, et keskkonnaasjades ei tohi menetluskulud olla takistavalt kallid. Seetõttu võib kohus oluliselt vähendada kulusid, mille kaebajad peavad hüvitama arendaja advokaatidele makstud tasude eest.

19 / 12
Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega
SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) äsja avaldatud uuringutest ilmneb, et ettevõtjatele maavara kaevandamiseks seatud tingimused on enamasti üldsõnalised ning soovituslikud, mistõttu kannatavad nii kohalikud inimesed kui ka keskkond. Kaevandusi rajatakse ümbruskonna väärtusi, arendusi ja teisi kaevandusalasid arvestamata.
27 / 11
Keskkonnajuristid: EL ühishuviprojektid tuleks valida ühiselt

Euroopa Komisjon on algatanud EL energeetikavaldkonna ühishuviprojektide (projects of common interest – PCI) uue nimekirja koostamise, avalikustades äsja kandidaatprojektide nimekirja. Projektid, mis 2015. aastal nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt ühishuviprojektideks, saavad EL-lt eritingimustel rahastust. Liikmesriigid peaksid projektide elluviimist soodustama lubade kiire menetlemise läbi. Keskkonnajuristide ühendus Justice&Environment tuletab otsusetegijatele meelde, et projektide valikkuse tuleb kaasata ka avalikkust 

18 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Ilmunud on novembrikuine keskkonnaõiguse uudiskiri! Selles numbris võtame lähema vaatluse alla kolm olulist arengut. Avalikustatud on uus põlevkivi kasutamise arengukava, mis näeb ette Eesti tähtsaima maavara ja suurima saasteallika kasutussuunad kuni aastani 2030. Lisaks on ellu rakendama asutud keskkonnatasude raamkava 2016 +: mõned muudatused on juba Vabariigi Valitsuse poolt vastugi võetud, teisi ootab ees menetlus Riigikogus. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leppisid kokku kliima ja energeetikaeesmärkides aastani 2030.
17 / 11
Kutsume ametnikke keskkonnaseadustiku üldosa koolitusele
KÕK kutsub kohalike omavalitsuse ametnikke aasta viimastele avalikele koolitustele, kus tutvustatakse augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja selle tähendust KOVidele. Koolitused toimuvad 2. detsembril Tartus ja 9. detsembril Pärnus.
11 / 11
Kutsume uut kodulehte uudistama ja kommenteerima!

Tähelepanelikud KÕKi kodulehe külastajad on juba märganud, et kodulehel on toimunud olulised muudatused.  Kujundust ja ülesehitust muutsime eelkõige selleks, et veebileht oleks kasutajasõbralikum, kasulik info paremini leitav ning meie mõju selgemini väljendatud.

22 / 10
Soovite nõu ja abi keskkonnaotsustes osalemisel? Kutsuge KÕKi juristid külla!
SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.

Soovist arutada juristidega kogukonnale või seltsile olulisi küsimusi ja osalemise võimalusi palume märku anda Kärt Vaarmarile (kart@k6k.ee, tel 5274761). 
14 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Ilmunud on oktoobrikuine keskkonnaõiguse uudiskiri. Selles numbris tutvustame lähemalt keskkonnamõju hindamise süsteemi kavandatud muudatusi, mis on kaheaastase pausi järel taas avalikustatud ning saadetud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Kavandatud muudatustest olulisimaks on senise KMH/KSH järelevalve mehhanismi kaotamine, millel võib olla oluline mõju mõjude hindamise sisulisele kvaliteedile.
14 / 10
Kodanikuühendused: ühiskond peab saama põlevkivi kaevandajatelt õiglast tasu
Vabaühendused kohtuvad täna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega, et tutvustada oma seisukohti põlevkivi keskkonnatasude ja kaevanduste planeerimise küsimustes. Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Maavarade Ühing leiavad, et põlevkivi tasude määr peab olema tänasest oluliselt kõrgem, et olla kooskõlas tööstuse keskkonnamõjude ning kodanike huvidega. Kohtumisel esitlevad Keskkonnaõiguse Keskuse juristid ettepanekuid maavarade kasutuse paremaks korraldamiseks riiklikul tasandil.
24 / 09
Rahvusvaheline keskkonnajuristide konverents keskendus strateegilisele hagelemisele keskkonnaasjades
Eelmisel nädalal, 15.-18. septembril toimus Saksamaal, Lenzenis avalikes huvides tegutsevate keskkonnajuristide võrgustiku Environmental Law Alliance Worldwide (ELAW) aastakonverents. 
19 / 09
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Septembrikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas võtame lähema vaatluse alla uue veeseaduse eelnõu, mis peaks asendama juba 20 aastat tagasi vastu võetud kehtiva seaduse. 
12 / 09
Uue maapõueseaduse arutelud peavad jätkuma
Eile, 11. septembril saatsime KÕKi poolt Keskkonnaministeeriumile kirja uue maapõueseaduse eelnõu sisuliste ja menetluslike puudujääkide kohta.
22 / 08
Kärt Vaarmari tutvustas Moldova ja Valgevene keskkonnakaitsjatele õiguslikke võimalusi

Möödunud nädalal korraldas organisatsioon Regional Environmental Center (REC) Valgevene ja Moldova keskkonnaorganisatsioonide töötajate õppereisi Eestisse, mille raames tutvustati külalistele Eesti keskkonnaasutuste ja –organisatsioonide toimimist. 

19 / 08
Keskkonnaseadustiku üldosa jõustus, seaduse kommentaarid täiendamisel, teabepäevad tulekul
1. augustist jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS). Ehkki jõustumisjärgsetel nädalatel on ajakirjanduses tekitanud peaasjalikult diskussiooni võõral maal liikumise uued reeglid, on uues seaduses palju muud olulist nii tavainimeste, ettevõtjate kui ametnike jaoks.
18 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Augusti alguses jõustus pärast pikka ooteaega keskkonnaseadustiku üldosa seadus,  mis peaks looma ühtse raamistiku kogu Eesti keskkonnaõigusele. 

15 / 08
Ajakirjas „European Energy and Environmental Law Review“ ilmus Siim Vahtruse artikkel käitaja üldkohustustest

Augustis ilmus Kluweri kirjastuse poolt väljaantavas ajakirjas „European Energy and Environmental Law Review“ Siim Vahtruse ja Hannes Veinla poolt kirjutatud artikkel käitaja üldkohustustest. 

15 / 08
Uus välisõhku kaitsev seadus vajab põhjalikumat arutelu
Täna, 15. augustil esitas Keskkonnaõiguse Keskus keskkonnaministrile oma seisukohad seoses uue välisõhu kaitset puudutava seaduse – atmosfääriõhu kaitse seaduse – eelnõuga. Eelnõu avalikustati keskkonnaministeeriumi poolt 15. juulil, tänasega lõppes kommentaaride ja märkuste esitamise tähtaeg. 
14 / 08
Lääne Elu tutvustas Noarootsi karusnahakasvanduse probleeme
Augusti alguses avaldas ajaleht Lääne Elu artikli pealkirjaga „Noarootsi elanikud kaebasid valla kohtusse“, milles tutvustatakse Noarootsi valda Nucko OÜ poolt kavandatava Suur-Nõmmküla farmiga seotud probleeme. 
17 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Suurest suvest hoolimata on viimase kuu jooksul keskkonnaõiguses toimunud mitmeid olulisi arenguid. Enne puhkusele siirdumist jõudis Riigikohus vastu võtta mitu olulist seadust, sh seaduse, millega jõustub 1. augustist põhiosa keskkonnaseadustiku üldosast ja vastakaid arvamusi tekitanud korraldatud jäätmeveo reegleid muutva eelnõu. 
14 / 07
Euroopa omavalitsuste esindajad arutasid Brüsselis keskkonnateemasid
25.-26. juunil toimus Brüsselis EL Regioonide Komitee täiskogu istung, millel  osales külalisena ka KÕKi jurist Mirjam Reinthal. EL Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke omavalitsusi Euroopa Liidu tasandil. Täiskogu istungil arutati ning kiideti heaks muu hulgas neli keskkonnateemalist arvamust.
17 / 06
Juunikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Seekordses uudiskirjas kajastame kokku viit Euroopa Kohtu lahendit. Olulisimaks neist võib pidada otsust asjas C-521/12. Euroopa Kohus leidis vaidluses, mis puudutas Hollandisse rajatavat kiirteed, et Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutavate projektide keskkonnamõjude hindamisel ei tohi arvestada hüvitusmeetmetega juba mõjude väljaselgitamise etapis. 
29 / 05
Kärt Vaarmari osales Euroopa keskkonnajuristide kohtumisel

22. mail toimus Brüsselis Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) juristide töögrupi kohtumine, millel osales KÕKist Kärt Vaarmari. EEB on Euroopa keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis esindab keskkonnakaitselist huvi EL institutsioonidega suheldes ja hoiab tihedalt silma peal Brüsselis kujundataval õigusloomel. Juristide töögrupp koguneb tavaliselt kaks korda aastas, et arutada aktuaalseid teemasid ja vahetada kogemusi.

22 / 05
KÕKi nõukogu kiitis heaks 2013. a majandusaasta aruande

8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul kiitis nõukogu heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2013. aasta kohta. Lisaks arutati KÕKi edasist tegevusplaani 2014. aastaks ning tehti kokkuvõtteid aasta ja uue strateegiaperioodi esimesest kvartalist. 

16 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Äsja ilmunud uudiskirjas on kolm pikemat uudislugu, milles tutvustame jõustunud keskkonnamõjude hindamise direktiivi muudatusi ning kahte olulist Riigikohtu lahendit. 

14 / 05
KÕKi meeskond täienes uue juristiga
12. mail liitus KÕKi meeskonnaga uus jurist Mirjam Reinthal. Mirjam tunneb hästi haldusmenetlust ning omab õigusnõustamise ja kohtus esindamise kogemust.
30 / 04
Keskkonnaõiguse Keskuselt saab kaevandamise küsimustes tasuta õigusabi

Alates maikuust saavad kodanikud ja kodanikuühendused, kellel on küsimusi või probleeme seoses maavarade kaevandamisega, tasuta õigusabi Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) juristidelt.

21 / 04
Aprillikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Seekordse uudiskirja pikem uudis tutvustab Euroopa Kohtu uut lahendit Natura 2000 võrgustiku alade teemal. 
11 / 04
Linnade ja valdade päevadel arutati KOVide keskkonnaalaseid ülesandeid ja väljakutseid

26. ja 27. märtsil toimusid Tallinnas juba traditsiooniliseks muutunud linnade ja valdade päevad. Suurüritusel oli sarnaselt eelmise aastaga üheks teemavaldkonnaks keskkond ning sellega seotud KOVide ülesanded.

10 / 04
Kodanikuühendused: Maapõueseaduse eelnõu vajab põhjalikku arutelu
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK), Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) sedastasid sel nädalal keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumises, et märtsi alguses avalikustatud uus maapõueseaduse eelnõu vajab täiendamist ning põhjalikku arutelu. 
07 / 04
Kohus: kaevandamislubade otsustamisel on võrdselt tähtsad nii keskkonnakaitse kui varustuskindlus
Tallinna Ringkonnakohus leidis märtsi lõpus tehtud otsuses, et Vabariigi Valitsuse kehtestud Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 ei ole õigusvastane. Samas möönis kohus, et arengukavast ei saa järeldada, nagu peaks kaevandamine olema igas olukorras prevaleeriv huvi, vaid arvesse tuleb võtta ka keskkonnakaitset.
03 / 04
Kodanikeühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt
Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.
01 / 04
Siim Vahtrus tutvustab ajakirjas „Eesti Mets“ raiereeglite muutuseid ja tagamaid

Hiljuti ilmunud ajakirja „Eesti Mets“ 2014. a kevade numbris tutvustab Siim Vahtrus KÕKi eelmisel aastal valminud õigusliku analüüsi „Metsa majandamise piirangud“ tulemusi. 

17 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Märtsikuu uudiskirja pikem lugu tutvustab uut Riigikohtu lahendit ruumilise planeerimise teemal. Täpsemalt andis Riigikohus vastuse küsimusele, kas ja millistel tingimustel saab kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu kehtestamata põhjusel, et tal ei ole piisavalt ressursse planeeringualal teede, tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamiseks. 
11 / 03
Otsime uut juristi
Otsime oma toimekasse kollektiivi uut liiget - juristi. Uue töötaja peamisteks ülesanneteks on õigusteenuse osutamine ja keskkonnaõiguse arengute kajastamine igakuises uudiskirjas. Kandideerimiseks saada 27. märtsiks oma CV ning lühike motivatsioonikiri (kuni 500 sõna) aadressile: kart@k6k.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või telefonilt 742 4524.
06 / 03
Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga rahul

Jaanuaris-veebruaris läbi viidud lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on sellega jätkuvalt rahul. Ülekaalukas osa vastanutest on rahul uudiste mahu ja sisuga, samuti selle edastamise viisi ja sagedusega. Küsitlusele vastas kokku 62 uudiskirja lugejat. Aitäh kõigile vastajatele!

05 / 03
Maavarade Ühing võtab tööle koordinaatori
KÕKi koostööpartner Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) otsib endale eestvedajat ja koordinaatorit. Uue inimese esimeseks ülesandeks on panustada peagi algava KÕKi, EMÜ ja Eestimaa Looduse Fondi ühisprojekti elluviimisesse. 
01 / 03
Ilmus keskkonnaseadustiku kommenteeritud väljaanne
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel ilmusid kaheksa autori kommentaarid peatselt jõustuvale keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Kommentaarid selgitavad põhjalikult seadustiku sätteid, ent annavad ühtlasi ülevaate Eesti keskkonnaõiguse taustast ja sisust üldisemalt. 
26 / 02
Riigikogus menetletav planeerimisseadus vajab täiendavat arutelu

Täna, 26. veebruaril, saatis KÕK Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles juhib rahvasaadikute tähelepanu menetletava planeerimisseaduse eelnõus sisalduvatele puudustele. 

25 / 02
KÕK pakub suveks praktikavõimalusi
10. märtsini on kõigil õigusteaduse üliõpilastel taas võimalik kandideerida kahele praktikakohale (praktikat on võimalik sooritada ajavahemikus 16. juunist 29. augustini). Praktika toimub KÕKi juristide juhendamisel meie Tartu kontoris. Kandideerimiseks saada CV ja lühike motivatsioonikiri (max 500 sõna) aadressile siim@k6k.ee
20 / 02
Keskkonnaühendused ja KÕK: Rail Balticu planeerimisel ühe trassi väljavalimine oleks ennatlik ja õigusvastane
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) saatsid eile Rail Balticu planeerimise töörühmale ühise kirja, milles rõhutavad vajadust jätkata raudteetrassi asukohavalikul erinevate alternatiivide kaalumist. Organisatsioonide hinnangul oleks eelistatava asukoha valik praeguses etapis ennatlik ning õigusvastane.
14 / 02
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Seekordse uudiskirja pikem uudis tutvustab Euroopa Komisjoni nägemust EL kliima- ja energiapoliitikaks perioodil 2020-2030. Jaanuari lõpus väljakäidud meetmepakett on oma vähese ambitsioonikuse tõttu saanud kriitikat nii keskkonnaorganisatsioonidelt kui Euroopa Parlamendilt; nii ettepanekute kui kriitika sisust saate pikemalt lugeda juba uudiskirjast endast.

30 / 01
J&E võrdlev analüüs: vastutus keskkonnakahju tekitamise eest toimiks paremini, kui EL normid oleksid liikmesriikide õigusesse paremini integreeritud
Euroopa keskkonnaõiguse organisatsioonide ühendus Justice & Environment avalikustas 2013. a lõpus võrdleva analüüsi erinevate EL liikmesriikide keskkonnavastutuse regulatsioonist. Analüüs annab ülevaate 7 EL liikmesriigi (Austria, Eesti, Saksamaa, Hispaania, Ungari, Sloveenia ning Rumeenia) õigusnormidest, mis käsitlevad keskkonnakahju ning näevad ette künnised, millisest piirist alates tekib vastutus sellise kahju tekitamise eest. Eesti kohta koostas ülevaate KÕKi jurist Kärt Vaarmari.
27 / 01
KÕKi plaanid aastaks 2014: selgemad eesmärgid ja mõju
1. augustil jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) näeb lisaks eriseadustes jäätmekäitlejatele, katlamajade käitajatele ja teistele käitajatele sätestatud spetsiifilistele kohustustele ette ka üldisemad kohustused, mida peavad järgima kõik käitajad.
23 / 01
KÕK liitus sotsiaalsete ettevõtete võrgustikuga

Eelmisel nädalal, täpsemalt 15. jaanuaril, sai KÕKist Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) liige. Võrgustiku eesmärgiks on kasvatada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikust ja mõju ning sotsiaalse ettevõtluse tuntust ja tunnustatust. 

20 / 01
Ootame uudiskirja lugejatelt tagasisidet

Hea uudiskirja lugeja! Aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha.

16 / 01
Jaanuarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
2014. a esimeses uudiskirjast leiate lausa kolm pikemat uudist. Kahes neist tutvustame lähemalt uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku poolt toodavaid muutusi. Mõlemad eelnõud on käesolevaks hetkeks jõudnud Riigikogu menetlusse. 
10 / 01
Uus analüüs annab suuniseid ruumilise planeerimise korraldamiseks EL riikides
2013. a lõpus koostasid Euroopa keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustiku Justice&Environment juristid võrdleva analüüsi, milles vaadeldi avalikkuse osalemise võimalusi ruumilisel planeerimisel.
09 / 01
Ootame ametnikke kaalutlusotsuste tegemise koolitusele

Lähiajal korraldame KÕKi poolt kolm avalikku koolitust heade kaalutlusotsuste tegemise teemal. Koolitused toimuvad 29. jaanuaril Tallinnas, 30. jaanuaril Tartus ning 6. veebruaril Pärnus.

Koolitused on suunatud kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja Keskkonnaameti töötajatele, kellel tuleb oma igapäevatöös teha kaalutlusotsuseid, nt planeeringute, keskkonnamõju hindamise ning keskkonnalubade andmise menetlustes. Neis menetlustes on kaalutlusnõuete hoolas järgimine ning otsuste põhjendamine olulised, kuna see loob eelduse hea kvaliteediga otsuste tegemiseks. Nõuete täitmata jätmine võib samas tuua kaasa kulukad ja tülikad kohtuvaidlused.

20 / 12
Pühadetervitus
Siin on meie selleaastane pühadetervitus. Rahulikke jõule ja toredate kohtumisteni uuel aastal.
19 / 12
Detsembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

2013. a viimane keskkonnaõiguse uudiskiri on valmis! Seekordses sisutihedas numbris tutvustame pikemalt Riigikohtu hiljutist otsust, mille kohaselt oli 2012. a lõpus toimunud keskkonnatasude ootamatu tõstmine põhiseadusega vastuolus. 

18 / 12
Juridica Internationalis ilmus Siim Vahtruse artikkel käitaja üldkohustustest
Detsembris avaldatud rahvusvahelise õigusajakirja „Juridica International“ 2013. a numbris ilmus teiste seas KÕKi juristi Siim Vahtruse ja Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse õppejõu Hannes Veinla artikkel „Operators’ General Obligations as an Environmental Duty of Care“. Ingliskeelses artiklis tutvustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS-s) sätestatud käitajate üldkohustuste sisu, tausta ja olemust.
06 / 12
KÕK toetas ametnikke otsuste tegemisel juhendi ja sisukate koolitustega

Novembri lõpus Eesti erinevates linnades toimunud koolitustega sai eduka punkti KÕKi kaalutlusotsuste tegemise teemaline projekt. Projekti raames toimunud koolitustel osales kokku 56 ametnikku; ühtlasi valmis Eestis ainulaadne kaalutlusotsuste tegemise juhend.

04 / 12
ELF ja EOÜ vaidlustasid Paldiski LNG terminali puudutava kohtuotsuse
SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) esitasid 29. novembril Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega vaidlustasid Tallinna Halduskohtu poolt Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu asjas tehtud otsuse. ELFi, EOÜ ning neid kohtus esindava Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) hinnangul ei ole planeering õiguspärane ning võib kahjustada loodusväärtusi.
26 / 11
Keskkonnaõiguse Keskuse uus juhis aitab ametnikel osapoolte huvisid sisulisemalt kaaluda
SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas juhise keskkonnaasjades kaalutlusotsuse tegemiseks, mille eesmärk on aidata ametnikel keskkonda puudutavaid otsuseid senisest paremini kaaluda ja põhjendada. See annab võimaluse võtta erinevate osapoolte huve selgemini arvesse, ning aitab paremini aru saada, miks just sellist lahendust otsustaja poolt õigeks peeti.
22 / 11
KÕKi uus strateegia seab prioriteedid järgnevateks aastateks

KÕKi nõukogu kinnitas novembri alguses KÕKi uue strateegia aastateks 2013-2020, mis paneb paika senisest konkreetsemad ja selgemad tegevusfookused ning eesmärgid.

14 / 11
Novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Novembrikuine uudiskiri on valmis saanud! Seekord tutvustame mitut uut kohtulahendit, millest kõige tähtsamaks on Riigikohtu otsus Ruu lubjakivikarjääri kohta. 
30 / 10
Looduskaitsjad kaebavad Paldiski LNG terminali puudutava kohtuotsuse edasi
Tallinna Halduskohus avalikustas täna otsuse Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kohtuasjas. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) kaebus jäeti rahuldamata. Organisatsioonid kavatsevad otsuse edasi kaevata, kuna terminali ehitamine Pakri poolsaarele kahjustab sealseid loodusväärtusi. KÕK on ELFi ja EOÜ esindajaks.
26 / 10
Uuring: inimesed peavad oma huvi keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva. Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse

19 / 10
PRESSITEADE: Ess-soo pääses kaevandamisest
Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest.
15 / 10
Oktoobrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Oktoobrikuine uudiskiri on valminud! Seekordses numbris on peateemaks septembris Riigikogu menetlusse võetud metsaseaduse muudatused.
02 / 10
Siim Vahtrus rääkis KUKU raadios metsaseaduse muudatustest
28. septembril rääkis KÕKi jurist Siim Vahtrus „Ilmaparandaja“ saates hetkel Riigikogu menetluses olevatest metsaseaduse muudatustest. 
28 / 09
Metsanduse reegleid määravad raiemahud, elurikkusega arvestatakse vähem
Keskkonnaõiguse Keskusel (KÕK) valmis koostöös Eestimaa Looduse Fondiga analüüs metsaseadusest ja selle muudatustest aastatel 1998-2013. a. Uuring näitas, et seadusandjad käsitlevad metsa esmajärjekorras puiduressursi allikana, mistõttu võib ohtu sattuda metsade elustik.
24 / 09
Justice&Environment plaanid: rohkem fookust ja mõju

16.-20. septembril Horvaatias toimunud Justice&Environment (J&E) kohtumisel otsustasid võrgustiku liikmed selle tegevussuundi võrreldes varasemaga vähendada, pühendades enam ressursse EL keskkonnaõiguse võtmevaldkondadesse.

16 / 09
Siim Vahtrus esindab KÕKi võrgustiku Justice&Environment iga-aastasel kohtumisel

KÕKi juhatuse liige Siim Vahtrus osaleb käesoleval nädalal Horvaatias Opatijas toimuval üle-euroopalise võrgustiku Justice&Environment kohtumisel. Kohtumise eesmärgiks on arutada EL keskkonnaõiguse seisukohalt aktuaalseid teemasid, teha kokkuvõte võrgustiku möödunud aasta tööst ning seada plaane tulevasteks aastateks.

13 / 09
Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Head lugejad! Äsjavalminud uudiskirjas tutvustame ühe uudsema arenguna EL värsket eelnõud invasiivsetest võõrliikidest tuleneva ohu ennetamiseks. 
10 / 09
Ootame ametnikke avalikele koolitustele

KÕK ja Väitluskoolitus korraldavad kaks koolitust teemal „Argumenteerimine ja kaalutlusotsuste tegemine planeerimisvaldkonnas“. 

27 / 08
Siim Vahtrus tutvustas KUKU raadios uue energeetika arengukava koostamist

24. augustil tutvustas KÕKi jurist Siim Vahtrus „Ilmaparandaja“ saates uut energeetika arengukava, mille koostamine sai augusti alguses valitsuse ametliku heakskiidu. 

21 / 08
KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios mürast

3. augustil rääkisid KÕKi juristid Siim Vahtrus ja Kärt Vaarmari KUKU raadio saates „Ilmaparandaja“ mürast. 

16 / 08
Augustikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Valminud on augustikuu uudiskiri, mille peauudises anname ülevaate sügisel Riigikogus arutlusele tulevatest eelnõudest, sh Riigikogu liikmete poolt juunis algatatud jäätmeseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõust.

11 / 07
Juulikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Valmis on saanud südasuvine keskkonnaõiguse uudiskiri. Seekordse numbri suur uudis keskendub juuli alguses avalikustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja rakendamise seadusele. 

26 / 06
Siim Vahtrus rääkis KUKU raadios keskkonnatasudest

22. juunil oli KUKU raadio eetris „Ilmaparandaja“ saade, milles KÕKi jurist Siim Vahtrus rääkis keskkonnatasudest.

25 / 06
Kohtuvõit Ess-soo kohaliku kaitseala asjas

Tartu Ringkonnakohus tegi 19. juunil 2013. a otsuse, milles leidis, et Urvaste valla otsus Ess-soo kaitse alla võtta oli õiguspärane. Seega asus ringkonnakohus samale seisukohale, nagu Tartu Halduskohus 18. novembri 2011. a otsuses. 

19 / 06
KÕKi strateegiliste suundade arutelu
Viimastel kuudel oleme hakanud mõtlema KÕKi strateegilistele suundadele järgmistel aastatel. 
19 / 06
Juunikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Äsjavalminud uudiskirjas kajastame mitut olulist eelnõud. Riigikogu on menetlusse võtnud keskkonnajärelvalve seaduse eelnõu, millega reguleeritaks Keskkonnainspektsiooni valveaega ja elektroonilisi andmekogusid. 

17 / 06
KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios NIMBY sündroomist

25. mail oli KUKU raadio eetris „Ilmaparandaja“ saade, milles KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus rääkisid NIMBY sündroomist Laguja prügila juhtumi näitel. 

27 / 05
Keskkonnaotsuste protsessis osalemine – lihtne või keeruline?

Avalikkuse osalemine keskkonnaotsuste tegemises aitab nende otsuste tegemisel paremini erinevate huvidega arvestada ja tähendab seega lõppkokkuvõttes paremaid otsuseid. Samas on osalemisvõimalusi reguleerivad õigusnormid sageli keerulised ning ka praktika muutunud üha keerulisemaks.

27 / 05
Müraregulatsioon vajab uuendamist
Keskkonnaõiguse Keskuse aastapikkuse töö tulemusena on valminud analüüs välisõhus leviva müra normtasemete regulatsiooni kaasajastamise võimalustest. 
27 / 05
Maikuu keskkonnaõiguse uudiskiri
Äsja ilmunud uudiskirja peauudistena tutvustame kaht uut   seadust. 1. juunist jõustuv uus tööstusheite seadus hakkab reguleerima teatud tööstusvaldkondades tegutsevate ettevõtete (keemiatööstuse, põletusseadmete jmt) tegevust ning asendab senise saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse. Uus jahiseadus seevastu suurendab maaomanike õigusi jahinduses.
12 / 05
KÕKi nõukogu koosolek

8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul arutati KÕKi tegevusplaani 2013. aastaks ning kiideti heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2012. aasta kohta. KÕKi nõukogu hinnang möödunud aastale oli positiivne – tegevused olid sisukad ja mitmekülgsed. Koosolekul pikendati ka KÕKi juhatuse volitusi, organisatsiooni juhtimist jätkavad sarnaselt senisega Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus.

06 / 05
KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios õiguste ja huvide kaitsmisest
27. aprillil olid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus taas KUKU raadio „Ilmaparandaja“ saates. Seekord räägiti keskkonnaalastest õigustest, keskkonnaga seotud avalikust huvist ning nende kaitsmisest kohtus.
18 / 04
Aprillikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Head lugejad! Äsja ilmunud aprillikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas on üheks peateemaks mere-ja rannikualade planeerimine, mille kohustust Euroopa Komisjon eelmisel kuul avalikustatud uue direktiivi eelnõuga seada soovib. Teise olulise teemana käsitleme Euroopa Kohtu lahendit seoses liikmesriikide poolt määratud künnisväärtustega keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimiseks.

15 / 04
KÕKi uus analüüs tutvustab viimase 10 aasta kohtupraktikat

Analüüs tutvustab kohtupraktikat 11 teema osas, mis on praktikas vaidlusi ja tõlgendusprobleeme tekitanud, lisatud on KÕKi poolsed kommentaarid. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on aidata keskkonnaõiguse rakendajatel ning teistel huvilistel leida lahendusi praktikas tõusetuvatele küsimustele ning vältida asjatuid ja kulukad vaidlusi.

28 / 03
Hakkame koostama kaalutlusotsuse juhendit
Aprillis alustame olulise uue tegevusena juhendi koostamist õiguspäraste kaalutlusotsuste tegemiseks. Juhend muudab kaalutlusnõuetest arusaamise kergemaks ja on mõeldud eelkõige keskkonnaotsuseid tegevatele ametnikele.
28 / 03
Uuring eestlaste keskkonnaõiguse alasest teadlikkusest

Kui teadlikud on inimesed oma keskkonnaga seonduvatest õigustest ja kohustustest? Mis mõjutab teadlikkuse taset? Kas keskkonnaõiguse alaseid teadmisi on lihtne hankida ja kasutada? Neile küsimusele hakkame vastust otsima aprillist algava projekti „Keskkonnaõigusalase teadlikkuse uuring“ raames.

26 / 03
KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios kallasrajast

23. märtsil KUKU raadio eetris olnud „Ilmaparandaja“ saates tutvustasid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus kallasraja temaatikat. Jutuks olid kallasrajaga seotud õigused-kohustused, praktikas esinevad probleemid ja võimalikud lahendused. 

15 / 03
Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Märtsikuine uudiskiri on valminud! Seekordses numbris tuleb juttu kahest olulisest uuringust, uutest EL avalikest konsultatsioonidest ning muudest arengutest. Uus rubriik „KÕKi uudised“ toob lugejateni viimase kuu uudised KÕKi uudisvoost, sh lugejaküsitluse tulemuste kokkuvõtte.

14 / 03
Selgusid lugejaküsitluse tulemused
Keskkonnaõiguse uudiskirja lugejate seas läbiviidud küsitlus näitas, et valdav osa vastanuid on rahul uudiste mahu ja sisuga, selle levitamise sageduse ja viisiga ning ka uudiskirja uue kujundusega. 21. jaanuarist 18. veebruarini vastas uudiskirjale 75 lugejat – aitäh kõigile vastanutele!
09 / 03
KÕKi uue strateegia koostamine

Algamas on KÕKi uue strateegia koostamine perioodiks 2013-2020, selleks ootame ka kõigilt huvilistelt arvamusi, kas KÕKi tegevused on seni olnud mõjusad ning milliste teemade või tegevustega võiksime edaspidi tegeleda (oma mõtted palume saata KÕKi üldaadressile k6k@k6k.ee).

07 / 03
Siim Vahtrus jagas Kosovos KÕKi teadmisi keskkonnainfo kättesaadavusest
25.-26. veebruaril osales KÕKi jurist Siim Vahtrus Kosovo pealinnas Prištinas toimunud seminaril, mille teemaks oli keskkonnainfo kättesaadavus.
25 / 02
Osalusvõimaluste teabeõhtute materjalid
Reedel toimus viimane teabeõhtu keskkonnaotsuste tegemises osalemise võimaluste teemal, kõik ettekannete materjalid on nüüd kättesaadavad projekti Oska osaleda veebilehel.

Kokku toimus projekti käigus 4 teabeõhtut Audevälja külas, Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kokku osales neil 57 inimest. 
15 / 02
Veebruarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Ilmunud on veebruarikuu uudiskiri! Seekordses numbris tutvustame mh Euroopa Kohtu lahendit, milles selgitatakse, milliseid asjaolusid võib Euroopa Komisjon ohtlike ainete kasutamise piiramisel arvesse võtta ning sõnnikukäitluse nõuete kavandatavaid muudatusi.

14 / 02
KÕKi juristid tutvustasid Linnade ja Valdade Päevadel keskkonnaõiguse eripära ja eelmise aasta kohtupraktikat

Eile alanud 9. Linnade ja Valdade Päevadel astusid teiste seas üles ka KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus. Ettekannetes tutvustati keskkonnaõiguse eripärasid ja tähendust kohalikele omavalitsustele ning eelmise aasta olulisemaid Riigikohtu lahendeid keskkonna- ja planeerimisõiguse valdkonnas.

11 / 02
Suvised praktikavõimalused KÕKis

4. märtsini on kõigil õigusteaduse üliõpilastel võimalik kandideerida kahele praktikakohale (praktika läbiviimise aeg vastavalt alates 17. juunist ning 29. juulist). Praktika toimub KÕKi juristide juhendamisel meie Tartu kontoris.

07 / 02
Teabeõhtud osalemisvõimaluste teemal Tartus ja Pärnus

Tulekul on järgmised teabeõhtud teemal, kuidas osaleda keskkonnaotsuste tegemises, 19. veebruaril Pärnus ja 22. veebruaril Tartus.

01 / 02
Õiguskantsler vastas KÕKi avaldusele seoses müra mõõtmise standardite kohustuslikkusega

Vahelahenduse on saanud üks teema, mille tõstatasime KÕKi poolt juba 2008. aastal Türi mürajuhtumi raames. Nimelt selgus juhtumi käigus, et müra mõõtmine Eestis peab toimuma vastavalt teatud standarditele, ent standardid ise on kättesaadavad vaid tasu eest. 

01 / 02
Roheline Värav tutvustab KÕKi tegevust müraregulatsiooni kaasajastamisel

Portaalis Roheline Värav avaldati eile artikkel müraprobleemidest ning nende lahendustest. KÕKi jurist Kärt Vaarmari tutvustab artiklis probleeme, mis on põhjustatud müraküsimuse õiguslikust regulatsioonist ning KÕKi tegevust normide kaasaajastamisel.

22 / 01
Teabeõhtud keskkonnaotsustes osalemise võimaluste teemal

Jaanuaris ja veebruaris jätkame koos koostööpartneritega üle Eesti teabeõhtute korraldamist teemal, kuidas osaleda keskkonnaotsuste tegemises, järgmine teabeõhtu toimub juba homme, 23. jaanuaril Tallinnas.

21 / 01
Ootame arvamusi uudiskirja kohta
Hea uudiskirja lugeja! Aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha,
18 / 01
Jaanuarikuu keskkonnaõiguse uudiskiri

Uue aasta esimeses uudiskirjas kirjutame, millised tagajärjed võivad olla EL õigusaktide ülevõtmata jätmisel, tutvustame põlevkivi kasutamise arengukava (2016-2030) koostamise ettepanekut, veeseaduse muutmise eelnõud ja paljust muust.